4-15-10394/18

4-15-10394 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts
2. a, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-15-10394 Kohtukoosseis Meelika Aava Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
3. veebruari
4. a määrus, millega jäeti P.G esitatud kaebus läbi vaatamata. Kaebuse esitaja ja kaebuse liik P.G (XXX), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu
5. veebruari
6. a määrus väärteoasjas nr 4-15-10394 muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ja ei kuulu edasikaebamisele (V™S § 198). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Andres Visnapuu 26.11.
8. a otsusega nr 2316,15,008164 karistati P.G KarS § 305 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so 400 eurot. Otsusele esitas menetlusalune isik 01.12.
9. a kaebuse Viru Maakohtule, taotledes ühtlasi kohtualluvuse muutmist, kuivõrd tema elukoht asub XXXXXXX. Esitatud kaebuses taotles kaebuse esitaja vaidlustatud otsuse tühistamist. Viru Maakohtu 11.12.
10. a määrusega jäeti kaebuse esitaja taotlus asja arutamiseks kaebuse esitaja elukoha järgi rahuldamata ja kaebus saadeti kohtualluvuse järgi Harju Maakohtule. Harju Maakohus määras kaebuse läbivaatamise 21.01.
11. a kell 11.00 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja saalis nr 305 Liivalaia 24 Tallinnas. Kaebuse esitaja ilmus kohtuistungile, kuid taotles kaebuse läbivaatamise edasilükkamist ja võimalust tutvuda väärteoasja materjalidega. Kohus rahuldas taotluse ja lükkas kaebuse arutamise edasi 09.02.
12. a kell 09.
13. 1 4-15-10394
14. P.G kohtuistungile Harju Maakohtusse 09.02.
15. a ei ilmunud ning Harju Maakohus jättis 09.02.
16. a määrusega P.G kaebuse läbi vaatamata juhindudes V™S §-st 126 lg
17. Kohtu põhjenduste kohaselt puudusid kaebuse esitajal mõjuvad põhjused kaebuse läbivaatamisele ilmumata jätmiseks. Ning sellest tulenevalt jättis kohus ka kaebuse läbivaatamise edasilükkamise taotluse rahuldamata. Maakohus viitas ka sellele, et kaebuse esitaja senine käitumine kaebuse läbivaatamisel viitab sellele, et kaebuse esitaja püüab kaebuse läbivaatamist takistada ja saavutada seda, et kohtuvälise menetleja otsus ei jõustuks KarS § 81 lg 3 sätestatud tähtaja jooksul, mille töötu süütegu aeguks.
18. Tallinna Ringkonnakohtule laekus 29.02.
19. a P.G kaebus, milles ta taotleb maakohtu määruse tühistamist ning uue kohtuistungi aja määramist. Kaebuse esitaja kinnitab, et sai kätte toimiku materjalid, millega soovis tutvuda ning kutse kohtuistungile, mille saamist kohe kinnitas vastavalt seadusele. Ta teatas kohtule 08.02.
20. a umbes kella 22.00 ajal meili teel, et on haigestunud ja viibib haiguslehel. Kaebuse esitaja leiab, et haiguslehel viibimine viitab tõsisele haigestumisele. Kaebaja leiab, et maakohus on vääralt lähtunud KrMs §-st 170, kuigi oleks pidanud lähtuma V™S §-st
21. Seega ei ole asjakohased ka viited Sotsiaalministri määrusele nr
22. V™S ei sätesta konkreetset vormi. Kohtul on pädevus kontakteeruda tervishoiu asutusega ja selgitada välja haigestumise raskus, mida kohus teinuid ei ole. Kaebaja leiab, et tema poolt esitatud haiguslehest on selge, et tegemist oli raske haigestumisega, mis ei võimaldanud kohtuistungil osaleda. Täiendavalt juhib kaebaja tähelepanu sellele, et maakohtu määruse järgi oli määruskaebuse esitamise tähtajaks 25.02.
23. a, mis on vastuolus V™S § 193 lg-1 teise lausega. Vaidlustatud kohtumäärusest sai ta teada 24.02.2016.a ning seega pidi ta esitama määruskaebuse ühe päeva jooksul. Sisuliselt võeti talt ära õigus põhjalikult tutvuda asjaoludega ja kõik hoolikalt läbi mõelda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
24. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse, esitatud kaebuse ja sellele lisatud dokumentidega, on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ega kuulu tühistamisele.
25. Esmalt selgitab ringkonnakohus, et kuivõrd maakohus jättis P.G esitatud kaebuse sisuliselt läbi vaatamata, on ringkonnakohtu pädevuses anda hinnang vaid kaebuse läbi vaatamata jätmise seaduslikkusele ja põhjendatusele. Sisulised argumendid, mis puudutavad väärteo toimepanemist, jätab ringkonnakohus tähelepanuta ega anna neile hinnangut.
26. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on seaduslikult ja põhjendatult jätnud P.G kaebuse läbi vaatamata seetõttu, et P.G jättis kohtuistungile ilma mõjuva põhjuseta ilmumata. P.G selgitas, et ta haigestus ootamatult raskesse haigusesse ning ei saanud ilmuda maakohtu istungile. Sellest teavitas ta maakohut 08.02.
27. a kell 22:07 saadetud e-kirjas, milles märkis, et on haigestunud ja viibib haiguslehel ägeda haiguse tõttu. Määruskaebusele on lisatud OÜ Pirita-Kose Perearstikeskuse poolt 18.02.2016.a koostatud tõend, milles diagnoosiks märgitud: Oletatav nakkusliku päritoluga XXXXXXX (tl 74). Tõend ei sisalda märkusi või viiteid selle kohta, et isik ei saanud haigusest tulenevatel põhjustel kohtuistungist osa võtta. Ringkonnakohus leiab, et väidetav raske haigestumine ei ole tõendatud. Ainuüksi isiku enda hinnang raskest haigestumisest ei kinnita seda, et ka tegelikkuses isiku haigus oli sedavõrd raske, et ta ei saanud osaleda kohtuistungil. Diagnoosiks märgitud oletatav nakkusliku päritoluga XXXXXXX, viitab vaid oletuslikule haigusele, kuid seda kinnitavad tõendid puuduvad. Ka 2 4-15-10394 medikamentooset ravi ei ole P.G-le arstitõendi kohaselt määratud. Kohtu jaoks peab olema esiteks kontrollitav, et ilmumata jäänud isik üldse oli haige, aga ka see, kas tal olnud haigus oli selline, mis tõesti takistas tal kohtusse ilmumist. See info peab nähtuma esitatud arstitõendist. Eelnevat kinnitab see, et kohtule esitatavatele arstitõenditele on kehtestatud kindlad nõuded, millele need peavad vastama. Nimelt on kriminaalmenetluse seadustiku § 170 lg 4 alusel Terviseja tööministri määrusega kehtestatud „Menetlustoimingule väljakutsutud isiku või tema lähedase ilmumata jätmisel terviseseisundist tingitud põhjendatud takistuse kohta menetlejale esitatava tõendi vormi ja väljaandmise kord“. Selle korra § 1 lg-s 2 loetletakse tõendeid, millega on võimalik tõendada kohtule isiku haigestumist. Sellisteks tõenditeks on väljavõte tervisekaardist, haigusloo epikriis, haigusloo erakorralise meditsiini osakonna patsiendikaardi osa, kiirabikaart, väljavõte hambaravikaardi päeviku osast või muud terviseseisundit kirjeldavad asjakohased dokumendid või selle osad. Seega nõutakse esitatavalt arstitõendilt, et sellest oleks näha isikul menetleja juurde ilmumist takistanud terviseprobleemid. Määruskaebusega esitatud arstitõend ilmselgelt esitatud nõuetele ei vasta. Mitmed asjaolud näitavad pigem, et P.G ei olnud takistatud kohtusse ilmumine. Tal ei olnud takistatud e-kirjavahetuse pidamine kohtuga, samuti nähtub ambulatoorsest epikriisist vastuoluline informatsioon P.G arsti poole pöördumise kohta, milles on märgitud saabumise viisiks: „tuli ise“ ning tüübiks: „telefonikonsultatsioon“. Seega jääb kohtule ebaselgeks kas P.G oli võimalik tegelikult isiklikult pöörduda perearstikeskusesse või mitte. Kohus ei pea hakkama koguma tõendeid tuvastamaks isiku kohtusse mitteilmumise põhjuste õigsust ja mõjusust. Nagu juba eelpool märgitud peab info selle kohta, kas isikul oli tegemist sedavõrd raske haigusliku seisundiga, et tal ei olnud võimalik kohtusse ilmuda, kajastuma kohtule esitatud arstitõendist.
28. Maakohus ei ole vääralt lähtunud KrMS § 170-st. Kohus lähtub V™S §-st 2 tulenevalt kriminaalmenetluse regulatsioonist ka väärteomenetluses. Kuivõrd V™S § 42 sätestab väljakutsutu ilmumata jäämise mõjuvad põhjused ning tervislikust seisundist tulenevat põhjust § 42 ei sisalda, vaid see on hõlmatav sama sätte lg 2 p-st 3 tuleneva muu asjaoluga, mida menetleja peab mõjuvaks, siis tuligi kohtul pöörduda KrMS § 170 lg 2 p 3 poole, mis sätestab raske haigestumise või lähedase ootamatu haiguse, mis ei võimalda isikul ilmuda menetleja juurde.
29. Määruskaebuse etteheited maakohtu määruse jõustumise kuupäeva ja sellega seotud kaebetähtaja lühiduse kohta on küll asjakohased, kuid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohus on määranud kindlaks kuupäeva, millal kohtumäärus jõustub ja seda tulenevalt V™S § 193 lg 1 esimesest lausest. Samas jättis maakohus R. P.G kaebuse läbi vaatamata kirjalikus menetluses. Ringkonnakohus leiab, et edasikaebamise korra selgitamisel oleks maakohus pidanud lähtuma V™S § 193 lg 1 teises lauses märgitust. V™S § 193 lg 1 teise lause kohaselt võib kohtumenetluse pool esitada kirjalikus menetluses tehtud määruse peale määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, millal ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Riigikohus on 04.02.
30. a kohtumääruses nr 3-1-1-95-07 märkinud, et menetlusosaliste kaebeõigus ja kohtute sisuline pädevus kaebuste lahendamiseks tuleneb seadustest, mitte kohtulahendites kirjapandust. Seega tuleb lähtuda seaduses kirja pandust ning sedastada, et menetlusosalise kaebeõiguse tähtaeg hakkas kulgema kohtumäärusest teadasaamisest ning sellest sai lähtuda ka P.G . Ringkonnakohtu hinnangul ei võetud P.G-lt ära võimalust kaebeõiguseks. Määruskaebuses sisalduvast nähtuvalt on P.G saanud tutvuda maakohtu kaebuse läbivaatamata jätmise määrusega.
31. Eelnevast tulenevalt ja juhindudes V™S §-st 194 ja § 147 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. 3 4-15-10394 /allkirjastatud digitaalselt/ 4