Obsah (10)

§ 21§ 28§ 74§ 1201§ 2§ 13§ 19§ 73§ 1202§ 120

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Heli Väinaste Otsuse tegemise aeg ja koht 29. juuni 2017, Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-16-9114 Väärteoasi N.D väärteoasi jäätmes

) § 19 lg 4 sätestab, et kui jäätmekäitluseks on vajalik jäätmeluba, kompleksluba või registreerimine Keskkonnaametis, võib jäätmeid taaskasutada või kõrvaldada ainult jäätmeloa, kompleksloa või registreerimisega määratud kohas.

§ 21

lg 1 kohaselt tuleb iga tegevuse juures rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi, samuti kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele, varale ega keskkonnale.

§ 28

lg 1 sätestab, et jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule.

§ 74

lg 1 p 1 kohaselt registreeritakse Keskkonnaametis isiku tegevus, kes on jäätmeseaduse § 73 lg 5 alusel vabastatud jäätmeloa omamise kohustusest. 7

§ 1201

lg 2 näeb ette vastutuse jäätmete käitlemise eest jäätmeloata, kui luba on nõutav, või loa nõudeid rikkudes, samuti jäätmete nende käitlemiseks õigust omavale isikule üleandmise kohustuse rikkumise eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse koosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kui ühel kontrollitasandil tuvastatakse mõne nõutava tunnuse puudumine, puudub alus siirduda järgmisele kontrollitasandile (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-7410). Kohus süüteokoosseisu olemasolu kontrollimisel peab seega alustama süüteokoosseisu objektiivsest küljest. Menetlusalusele isikule N.D on 08.12.2016 otsusega väärteoasjas nr 940016001139 määratud

§ 1201

lg 2 järgi karistus selle eest, et N.D juhatuse liikme Rein Tali korraldusel laotati 27.09.2016 Lääne-Viru maakonnas xxxx vallas xxxx külas asuvale xxxx maaüksusele olmereovee puhastussetteid. N.D on väljastatud 12.12.2013 jäätmete registreerimistõend nr JÄ/324402 tavajäätmete hulka liigituvate jäätmete koodiga 17 09 04 (ehitus- ja lammutussegapraht, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 17 09 01, 17 09 02 ja 17 09 03) ja 19 08 05 (olmereovee puhastussetted) kogumiseks ja veoks Lääne-Viru maakonnas.

1. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 3-7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tuvastatuks. Kohtuväline menetleja on väärteoprotokollis loetlenud järgmised tõendid: tunnistaja L A ülekuulamise protokoll, tunnistaja A P ülekuulamise protokoll, sündmuskoha vaatluse protokoll koos fototabeli ja asukoha plaaniga, jäätmekäitleja registreerimistõendi väljastamine nr V 8-4/13/28299-2, registreerimistõend nr JÄ/324402, väljavõte äriregistrist ja väljavõte kinnistusraamatust. KarS § 12 lg 2 kohaselt on süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. Antud juhul tuleb kohtul hinnata, kas tõendamist on leidnud N.D poolt jäätmete käitlemine jäätmeloata, kui luba on nõutav, või loa nõudeid rikkudes, või jäätmete nende käitlemiseks õigust omavale isikule üleandmise kohustuse rikkumine. Tunnistaja L A ütlustest (tl 44-45) nähtub, et ta töötab Keskkonnainspektsiooni Lääne-Virumaa büroos. 27.09.2016 kontrollis ta koos keskkonnakaitseinspektor Liina Kukkuriga Keskkonnainspektsiooni valvetelefonile laekunud teadet, mille kohaselt veab xxxx reoveesetteid Ridakülasse vana sõjaväeosa territooriumile kaevatud auku. Kontrollimisel selgus, et Lääne-Virumaal xxxx vallas xxxx külas xxxx maaüksusel vanal sõjaväeosa territooriumil L-Est koordinaatidel E00614560 ja N06576230 oli tehtud väiksemahulisi kaevetöid ning kaevetööde käigus oli moodustatud pinnasest vall, millele oli rajatud peale- ja mahasõidu koht. Pinnasvalli taha oli laotatud tumedat värvi materjali, mis lähemal vaatlusel osaliselt mullitas ning millest eraldus vähesel määral reoveesettele iseloomulikku lõhna. Visuaalsel hinnangul oli tegemist puhastist pärineva mudaga. Ala kontrollimisel selgus, et ka L-Est koordinaatidele E00614592 ja N06576196 on taimestikuga kaetud alale laotatud samasugust musta värvi materjali, millele oli juba peale tulnud õrn koorik. Taimkattega kaetud alale laotatud muda ette on samuti lükatud väike pinnasvall. Seni kuni nad koos Liina Kukkuriga vaatlesid ning pildistasid sündmuskohta, kuulsid nad, et nende poole läheneb mingi suurem mootorsõiduk ning umbes 5 minuti pärast nägi ta, et kinnistule saabub punase kabiiniga 8 ratastraktor (riiklik reg märk 1584TA), millel on taga pütt (riiklik reg märk 0156TN). Ta pidas traktori kinni ning vestles traktoristiga, kelleks osutus J B. Ta küsis tema käest, et kus kohast ta sellist materjali toob ning kes talle sellise töökäsu andis. Traktorist selgitas, et temale andis käsu tema ülemus Rein Tali N.D, et täita kinnistul pinnast. Kohapeal olles võttis ta telefoni teel ühendust Rein Taliga (numbri andis J B). Rein Tali alguses selgitas talle, et tegemist on sõnnikuhoidlast pärineva materjaliga, kuid mõne hetke pärast selgitas hoopiski, et tegemist on xxxx reoveepuhastist pärineva mudaga. Ta selgitas Rein Talile ning peale telefonivestluse lõppu ka traktoristile, et reoveesetet ning muda ei tohi sellisel viisil käidelda ning andis korralduse selline tegevus lõpetada. Traktoristile andis ta samuti korralduse koorem tagasi viia sinna, kust see on peale võetud. Tunnistaja A P ütlustest (tl 46-47) nähtub, et xxxx küsis hinnapakkumised reovee puhastussetete veoks juunikuus. Hinnapakkumisele vastas kaks firmat. Võitjaks osutus soodsaima pakkumise teinud N.D . Tingimused teenuse osutamiseks on toodud lisas „Hinnapäring“. Muda pidi N.D vedama xxxx küla kunagise loomvaru sõnnikuhoidlasse, kus neil oli plaanis see komposteerida. Muda vedu algas augusti esimesel nädalal ning lõppes septembris. Muda veo teenuse osutamise lõpus veeti mõned koormad ka tsisterniga (eelnevalt veeti pressitud muda autoga). Tsisterniga veeti basseini puhastamisel jäänud jääke. N.D juhataja ütles, et tal oleks vaja ühes kohas pinnast täita ning saaks selle sinna viia. Selle veo eest N.D neile arvet ei esitanud. Kuna N.D oli nende lepinguline partner, ei osanud nad oodata, et muda veetakse selleks mitte ettenähtud kohta. Sündmuskoha vaatluse protokollist koos sinna juurde kuuluvate fototabeli ja skeemiga (tl 5358) nähtub, et sündmuskoha vaatlus toimus 27.09.2016, vaatlus algas kell 14.47 ja lõppes kell 15.
2. Vaatlus toimus päevavalgel, selge ilmaga, päikesepaistega. Sündmuskoht asub LääneVirumaal xxxx vallas xxxx külas xxxx maaüksusel (katastritunnus xxxx). Sündmuskoha vaatlusega tuvastati, et Lääne-Virumaal xxxx vallas xxxx külas xxxx maaüksusel (katastritunnus xxxx) L-Est koordinaatidel E00614560 ja N06576230 (skeem 1) on tehtud väiksemamahulisi kaevetöid. Visuaalsel vaatlusel tuvastati, et eelpool nimetatud koordinaatidel asub pinnasvall, millele on rajatud peale- ja mahasõidu koht (fototabel foto 1). Pinnasvalli taga on madalam koht, mis on kahest küljest osaliselt ümbritsetud pinnasvalliga ning kolmandal küljel on ees betoonist sein. Sellesse madalamasse kohta on laotatud tumedat värvi muda, mis osaliselt mullitab (fototabel fotod 2-3) ning millest eraldub vähesel määral reoveesettele iseloomulikku lõhna. Seda tumedat värvi muda on osaliselt maha läinud ka peale- ja mahasõidu teele (fototabel foto 4), mille peal on näha ratastraktorile iseloomulikke jälgi. Sündmuskoha vaatlust jätkati Trummi maaüksusel L-Est koordinaatidel E00614592 ja N06576196 (skeem 2), kuhu on visuaalsel vaatlusel taimestikuga kaetud alale laotatud samasugust musta värvi muda (fototabel fotod 5-7) nagu seda oli tehtud L-Est koordinaatidel E00614560 ja N06576230 asuvale alale. Mudale on peale tulnud õrn koorik. Taimkattega kaetud alale laotatud muda ette on samuti lükatud väike pinnasvall (fototabel foto 8). Sündmuskoha vaatluse ajal saabub sündmuskohale punase kabiiniga ratastraktor (riiklik reg märk 1584TA), millel on taga pütt (riiklik reg märk 0156TN) (fototabel fotod 9-11). Jäätmekäitleja registreerimistõendi väljastamisest nr V 8-4/13/28299-2 (tl 59) nähtub, et vastavalt jäätmeseaduse § 74 lg 1 p-dele 2,3 registreeris Keskkonnaamet N.D ettevõttena, kes on vabastatud jäätmeloa omamise kohustusest ning väljastab registreerimistõendi numbriga JÄ/324402 kehtivusajaga 01.01.2014-31.12.
3. Registreerimistõend väljastatakse tavajäätmete hulka liigituvate jäätmete koodidega 17 09 04 (Ehitus- ja lammutussegapraht, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 17 09 01, 17 09 02 ja 17 09 03) ja 19 08 05 (olmereovee puhastussetted) kogumiseks ja veoks Lääne-Viru maakonnas. Registreerimistõendile on 9 märgitud jäätmekäitlustoimingutele esitatavad tehnilised ja keskkonna-kaitselised nõuded, mida ettevõte on kohustatud järgima. Registreerimistõendist nr JÄ/324402 (tl 60 ja 60 pöördel) nähtub, et registreerimistõend on antud Keskkonnaameti poolt N.D (registrikood xxx, asukoht Leina 11, Tapa linn 45109, Lääne-Viru maakond). Maakondade loetelu, kus kavandatakse tavajäätmete kogumist või vedu: Lääne-Virumaa. Jäätmete tekkekoht: Lääne-Viru maakond, peamiselt xxxx vald. Registreerimistõend on väljastatud jäätmekoodiga 17 09 04, s.o ehitus- ja lammutussegapraht, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 17 09 01, 17 09 02 ja 17 09 03, tavajäätmete, v.a olmejäätmete, veoks oma majandus- või kutsetegevuses, tavajäätmete kogumiseks oma majandus- või kutsetegevuses ning jäätmekoodiga 19 08 05, s.o olmereovee puhastussetted, tavajäätmete, v.a olmejäätmed, vedamiseks oma majandus- või kutsetegevuses, tavajäätmete kogumiseks oma majandus- või kutsetegevuses. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitselised nõuded:
4. Jäätmeid tuleb vedada kinnises veovahendis, pakitult, või muul asjakohasel viisil, mis hoiab ära jäätmete sattumise keskkonda veo, sealhulgas laadimise käigus. Jäätmete vedaja vastutab veo ohutusnõuete täitmise eest ning jäätmete toimetamise eest selleks määratud käitluskohta.
5. Jäätmete üleandmine on lubatud üksnes vastavaid tegevuslubasid omavatele isikutele/ettevõtetele. Jäätmete üleandmisel kohustub vedaja kontrollima, et jäätmete vastuvõtja omab konkreetse jäätmeliigi käitlemiseks vajalikku tehnikat ning tegevuseks õigust andvaid tegevuslubasid.
6. Tulenevalt jäätmeseaduse § 116 lg-st 2 on jäätmeseaduse § 74 kohaselt registreeritud isik kohustatud pidama regulaarset arvestust veetud jäätmete liigi, koguse, omaduste ja tekke kohta. Jäätmete edasiseks käitlemiseks üleandmisel teistele jäätmekäitlejatele, tuleb arvestust pidada ka jäätmete sihtkoha, kogumissageduse, veomooduste ning taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute kohta.
7. Iga aasta
8. jaanuariks tuleb esitada Keskkonnaameti Viru regioonile keskkonnaministri
9. jaanuar 2010.a määruse nr 1 „Jäätmearuande vorm, esitatavate andmete ulatus ja aruande esitamise kord“ nõuetele vastavalt eelnevat aastat iseloomustav jäätmearuanne. Väljavõttest äriregistrist (tl 61) nähtub, et N.D on registrisse kantud 10.02.1998 ning N.D ainus juhatuse liige on Rein Tali. Väljavõttest kinnistusraamatust (tl 62) nähtub, et Lääne-Viru maakonnas xxxx vallas xxxx asuva xxxx maaüksuse (katastritunnus xxxx) omanik on N.D. Kohtu hinnangul on tõendatud, et N.D kasutas xxxx reoveepuhastist pärinevaid olmereovee puhastussetteid pinnase täitmiseks Lääne-Viru maakonnas xxxx vallas xxxx külas asuval xxxx maaüksusel (katastritunnus xxxx). Tunnistaja A P ütlustega on tõendatud, et N.D vedas xxxx reovee puhastussetteid ning, et N.D juhataja ütles, et tal oleks vaja ühes kohas pinnast täita ning ta saaks mõned koormad sinna viia. Tunnistaja L A ütlustega on tõendatud, et 27.09.2016 kontrolliti Lääne-Viru maakonnas xxxx vallas xxxx külas asuval xxxx maaüksusel Keskkonnainspektsiooni vihjetelefonile laekunud teadet. Kontrollimisel selgus, et Lääne-Virumaal xxxx vallas xxxx külas xxxx maaüksusel vanal sõjaväeosa territooriumil LEst koordinaatidel E00614560 ja N06576230 oli tehtud väiksemahulisi kaevetöid ning kaevetööde käigus oli moodustatud pinnasest vall, millele oli rajatud peale- ja mahasõidu koht. Pinnasvalli taha oli laotatud tumedat värvi materjali, mis lähemal vaatlusel osaliselt mullitas ning millest eraldus vähesel määral reoveesettele iseloomulikku lõhna. Visuaalsel hinnangul oli tegemist puhastist pärineva mudaga. Ala kontrollimisel selgus, et ka L-Est koordinaatidele 10 E00614592 ja N06576196 on taimestikuga kaetud alale laotatud samasugust musta värvi materjali, millele oli juba peale tulnud õrn koorik. Kontrollimise ajal saabus xxxx maaüksusele ratastraktor, millel oli taga pütt. Traktorist J B selgitas, et temale andis käsu tema ülemus Rein Tali N.D , et täita kinnistul pinnast. Kohapeal võeti telefoni teel ühendust ka Rein Taliga, kes selgitas, et tegemist on xxxx reoveepuhastist pärineva mudaga. Järgnevalt kontrollib kohus, milliseid jäätmeseadusest tulenevaid nõudeid on N.D sellise tegevusega rikkunud.

§ 2

lg 1 kohaselt on jäätmed mis tahes vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt jäätmete liigitamise korra ja jäätmenimistu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 2

lg 5 alusel kehtestatud määruseks on keskkonnaministri 14.12.2015 määrus nr 70 „Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu“. Nimetatud määruse § 3 lg 3 kohaselt jäätmenimistu kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale. Sama määruse § 3 lg 4 kohaselt asja esinemine jäätmenimistus ei tähenda alati selle kuulumist jäätmete hulka. Asi loetakse jäätmeks siis, kui see vastab jäätmeseaduse § 2 lõikes 1 sätestatule. Olmereovee puhastussetted on kantud keskkonnaministri 14.12.2015 määruse nr 70 lisas kehtestatud jäätmenimistusse koodiga nr 19 08 05.

§ 13

kohaselt on jäätmekäitlus jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine, sealhulgas vahendaja või edasimüüja tegevus.

§ 19

lg 4 sätestab, et kui jäätmekäitluseks on vajalik jäätmeluba, kompleksluba või registreerimine Keskkonnaametis, võib jäätmeid taaskasutada või kõrvaldada ainult jäätmeloa, kompleksloa või registreerimisega määratud kohas.

§ 73

lg 5 sätestab, et valdkonna eest vastutaval ministril on õigus määrusega kehtestada teatud liiki ja koguses tavajäätmete taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded, millele vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik.

§ 73

lg 5 alusel kehtestatud määruseks on keskkonnaministri 21.04.2004 määrus nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“. Nimetatud määruse § 4 lg 1 kohaselt tavajäätmete liigid ja nende taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded, mille korral, olenemata kogusest jäätmeloa omamine pole kohustuslik on sätestatud määruse lisas

1. Määruse lisas 1 sisalduvad olmereovee puhastussetted jäätmekoodiga 19 08
2. Olmereovee puhastussetete taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded, käitlustoiming lahtrisse on märgitud: reoveesette kasutamine põllumajanduses, haljastuses ja korrastamine kooskõlas veeseadusest tulenevate nõuetega. Eeltoodust tulenevalt ei ole jäätmeseaduse kohaselt reovee puhastussetete kasutamiseks põllumajanduses, haljastuses ja korrastamisel kooskõlas veeseadusest tulenevate nõuetega vaja jäätmeluba, kui reovee puhastussetete kasutamisel järgitakse keskkonnaministri 30.12.2002 määruses nr 78 „Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise nõuded“ sätestatut. Nimetatud määruse § 5 kohaselt on sette kasutamine selle määruse tähenduses sette maapinnale laotamine või pinnasesse viimine. Määruse § 8 kohaselt sette rekultiveerimisel kasutamine selle määruse tähenduses on sette kasutamine maavara kaevandamisega rikutud maa-ala või mõnel teisel viisil rikutud maa-ala korrastamiseks või 11 taaskasutamiseks ettevalmistamisel või prügila katmiseks. Määruse § 111 lg 1 kohaselt haljastuses, rekultiveerimisel ja põllumajanduses lühikese raieringiga madalmetsa kasvatamisel tohib kasutada ainult stabiliseeritud või stabiliseeritud ja hügieniseeritud setet. Nõuded, millele stabiliseeritud sete peab vastama tulenevad määruse §-dest 3 ja
3. Väärteoprotokollist ei nähtu, et olmereovee puhastussetted või nende taaskasutamise toiming ei vastanud keskkonnaministri 30.12.2002 määruses nr 78 „Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise nõuded“ sätestatud nõuetele, millele vastava käitlemise korral ei ole jäätmeluba vajalik. Ka kohtuväline menetleja on oma otsuses märkinud, et Keskkonnainspektsioon on seisukohal, et isegi kui N.D poolt kasutatud olmereovee puhastussetted vastavad Keskkonnaministri 30.12.2002.a vastu võetud määruse nr 78 „Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise nõuded“ § 31 stabiliseeritud sette tingimustele, ei lakka olmereovee puhastussete olemast jääde. Kohus nõustub, et olmereovee puhastussete ei lakka olemast jääde, kuid märgib, et kohtuväline menetleja on seega oma otsuses ise samuti möönnud, et N.D poolt kasutatud olmereovee puhastussetted võisid vastata keskkonnaministri määruses sätestatud stabiliseeritud sette tingimustele. Seega esineb asjas kõrvaldamata kahtluseid, mis KrMS § 7 lg 3 kohaselt tuleb tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks. Eeltoodust tulenevalt ei ole tõendatud, et N.D käitles jäätmeid ilma jäätmeloata, kui luba on nõutav, või loa nõudeid rikkudes, sest reovee puhastussetete kasutamiseks põllumajanduses, haljastuses ja korrastamisel kooskõlas veeseadusest tulenevate nõuetega ei ole vaja jäätmeluba. Kohus leiab, et N.D ei ole rikkunud ka jäätmete nende käitlemiseks õigust omavale isikule üleandmise kohustust.

§ 28

lg 1 kohaselt on jäätmevaldaja kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. Jäätmete käitlemiseks õigust omavaks isikuks jäätmeseadusest tulenevalt on isik, kellel on vastavate jäätmete käitlemiseks jäätmeluba või kompleksluba, kuid olmereovee puhastussetete kasutamiseks põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel ei ole vaja jäätmeluba ega kompleksluba. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul täidetud

§ 1201lg 2 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu tunnused.

Küll aga sätestab

§ 74

lg 1 p 1, et Keskkonnaametis registreeritakse isiku tegevus, kes on jäätmeseaduse § 73 lg 5 alusel vabastatud jäätmeloa omamise kohustusest. Seega pidi N.D oma tegevuse olmereovee puhastussetete kasutamiseks rekultiveerimisel registreerima Keskkonnaametis. N.D on Keskkonnaameti poolt väljastatud registreerimistõend nr JÄ/324402 jäätmekoodiga 17 09 04, s.o ehitus- ja lammutussegapraht, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 17 09 01, 17 09 02 ja 17 09 03, tavajäätmete vedamiseks, v.a olmejäätmed, oma majandus- või kutsetegevuses, tavajäätmete kogumiseks oma kutsetegevuses ning jäätmekoodiga 19 08 05, s.o olmereovee puhastussetted, tavajäätmete vedamiseks, v.a olmejäätmed, oma majandus- või kutsetegevuses, tavajäätmete kogumiseks oma kutsetegevuses. Seega ei ole N.D väljastatud registreerimistõendit reoveesette kasutamiseks põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel ning N.D on rikkunud

§ 74

lg 1 p 1 nõudeid ning väärtegu on kvalifitseeritav

§ 1202

lg 2 järgi, mis näeb 12 ette vastutuse jäätmete käitlemise eest juriidilise isiku poolt ilma registreerimistõendita, kui registreerimistõend on nõutav. Kohtu hinnangul on väärteomenetluses kogutud tõenditega tõendatud, et N.D juhatuse liikme Rein Tali korraldusel laotati 27.09.2016 Lääne-Viru maakonnas xxxx vallas xxxx külas asuvale xxxx maaüksusele (katastritunnuse nr xxxx) L-Est koordinaatidele E00614560 ja N06576230 ning E00614592 ja N06576196 olmereovee puhastussetteid. N.D puudub registreerimistõend olmereovee puhastussetete taaskasutamiseks. Seega on täidetud

§ 1202lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivne koosseis. Kar

S § 14 lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Rein Tali, kelle korraldusel olmereovee puhastussetteid xxxx vallas xxxx külas asuvale xxxx maaüksusele laotati on N.D ainuke juhatuse liige. Lääne-Viru maakonnas xxxx vallas xxxx külas asuva xxxx maaüksuse (katastritunnus xxxx) omanik on N.D . Seega on tegu toime pandud juriidilise isiku juhatuse liikme poolt juriidilise isiku huvides ning N.D vastutab väärteo toimepanemise eest. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatus kergemeelsus ja hooletus. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtlus kavatsetus, otsene või kaudne tahtlus. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. 2 Kohus leiab, et N.D pani

§ 120lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toime otsese tahtlusega.

Kohus märgib, et kui N.D oli teadlik sellest, et neil on reovee setete vedamiseks vajalik oma tegevus Keskkonnaametis registreerida ning neile on reovee setete veoks väljastatud jäätmekäitleja registreerimistõend, siis pidid nad teadma, et olmereovee puhastussetted on jäätmed, mida võib käidelda registreerimistõendil märgitud viisil. Eeltoodust tulenevalt pidid nad olema teadlikud ka sellest, et olmereovee puhastussetete taaskasutamiseks ehk kasutamiseks põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel on samuti vajalik registreerimistõend. Seega on täidetud ka nimetatud väärteo subjektiivse koosseisu tunnused. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 lg 1 p 1 sätestatud alusel. 9. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et

§ 1202lg 2 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik N.D. Kar

S § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 1202 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 3200 eurot.

Kohtuväline menetleja on karistanud menetlusalust isikut

§ 1201

lg 2 alusel, mis näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 32 000 eurot ning määranud N.D karistuseks rahatrahvi summas 2000 eurot. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja ei leidnud. 13 1 Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja otsus N.D karistamises

§ 120

lg 2 järgi tuleb 2 tühistada ning teha uus otsus, millega tunnistada N.D süüdi

§ 120lg 2 järgi ning mõista talle selle alusel uus karistus.

Kohtu hinnangul ei esine karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku süüle vastavaks karistuseks

§ 1202lg 2 järgi on rahatrahv 1000 eurot, mis jääb alla sanktsiooni keskmist määra.

1. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 120 lg-st 1, § 132 p-st 2, § 133-134 rahuldab kohus N.D kaebuse osaliselt ning tühistab Keskkonnainspektsiooni Lääne-Virumaa büroo keskkonnakaitseinspektor Liina Kukkuri 08.12.2016 otsuse väärteoasjas nr 940016001139, 1 millega N.D karistati jäätmeseaduse § 120 lg 2 järgi rahatrahviga summas 2000 eurot. 2 Kohus teeb uue otsuse, millega tunnistab N.D süüdi jäätmeseaduse § 120 lg 2 järgi ning mõistab karistuseks rahatrahvi summas 1000 eurot.
2. Väärteoasja materjalidest nähtub, et N.D on 21.12.2016 tasunud riigilõivu summas 50 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 1 kohaselt ei võeta riigilõivu kaebuse läbivaatamise eest. RLS § 12 lg 1 kohaselt on N.D õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist käesoleva seaduse § 15 alusel. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. RLS § 12 lg 2 sätestab, et riigilõivu tagastamise taotlus esitatakse kirjalikult. Taotluses märgitakse informatsioon tasutud riigilõivu kohta ning andmed arvelduskonto kohta, kuhu soovitakse riigilõivu tagastamist. RLS § 13 kohaselt riigilõivu võtja teeb otsuse riigilõivu tagastamise kohta ja tagastab riigilõivu 30 kalendripäeva jooksul taotluse saamise päevast arvates. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik 14