1-12-7965/71

1-12-7965 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-7965 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika A.I, Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja)
2. oktoobri 2013 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu A.I (A.I) kaitsja vandeadvokaat Marina Valge määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Tartu Maakohtu
4. oktoobri 2013 määrus jätta muutmata.
5. Süüdimõistetu A.I kaitsja vandeadvokaat määruskaebus jätta rahuldamata. Marina Valge
6. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Valge & Uiga kaudu 48 eurot, sealhulgas käibemaks 8 eurot, vandeadvokaat Marina Valgele tema poolt apellatsioonimenetluses A.I-le riigi õigusabi osutamise eest.
7. Välja mõista A.I-lt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Marina Valge poolt osutatud õigusabi eest 48 eurot riigituludesse.
8. A.I tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr
9. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „A.I , 1-12-7965, menetluskulud“.
10. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
11. Tartu Maakohtu 05.11.2012 otsusega tunnistati A.I süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8; § 201 lg 2 1, 4; § 209 lg 2 p 1; § 424; § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi ning teda karistati vangistusega 1 aasta 2 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja A.I kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 1 aasta 1 kuu ja 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 03.09.2009 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 8 kuu vangistuse võrra ja A.I lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 9 kuud ja 27 päeva vangistust alates tema vanglasse saabumisest. Käesoleval ajal kannab A.I karistust Tartu Vanglas. Tema karistusaja algus on 18.02.2013 ja lõpp 15.12.
13. Tartu Vangla esitas 26.09.2013 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetav A.I vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamise otsustamiseks.
14. Tartu Maakohtu
15. oktoobri 2013 määrusega jäeti A.I talle mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad. 3.
16. Süüdimõistetu A.I on käesolevaks ajaks teise astme kuritegude eest mõistetud karistusest ära kandnud rohkem kui ühe kolmandiku ja rohkem kui 6 kuud. Seega on olemas KarS § 76 lg 1 p 1 tulenev formaalne alus süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Ka on kriminaalhooldusosakonna arvamuses kinnitatud elektroonilise valve kohaldamise eelduste olemasolu – A.I on olemas kindel elukoht XXX, Tartu, kus on olemas vajalikud tingimused ja asjassepuutuvate isikute nõusolek elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. 3.
17. A.I isiklikus toimikus olevast karistusregistri teatisest ja kohtulahenditest nähtuvalt on A.I aastatel 2008-2013 kolmel korral kriminaalkorras karistatud, peamiselt varavastaste kuritegude eest. Kahel korral (s.o Tartu Maakohtu 08.04.2008 ja 03.09.2009 otsusega) on jäetud A.I-le mõistetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata ja antud talle võimalus jätkata elu vabaduses. A.I on kohtu poolt ülesnäidatud usaldust kuritarvitanud, rikkudes esimesel katseajal kontrollnõudeid, mistõttu karistus tuli pöörata täitmisele ja pannes teisel katseajal toime uusi kuritegusid. Selline A.I varasem käitumine teeb maakohtu hinnangul äärmiselt kaheldavaks uue määratava katseaja edukuse. Seda enam isiku puhul, kes ei ole veel karistuse kandmise ajal täitmiskavas ettenähtud tegevustes osalenud. 3.
18. Distsiplinaarkaristuste puudumine, soov elada edaspidi seadusekuulekalt, kindel elukoht, lähedaste toetus ja võimalus asuda tööle on A.I positiivselt iseloomustavad asjaolud. Need aga ei kaalu hetkel veel üles seda negatiivset, mida maakohtu lahendis kirjeldati. Võib eeldada, et perekonna toetus, kindel elukoht ja võimalus töötada oli A.I olemas ka varem, kuid see ei mõjutanud teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu arvates on vajalik, et A.I saaks oma käitumises ilmnenud positiivseid nihkeid kinnistada. Karistusaja pikkus võimaldab A.I vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise asja kohtul läbi vaadata edaspidigi. -2-
19. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu A.I kaitsja, kes palub tühistada Tartu Maakohtu 28.10.2013 määrus ning teha uus kohtumäärus, millega vabastada A.I vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. 4.1 A.I kinnitab, et on teinud väga tõsised järeldused oma senisest elukäigust ja soovib tõepoolest jätkata seaduskuulekat elu. A.I on perekond ja lapsed ning tema suurimaks sooviks on tegeleda nendega ja näha, kuidas lapsed kasvavad. Elektroonilise valve all vabanemine on seotud väga tugevate piirangutega, tema sooviks on kõiki neid tingimusi täita. A.I on olemas ka kindel töökoht ja perekonna tugi. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
20. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et A.I vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Kuna ringkonnakohtu hinnangul on maakohus oma seisukohti piisavalt motiveerinud ning ringkonnakohus maakohtu põhjendustega nõustub, ei pea kolleegium vajalikuks neid tervikuna korrata ja märgib vastuseks määruskaebusele vaid järgnevat.
21. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis annaksid aluse maakohtu määruse tühistamiseks ja A.I vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Ringkonnakohtul puudub alus kahtluse alla seada seda, et maakohus arvestas A.I tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse otsustamisel tema käitumist tervikuna ning võttis arvesse kõiki KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid, sealhulgas tema tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks valmisolekut põhistavaid asjaolusid.
22. Kolleegium peab positiivseks, et A.I on vabanedes olemas kindel elukoht, töökoht ja toetav perekond. Samuti asjaolu, et A.I soovib vabaduses hoolitseda enda perekonna (mh kahe alaealise lapse) eest. Veel peab kohus oluliseks, et A.I on läbinud sotsiaalprogrammi ja käinud psühhiaatri vastuvõtul. Eriti positiivseks peab ringkonnakohus asjaolu, et A.I puuduvad distsiplinaarkaristused. 7.
23. Samas tuleb KarS § 76 lg 3 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et A.I vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna A.I on korduvalt varem karistatud nii kriminaal- kui ka väärteokorras, siis on tal olnud mitmeid võimalusi enda vigadest õppimiseks, et mitte enam kuritegelikule teele sattuda. Siiski ei ole A.I oma käitumise ja suhtumisega näidanud, et tema suhtes rakendatud karistused on oma eesmärki - edaspidi hoiduda süütegude toimepanemisest - täitnud. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et A.I suhtes on kohus varasemalt ülesse näidanud usaldust ning jätnud kahel korral tingimisi karistuse täitmisele pööramata, kuid A.I on siiani seda usaldust kuritarvitanud ning rikkunud kontrollnõudeid ja pannud katseajal toime uue kuriteo. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus kohtul puudub süüdlase suhtes usaldus, et ta vabaduses hoidub kuritegelikust käitumisest, ei ole võimalik süüdimõistetut tingimisi enne tähtaega vabastada.
24. Kolleegium juhib tähelepanu, et isiku vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks peavad olema erandlikud põhjused ning reeglina kuulubki isikule määratud karistus ärakandmisele tervikuna. Käesoleval juhul selliseid erandlikke asjaolusid pole tuvastatud. Määruskaebuses välja toodud positiivsed asjaolud ei kaalu üles A.I iseloomustavaid negatiivseid asjaolusid, milleks on eelkõige korduv karistatus ja uue kuriteo toimepanemine katseajal, mis näitab isiku suutmatust või tahtmatust teha senistest karistustest vajalikke järeldusi. Parandamaks enda valmisolekut vanglast vabanemiseks tuleks kinnipeetaval osaleda sotsiaalprogrammides ja hõivetegevuses ning hoiduda ka edaspidi kinnipidamisasutuses rikkumiste toimepanemisest, mis tooksid kaasa distsiplinaarkaristuse. -3- Järjekordne võimalus lahendada vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamise taotlust avaneb kinnipeetava iseloomustuses toodud andmete kohaselt juba 15.01.
26. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p 1 tuleb Tartu Maakohtu
27. oktoobri 2013 määrus jätta muutmata ning A.I tuleb käesoleval ajal jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata ning määruskaebus rahuldamata.
28. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, mille kohaselt kulus tal määruskaebuse koostamiseks ja esitamiseks 3 pooltundi, mille eest taotleb tasu summas 72 eurot, sh käibemaks 12 eurot. Ringkonnakohus leiab määruskaebuses esitatud motiivide vähesust arvestades, et taotlus on põhjendatud 2 pooltunni ulatuses. Kaitsja kaebus piirdub peaasjalikult maakohtu määruses esitatud asjaolude esitamisega ning omapoolsete seisukohtade põhjendusi on esitatud minimaalselt. Seetõttu on ringkonnakohus seisukohal, et kaitsjale maksmisele kuuluvaks tasuks tuleb lugeda 48 eurot, sealhulgas käibemaks 8 eurot. KrMS §-de 175 lg 1 p 4 ja 187 lg 2 alusel peab A.I hüvitama menetluskulu, milleks on vandeadvokaat M. Valge kaitsjatasu 48 eurot määruskaebuse koostamise ja esitamise eest. Mati Kartau Maarika A.I -4- Paavo Randma