Obsah (5)

§ 19§ 11§ 2§ 3§ 7

Väärteoasi nr 4-15-6948 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 5. jaanuar 2016. a Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-15-6948 Kohtunik Raina Pärn Väärteoas

§ 19järgi september 2013.

a ja 29.10.

1. a toime pandud süütegudes.
2. Lõpetada menetlusaluse isiku D.I suhtes september
3. a ja 29.10.
4. a toime pandud süütegudes väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel aegumise tõttu.
5. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.
6. Karistuseks määratud rahatrahv tuleb tasuda 15 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kohtuvälise menetleja 07.08.
7. a otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, otsuses märgitud viitenumbri ja selgitusega.
8. Jätta D.I kaebus rahuldamata.
9. VTMS § 23 alusel mõista välja Eesti Vabariigilt menetlusaluse isiku D.I kasuks 150 (ükssada viiskümmend) eurot valitud kaitsjale makstud tasu katteks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui kassatsiooni esitamise soovist on kohtule tähtaegselt teatatud, on kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav
10. jaanuaril
11. a kell 16.
12. Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kättesaadav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 13.07.
13. a koostati D.I suhtes väärteoprotokoll väärteoasjas nr
14. Väärteokirjeldus on järgnev: D.I, olles alates 17.08.2006 kuni 31.12.2014 x Kooli direktor, kelle ametiülesanneteks oli vastavalt x Kooli juhataja ametijuhendile muuhulgas kooli õppe- ja kasvatustöö juhtimine; kooli personali koosseisu planeerimine; kooli eelarve projekti koostamine ja eelarve täitmine, olles seega ametiisik korruptsioonivastase seaduse (

) § 2 lg 1 mõttes, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund, mis seisneb õigusaktist, tehingust või asutuse töökorraldusest tulenevas õiguses ja kohustuses avaliku ülesande täitmisel teha otsus, sealhulgas osaledes selle tegemises või selle sisulises suunamises, tegi ajavahemikul september 2013 kuni 24.11.2014 ametiisikuna otsused temaga seotud füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) Mxxxx Mxxxxxx (ettevõtja Mxxxx Mxxxxxx) ja eraisiku Mxxxx Mxxxxxx (ik 37007082744), kes on D.I xxxxxxxx, suhtes järgnevalt – -september 2013 kinnitas x Kooli nimel ametiisikuna allkirjaga

§ 11

lg 1 sätestatud keeldu eirates endaga seotud füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) Mxxxx Mxxxxxx poolt x Koolile 12.09.2013 esitatud arve nr 200 summas 1037,14 eurot, mille alusel tasus Põltsamaa Vallavalitsus 17.09.2013 FIE-le Mxxxx Mxxxxxx kokku 1037,14 eurot; - jaanuar 2014 kinnitas x Kooli nimel ametiisikuna allkirjaga

§ 11

lg 1 sätestatud keeldu eirates endaga seotud FIE Mxxxx Mxxxxxx poolt x Koolile 14.01.2014 esitatud arve nr 207 summas 115,20 eurot, mille alusel tasus Põltsamaa Vallavalitsus 22.01.2014 FIE-le Mxxxx Mxxxxxx kokku 115,20 eurot; - aprill 2014 kinnitas x Kooli nimel ametiisikuna allkirjaga

§ 11

lg 1 sätestatud keeldu eirates endaga seotud FIE Mxxxx Mxxxxxx poolt x Koolile 17.04.2014 esitatud arve nr 216 summas 576,00 eurot, mille alusel tasus Põltsamaa Vallavalitsus 23.04.2014 FIE-le Mxxxx Mxxxxxx kokku 576,00 eurot; 2 - august 2014 kinnitas x Kooli nimel ametiisikuna allkirjaga

§ 11

lg 1 sätestatud keeldu eirates endaga seotud FIE Mxxxx Mxxxxxx poolt x Koolile 11.08.2014 esitatud arve nr 221 summas 483,00 eurot, mille alusel tasus Põltsamaa Vallavalitsus 15.08.2014 FIE-le Mxxxx Mxxxxxx kokku 483,00 eurot; - 2014 aastal sõlmis x Kooli nimel ametisikuna

§ 11

lg 1 sätestatud keeldu eirates endaga seotud isikuga, Mxxxx Mxxxxxxxxx käsunduslepingu nr 9, mille kohaselt oli Mxxxx Mxxxxxx 15.07.-18.07.2014 Vaiblas x Kooli XI looduslaagri kasvataja, kokku 78 tundi, tunnitasu määraga 2,5 eurot tunnis; - tegi ametiisikuna

§ 11

lg 1 sätestatud keeldu eirates otsuse endaga seotud isiku Mxxxx Mxxxxxx suhtes, määrates 29.10.2013 x Kooli direktorina käskkirjaga nr 6-2/22 Mxxxx Mxxxxxxxxx lisatasu summas 25 eurot; - tegi ametiisikuna

§ 11

lg 1 sätestatud keeldu eirates otsuse endaga seotud isiku M xxxx Mxxxxxx suhtes, määrates 27.02.2014 x Kooli direktorina käskkirjaga nr 6-2/4 Mxxxx Mxxxxxxxxx lisatasu summas 19 eurot; - tegi ametiisikuna

§ 11

lg 1 sätestatud keeldu eirates otsuse endaga seotud isiku M xxxx Mxxxxxx suhtes, määrates 24.11.2014 x Kooli direktorina käskkirjaga nr 6-2/26 Mxxxx Mxxxxxxxxx lisatasu summas 125 eurot. Antud teoga rikkus D.I

§-s 11 lg 1 p 1 sätestatud toimingupiirangu nõudeid, pannes toime

§ 19järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kohtuvälise menetleja 07.08.2015. a otsusega lõpetati väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel osas, mis puudutas 27.02.2014 x Kooli direktori käskkirja nr 6-2/4 alusel lisatasu määramist Mxxxx Mxxxxxxxxx summas 19 eurot. Ülejäänud väärteokirjelduses tunnistati D.I süüdi

§ 19alusel ja määrati karistuseks rahatrahv 100 trahviühikut, s.o 400 eurot.

Menetlusaluse isiku D.I kaitsja esitas kaebuse kohtuvälise menetleja otsusele, milles taotles kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Lisaks taotles kaitsja aegumise kohaldamist september

1. a ja 29.10.
2. a etteheidetavates süütegudes. Kaebuse kohaselt ei oma D.I ametiseisundit, kuna Põltsamaa vallavolikogu 16.12.
3. a määrusega nr 19 (§ 2 lg 2) on kehtestatud loetelu vallaametnikest, kellel on

mõttes ametiseisund. Kooli juhatajat nende hulgas ei ole. kuna toimingupiirangud on kehtestatud vaid ametiisikute suhtes (

§ 11

lg 1), ametiisiku mõiste on avatud läbi ametiseisundi (

§ 2

lg 1), siis ametiseisundi puudumise tõttu ei saa D.I toimingupiirangute rikkumise eest karistada. Kuna eelnimetatud määrus on Riigi Teatajas märgitud kehtivana, tuleb selle kehtivust eeldada. Isegi kui Riigi Teatajas märgitud akt mingil põhjusel ei kehti, on lubamatu karistada isikut, kes on sellise aktiga kooskõlas käitunud ega teadnud akti mittekehtivusest. Põltsamaa vallavolikogu määruse § 2 lg 2 alus tuleneb kehtivast õigusest (

§ 3lg 3 p 1).

Avaldatud ei ole seadust, millega tunnistatakse varasem

redaktsioon kehtetuks. Väidetavalt on vastav säte § 38, kuid see on ametlikust tekstist välja jäetud. Kaebuse kohaselt ei ole Mxxxx Mxxxxxx ja FIE Mxxxx Mxxxxxx erinevad isikud. Eraõiguslikud isikud on seaduses (TsÜS-is) ammendavalt loetletud ja nende hulgas füüsilisest isikust ettevõtjat ei ole. Seega on Mxxxx Mxxxxxx üks ja seesama inimene. Isegi, kui tegemist oleks erinevate inimestega, ei vabasta see tööandjat kohustusest (tuleneb töölepingust, TLS §st 40 ja VÕS §-st 628) töötaja kulud hüvitada. Kas kulude eest esitatakse arve ja kes selle arve 3 esitab, ei oma kulutuste hüvitamise seisukohast õiguslikku tähendust. Seega ei ole kulude hüvitamise näol tegemist eraldiseisva otsusega, vaid varasemalt sõlmitud töölepingu täitmisega tööandja poolt. Igakordse kuluhüvitise näol on tegemist rutiinse otsusega, mille puhul korruptsioonioht puudub, mistõttu ei saa toimingupiirangut sellele kohaldada (

§ 11lg 2 p 6).

Kaebuse kohaselt ei ole looduslaagri puhul tegemist koolikohustuse täitmisega. Laager oli vabatahtlik ja avatud kõigile lastele (olenemata elukohast ja koolist), seda ei finantseeritud riigiega vallaeelarvest, vaid Keskkonnainvesteeringute Keskuse (edaspidi KIK) vahenditest. Seega ei ole käsunduslepingu sõlmimine seotud avaliku ülesande täitmisega ja lepingut sõlmides ei tegutsenud D.I ametiisikuna. Lisaks on lepingu sõlmimine kooskõlastatud KIK-iga ja viimane oli sellega nõus. Mxxxx Mxxxxxxxxx lisatasu maksmine on rutiinne otsus, mille puhul korruptsioonioht puudub. 24.11.2014. a lisatasu on olemuselt preemia, mida maksti vastavalt eelarvelistele võimalustele. Seda maksti kõigile töötajatele ja selle arvestuse aluseks oli selge ning kõigile ühesuguselt kohaldatud metoodika, mida D.I on kirjeldanud ütlusi andes. Seega ei ole õige toimingupiirangut kohaldada (

§ 11lg 2 p 6).

KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, uurinud ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et D.I suhtes tehtud üldmenetluse otsus tuleb osaliselt tühistada. D.I suhtes tuleb väärteomenetlus lõpetada september
2. a ja 29.10.
3. a toimepandud süüteoepisoodides aegumise tõttu. Ülejäänud osas jätab kohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata.
4. Kohus on seisukohal, et D.I-le etteheidetavad süüteod on osaliselt aegunud (september
5. a ja 29.10.
6. a episood). KarS § 81 lg 3 sätestab, et väärtegu on aegunud, kui selle lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat, kui seadus ei näe selle eest ette kolmeaastast aegumistähtaega. Väärteokirjeldusest nähtuvalt heidetakse D.I-le ette, et tema kinnitas x Kooli nimel ametiisikuna allkirjaga septembril
7. a endaga seotud FIE Mxxxx Mxxxxxxx poolt x Koolile 12.09.
8. a esitatud arve nr
9. Samuti on ette heidetud, et D.I tegi

§ 11

lg-s 1 sätestatud keeldu eirates endaga seotud isiku M xxxx Mxxxxxxx suhtes, määrates 29.10.

1. a x Kooli direktorina käskkirjaga nr 6-2/22 Mxxxx Mxxxxxxxxx lisatasu 25 eurot. Eelnimetatud süütegude toimepanemise ajaks on september
2. a ja 29.10.
3. a. Seega on käesolevaks ajaks möödunud tegude toimepanemisest rohkem kui 2 aastat. Kuna süüteod on aegunud, tuleb väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel lõpetada.
4. Väärteokirjeldusest nähtuvalt heidetakse D.I-le ette otsuste tegemist temaga seotud isikute suhtes (Mxxxx Mxxxxxx ja FIE Mxxxx Mxxxxxx). Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt on D.I sellega rikkunud

§ 11

lg-s 1 sätestatut ja sellega toime pannud

§-s 19 sätestatud väärteo.

§ 19

näeb ette vastutuse ametiisiku poolt toimingupiirangu või toimingupiirangu kohaldamata jätmise tingimuste teadva rikkumise eest. Toimingupiirangute regulatsioon tuleneb

§-st 11.

§ 11

lg 1 p 1 sätestab, et ametiisikul on keelatud toimingu või otsuse tegemine, kui otsus või toiming tehakse ametiisiku 4 enda või temaga seotud isiku suhtes.

§ 11lg 3 sätestab alused toimingupiirangu kohaldamata jätmise kohta.

Eeltoodust tulenevalt on vajalik tuvastada, kas D.I oli väärteokirjelduses märgitud aegadel ja otsuste vastuvõtmisel ametiisik

§ 2

mõttes ning kas D.I on teinud otsused temaga seotud isikutega (Mxxxx Mxxxxxxxxx ja FIE-ga Mxxxx Mxxxxxx) ja seda teadvalt, s.o vähemalt otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. 4. Kohus leiab, et D.I oli ametiülesannetest tulenevalt väärteokirjeldustes toodud otsuste vastuvõtmisel ametiseisund

§ 2

lg 2 tähenduses ja seda järgmistel põhjendustel.

§ 2

lg 1 sätestab, et ametiisik käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel.

§ 2

lg 2 sätestab, et ametiseisund seisneb õigusaktist, tehingust või asutuse töökorraldusest tulenevas õiguses ja kohustuses avaliku ülesande täitmisel: 1) teha otsus, sealhulgas osaleda selle tegemises või selle sisulises suunamises. Otsus on teise isiku, sealhulgas avalikku ülesannet täitva asutuse õiguse või kohustuse tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud otsustus, millega reguleeritakse üksikjuhtumit või piiritlemata arvu juhtusid, sealhulgas õiguse üldakt, haldusakt haldusmenetluse seaduse tähenduses, kohtulahend, samuti asutuse siseakt; 2) teha toiming, sealhulgas osaleda selles või selle sisulises suunamises. Toiming on teisele isikule, sealhulgas avalikku ülesannet täitvale asutusele õiguslikku või vältimatut faktilist tagajärge põhjustav tegevus, mis ei ole otsuse tegemine. Toiming võib seisneda ka menetlustoimingu tegemises, tegevusetuses või viivituses. 17.06.

1. a on Põltsamaa Vallavalitsus vallavanem xxxxx xxxxxxx isikus ja D.I sõlminud töölepingu, mille kohaselt asub D.I alates 17.08.
2. a tööle x Kooli juhatajana (väärteotoimik tl 60-62). Vaidlust ei ole selles, et D.I on väärteokirjelduses toodud otsustused (jaanuar
3. a kuni 24.11.
4. a) vastu võtnud x Kooli direktorina (v.a käsundlepingu nr 9 sõlmimine Mxxxx Mxxxxxxxxx, mille osas on vaidlus). Põltsamaa Vallavolikogu 16.12.
5. a vastu võetud määruse nr 14 „x Kooli põhimäärus“ (edaspidi x Kooli põhimäärus) § 2 lg 2 kohaselt on x Kool munitsipaalomandis olev Põltsamaa Vallavalitsuse hallatav õppeasutus. Haridusseaduse (edaspidi HS) § 4 lg 1 kohaselt tagavad riik ja kohalik omavalitsus Eestis igaühe võimalused koolikohustuse täitmiseks ja pidevõppeks õigusaktides ettenähtud tingimustel ja korras. HS § 31 lg 1 kohaselt finantseeritakse avalikke haridusasutusi ja avalikõiguslikke ülikoole riiklikest, munitsipaal- ja omavahenditest. HS § 29 lg 2 kohaselt on haridusasutused õpetamise ja kasvatamise korraldamisel ning raha ja vara kasutamisel õigusaktides kehtestatud piires iseseisvad. HS § 4 lg 4 järgi vastutab haridusasutuse tegevuse, sealhulgas õppetöö korralduse ja tulemuslikkuse eest vastutab haridusasutuse juht. HS § 32 lg 1 järgi juhib haridusasutust juhataja, direktor või rektor. Ka x Kooli põhimääruse § 28 lg 1 kohaselt juhib kooli direktor, kes sama paragrahvi lõike 2 järgi vastutab oma pädevuse piires õppe- ja kasvatustegevuse ja muude koolis läbiviidavate tegevuste, kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest. Eeltoodust tulenevalt oli x Kool iseseisev õppeülesannete ja eelarve täitmise osas. D.I x Kooli direktorina vastutas õppetöö korraldamise ja tulemuste eest, aga ka kooli eelarveliste vahendite õiguspärase kasutamise eest. Seda kinnitab ka x Kooli juhataja ametijuhend (kinnitatud Põltsamaa vallavanema 15.08.
6. a käskkirjaga nr 15), mille kohaselt oli juhataja 5 tööülesanneteks muuhulgas kooli õppe- ja kasvatustöö juhtimine, kooli personali koosseisu komplekteerimine, kooli eelarve projekti koostamine ja eelarve täitmine (väärteotoimik tl 6365). Kohus ei nõustu kaitsja väitega, et D.I puudus ametiseisund tulenevalt 16.12.
7. a vastu võetud Põltsamaa Vallavolikogu määrusest nr 19 „Korruptsioonivastase seaduse rakendamine“ (edaspidi Määrus) (väärteotoimik tl 20-21). Esiteks nõustub kohus kohtuvälise menetleja osundusega, et nimetatud Määrus on kehtestatud eelmise

redaktsiooni alusel (kuni 31.03.2013. a kehtinud

§ 3, 4, § 12 lg 1,3, § 14 lg 1,5,11 ja § 15 lg 3 alusel).

Määrus jõustus 01.01.

1. a ja reguleerib deklaratsioonide esitamise kohustust (täpsustades isikuid, kellel deklaratsioone tuleb esitada) ja deklaratsioonide hoidmisega seotut. Alates 01.04.
2. a kehtib uus

redaktsioon. Teiseks ei võimalda kohtu hinnangul Määrusest tulenevat tõlgendada selliselt, et x kooli direktor ei ole ametiisik. Kaitsja poolt osundatud Määruse § 2 lg 2 sätestab loetelu ametiseisundit omavatest vallaametnikest. Vallavanem xxxxx xxxxxx on selgitanud, et Määruse § 2 lg-s 2 on mõeldud ametnikke, koolidirektor on vallavalitsuse hallatava asutuse juht Määruse § 2 lg 1 p 4 mõttes. Kohus nõustub, et sellesisuline tõlgendus Määruse sätetele on sõnastusest lähtuvalt ainuõige. Määruse § 2 lg 1 p 6 sätestab, et majanduslike huvide deklaratsioon tuleb esitada ametiseisundit omavatel vallaametnikel. Seega Määruse § 2 lg-s 2 loetelust nähtuvalt täpsustatakse, milliseid ametnikke § 2 lg 1 p-s 6 silmas on peetud. Samas § 2 lg-s 1 sätestatud loetelu on oluliselt laiem. Kohtu arvates on käesoleval juhul asjakohane Määruse § 2 lg 1 p 4, millest nähtuvalt kuuluvad ametiisikute hulka ka vallavalitsuse hallatavate asutuste juhid. Selle hulka kuulub ka x Kooli juhataja. Seega ei saanud D.I Määruse korrektsel täitmisel tekkida arusaama, et tal puudub ametiseisund

-i mõttes. Samuti peab kohus oluliseks, et D.I ütluste kohaselt ta esitas majanduslike huvide deklaratsioone. Seega olukorras, kus D.I arvates ei olnud ta ametiisik, jääb arusaamatuks, miks tuli tal majanduslike huvide deklaratsioone esitada (ja seda Määruse § 2 lg 1 järgi, nagu on osundanud kohtumenetluses kaitsja). Lisaks rõhutab kohus, et Määrus reguleerib deklaratsiooni esitamise kohustusega seonduvat, mitte toimingupiirangutesse puutuvat, mida reguleerib

. Kolmandaks leiab kohus, et ametiseisundi mõiste tuleneb

-ist ja seda aktsepteerib ka Määrus, määratledes reguleerimisvaldkonnaks

-i rakendamise korra Põltsamaa valla ametiisikutele. Sellest tulenevalt ei ole Määruses avatud iseseisvalt ametiisiku või –seisundi mõistet. Isegi, kui nimetatud asjaolud oleksid Määruses kajastatud, nõustub kohus kohtuvälise menetleja seisukohaga ja leiab, et vallavolikogu määrus ei mõjuta seaduse kehtivust ja ei anna alust sellele tuginedes

-is sätestatu mittetäitmiseks. Kohus on seisukohal, et väärteokirjelduses toodud otsused on D.I teinud avalikku ülesannet täites. D.I töötas alates 17.08.2006. a x Kooli juhataja ametikohal. Vaidlust ei ole selles, et väärteokirjelduses märgitud arved on välja makstud kooli eelarvelistest vahenditest (mille projekti koostamine ja täitmine kuulus tööülesannete hulka), nagu ka käskkirjaga määratud lisatasu. Kõik nimetatud otsustused on D.I vastu võtnud x Kooli juhatajana. Lisaks leiab kohus, et D.I on käsunduslepingut nr 9 sõlmides täitnud avalikku ülesannet (kooli õppe- ja kasvatustöö juhtimine kuulus tööülesannete hulka) (otsuse p 7). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et D.I-le laienes

§ 3

lg-st 2 tulenevad kohustused pidada

-is sätestatud juhul ja tingimustel kinni tegevus- ja toimingupiirangutest ning avaldada oma huvid huvide deklaratsioonis. D.I oli kohustus järgida toimingupiiranguid. 6 5. Vaidlust ei ole selles, et Mxxxx Mxxxxxx on D.I-ga seotud isik

§ 7lg 1 p 1 kohaselt.

Rahvastikuregistri andmetel on D.I ja Mxxxx Mxxxxxx xxxxxxxxx (väärteotoimik tl 88). Seda fakti on kinnitanud ka D.I ütlusi andes (aga ka tunnistaja xxxxx xxxxxx).

1. Järgnevalt käsitleb kohus süüteoepisoode, mis on seotud arvete kinnitamistega jaanuaris
2. a, aprillis
3. a ja augustis
4. a. 6.1 FIE Mxxxx Mxxxxxx on 14.01.
5. a esitanud x Koolile arve nr 207 summas 115,20 eurot. Arve kohaselt tuleb tasuda vanapaberi ladustamise ja transpordi eest Räpina paberivabrikusse ning valmis pabertoodangu veo eest. Arve on kinnitanud x Kooli direktorina D.I (väärteotoimik tl 52). Vaatlusprotokolli kohaselt on Mxxxx Mxxxxxxx arveldusarvele AS-is Swedbank 22.01.
6. a arve nr 207 alusel nimetatud summa üle kantud (väärteotoimik tl 7071). Selles ei ole ka vaidlust. FIE Mxxxx Mxxxxxx on 17.04.
7. a esitanud x Koolile arve nr 216 summas 576 eurot. Arve kohaselt tuleb tasuda 6 tm lauamaterjali poiste tööõpetuse tundideks ning välisõhuklassi pinkideks; 1 tm ümarpuitu välisõhuklassi pinkideks, muud materjalid, transport. Arve on kinnitanud x Kooli direktorina D.I (väärteotoimik tl 54). Vaatlusprotokolli kohaselt on Mxxxx Mxxxxxxx arveldusarvele AS-is Swedbank 23.04.
8. a arve nr 216 alusel nimetatud summa üle kantud (väärteotoimik tl 70-71). Selles ei ole ka vaidlust. FIE Mxxxx Mxxxxxx on 11.08.
9. a esitanud x Koolile arve nr 221 summas 483 eurot. Arve kohaselt tuleb tasuda traktoritööde eest xxxx mänguväljakul suveperioodil juuni – august
10. Arve on kinnitanud x Kooli direktorina D.I (väärteotoimik tl 53). Vaatlusprotokolli kohaselt on Mxxxx Mxxxxxxx arveldusarvele AS-is Swedbank 15.08.
11. a arve nr 221 alusel nimetatud summa üle kantud (väärteotoimik tl 70-71). Selles ei ole ka vaidlust. 6.2 Vaidlust ei ole selles, et D.I on kõik eelnimetatud arved kinnitanud ja seda x Kooli direktorina. Kaitsja hinnangul ei olnud arvete kinnitamine eraldiseisev otsus, vaid töölepingu täitmine tööandja poolt. Kohtuväline menetleja leiab, et FIE Mxxxx Mxxxxxx oli eraldiseisev isik, kelle suhtes D.I otsuseid vastu võttis. Kohtu hinnangul on tuvastatud, et Mxxxx Mxxxxxx oli x Kooli töötaja alates 03.09.
12. a kuni detsember
13. a. D.I x Kooli direktorina on 03.09.
14. a sõlminud Mxxxx Mxxxxxxxxx töölepingu nr 183, mille kohaselt asus M xxxx Mxxxxxx 03.09.
15. a tööle x Kooli xxxx hoones haldusspetsialistina. Töölepingu kohaselt annab tööülesandeid ja kontrollib nende täitmist vahetult direktor (väärteotoimik tl 45-46). Täpsemad tööülesanded on määratletud haldusspetsialisti ametijuhendis (väärteotoimik tl 66-67). Seega oli Maxxx Mxxxxxx haldusspetsialistina ja D.I otseses alluvussuhetes (lisaks sellele, et tegemist on xxxxxxxxxxxx). Arved nr 207,216 ja 221 on esitanud x Koolile FIE Mxxxx Mxxxxxx. Vaidlust ei ole selles, et Mxxxx Mxxxxxx tegutseb ka füüsilisest isikust ettevõtjana. D.I ütluste kohaselt on ta raamatupidaja FIE-le Mxxxx xxxxxxx. Kohus ei nõustu kaitsja käsitlusega, et FIE Mxxxx xxxxxxx poolt esitatud arvete kinnitamist saab pidada kulutuste hüvitamiseks Mxxxx Mxxxxxxxxx seoses tema tööülesannete täitmisega kooli haldusspetsialistina. Samuti ei nõustu kohus arvamusega, justkui Mxxxx Mxxxxxxxx ja FIE-l Mxxxx Mxxxxxx mingisugust erinevust ei ole. Esiteks peab kohus oluliseks osundada, et füüsilisest isikust ettevõtja on füüsiline isik, kes tegeleb majandustegevusega. Seda kinnitab ainuüksi äriseadustiku (edaspidi ÄS) §-s 1 sätestatud ettevõtja määratlus. Nimetatud sätte kohaselt on ettevõtja ÄS-i tähenduses on 7 füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kellele kaupade müük või teenuste osutamine on püsiv tegevus, ning ÄS-is sätestatud äriühing. Füüsilisest isikust ettevõtjaks võib olla iga füüsiline isik (ÄS § 3 lg 1), kuid enne tegevuse alustamist tuleb esitada avaldus enda kandamiseks äriregistrisse (ÄS § 3 lg 2) ning tuleb teatada tegevusaladest ja nende muutmisest (ÄS § 4). Seega tegutseb füüsilisest isikust ettevõtja püsivalt majandustegevusega. Füüsilisest isikust ettevõtjal on vastutus ja muud seadusest tulenevad kohustused (sealhulgas raamatupidamine jne), mis on tingitud majandustegevuses osalemisest. Mxxxx Mxxxxxx oli FIE. Seega tegeles Mxxxx Mxxxxxx ka majandustegevusega, st pakkus oma nimel kaupu või teenuseid. Siinkohal on kohtu arvates oluline rõhutada, et D.I ütluste kohaselt oli ta FIE Mxxxx Mxxxxxxx raamatupidaja (ja sellest tulenevalt on ka arvel nr 207 D.I allkiri, st arve nr 207 on FIE Mxxxx Mxxxxxx nimel esitanud D.I ). Seega ei ole võimalik nõustuda sellega, justkui Mxxxx Mxxxxxx ja FIE Mxxxx Mxxxxxx ei ole eraldiseisvad isikud. Ühel juhul on tegemist x Kooli haldusspetsialistiga ja teisel juhul majandustegevuses tegutseva isikuga. Seega ei nõustu kohus ka sellega, justkui x Koolile esitatud arveid oleks võimalik käsitleda Mxxxx Mxxxxxxx töösuhtest tuleneva kulutuste hüvitamise nõudena. Tööleping x Kooliga oli sõlmitud Mxxxx Mxxxxxxxx, mitte majandustegevuses tegutseval FIE-l Mxxxx Mxxxxxx. Juhul, kui tegemist oleks olnud töötaja kulutuste hüvitamise nõudena, ei pea kohus reaalseks, et nõue oleks esitatud selliste arvete kujul, nagu on esitanud FIE Mxxxx Mxxxxxx. Kuna aga arved on esitanud FIE Mxxxx Mxxxxxx, tuleb lähtuda sellest, et arvel toodud kulutused või teenused on osutanud Mxxxx Mxxxxxx füüsilisest isikust ettevõtjana (majandustegevuses tegutseva isikuna), mitte x Kooli haldusspetsilistina. Seda on kinnitanud ka D.I , selgitades, et töödel kasutatud sõiduvahend oli FIE Mxxxx Mxxxxxxx kasutuses ja Mxxxx Mxxxxxx teostas töid mänguväljakul ja tõi lauamaterjali ning tegi pingid töövälisel ajal. Sellest tulenevalt on kohtu arvates õige kohtuvälise menetleja järeldus, et FIE Mxxxx Mxxxxxx esitatud arvete kinnitamise näol on tegemist eraldi võetud kohustustega. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutavad vastupidised väited ka seetõttu, et D.I on ütlusi andes kirjeldanud enda erinevaid rolle kooli direktorina ja FIE Mxxxx Mxxxxxx raamatupidajana. Seega ei ole eluliselt usutav, et D.I ei eristanud Mxxxx Mxxxxxxx rolle kooli töötajana ja füüsilisest isikust ettevõtjana. Lisaks peab kohus oluliseks osundada, et Mxxxx Mxxxxxxx ametijuhendi p 8.4 näeb ette õiguse saada hüvitist isiklikus omandis olevate sõidukite (nt traktor) kasutamise eest teenistusülesannete täitmisel kokkulepitud summa piires (väärteotoimik tl 67). D.I ütlustest tuleneb, et arve nr 221 teostatud traktoritööd olid Mxxxx Mxxxxxxx lisatöö, mis tuli hüvitada, mitte tema kui haldusspetsialisti tööülesanded (sest oli tööväline aeg). See omakorda osundab sellele, justkui arve tasumisega kompenseeriti Mxxxx Mxxxxxxxxx tasu teenuse osutamise eest. Samal ajal on D.I selgitanud, et tegemist on kulutustega. Seega ei ole D.I ütluste pinnalt tuvastatav, mida konkreetselt ja selgelt arve tasumisega kompenseeriti või hüvitati. Sellele vaatamata välistab võimaluse, et tegemist oli kulutuste hüvitamisega ainuüksi see, et D.I ütluste kohaselt ei kuulunud mänguväljakul tehtud tööd Mxxxx Mxxxxxxx tööülesannete hulka. Ametijuhendist tulenevalt on õigus saada hüvitist teenistusülesannete täitmisel kasutatud isikliku sõiduvahendi eest. Samuti ei tulene D.I ütlustest, et eelnevalt oleks kokku lepitud summa, mille piires hüvitatakse kasutus. Lisaks peab kohus oluliseks osundada, et arve nr 216 on tasutud lauamaterjali ostmise eest. D.I on ütlusi andnud, et materjal läks pinkide parandamiseks ja trepi valmistamiseks, lisaks Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpetajale, kes andis tunde ka x Koolis. Kokkuleppe kohaselt osteti töömaterjal kooli eelarvelistest vahenditest. Samas ametijuhendist tulenevalt ei olnud Mxxxx Mxxxxxxxx kui haldusspetsialistil õigust saada kulutuste hüvitamist tööks vajalike vahendite omandamise eest. Tööks vajalikud vahendid pidi tagama tööandja. Sellest tulenevalt ei saa 8 pidada tekkinud kulutusi sellisteks, mille hüvitamist olnuks M xxxx Mxxxxxxxx õigust nõuda ametijuhendi või TLS § 40 lg 1 alusel. Arve nr 207 kohta on D.I ütlusi andnud, et Räpinasse sõiduks kasutas Mxxxx Mxxxxxx isiklikku sõidukit, mis on tal kasutusel füüsilisest isikust ettevõtjana. Seetõttu esitas ta arve FIE Mxxxx Mxxxxxx nimel. Siinkohal peab kohus oluliseks osundada D.I ütlustele, mille kohaselt oli Vanapaberi kogumine ja selle toimetamine Räpinasse Keskkonnainvesteeringute Keskuse projekt. Võttes nimetatut arvesse, on ilmne, et projekti raames transporditeenuse osutamine ei seondunud Mxxxx Mxxxxxxx teenistusülesannetega (mis tulenevad ametijuhendist). Seega ei saanud Mxxxx Mxxxxxxxx tekkida õigust kulutuste hüvitamisele ametijuhendist tulenevalt. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud väited, justkui arvete kinnitamisega hüvitas D.I tema juhitava kooli töötaja Mxxxx Mxxxxxxx tööülesannete käigus tekkinud kulusid. 6.3 Vaidlus on ka selles, millist õiguslikku tähendust x Kooli direktori poolne kinnitus arvetel omab. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, justkui direktori poolne kinnitus arvel kinnitab üksnes tehingu toimumist ja omab seega raamatupidamislikku tähendust. Põltsamaa Vallavalitsuse raamatupidamise sise-eeskirja § 2 lg 5 kohaselt korraldab Vallavalitsus enda ja hallatavate asutuste raamatupidamist tsentraliseeritud korras (väärteotoimik tl 28). x Kooli põhimääruse § 33 lg 1 kohaselt on koolil oma alaeelarve Põltsamaa valla eelarves. Vallavanema ütluste kohaselt vastutab kooli juhataja jooksvaks eelarveaastaks kinnitatud eelarve täitmise ja kasutamise eest, kogu kooli vara eest. x Kooli nimel oli pädevaks isikuks tehingute tegemisel kooli direktor. Seda kinnitab ka D.I ametijuhend. xxxxx xxxxxxx ütluste kohaselt kontrollis pearaamatupidaja, kas kulukohad on koolijuht fikseerinud, aktsepteerinud allkirjaga. Kui kooli juhi allkiri puudunuks, siis arvet üle ei kanta. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et arve maksmine kohustusi ei tekitanud. Vaidlust ei ole selles, et D.I kinnitus oli vajalikuks eelduseks (D.I kohustuseks kooli juhatajana oli eelarve täitmine) selleks, et raamatupidaja maksaks arvel märgitud summa välja. Seega D.I kinnitusele tuginedes kohustus Põltsamaa Vallavalitsus (tsentraliseeritud raamatupidamine) arvel märgitud summa välja maksma. Sellele tuginedes laekus Mxxxx Mxxxxxxx arveldusarvele arvetel toodud summa. Seega tekitas D.I vastuvõetud otsus arvete kinnitamise näol Põltsamaa Vallvalitsusele kohustuse x Kooli eelarvelistest vahenditest summade väljamaksmiseks. Sellest järelduvalt oli arvete kinnitamise puhul tegemist otsusega

§ 2

lg 2 p 1 mõttes, millega mõjutas D.I temaga seotud isiku – FIE Mxxxx Mxxxxxxx– majanduslikke huvisid. 6.4 Kohus leiab, et kuigi arvete esitamisele eelnes teenuse osutamine või kulutuste tegemine FIE Mxxxx Mxxxxxx poolt, ei ole tehingute tegemist (teenuste osutamiseks lepingu sõlmimist) väärteokirjelduses ette heidetud, mistõttu puudub alus hinnata tehingute tegemist tsiviilõiguslikus mõttes ja nende sisu. Samas peab kohus oluliseks rõhutada, et tsiviilõiguslikud tehingud (mille tulemusena esitati arved) ei mõjuta

-i kohaldamist. Nimetatud regulatsioon on kohustuslik täitmiseks ametiseisundit omavale isikutele, mitte kolmandatele isikutele. 6.5 Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et arvete nr 207, 216 ja 221 kinnitamisega on D.I rikkunud

§ 11lg 1 p-s 1 sätestatud keeldu teha otsust endaga seotud isiku suhtes.

Sealjuures ei tuvastanud kohus

§ 11lg-s 3 sätestatud toimingupiirangu kohaldamata jätmise aluseid.

Ka Põltsamaa Vallavalitsuse kinnitusel ei ole avaldatud teadet toimingupiirangu kohaldamata jätmise kohta (väärteotoimik tl 76). Lisaks ei ole kohtu arvates arvete nr 207, 216 ja 221 kinnitamise puhul tegemist rutiinsete otsuste vastuvõtmisega, kus korruptsioonioht puudub. Vaidlust ei ole selles, et D.I andis Maxxx Mxxxxxxxxx 9 ülesanded ja sai otsustada hüvitamisele kuuluvate summade suuruse üle. Seega ei olnud tegemist otsustusega, mille tingimusi ja asjaolusid D.I ise mõjutada ei saanud.

1. Järgnevalt käsitleb kohus käsunduslepingu nr 9 sõlmimisega seonduvat süüteoepisoodi. x Kooli nimel D.I ja Margo D.I on
2. a sõlminud käsunduslepingu nr 9, mille kohaselt kohustub Mxxxx Mxxxxxx osutama teenust ajavahemikul 15.07.
3. a kuni 18.07.
4. a x Kooli XI looduslaagris Vaiblas looduslaagri kasvatajana (väärteotoimik tl 59). Kohus ei nõustu kaitsja väitega, et looduslaagri näol ei olnud tegemist avaliku ülesandega

§ 2lg 1 mõttes.

Põhikooli ja gümnaasiumi seaduse (edaspidi PGS) § 40 lg 1 kohaselt on huvitegevus koolis toimuv või kooli korraldatud kooli õppekava läbimist toetav või muu õppekavaväline tegevus. Huvitegevuses kasutatakse erinevaid õppevorme ja -meetodeid, sealhulgas ringid ja stuudiod. Seega on huvitegevusena käsitletav ka kooli korraldatud tegevus, mis toetab kooli õppekava läbimist või on käsitletav muu õppekavavälise tegevusena. Sarnane regulatsioon on sätestatud ka põhimääruse §-s 13. Kohus leiab, et looduslaagri näol on tegemist huvitegevusega ja seega avaliku ülesande täitmisega. Seda vaatamata sellele, et tegemist oli kooli projektiga, mida rahastas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (avalikest vahenditest rahastatud). Kohtu veendumust kinnitab ka SA-le Keskkonnainvesteeringute Keskus esitatud taotlus projekti finantseerimiseks. Taotluse p 9 kohaselt on projekti eesmärgiks süvendada koolitundides omandatud teadmisi loodusest, valmib õppemapp x Kooli keskkonnahariduse õppematerjaliks (mis vastavalt taotluse p-le 11.3.1 jääb x Kooli loodus- ja keskkonnaõpetuse tundides kasutamiseks). Lisaks on oluline, et taotluse p-s 11.3.1 tulenevalt on kirjeldatud, et projekti tegevus on seotud põhikooli riikliku õppekava loodusõpetuse õppekavaga, x Kooli õppekava loodusõpetuse ja keskkonnaõpetuse ainekavaga. Sellest nähtuvalt oli ka projekti eestvedaja eesmärgiks korraldada laager, mis toetaks õppekava läbimist, s.o huvitegevust PGS § 40 lg 1 mõttes. Kohtu hinnangul ei ole määrav, kus konkreetselt looduslaager toimus ja kas sellesse oli kaasatud lapsi ka mujalt. Vaidlust ei ole selles, et projekti rahastas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ja selle eestvedajaks oli x Kool. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul määrav ka asjaolu, et tegemist oli projektiga, mida rahastas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Siinkohal peab kohus oluliseks osundada, et D.I oli pädevus otsustada ka projekti rahade kasutamise üle (x Kooli põhimääruse § 33 lg 2 kohaselt kuuluvad kooli eelarvesse ka projektidest saadavad rahad, mille üle otsustamise pädevus oli kooli direktoril ametijuhendist ja lepingust tulenevalt). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et D.I täitis x Kooli IX looduslaagri projektiga seonduvate otsuste vastuvõtmisega avalikku ülesannet

§ 2lg 1 mõttes.

Vaidlust ei ole selles, et D.I oli võimalik otsustada selle üle, kellega konkreetselt lepinguid sõlmida, teiste hulgas (väärteotoimik tl 22-26) otsustas D.I sõlmida lepingu ka Mxxxx Mxxxxxxxxx. Käsunduslepingu nr 9 on D.I sõlminud Mxxxo Mxxxxxxxxx kui Esku-Kamari Kooli direktor. Sellest tulenevalt on tegemist otsusega, millega on rikutud

§ 11lg 1 p-s 1 sätestatud piirangut, kuna Mxxxx Mxxxxxx on D.I-ga seotud isik.

D.I, olles otsust vastu võttes ametiisik, oli kohustatud järgima toimingupiiranguid.

1. x Kooli direktorina on D.I teinud 24.11.
2. a käskkirja nr 6-2/26, mille kohaselt on määratud novembri
3. a eest lisatasu muuhulgas Mxxxx Mxxxxxxxxx summas 125 eurot (väärteotoimik tl 57). Kohtu hinnangul on tegemist otsusega, mille tegemisel on D.I x Kooli direktorina rikkunud

§ 11lg 1 p-s 1 sätestatud piirangut teha otsust temaga seotud isiku suhtes.

Kuigi tõepoolest on D.I kooli direktorina määranud mitmetele töötajatele käskkirja nr 6-2/26 10 alusel lisatasu, ei saanuks D.I ise määrata lisatasu M xxxx Mxxxxxxxxx ja seda vaatamata sellele, et tegemist on oli inimesega, kellega oli ta sõlminud töölepingu. Seda põhjusel, et tegemist on temaga seotud isikuga. Kohtu arvates on ka oluline, et D.I oli lisatasu määrates otsustusvabadus. Nii on D.I ütlusi andes selgitanud, et lisatasu suuruse määramisel võttis ta arvesse töötaja panust, staaži, distsipliini jm asjaolusid. Seega oli D.I lisatasu määramisel ulatuslik otsustuspädevus, mida ta otsust tehes ka rakendas. Kohtu hinnangul ei oma tähendust asjaolu, et käskkirja kohaselt ei saanud Mxxxx Mxxxxxx kõige suuremat lisatasu vms asjaolud. Lisatasu määramine mõjutas Mxxxx Mxxxxxxx kui D.I xxxxxxxx majanduslikke huve.

1. Kohtu hinnangul on kogutud tõenditega tuvastatud, et D.I on toimingupiirangu rikkumised toime pannud teadvalt. D.I oli teadlik, et x Kool on Põltsamaa Vallavalitsuse hallatav asutus, mille eelarveliste vahendite kasutamise üle otsustamine oli tema pädevuses. D.I oli teadlik, et FIE Mxxxx Mxxxxxx arvete kinnitamine kohustab Põltsamaa Vallavalitsuses asuvat raamatupidajat arvet välja maksma ja seda kooli eelarvelistest vahenditest (sealhulgas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus projekte). Seega teadis D.I ka sellest, et arvete kinnitamisega mõjutab ta oma xxxxxxxx FIE Mxxxx Mxxxxxx majanduslikke huvisid (täites ise samal ajal raamatupidaja ülesandeid). Lisaks oli D.I teadlik sellest, et looduslaagris osalemiseks käsunduslepingu sõlmimisega tuleb Mxxxx Mxxxxxxxx asuda kasvatajana lepingulistesse suhetesse oma abikaasa juhitava kooliga. Käsunduslepingu sõlmimine mõjutas majanduslikke huvisid ja tekitas korruptsiooniohu (millele on D.I ütluste kohaselt juhtinud tähelepanu ka SA Keskkonnainvesteeringute Keskus). Kohtu arvates on oluline seegi, et Põltsamaa Vallavalitsus on D.I tähelepanu juhtinud juba varem Mxxxx Mxxxxxxxxx seotud otsustele. See nähtub 06.06.
2. a teenistusliku järelevalve aktist, millest nähtuvalt on M xxxx Mxxxxxxxxx üle antud kooli auto kasutamise õigus, kuid auto kasutamise kontekstis on Mxxxx Mxxxxxx kõrvaliseks isikuks (väärteotoimik tl 81 pöördel). Tunnistaja xxxxx xxxxxxx ütluste kohaselt on samuti juhitud D.I tähelepanu korduvalt

-i täitmisele, viimati 28.08.

1. a ja see on protokollitud. Seda kinnitab 28.08.
2. a kooli juhtide koosoleku protokoll (väärteotoimik tl 84-87). Seega ei ole kohtu arvates eluliselt usutav, et D.I ei olnud otsustusi vastu võttes teadlik sellest, et oma käitumisega rikub ta

-is sätestatud toimingupiiranguid. Kohtu arvates ei välista D.I tahtlust KarS § 17 lg-s 1 sätestatud koosseisueksimuse regulatsioon. D.I tahtlus ei ole välistatud ennekõike KarS § 17 lg-st 3 tulenevalt, mille kohaselt ei välista seaduse mittetundmine tahtlust. Seda seetõttu, et esitatud väidete kohaselt esines D.I väidetavad eksimused selles, et ta oli ametiisik, täitis avalikke ülesandeid ning Mxxxx Mxxxxxx ja FIE Mxxxx Mxxxxxxxon erinevad isikud jms asjaolud. Kuna tegemist on asjaoludega, mis puudutavad teo subsumeerimist, on välistatud KarS §-s 17 sätestatu kohaldamine. 10. Kohus ei tuvastanud ka õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. Kohtu hinnangul ei ole D.I süü välistatud ka KarS § 39 lg-s 1 sätestatud keelueksimuse regulatsiooni tõttu, mille kohaselt on süü välistatud, kui isik ei saa aru teo keelatusest ja see eksimus on temale vältimatu. Seda ennekõike põhjusel, et D.I jaoks olid eksimused välditavad selles, kas ta on ametiisik või mitte, kas ta täitis looduslaagri korraldamisel avalikku ülesannet või mitte, kas ta võis kinnitada FIE Mxxxx Mxxxxxx esitatud arveid või mitte, kas ta võis määrata Mxxxx Mxxxxxxxxx lisatasu või mitte. D.I, olles x Kooli direktor, oli kohustatud järgima muuhulgas

-ist tulenevaid piiranguid. Nii nagu kohus juba eelnevalt leidis, oli D.I teadlik piirangutest, mis tulenevad sellest, et ta on x Kooli juht, s.o ametiisik. D.I ametijuhendi kohaselt oli tal õigus saada vallavalitsuselt juriidilist abi. Seega olukordades, kus D.I tuli teha tehinguid endaga seotud isikuga, tulnuks D.I pöörduda juriidilise abi saamiseks Põltsamaa 11 Vallavalitsuse poole. Tunnistaja xxxxx xxxxxxx ütluste kohaselt tegeles Põltsamaa Vallavalitsuses juriidiliste küsimustega vallasekretär. D.I õigusnõu saamiseks vallavalitsuse poole ei pöördunud. Samuti on kohtu arvates oluline, et x Kooli direktori ülesandeid täitis D.I pika aja jooksul ja seoses vastutusrikka ametikohaga pidi ta olema kursis kõikide tema tööd puudutavate õiguslike regulatsioonide ja piirangutega. Vajaduse korral tuli tal pöörduda vallavalitsuse poole. Eeltoodust tulenevalt ei olnud kohtu arvates otsuste vastuvõtmisel tekkinud väidetavad eksimused D.I jaoks vältimatud. 11. Eeltoodust tulenevalt on kohtu arvates tuvastatud, et D.I x Kooli direktorina võttis ametiisikuna teadvalt vastu temaga seotud isiku Mxxxx Mxxxxxxx ja FIE Mxxxx Mxxxxxxx suhtes otsuseid – kinnitas arved nr 207, 216 ja 221, sõlmis käsundlepingu nr 9 ning määras käskkirjaga nr 6-2/26 lisatasu. Sellega on rikkunud D.I

§ 11

lg 1 p-s 1 sätestatud toimingupiirangut ja toime pannud

§-s 19 sätestatud väärteod. 12. Kohtuvälise menetleja otsusega on D.I-le määratud karistuseks rahatrahv 100 trahviühikut, s.o 400 eurot.

§ 19kohaselt on õigus määrata rahatrahvi kuni 200 trahviühikut. Kar

S § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja määratud rahatrahv põhjendatud ja vastab KarS § 56 lg-s 1 sätestatud tingimustele. Kohus leiab, et määratud karistus vastab D.I süüle ja seda vaatamata sellele, et kahes süüteoepisoodis lõpetab kohus käesoleva otsusega menetluse aegumise tõttu. Karistuse põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada, et D.I on toime pannud väärtegusid korduvalt ja pika ajavahemiku jooksul (viis süüteoepisoodi, ajavahemikul jaanuar 2014. a kuni november 2014. a). Sealjuures oli D.I täielikult teadlik sellest, et Mxxxx Mxxxxxx ja FIE Mxxxx Mxxxxxx on temaga seotud isikud. D.I oli teadlik ka kohustusest täita

-ist tulenevaid nõudeid seoses oma ametiga. Vähetähtis ei ole kohtu arvates seegi, et D.I oli x Kooli direktorina, seega vastutusrikkal ametikohal töötanud pikka aega. Karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Lisaks tuleb arvestada, et vastutaval ametikohal toimingupiiranguid rikkuvate otsustuste vastuvõtmisega kahjustatakse avaliku ülesande ausat ja erapooletut täitmist ning luuakse korruptsioonioht. Kohus arvestab, et D.I-le määratud rahatrahv on sanktsiooni keskmises määras, mis vastavalt väljakujunenud kohtupraktika seisukohtadele, on põhjendatud karistuse määramisel aluseks võtta. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et D.I-le määratud rahatrahv vastab tema süüle, on proportsionaalne toimepandud tegudega ja täidab KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse eesmärke – mõjutada edaspidiselt süütegude toimepanemisest hoiduma ja kaitsta õiguskorra huve.

1. Kohus peab vajalikuks käsitleda ka kaitsja poolt väärteoasja arutamisel tõstatatud väärteomenetlusõiguse rikkumisi, mis on väidetavalt aset leidnud väärteoasja kohtuvälises menetluses. 13.1 Kaitsja hinnangul on rikutud menetlusnorme sellega, et pärast D.I-le väärteoprotokolli koostamist on üle kuulatud täiendavalt tunnistaja. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on tunnistaja xxxxx xxxxxx üle kuulatud väärteoasja raames täiendavalt 07.08.
2. a ja ülekuulamise käigus on tunnistaja üle andnud 2 dokumenti (väärteotoimik tl 78-79). Väärteoprotokoll menetlusalusele isikule on koostatud 13.07.
3. a, vastulause on esitatud 28.07.
4. a. Kohtuväline menetleja on teinud otsuse 07.08.
5. a. 12 Kohus on seisukohal, et kaitseõiguse tagamise eesmärgil on vajalik enne otsuse tegemist võimaldada isikul esitada täiendavatele tõenditele omapoolseid vastuväiteid (VTMS § 69 lg-s 6 sätestatud vastulause esitamise õigus). Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on kohtuväline menetleja kogunud täiendavaid tõendeid pärast vastulause esitamist ja samal päeval, kui kohtuväline menetleja tegi väärteoasjas otsuse. Kohtu hinnangul on kohtuvälisel menetlejal õigus koguda väärteomenetluses täiendavaid tõendeid ka pärast väärteoprotokolli koostamist. Samas leiab kohus, et sellisel juhul peab kohtuväline menetleja tagama, et menetlusalusel isikul oleks võimalik täiendavalt kogutud tõenditega tutvuda ja esitada neile omapoolne seisukoht. Kuigi tegemist on kohtu arvates rikkumisega (menetlusalusele isikule ei võimaldatud tutvuda tunnistaja xxxxx xxxxxxx 07.08.
6. a ülekuulamise protokolliga ja esitada selles osas seisukoht), on nimetatud rikkumine kõrvaldatud kohtumenetluses. Menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal on olnud võimalik tutvuda kohtumenetluses toimiku materjalidega, küsitleda tunnistaja xxxxx xxxxxxxx, esitada täiendavaid tõendeid ja avaldada seisukohti. 13.2 Kaitsja on seisukohal, et kohtuvälises menetluses on rikutud menetlusnorme sellega, et tunnistaja xxxxx xxxxxx on üle kuulatud kriminaalasja raames. Tunnistaja xxxxx xxxxxx on väärteoasja materjalidest nähtuvalt esmakordselt üle kuulatud 31.03.
7. a kriminaalasjas (väärteotoimik tl 72-74). Kohtu hinnangul ei ole tegemist lubamatu tõendiga ainuüksi seetõttu, et ülekuulamine on läbi viidud kriminaalmenetluse raames. Siinkohal osundab kohus VTMS § 31 lg-le 1, mille kohaselt järgitakse tõendamisel ja tõendite kogumisel väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid. Seega, kuna tunnistaja ülekuulamisel on järgitud KrMS-is sätestatud õigusnorme (mida tuleb järgida tunnistaja ülekuulamisel väärteomenetluse raames), on sellise ülekuulamise protokolli kasutamine väärteomenetluses lubatav. Menetluskulud Kaitsja on esitanud taotluse kaitsja tasu hüvitamiseks. VTMS § 23 sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral muuhulgas V™S § 29 lg 1 p 5 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kuna kohus lõpetab käesoleva otsusega menetluse kahes süüteoepisoodis, tuleb menetlusalusele isikule hüvitada mõistliku suurusega tasu. Siinkohal hindab kohus väärteoasja keerukust, mahukust ja aega, mis on kulunud toimingutele, mis puudutavad september
8. a ja 29.10.
9. a episoode. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud pidada käesolevat väärteoasja keerukaks ja mahukaks korruptsioonisüüteoks. Väärteoasja materjalid on kokku 89-l lehel, sealhulgas mitmeid dokumentaalseid tõendeid ja üksnes kahed isikulised tõendid. Kokku on väärteootsuses D.I-le ette heidetud 7 süüteo toimepanemist, millest kahes lõpetab kohus käesoleva otsusega menetluse. Kaitsja tasu on taotluse kohaselt järgnev: konsultatsioon 07.07.
10. a 1 tund; täiendava materjali ja valla aktidega tutvumine 08.07.
11. a 1 tund; ettevalmistus ja osalemine ülekuulamisel 13.07.
12. a 4 tundi; vastulause koostamine 28.07.
13. a 4 tundi; kaebuse koostamine 25.08.
14. a 4 tundi. Arve nr 15080 kohaselt tuli õigusabi osutamise eest (kokku 14 tundi) tasuda koos käibemaksuga 1400 eurot. Lisaks on kaitsja teinud ettevalmistusi väärteoasja arutamiseks ja osalenud asja arutamisel kokku 1 tund, mis kajastub arvel nr 15071, mille järgi tuli õigusabi osutamise eest tasuda koos käibemaksuga 100 eurot. Kaitsja on 13 osalenud kohtuistungi ettevalmistamisel ja osalenud istungil 24.11.
15. a 5 tundi. Vastavalt arvele nr 15095 kuulub tasumisele 500 eurot. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist nähtuvalt kestis ülekuulamine vähem kui 3 tundi (väärteotoimik tl 11-14). Võttes arvesse kahe episoodi mahtu ülekuulamisel, peab kohus põhjendatuks kaitsja tasuks 30 minuti eest. Samuti peab kohus mõistlikuks tasuks kahe episoodi käsitlemisele kulunud aega vastulause koostamisel 30 minutit. Kaebuse koostamise eest kohus kaitsja tasu hüvitamist põhjendatuks ei pea. Siinkohal arvestab kohus, et kaitsja on sisuliselt korranud juba vastulauses toodud põhjendusi septembris
16. a ja 29.10.
17. a episoodide osas. Kohus ei pea põhjendatuks osaliselt hüvitada kaitsja tasu, mis puudutab väärteoasja arutamiseks ettevalmistuste tegemist vastavalt arvele nr
18. Arve on esitatud 30.06.
19. a, millest järeldab kohus, et ettevalmistavad toimingud on tehtud enne nimetatud kuupäeva (teised arved esitatud pärast õigusteenuse osutamist). Kohus on teinud menetlusse võtmise ja kaebuse kohtulikule arutamisele määramise määruse 09.10.
20. a, väärteoasja kohtulik arutamine on toimunud 24.11.
21. a, mille eest on kaitsja esitanud eraldi arve. 24.11.
22. a kohtuistungil taotles kaitsja aegumise kohaldamist kahe süüteoepisoodi osas. Kohtu hinnangul on mõistlik ja põhjendatud arvestada kahe episoodi osas mõistlikuks tasuks 30 minuti eest. Eeltoodust tulenevalt on kohtu arvates põhjendatud hüvitada D.I-le kaitsjale makstud tasu 1 tunni 30 minuti õigusteenuse osutamise eest. Võttes arvesse kaitsja tunnitasu 100 eurot (koos käibemaksuga), tuleb D.I-le hüvitada 150 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Riigikohtu 15.04.
23. a otsusega nr 3-1-1-37-
24. Riigikohtu 15.04.
25. a otsus nr 3-1-1-37-16 RESOLUTSIOON
26. Tühistada Tartu Maakohtu
27. jaanuari
28. a otsus D.I karistamises korruptsioonivastase seaduse § 19 järgi
29. a jaanuaris toime pandud tegude osas (arve heakskiitmine, mille alusel Mxxxx Mxxxxxxxxx maksti 115 eurot 20 senti, ja Mxxxx Mxxxxxxxxx looduslaagri kasvataja ülesannete täitmiseks käsunduslepingu sõlmimine). Lõpetada selles osas väärteomenetlus väärteo aegumise tõttu VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel.
30. Muus osas jätta otsus muutmata.
31. Kaitsja kassatsioon rahuldada osaliselt. 14