4-17-256 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05.juuni 2017 a. Pärnu Kuninga tn kohtumaja Väärteoasja number 4-17-256 Kohtunik Igor Pütsep Kohtuistungi sekretär Kadi Neeme Väärteoasi G.M-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Aime Kask 27.12.2016.a. otsusele väärteoasjas nr 2670,16,
- Istungil osalenud isikud: Kaebuse esitaja Kaebuse esitaja kaitsja Kohtuvälise menetleja ametnik RESOLUTSIOON G.M v.adv Brigitta Mõttus Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Aime Kask Juhindudes LS § 224 lg 2; Väärteomenetluse seadustiku § 2, § 132 p 1, § 133-135 kohus otsustas Jätta G.M-i kaebus rahuldamata. Jätta muutmata Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Aime Kask 27.12.2016.a. otsus väärteoasjas nr 2670,16,
- Rahatrahv 600 eurot tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le EE 891010220034796011 AS SEB Pank või a/a-le EE 932200221023778606 Swedbank (viitenumber
- Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse). Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega. G.M tekkinud menetluskulud jätta G.M-i kanda. Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine: 05.06.2017.a. 4-17-256 Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi. Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav alates 16.06.2017.a. Asjaolud ja menetluskäik 04.12.2016.a on koostatud Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna patrulli- ja liiklusjärelvalvetalituse patrullpolitseinik Kaie Parts`i.` poolt väärteoprotokoll selle kohta, et G.M. 04.12.2016.a kell 14.46 Xxxxx, Xxxxxx vallas, Xxxxx-Xxxxxx-Xxxxxx maantee 27,1 kilomeetril juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 056 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,61 mg/l laiendmääratlus ± 0,05 mg/l. Oma teoga rikkus menetlusalune isik LS § 69 lg 3 nõudeid ja pani sellega toime LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 27.12.2016.a üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2670,16,006153 määras kohtuväline menetleja G.M-ile eelkirjeldatud väärteo toime panemise eest LS § 224 lg 3 alusel karistuseks rahatrahvi 150 trahviühiku ulatuses ehk 600 eurot. Kaebuse sisu 11.01.207.a esitas G.M-i kaitsja vandeadvokaat Brigitta Mõttus Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas tehtud otsusele taotledes tühistada 27.12.16 väärteootsus väärteoasjas nr 2670,16,006153 ja lõpetada väärteomenetlus Väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 alusel, ehk isiku teos puuduvad väärteo tunnused. Kaebuse esitaja leiab, et ei ole temale süüks pandud väärtegu toime pannud, G.M tegevus ei anna välja Liiklusseaduse § 224 lg 2 koosseisu ning menetlusalune isik ei ole rikkunud Liiklusseaduse § 69 lg
- Isiku teos puuduvad väärteo tunnused. 04.12.2016 väärteoprotokoll sisaldab ebaõigeid andmeid. Menetlusalune isik rõhutab, et ta ei juhtinud mootorsõidukit joobeseisundis ning politseipatrull ei pidanud isikut kinni sõiduautot juhtides, vaid sõitis seisva mootorsõiduki ette ning pani alkomeetrisse puhuma isiku (G.M), kes viibis sõiduautost väljas. Seega on väär väärteoprotokollis märgitu, et isik liikus sõiduautoga Xxxx talu Xxxxx küla suunas, et isik juhtis mootorsõidukit joobeseisundis ning et isik kõrvaldati mootorsõiduki juhtimiselt. Menetlusalune isik kirjeldab tegelikult asetleidnud sündmusi: G.M sõitis tõepoolest 04.12.16 temale kuuluva mootorsõidukiga, kuid oli mootorsõidukit juhtides kaine. Kui isik alevist kodu (Xxxxx talu, Xxxxxxx küla) poole sõitis, sai tema autol otsa kütus. Isik oli küll eelnevalt näinud, et kütusepaagi tuli põleb, kuid arvas, et jõuab sõita koju. Kütus lõppes otsa kuskil kilomeeter enne koju jõudmist, G.M-i naabrimehe väravate juures. G.M-iga oli ka kaasas tema sõber, kes istus kõrvalistmel, kelle nimi on A. A. Olles äärmiselt nördinud oma vale valiku üle mitte võtta kütust ning toimunu absurdsuses, mõtles G.M, et 4-17-256 jätab siis auto sinna kus ta on ja nad lähevad koos sõbraga hoopis naabrimehele külla, kui viimane kodus on. Alevist oli G.M ostnud muu hulgas pudeli viina, mis oli tal autos, seega olles juhtunust häiritud, võttis ta autos pudelist mitu lonksu viina. Selle järgselt hakkas G.M minema naabrimehe poole ning olles naabrimehe väravate juures, sõitiski tema seisvale autole ette politseipatrull ning tuli väravate juures toimetava menetlusaluse isiku juurde ja käskis puhuda alkomeetrisse. Olles vastavast politseinikute käitumisest üllatunud, oli küll isik nõus puhuma alkomeetrisse, kuid ütles, et soovib ütluste andmise juurde kaitsjat, seega kuna kaitsjat kohal ei olnud, ei ole ka menetlusaluse isiku vastavaid selgitusi kirjas. Mootorsõiduki juhtimise otsusele allakirjutamisest menetlusalune isik keeldus, kuna ta ei olnud mootorsõidukit alkoholijoobes juhtinud. Menetlusaluse isiku seisukohast oli politseinike käitumine kummaline, kuna nad niiöelda peatasid juba mitmeid minuteid seisva auto ja panid puhuma isiku, kes viibis ammu autost väljas ega kellel ei olnud mitte mingisugust kavatsust ka edasi autoga kuhugi sõita. Patrullpolitseinikud oleksid pidanud teadma, et isiku tegevust ei saa käsitleda väärteona, kuna isik ei ole sõiduautot joobes juhtinud. G.M ei vaidlusta mõõtmise tulemust, kuid karistada ei saa isikut, kes tarvitab alkoholi pärast mootorsõidukiga sõidu lõpetamist ning kellel ei ole mitte mingisugust kavatsust (polnud ka võimalust) uuesti mootorsõiduki rooli istuda. Seega, G.M tegevuses puuduvad väärteo tunnused, tuvastatud ja tõendatud ei ole isiku poolt väärteo toimepanemine, G.M ei ole rikkunud Liiklusseadust ega ühtegi muud seadust. Kaebuse esitaja palub tunnistajana kohtuistungil üle kuulata A.A., kes viibis 04.12.2016.a koos G.M-iga sündmuse juures ja saab anda toimunu kohta ütlusi. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Aime Kask oma 26.01.2017.a kirjalikus vastuses asus seisukohale, et kohtuväline menetleja ei toeta kaebust ning palub jätta kaebus rahuldamata. G.M on pannud toime tõsise liiklusseaduse rikkumise, juhtides mootorsõidukit juhile keelatud seisundis. Antud väärtegu on tõendatud politseiametnik Signe Laasi` ütlustega, kus politseiametnik kirjeldab antud sündmusi detailselt, samuti kirjeldab ka mootorsõidukit juhtinud isikut täpselt. Kinnipidamisel väljus mootorsõiduki juhi poolt sama isik. Kohtuvälisel menetlejal ei ole põhjust kahelda politseiametniku tunnistustes ja leiab, et on tõendatud, et mootorsõidukit juhtis G.M . G.M pani nimetatud teo toime tahtlikult. Karistus on määratud keskmises karistusmääras, arvestades teo ohtlikkust, menetlusaluse isiku suhtumist toimepandud rikkumisse ja tema eelnevat liiklusalast käitumist. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et tegu on tõendamist leidnud ja karistus määratud õiglaselt ning palub kaebus jätta rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohtuväline menetleja palub kohtuistungile kutsuda tunnistajatena patrullpolitseinikud Kaie Parts ja Signe Laasi. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kaebuse esitaja jäi täies mahus esitatud kaebuse ja selle põhjenduste juurde. G.M-i tegevus ei kvalifitseeru LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritavale teole. LS 224 lg 2 eeldab asjaolu, et isik on juhtinud mootorsõidukit alkoholi piirmäära ületades joobeseisundis. Seega peab olema tuvastatud ja tõendatud, et isik oli 4-17-256 joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise ajal ja sõidukiga liikluses. Antud asjas ei ole aga tõendatud, et isik oleks juhtindu sõidukit alkoholijoobes. Isik oli alkoholi tarvitanud pärast auto seisma jäämist, olukorras, kus tal ei olnud kavatsust ega võimalik, kuna autol sai kütus otsa, enam sõidukit juhtida. Alkohol oli valatud spordipudelisse, et samuti sõidukis viibinud A. A. seda ei näeks, sest tal on alkoholiprobleemid. Kaitsja arvates puuduvad isiku teos väärteotunnused ja palutakse väärteootsus tühistada ja menetlus lõpetada. Kohtuistungil kohtuväline menetleja leidis, et nii tunnistaja kui G.M ise kinnitab, et alkoholi tarbimine oli aga menetleja leiab, et see alkoholi tarbimine oli eelnevalt ja isik sõitis joobes. Kohtuväline menetleja on määranud karistuse keskmises karistusmääras, otsus on motiveeritud ja põhjendatud ja palus kohtul G.M-i lepingulise esindaja kaebus jätta rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Pärnu Maakohtu seisukoht VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Kohus, vaadanud läbi kaebuse, asjas kogutud kirjalikud materjalid ning kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tunnistajate ütlused, leidis, et G.M-i kaebus ei ole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu. Kohtu hinnangul on väärteo kohtueelses menetluses kogutud küllaldaselt tõendeid, mille põhjal on alust asuda seisukohale, et 04.12.2016.a G.M rikkus LS § 69 lg 3 nõudeid ning pani toime LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Tunnistaja Signe Laasi kirjeldas, kuidas 04.12.2016.a tööülesannete täitmisel Xxxxxx vallas patrullides (juhtis patrullautot) tuli vastu sõiduauto Xxxxx Xxxxxx, tumedat värvi, registreerimisnumbriga xxxXXX, kõrvalistujas tundis ära A. A. ja juhis G.M-i. Kuna varasemast oli infot, et juht võib olla joobes, otsustati teda kontrollida. Tunnistaja kirjeldas, kuidas sooritas tagasipöörde ning asus Xxxxx Xxxxx otsima. Taas märgati sõidukit vastu tulemas Xxxx-Xxxxx-Xxxxxx maantee 26-ndal kilomeetril, politseiauto liikus suunaga Xxxxxx poole. Uuesti sooritati tagasipööre, lülitati sisse sinine vilkur paariline Kaie Parts jälgis sõidukit kogu aeg. Sõiduk kadus korraks kurvi taha. Tunnistaja kinnitas kui oli tagasipöörde sooritanud,, kiirendas autot intensiivselt. Xxxxxx Xxxxx oli juba 27-nda kilomeetri posti vahetus läheduses seisma jäänud. Sisse lülitati ka punane vilkur, kuigi auto juba seisis. Juht oli oma kohalt väljunud ja liikus karjaaia suunas, kaasreisija oli just autost väljumist alustanud. Juhil käes viinapudelit ei näinud, samuti ei näinud teda autost väljas joomas. Sõiduki tagaistmel võisid olla õllepudelid, õllepudel oli tunnistaja sõnul käes ka A. A.`el. Tunnistaja kirjeldas G.M joobe kontrollimist, koha peal näitas indikaatorvahend joobeks 0,69 mg/l, tõendusliku alkomeetri lõplikuks näiduks 0,56 mg/l. Kaie Parts on 04.12.2016.a sündmuste osas küsitletud menetlustoimingute osas, kuna tema koostas asjas väärteoprotokolli. Kaie Parts selgitas, et tundis menetlusaluse isiku ära, kuna tal on hea mälu nägude peale ning isikul on omapärased paksu kujuga kulmud, viitas saalis kaebuse esitajale, kui 04.12.2016.a sõidukit juhtinud isikule. Selgitas, et Xxxxx-Xxxxxx-Xxxxx teel 4-17-256 suunaga Xxxxxx poole liikudes nägid Xxxxx Xxxxxx uuesti, sooritati tagasipööre, tunnistaja hoidis silmsidet sõidukiga, kaotas sõiduki kurvi peal hetkeks silmist, täpsustades, et ajaliselt 5-10 sekundiks, nägi sõiduki peatumist, liikumine toimus kui tunnistaja jõudis auto juurde. Tunnistaja lasi G.M alkomeetrisse puhuda. Esialgu G.M eitas roolis olemist, kuid värskel lumel jalatsijälgede järgi võis öelda, et oli roolis. Isik allus korraldustele, keeldus ütluste andmisest. Kuna tõenduslikku alkomeetrit kaasas ei olnud, toimetasid isiku tõendusliku alkomeetri kasutamiseks Xxxxx linna, sõiduk jäi samasse tee äärde, kus seisma oli jäänud. Kaasreisija ütluste protokollimiseks vajadust ei näinud, fikseeritud oli, et G.M ei olnud sõidukis üksinda. A. A. kohtuistungil selgitas, et 04.12.2016.a oli koos G.M-iga , sõideti viimase juurde, G.M tuli talle järgi. Enne sõitma hakkamist ei näinud, et G.M oleks alkoholi tarbinud, samuti ei olnud ise alkoholi tarbinud. Teel tehti peatus surnuaial, rohkem peatusi ei teinud. Politseiauto tuli vastu, sõideti edasi ja auto jäi seisma tee ääres, mingi lambaaia juures, natukese aja pärast tuli politseiauto juurde, ajaliselt hindas, et see toimus paari minuti pärast peale seisma jäämist. A. A. sõnul tema ei näinud G.M-i käes alkoholipudelit. A. A. sõnul peatumise märguannet ei antud. Tunnistaja kinnitas, et G.M oli Xxxxx Xxxxx roolis. Kirjeldas kooskõlas eelnevate tunnistajatega G.M joobe kontrollimist. Tema sõnul on G.M kindlasti pudeleid autos, limonaadi ja Värska pudeleid. Kirjeldas, et G.M sõitis sirgelt, ei saanud midagi aru, samuti ei tundnud, et suust oleks tal tulnud alkoholilõhna. Menetlusalune isik kirjeldas kohtuistungil, kuidas võttis A. A. peale juhtides Xxxx Xxxxx ja sõideti Xxxxx poole, tehti peatus Xxxxx surnuaial misjärel liiguti edasi Xxxx poole. Xxxxx-Xxxxx maanteel sai sõidukil kütus otsa. Peale seda, kui oli sõiduki teepervel peatanud, võttis kaasasolnud pudelist suutäie külmarohtu, ei olnud viinapudel, vaid ümbervalatud plastpudelisse. Alkoholi tarvitamist sellest pudelist võis tunnistaja ka mitte näha. See oli sellepärast, et teadis A. A. alkoholiprobleemist ja ei tahtnud, et too näeks, et alkohol on käeulatuses. Enne sõidukist väljumist kontrollis tahavaatepeeglist ning tee kuni kurvini, ca 300 meetrit oli vaba ja väljus autost, hakkas naabrimehe aeda avama. Kuulis mootorimüra ja nägi politseiautot, samuti, et tööle pandi vilkurid. Seejärel kirjeldab kooskõlas tunnistajate ütlustega järgnenud menetlustoiminguid. 04.12.2016.a kell 14.46 indikaatorvahendi kasutamise protokolli (kohtuvälise menetleja toimik lk 3) kohaselt on Xxxxxxx Xxxxxx vallas Xxxxx-Xxxxxx-Xxxxx 27,1 km patrullpolitseinik Kaie Parts kontrollinud G.M-i , ik xxx, 04.12.2016.a kell 14.46 kasutades indikaatorvahendit AlcoQuant 6020 nr A104495, indikaatorvahendi järgmise kontrollimise kuupäev 02.05.2017.a. Indikaatorvahendi näiduks on fikseeritud 0,69 mg/l. Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolli (kohtuvälise menetleja toimik lk 3 pöördel) kohaselt esineb isikul silmade punetus; kõne, aja- isiku- ja kohataju on selged, kontrollitav on teadvusel, mäletab viimase 24 tunni sündmusi; esinevad kerged koordinatsioonihäired; käitumine normaalne. Märkuseks alkoholilõhn juhi suust. Mõlemale protokollile on kontrollile allutatud isik märkinud, et soovib need allkirjastada advokaadi juuresolekul. 04.12.2016.a kell 15.34-15.38 tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli (kohtuvälise menetleja toimik lk 5) kohaselt on Pärnu Pikk 18 patrullpolitseinik Kaie Parts kontrollinud G.M-i joovet 04.12.2016.a kell 15.34-15.38 kasutades tõenduslikku alkomeetrit Lion Intoxilyzer 8000 nr 80-005401 ning lõplik mõõtetulemus pärast laiendmääratusega korrigeerimist 0,56 mg/l. Lisatud on ka 4-17-256 tõendusliku alkomeetri väljatrükk (kohtuvälise menetleja toimik lk 4) sisaldab eelnevalt viidatud andmeid. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt patrullpolitseinik Kaie Parts kõrvaldas G.M-i sõiduki juhtimiselt, kuna tema suust tuli alkoholi lõhna, kuna oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. G.M on juhtimiselt kõrvaldatud kuni kainenemiseni. Protokollile kantud märkuste kohaselt on protokolli G.M-ile tutvustatud, isik keeldus seda allkirjastamast. Käesolevas asjas ei ole vaidluse all asjaolu, et G.M 04.12.2016.a juhtis sõidukit ja oli tarvitanud alkoholi. Eelviidatud tõenditele tuginedes on kinnitust leidnud, et 04.12.2016.a tõendusliku alkomeetriga Lion Intoxilyzer 8000 nr 80005401 on G.M tuvastatud joove, alkomeetri lõplik mõõtetulemus 0,56 mg/l. Samuti on kinnitust leidnud nii tunnistajate kui G.M-i ütlustega, et G.M 04.12.2016.a juhtis endale kuuluvat sõidukit Xxxxxx Xxxxxx registreerimismärgiga xxxXXX. Vaidlus on sõiduki juhtimise ja alkoholi tarvitamise ajalises järjekorras. Kohus on seisukohal, et G.M-i versioon sõiduki juhtimise ja alkoholi tarvitamise järjekorra vahel ei ole usutav. G.M-i sõnul oli ta alkoholi s.t viina ümber valanud plastpudelisse, kuna teadis, et A. A. -l on alkoholiga probleeme ja ei tahtnud, et too näeks, et alkoholi on käepärast. Samas tunnistaja Signe Laasi sõnul nägi ta A. A. käes õllepudelit, samuti oli tema sõnul auto tagaistmel näha alkoholipudeleid. Seega on arusaamatu, miks G.M sõbra kaitseks väidetavalt valas osa alkoholist ümber plastpudelisse, just vältimaks tolle kokkupuudet alkoholiga, kuid ei näinud probleemi sõidukis vedelenud alkoholipudelites. Isegi, kui uskuda G.M-i versiooni, et ta koheselt pärast sõiduki peatumist jõi pudelist punnsuutäie viina, ei ole kohtu hinnangul eluliselt usutav, et G.M praktiliselt tund aega pärast joobekahtluse tekkimist (indikaatorvahendi kasutamise protokolli ja tõendusliku alkomeetri protokolli kohased mõõtmiste ajad) oli lonksu viina joomisest tingituna väljahingatava õhu alkoholisisalduseks 0,56 milligrammi liitri kohta. Tunnistaja Signe Laasi sõnul pärast teistkordset Xxxxx Xxxxx märkamist, mis liikus patrullile vastu, sooritas tagasipöörde, samal ajal paariline jälgis sõidukit, mis küll kurvi tõttu silmist kadus, kuid kui taas nähtavale ilmus, oli juba peatumas, kui punase vilkuri tööle pani, siis oli sõiduk tegelikult juba peatunud. Eelnev annab alust järeldada, et G.M-i poolt juhtitud sõiduki ja politsei auto vaheline distants oli niivõrd väike, et ajaliselt on samuti võimatu, et isik oleks jõudnud nii juua plastpudelist lonksu viina, kui ka lahkuda sõidukist ja jõuda naabri väravani. Ajavahemiku lühidust ilmestab ka fakt, et Signe Laasi sõnul nende kohale jõudmise ajal, st. kui politseipatrull peatus G.M-i poolt juhitud sõiduki juures, oli kaasreisija alles alustanud sõidukist lahkumist. Kohtuistungil A. A. selgitas, et tema väliselt aru ei saanud, et G.M oleks olnud joobes. Korrakaitseseaduses ja selle alusel kehtestatud terviseseisundi kirjeldamise korras lähtutakse eeldusest, et joobeseisundi tõttu avaldanud muutusi kirjeldab teine isik, käesoleva juhul politseinik. Tunnistaja A . A. kohtuistungil antud ütlused ei välista, et G.M` oli 04.12.2016.a joobeseisundis vaid selle tunnused võisid tunnistajale märkamatuks jääda. Samuti ei andnud tunnistaja oma hinnangut 4-17-256 G.M-i seisundile lähtudes joobe kliinilistest tunnustest vaid tegemist on kohtuistungil antud subjektiivse hinnanguga. Oluline on siinkohal märkida, et kuna A. A.´t 04.12.2016.a üle ei kuulatud, ei ole võimalik ka vastuvaidlematult asuda seisukohale, et tunnistaja oskab pool aastat pärast sündmust kirjeldada mälu järgi G.M joobe esinemist või selle puudumist lähtudes joobe kliinilistest tunnustest. Seega kokkuvõtvalt leiab kohus et kaebuse esitaja selgitus kohtus selle kohta, et valas alkoholi ümber plastpudelisse pole kohtu hinnangul eluliselt usutav, samuti tunnistaja A. kes istus kogu sõiduaja viimase kõrval esiistmel ei kinnita, et menetlusalune isik oleks midagi sõidu ajal joonud ei viina pudelist ega muust pudelist, samuti ei kinnita, et G.M oleks autost välja tulles alkoholi tarbinud Seega saab kohus teha järelduse, et kaebuse esitaja ütlused on püüe viia kohtu tähelepanu kõrvale sooviga vabaneda karistusest. Kaebaja taktiga on lihtne, kuna vahetult isikut roolist ei tabatud ning ta jõudis autost väljuda ja mõne sammu teha ei saa seda käsitleda joobes juhtimisena. Kohus ei nõustu taolise lihtsustatud käsitlusega ning leiab, et ülalpool analüüsitud tõenditega on kindlalt tõendatud isiku joobes juhtimine. Seega eeltoodule tuginedes ei ole kohtu hinnangul usutav G.M-i versioon temal 04.12.2016.a tuvastatud joobe tekkimise asjaoludest. LS § 69 lg 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi ühes liitris väljahingatavas õhus olla alkoholi 0,10 milligrammi või rohkem. Eeltoodud tõenditele tuginedes on kohtu hinnangul kinnitust leidnud, et G.M juhtis 04.12.2016.a mootorsõidukit kui tema väljahingatavas õhus oli ühes liitris alkoholi sisaldus 0,56 milligrammi ehk rohkem kui LS § 69 lg 3 sätestatud piirmäär ning seega on kinnitust leidnud G.M-i poolt LS § 69 lg 3 rikkumine, millega isik pani toime väärteo LS § 224 lg 2 järgi. Kohus on seisukohal, et G.M pani talle etteheidetava teo toime tahtlikult. G.M tõendusliku alkomeetriga fikseeritud joobe suurus viitab selgelt, et isik oli 04.12.2016.a sõiduki rooli istudes teadlik, et ta on joobes ja selliselt rikub LS § 69 lg 3 nõudeid, isegi, kui ta ei pruukinud olla kindel ja teadlik selles, kui suur oli tema tegelik joove. Kohus hindab G.M-i süüd suureks. Joobes sõiduki juhtimine ohustab nii rikkuja kui ka kaasliiklejate elu, tervist ja vara, ehk tegemist on tõsise rikkumisega. Karistus Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. LS § 224 lg 2 kohaselt, mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Kohtuväline menetleja on G.M-ile määranud LS § 224 lg 2 järgi karistuseks rahatrahvi 150 trahviühiku ulatuses ehk summas 600 eurot. Kohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus vastab isiku poolt toime pandud 4-17-256 teo tõsidusele ja tema süü suurusele. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei esine, Karistusregistri väljavõtte kohaselt puuduvad ka alused arvestada isiku varasemate rikkumistega, seega on kohtuväline menetleja korrektselt isikule alternatiivsetest karistustest valinud sobiva keskmises määras rahatrahvi. Kohus on seisukohal, et sellises määras rahatrahv käesoleva juhul vastab karistuse üld- ja eripreventiivsetele eesmärkidele, motiveerides menetlusalust isikut edaspidi ühiskonnas heade kommete, tavade ja normidega järgmisele. Menetluskulud VTMS § 38 lg 1 kohaselt kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid.KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohtuvälisel menetlejal ja tunnistajatel kohtule teadaolevalt menetluskulusid tekkinud ei ole. G.M esitas 05.06.2017.a kohtuistungil menetluskulude arvestuse, mille kohaselt on menetlusaluse isiku kulud kaitsjale kokku 500 eurot, millele käibemaksu ei lisandu. Juhindudes VTMS § 38 lg 1 ka KrMS § 180 lg 1 jätab kohus G.M tekkinud menetluskulud G.M-i kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Igor Pütsep kohtunik