Samuti on V.N-i suhtes koostatud 03.12.2015.a väärteoprotokoll nr AB 1468309 selle kohta, et tema olles 03.12.2015.a kella 13.54 ajal Harju maakonnas, Tallinnas, Tuulemaa tänav 19 juures, oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta, rikkudes sellega narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 3 lg 1 nõudeid, pannes toime väärteo,
Samuti on V.N-i suhtes koostatud 13.12.2015.a väärteoprotokoll nr AB 1483069 selle kohta, et tema olles 13.12.2015.a kella 01.35 ajal Harju maakonnas, Tallinnas, Tuulemaa tänav 20 juures, oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta, rikkudes sellega narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 3 lg 1 nõudeid, pannes toime väärteo,
14.01.2016.a toimunud kohtuistungile V.N ei ilmunud. Kohtule ei olnud teada, kas menetlusalune isik on kohtuistungist teadlik, kuna posti teel saadetud kohtukutse on jäetud postkasti. Kohtuvälise menetleja esindaja oli seisukohal, et kohtuistungit ei ole võimalik pidada, kuivõrd kohtukutse ei ole kätte toimetatud. Kohtuvälise menetleja esindaja palus määrata uue kohtuistungi aja ning saata uus kohtukutse menetlusalusele isikule politseiga. Kohus määras lükata kohtuistung edasi 04.02.2016.a ning saata kohtukutse isikule politseiga. V.N 04.02.2016.a kohtuistungile ei ilmunud. Menetlusalusele isikule edastatud kohtukutse on üle antud menetlusalusele isikule isiklikult allkirja vastu 19.01.2016.a (tlk 58). Menetlusalune isik avaldas, et ta elab vanemate elukohas, kuid aadressi ei mäleta. Kuivõrd menetlusalune isik oli kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik, isik ei ole kohtule teatanud ilmumist takistavatest asjaoludest ega ka taotlenud asja arutamise edasilükkamist ning kohus ei ole kohtuistungile ilmumist kohustuslikuks teinud, leiab kohus, et väärteoasja on võimalik läbi vaadata menetlusaluse isiku osavõtuta. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokollimist ei soovinud, kinnitades seda kirjalikult. Kohtuväline menetleja jäi väärteoprotokollis toodu juurde ning leidis, et V.N-i süü on tõendamist leidnud väärteotoimikus olevate tõenditega. Kohtuvälise menetleja arvates väärib menetlusaluse isiku käitumine hukkamõistu ning karmi karistust, et isik teeks vastavad järeldused ning hoiduks edaspidistest rikkumistest. Isik jätkab väärtegude toimepanemist ning mingisugust järeldust ta eelnevatest karistustest teinud ei ole. Kohtuvälise menetleja esindaja palus karistada V.N väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumise eest arestiga 25 päeva, kuna menetlusalune isik ei ole asunud seadusekuulekalt käituma. 2 Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukohad ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leiab, et V.N-i süü väärteo toimepanemises 19.11.2015.a on tõendamist leidnud eelkõige: - V.N-i suhtes 19.11.2015.a koostatud joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga – uuringuaktiga 2855T, millisest nähtub, et menetlusaluse isiku uriinis leidus fentanüüli, klonasepaami metaboliiti ning alprasolaami. Joobeseisundi tuvastamise uuringu kogumaksumuseks on 35.00 eurot (tlk 7). - Indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, millest nähtuvalt kontrolliti 19.11.2015.a V.N ning patrullpolitseinik Arina Golik on ära märkinud, et menetlusaluse isikul olid süstejäljed, silmad punetasid, pupillid olid väikesed, reaktsioonikiirus oli väga aeglane, kõne aeglane, aja,- isiku ja kohataju selge, koordinatsioon väga häiritud, ta on unine (tlk 6). - V.N-i suhtes väljastatud karistusregistri teatisega, millisest nähtub, et menetlusalust isikut on karistatud korduvalt väärtegude toimepanemise eest aresti ning rahatrahvidega (tlk 9-15). - 19.11.2015.a koostatud isikusamasuse tuvastamise protokolliga, millest nähtub, et andmete kontrollimisel tuvastati V.N-i isikusamasus (tlk 8). V.N-i süü väärteo toimepanemises 03.12.2015.a on tõendamist leidnud eelkõige: - V.N-i enda ütlustega, kus ta tunnistab fentanüüli tarvitamist 03.12.2015.a hommikul (tlk 23). - V.N-i suhtes 03.12.2015.a koostatud joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga – uuringuaktiga 2908T, millisest nähtub, et menetlusaluse isiku uriinis leidus fentanüüli ning klonasepaami metaboliiti. Joobeseisundi tuvastamise uuringu kogumaksumuseks on 35.00 eurot (tlk 28). - Indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, millest nähtuvalt kontrolliti 03.12.2015.a V.N ning patrullpolitseinik Lennart Kams on ära märkinud, et menetlusaluse isikul olid vigastused, silmad punetasid, pupillid olid väikesed, reaktsioonikiirus oli väga aeglane, kõne aeglane, aja,- isiku ja kohatajus esineb häireid, koordinatsioon väga häiritud, ta on unine, higistab ning väriseb (tlk 26). - V.N-i suhtes väljastatud karistusregistri teatisega, millisest nähtub, et menetlusalust isikut on karistatud korduvalt väärtegude toimepanemise eest aresti ning rahatrahvidega (tlk 2935). - Isiku kinnipidamiseprotokolliga, mille kohaselt peeti V.N V™S § 44 lg 1 p 3 alusel kinni 03.12.2015.a kell 13.54 Tuulemaa tn 19, Tallinnas (tlk 27). - 03.12.2015.a koostatud isikusamasuse tuvastamise protokolliga, millest nähtub, et andmete kontrollimisel tuvastati V.N-i isikusamasus (tlk 25). V.N-i süü väärteo toimepanemises 13.12.2015.a on tõendamist leidnud eelkõige: - V.N-i suhtes 13.12.2015.a koostatud joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga – uuringuaktiga 2960T, millisest nähtub, et menetlusaluse isiku uriinis leidus fentanüüli ning klonasepaami metaboliiti. Joobeseisundi tuvastamise uuringu kogumaksumuseks on 35.00 eurot (tlk 43). 3 - Indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, millest nähtuvalt kontrolliti 13.12.2015.a V.N ning patrullpolitseinik D. Mettis on ära märkinud, et menetlusaluse isikul silmad punetasid, pupillid olid suured, reaktsioonikiirus oli häiritud, kõne selge, aja,- isiku ja kohataju selge, koordinatsioon väga häiritud, ta on unine (tlk 42). - V.N-i suhtes väljastatud karistusregistri teatisega, millisest nähtub, et menetlusalust isikut on karistatud korduvalt väärtegude toimepanemise eest aresti ning rahatrahvidega (tlk 4447). - 13.12.2015.a koostatud isikusamasuse tuvastamise protokolliga, millest nähtub, et andmete kontrollimisel tuvastati V.N-i isikusamasus (tlk 40). Arvestades narkootilise aine tarvitamise omaksvõtmist 03.12.2015.a ning narkootilise aine tuvastamist organismist 19.11.2015.a, 03.12.2015.a ning 13.12.2015.a, loeb kohus tõendatuks V.N-i poolt 19.11.2015.a, 03.12.2015.a ning 13.12.2015.a nii narkootikumi tarvitamise kui sellest teadlik olemise. Nähtuvalt indikaatorvahendi kasutamise protokollidest, avaldus narkootilise aine tarvitamine ka isiku käitumises. Seega on lisaks NPALS § 151 lg 1 sätestatud väärteo objektiivsete tunnustele tõendatud ka subjektiivse koosseisu esinemine. Mistahes asjaolusid, mille alusel kohus võiks väita, et menetlusaluse isiku narkojoove oli tekkinud muul moel kui narkootikumi ise tarbides, käesoleval juhul väärteoasja materjalidest ei nähtu. Arsti ettekirjutuse olemasolule narkootilise või psühhotroopsete ainete tarvitamiseks menetlusalune isik viidanud ei ole ja sellise loa olemasolu kohus eeldada ei saa. Kuivõrd kohus on tuvastanud NPALS §-le 151 lg-le 1 vastava koosseisupärase teo 19.11.2015.a, 03.12.2015.a kui ka 13.12.2015.a ning nii teo õigusvastasust kui isiku süüd välistavate asjaolude 1 puudumine on eeldatav, tuleb V.N karistada NPALS § 15 lg 1 järgi. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud KarS §-de 57 ja 58 järgi menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et V.N on varem samalaadsete väärtegude toimepanemise eest karistatud nii arestide kui ka rahatrahvidega ning käesolevalt on menetlusalune isik pannud toime uued väärteod, asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui kergem karistusliik, on end ammendanud, kuivõrd see ei taga oodatud tulemust ega sunni V.N loobuma väärtegude toimepanemisest ning näitab ilmekalt, et V.N ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud. Samuti puudub menetlusalusel isikul töökoht, st legaalne sissetulekuallikas, mille arvelt oleks V.N võimalik tasuda rahatrahvi ning menetlusega kaasnevaid kulusid. Kuivõrd V.N rikub süstemaatiliselt õiguskorda, millega väljendab oma ükskõikset ja üleolevat suhtumist kehtivatesse ühiskondliku elunormidesse, on välistatud temale kergemaliigilise karistuse määramine ning arvestades V.N-i seniste rikkumiste arvu, tuleb tema suhtes kohaldada teiseliigilist karistust, mis on seotud isiku vabaduse piiramisega – arestiga, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi. V.N on 25 kehtivat 1 väärteokaristust. V.N on 16.04.2015.a Harju Maakohtu poolt NPALS § 15 alusel karistatud arestiga 30 päeva. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on 3 väärteoepisoodi eest põhjendatud aresti kohaldamine pikkusega 25 päeva. Kohus peab antud arestipäevade arvu piisavaks, mõjutamaks menetlusalust isikut edaspidi hoidumaks süütegude toimepanemisest, samas pidades silmas ka õiguskorra kaitsmise huvisid. 4 Kohus leiab, et kuivõrd puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks V™S § 205 lg 1 alusel, tuleb isikule määrata tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab, et V.N peab asuma kandma aresti hiljemalt 30. aprillil 2016.a. Samuti tuleb V.N-ilt mõista riigituludesse välja menetluskulud, milleks on joobeseisundi tuvastamisega seonduv tasu kogusummas 105.00 eurot. Kuivõrd V.N avaldas 19.01.2016.a kohtukutse kättesaamisel, et tema elukoht on vanemate juures, kuid aadressi ei mäleta, siis kohus kontrollis rahvastikuregistrist tema ema elukoha andmeid, milliseks on Kaera 5-3, Tallinn. Tulenevalt eelnevast edastab kohus käesoleva kohtuotsuse ning makseinfo koos viitenumbriga V.N-ile posti teel tema ema Jelena V.N-i rahvastikuregistrijärgsele elukoha aadressile. Kohus juhindub KarS § 48, § 69, NPALS § 151 lg 1 ning V™S §-dest 83 p 2, 107 lg 1 p 1, 108, 109, 110, 111. Aulike Salo Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.