S § 66 lg 2 alusel määrata, et U.R võib rahatrahvi tasuda ositi, 10 kuu jooksul. Igakuise makse suurus on mitte vähem, kui 46,00 eurot; 3. Süüdi mõista U.R
S § 66 lg 2 alusel määrata, et U.R võib rahatrahvi tasuda ositi, 10 kuu jooksul. Igakuise makse suurus on mitte vähem, kui 24,00 eurot. 4. Kohaldada U.R-i suhtes lisakaristust ja võtta temalt
5. Rahatrahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja 02.12.2015 otsuses näidatud arveldusarvele. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (V™S) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kätte toimetamisest. Selgitada, et Liiklusseaduse (
) § 127 kohaselt on U.R kohustatud viie tööpäeva jooksul arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Asjaolud: Politsei- ja Piirivalveamet Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse poolt 12.11.2015 koostatud väärteoprotokolli nr AB1469011 kohaselt juhtis U.R 10.11.2015 kella 19.00 Harjumaal Tallinnas Mustamäe tee 4 maja juures mootorsõidukit Toyota Corolla r/n XXX, oma käitumises ei hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teist vara, tagurdas otsa pargitud s/a Nissan Leaf reg märk XXX. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju AS №rdea Finance Estoniale. Lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt politseile nõuetekohaselt5 teatamata. U.R rikkus
lg 1, 169 lg 5 ja pani toime
Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 02.12.2015 otsuses väärteoasjas nr 2302,15,017398 leidis kohtuväline menetleja, et U.R-i väärteod on tõendatud. Karistuse määramisel võttis kohtuväline menetleja arvesse karistust kergendava asjaoluna arvesse kahetsust, karistust raskendavaid asjaolusid menetleja ei tuvastanud; lisaks märkis menetleja, et U.R on kehtiv karistus liiklusalase rikkumise eest. Otsuse alusel määrati U.R-ile
lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 115 trahviühiku ulatuses, so 460,00 eurot,
lg 2 alusel võeti U.R-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 kuuks;
lg 1 järgi karistati U.R rahatrahviga 60 trahviühiku ulatuses, s.o 240,00 eurot,
Kaebaja seisukoht ja taotlus: Kohtule esitatud kaebuses märkis U.R, et ta ei ole rahul trahvisummaga ja juhiloa äravõtmisega. Kaebaja märkis, et ta on I kursuse üliõpilane, alates detsembrist alustas ta tööd kullerina ja samuti õpib ta osaliselt kokaks Samurai sushibaaaris. Kaebaja osundas, et vajab juhiluba rahatrahvi tasumiseks – üksnes juhiloa abil on tal võimalik tulu teenida, rahatrahv on tema jaoks suur summa. Ta töötab Tallinnas, et maksta õppimise ja majutuse eest, tema perekond on madala sissetulekuga. Kaebaja palus vähendada trahvi ja tühistada lisakaristus. Kaebaja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja seisukoht ja taotlus: Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetleja esitas kohtule väärteoasja originaalmaterjalid ning omapoolse, kirjaliku seisukoha. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja 02.12.2015 otsus muutmata. Menetleja märkis, et asjas puudub alus karistuse leevendamiseks. Kaebajale süüksarvatavad rikkumised on asjas täielikult tõendatud – U.R-i süül toimus liiklusõnnetus, millega kaasnes varaline kahju, kaebaja lahkus sündmuskohalt politseid nõuetekohaselt teavitamata. Menetleja on seisukohal, et sedavõrd raskete rikkumistega peab kaasnema karm karistus; otsuse tegemisel võeti arvesse kaebaja kahetsust ning samuti asjaolu, et isikul on kehtiv karistus kiiruse ületamise eest. Menetleja leidis, et karistuse eesmärgiks on mõjutada rikkujat edaspidi uutest õigusrikkumistest hoiduma, karistus ei pea olema puudutatud isikule kerge kanda. Kohtu seisukoht: VtMS § 120 järgi võib maakohus kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VtMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi istungist osa võtta. Kohtu hinnangul saab käesoleva asja lahendada kirjalikus menetluses: kaebaja ja kohtuväline menetleja nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses; pooled on kohtule esitanud ammendavad selgitused ning menetleja esitas väärteoasja originaaltoimiku. VtMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 10.11.2015 Liiklusõnnetuse akti nr 2467 kohaselt toimus 10.11.2015 kella 19.00 Mustamäe 4 juures Tallinnas liiklusõnnetus. Õnnetuses osalesid U.R-i juhitud sõiduauto Toyota Corolla r/n XXX ja XXXkasutuses olev sõiduk Nissan Leaf r/n XXX (sõiduki omanik AS №rdea Finance Estonia). Akti kohaselt riivas Toyota Corolla Nissanit ja lahkus sündmuskohalt. Liiklusõnnetuse aktist nähtuvalt olid sõiduautol Toyota Corolla järgmised kahjud: vigastatud vasak tagatule klaas, kriimustuse jäljed vasakul pool tagumisel pamperil; sõiduautol Nissan Leaf olid järgmised kahjud: kiimustuse jäljed paremal pool esiosal. Mõlemat sõidukit on vaadeldud, vigastusi pildistati (vt 11.11.2015 sõiduki Nissan Leaf vaatlusprotokoll koos fotodega, 12.11.2015 sõiduki Toyota Corolla vaatlusprotokoll koos fotodega). XXXesitas 11.11.2015 politseisse avalduse, milles palus võtta menetlusse 10.11.2015 Mustamäe tee 4 Tallinnas toimunud liiklusõnnetus, mille tagajärjel on kahjustatud tema sõiduki parempoolne esiosa. XXXmärkis avalduses, et tema sõiduki, Nissan Leafi r/n XXX tuuleklaasi vahele oli jäetud kiri; ta arvas, et selle jättis süüdlane, kuid selgus kirja oli jätnud tunnistaja, sest süüdlane lahkus. Avaldusele on lisatud kirja koopia, milles on märgitud tunnistaja kontaktnumber ja fakt, et avaldaja sõidukile sõitis otsa hõbehall sõiduk r/n XXX. Tunnistaja XXXütluste kohaselt oli ta 10.11.2015 kella 19.00 paiku Tallinnas, Mustamäe tee 4 maja juures, kui ta nägi, kuidas hõbedane sõiduauto Toyota Corolla tagurdas ning riivas oma vasaku tagumise nurgaga kõrvale pargitud sõiduki paremat esiotsa. Ta kuulis kokkupõrkel heli. Talle tundus, et õnnetuse põhjustanud sõiduautot juhtis meesterahvas. Peale kokkupõrget sõitis auto kiiresti minema, kuid tal õnnestus number kirja panna – see oli XXX. Tunnistaja on oma ütlustele lisanud ka skeemi. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt oli ta 10.11.2015 kella 19.00 paiku Mustamäe tee 4 juures sõiduki Toyota Corolla r/n XXX roolis. Ta läks sõidukisse, pani muusika mängima ja tagurdas parkimiskohalt välja. Ta tundis väikest tagasilööki, mõtles, et riivas tagumise otsaga äärekivi. Peale manöövrit sõitis ta sealt minema, oma auto vigastusi märkas ta järgmisel päeval. Tagumine, vasaku tule klaasi oli katki ja tagumine pamper oli vasakult poolt kriimustatud. Tal on kahju, et tekitas materiaalse kahju. Mustamäe teel ei olnud piisavalt valgustust ja ta ei märganud seal autot. Kohus leiab, et U.R-i tegevus on õigesti kvalifitseeritud
lg 1 järgi, mitte ükski asjas kogutud ja kohtu poolt uuritud tõend ei viita sellele, et 11.11.2015 liiklusõnnetuse, mille tagajärjel sai kahjustada XXXkasutuses olnud ja AS-le №rdea Finance Eesti kuulunud sõiduauto Nissan Leaf r/n XXX, oleks põhjustanud mõni kolmas, senise menetlusega tuvastamata isik. Kaebaja on kohtueelses menetluses andnud ütlusi, milles viitab asjaolule, et 1) nähtavus oli halb (s.o parkla oli valgustamata) ning 2) ta arvas, et tagurdas kogemata äärekivi vastu (s.o ei saanud aru, et ta põhjustas liiklusõnnetuse). Kohus märgib esmalt, et sõidukijuht ei saa apelleerida pimeda ajaga kaasnevale halvale nähtavusele. Sõidukijuht peab pimedas, kitsast parkimiskohast välja tagurdades vajadusel eelnevalt enne sõidukisse istumist hindama võimalikku vahemaad ning läbi mõtlema oma edasise tegevuse; pimedal ajal tuleb parkimiskohalt välja tagurdada äärmiselt ettevaatlikult, sealjuures pinevalt peeglitesse vaadates. Kahtlemata on uuritud tõenditest nähtuvalt tegemist liiklusõnnetusega, mis oleks olnud hõlpsasti välditav. Kaebaja versioon sellest, et ta tagurdas enda arvates otsa äärekividele ei ole tunnistaja XXXütluste valguses eluliselt usutav. Tunnistaja on oma ütlustele lisanud sündmuskoha põhimõttelise skeemi, millelt nähtub, et õnnetuses osalenud sõidukid olid peaaegu kohakuti. Lisaks sai õnnetuses kannatada Nissan Leafi parem esiosa, millest on tee äärekivini siiski arvestatav maa ning nimetatud asjaolu ei saanud kohtu arvates kaebajale märkamata jääda ka halva nähtavuse korral. Tunnistaja ütluste kohaselt kuulis ta kokkupõrke heli ning seejärel sõitis kaebaja poolt juhitud sõiduk sündmuskohalt kiiresti minema. Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et sõidukijuht, kes oma arusaama järgi on äärekivile otsa sõitnud, siiski väljub sõidukist ja vähemalt üritab auto kohe, kohapeal üle vaadata.
lg 5 kohaselt on liiklusõnnetusest teatamine politseile kohustuslik, kui varalise kahju saaja ei ole teada. Sõites otsa pargitud sõiduautole, mille juht ei ole teada ning kohal, tekib liiklusõnnetuse põhjustajal seega seadusest tulenev kohustus teavitada juhtunust politseid. U.R seda ei teinud. Kohtu hinnangul on U.R-i tegevus õigesti kvalifitseeritud
lg 1 järgi, kohus ei pea uuritud tõendite pinnalt võimalikuks kaebaja versiooni, mille kohaselt ei saanud ta aru, et põhjustas liiklusõnnetuse. Karistus: Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel tuleb arvestada menetlusaluse isiku süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. RKKKo on oma otsuses nr 3-11-113-12 sedastanud, et KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes (vt nt RKKKo 31-1-40-04, p 7). Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. Lisaks on kehtivas kohtupraktikas asutud seisukohale (vt RKKKo lahendid nr 3-1-1-58-13, 3-1-1-5213), et karistuse mõistmisel tuleb lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja –järgne käitumine, kannatanu käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime panemise eest on ette nähtud karistus – rahatrahv kuni 300 trahviühikut, arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni 6 kuuni. Lisaks võib
lg 2 järgi kohus või kohtuväline menetleja kohaldada
lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 1-3 kuuni.
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime panemise eest on ette nähtud karistus - rahatrahv kuni 300 trahviühikut, arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni 12 kuuni. Lisaks võib
lg 2 järgi kohus või kohtuväline menetleja kohaldada eelpool märgitud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 3-9 kuuni. Kohtuvälise menetleja 02.12.2015 otsuse alusel määrati U.R-ile
lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 115 trahviühiku ulatuses, so 460,00 eurot,
lg 2 alusel võeti U.R-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 kuuks;
lg 1 järgi karistati U.R rahatrahviga 60 trahviühiku ulatuses, s.o 240,00 eurot,
Kohus märgib esmalt, et kohtuväline menetleja on kaebaja karistamisel põhjendatult lähtunud KarS § 63 lg 3 – U.R pani liiklusõnnetuse põhjustamisega ning sündmuskohalt lahkumisega politseid teavitamata, toime kaks eraldiseisvat väärtegu. Kohtuväline menetleja on otsuses märkinud, et arvestab karistuse määramisel isiku kahetsusega. Kohus ei saa kaebaja olukorda kooskõlas VtMS § 132 p 2 alusel raskendada, kuid peab vajalikuks siiski märkida, et KarS § 57 lg 1 p 3 kohaselt saab karistust kergendava asjaoluna arvestada isiku puhtsüdamlikku kahetsust. Käesoleval juhul on kohtul alust kaebaja siiras kahetsuses kahelda. Kaebaja on kohtueelses menetluses antud ütlustes märkinud, et tal on kahju sellest, et põhjustas varalise kahju, kuid samas on kaebaja andnud ennastõigustavaid ütlusi, mis ei riimu asjas kogutud tõenditega. Kohtuväline menetleja on põhjendatult märkinud, et kaebaja on varem liiklusalase rikkumise eest karistatud – nimetatud asjaolu nähtub kaebaja karistusregistri õiendist. Kohtuväline menetleja on U.R-ile
lg 1 ja § 236 lg 1 alusel määranud rahatrahvid, mis on mõlema teokoosseisu sanktsioonialternatiividest kergeimad, mõistetud rahatrahvid jäävad allapoole sanktsioonide keskmist määra. Kohus ei pea võimalikuks U.R-ile määratud rahatrahvide revideerimist. Kuigi rahatrahvide vähendamine ei ole kohtu arvates võimalik, esinevad käesoleval juhul alused KarS § 66 lg 2 kohaldamiseks. Kohus leiab, et arvestades U.R-i esitatud väiteid oma materiaalse olukorra kohta võib isik talle
§-de 223 lg 1 ja 236 lg 1 alusel mõistetud rahatrahvid tasuda ositi, 10 kuu jooksul. Kohus leiab, et
Tegemist oli liiklusõnnetusega ning kaebaja suhtes on karistuse eesmärgid täidetavad ka
Kohtu hinnangul on kaebaja suhtes lisakaristuse kohaldamine vältimatu. Liiklusõnnetuse sündmuskohalt lahkumine politseid teavitamata olukorras, kus kahju saaja isikut ei ole teada, on kohtu arvates äärmiselt taunitav: sündmuskohalt lahkumine raskendab kahju tekitaja tuvastamist, õnnetuse põhjustamise korral tuleb kohtu arvates siiski võtta vastutus ka selle tagajärgede eest. Väärteoasjas on kohtu hinnangul tõendatud, et U.R pidi siiski aru saama, et põhjustas liiklusõnnetuse. Eeltoodu alusel tühistab kohus kohtuvälise menetleja otsuse ning teeb asjas uue otsuse, mille alusel tuleb: 1) süüdi mõista U.R
S § 66 lg 2 alusel määrata, et U.R võib rahatrahvi tasuda ositi, 10 kuu jooksul. Igakuise makse suurus on mitte vähem, kui 46,00 eurot; 2) süüdi mõista U.R
S § 66 lg 2 alusel määrata, et U.R võib rahatrahvi tasuda ositi, 10 kuu jooksul. Igakuise makse suurus on mitte vähem, kui 24,00 eurot. 3) kohaldada U.R-i suhtes lisakaristust ja võtta temalt
/allkirjastatud digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.