kohaselt peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Tulenevalt KrMS § 38 lg 1 p-st 2 on kannatanul õigus esitada uurimisasutuse või prokuratuuri kaudu tsiviilhagi hiljemalt taotluste esitamise tähtajaks. Kuigi ka kriminaalmenetluse raames esitatav tsiviilhagi peab üldjuhul vastama tsiviilkohtumenetluse seadustikus tsiviilhagile ette nähtud nõuetele, on kriminaalmenetluse eripärast lähtuvalt nende nõuete osas siiski mõned erisused. Nimelt, kriminaalmenetluses on võimalik esitada hagi ka määratlemata isiku vastu, kelle kuriteo koosseisu tunnustele vastav tegu moodustab ühtlasi kannatanu tsiviilnõude aluse. Sealjuures eeldatakse, et kannatanu tsiviilnõue on suunatud isiku vastu, kellele on süüdistusaktis ette heidetud käitumist, mis ühtlasi moodustab tsiviilhagi aluse. (RKKK 3-1-1-79-09). Hagi kohaselt kasutasid kannatanule tuttavad noormehed 14.09.2013 ajavahemikul kella 00:20 kuni 02:00 ilma tema loata talle kuuluvat sõiduautot Mercedes-Benz reg.nr xxx. Sõiduauto leiti hiljem kahjustatud seisundis Narvas, Pähklimäe 4a hoone juurest. Eelnevalt tuvastas kohus, et süüdistatav pani toime KarS § 215 lg 1 järgi kvalifitseeritava võõra vallasasja omavolilise kasutamise. Kõnealune süüteokoosseis ei hõlma koosseisulise tunnusena 5 1-17-2736 kahju tekitamist. Samas tuleb antud juhul arvestada, et sõiduauto kahjustamine leidis aset süüdistuse esemeks oleva kuriteo sooritamise ajal ning on tehioludelt süüdistusega tihedalt seotud. Seega on kannatanu tsiviilhagi läbivaatamine kriminaalmenetluse raames KrMS § 381 lg 1 p-st 1 tulenevalt lubatav.
lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahju hüvitamise eesmärgiks on seega asetada kahjustatud isik võimalikult samasse olukorda, milles ta oleks olnud, kui kahju ei oleks tekitatud. Kahju tekitaja peab hüvitama kahjustatud isikule kogu tekitatud kahju ning kahju peab hüvitama üksnes siis kui esineb põhjuslik seos tekkinud kahju ja selle tagajärjel.
lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt sama paragrahvi lõikele 1. Viidatud § 132 lg 1 sätestab, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Eelnevalt tuvastas kohus, et süüteo toimepanemise ajal põhjustas süüdistatav kannatanu sõiduautot kasutades liiklusavarii ning kahjustas seeläbi kannatanu sõiduautot. Seega on tõendatud, et kannatanu sõiduautol esinesid kahjustused ning need tekkisid süüdistatava tegevuse tagajärjel. Tekitatud kahju ulatuse tõendamiseks esitas kannatanu parandustööde kalkulatsiooni ja arve, millest nähtuvalt teostati 2013.a remondi töid kogusummas 985 eurot. (tl 183-185). Maanteeameti andmetest (tl 118) nähtuvalt on sama sõidukit müüdud kolm aastat enne kõnealust kuriteosündmust, so 14.08.2010, 17 000 krooniga (1086 eurot). Arvestades asjaolu, et kolme aastaga väheneb sõiduki väärtus märgatavalt, on ilmne, et kõnealune remondi summa ületab auto koguväärtuse, mistõttu ei saa pidada seda asja parandamise mõistlikuks kuluks
Kui auto taastamine on kulukam, kui uue samaväärse auto soetamine, ei ole põhjendatud taastamiskulude väljamõistmine süüdistatavalt. Seega on välistatud kannatanu hagi kogu ulatuses rahuldamine. Kuigi kannatanule oli teada, et süüdistatav ei tunnista hagi täies ulatuses ning talle anti kohtueelses menetluses korduvalt võimalus nõude täpsustamiseks ning nõude aluseks olevate tõendite esitamiseks, ei ole ta kriminaalasja kohtueelse menetluse raames esitatud tõendeid, millest nähtuks süüdistuse esemeks oleva auto täpne väärtus süüteo toimepanemisele vahetult eelnenud ajal. KrMS § 233 lg-st 1 tulenevalt on välistatud uute tõendite esitamine kohtumenetluse ajal. Kuivõrd tsiviilhagi aluseks olevate tõendite puudulikkuse tõttu on juba varasemalt kriminaalasi prokuratuuri tagastatud, ja hoolimata sellest, ei ole esitatud piisavalt tõendeid, mis haginõuet kinnitaks, ei ole kohtu hinnangul põhjendatud uuesti samal alusel kriminaalasja tagastamiseks. Eelnevast tulenevalt lähtub kohus hüvitamisele kuuluva nõude suuruse määramisel TsMS § 404 korras hagi õigeksvõtmise ulatusest, so 400 eurot. Nimetatud summa haakub ka süüdistuses märgitud kahjustuste parandamise kuludega. Nimelt on süüdistuses märgitud, et avarii tagajärjel sai kahjustatud sõiduauto vasakpoolne tiib ja vasakpoolne eesmine suunatuli. Teiste kahjustuste(mille remontimise kulu kajastub kannatanu esitatud kalkulatsioonis, nt radiaator, logar, esikaitseraud jm) tekkimist just süüdistatava tegevuse tagajärjel ei ole süüdistuses ette heidetud ega ka tõendatud. Seega on põhjendatud üksnes vasaku esitiiva ning vasak esitule ja esisuunatule remondi kulu. Vastavalt kannatanu esitatud kalkulatsioonile maksid nimetatud varuosad: vasak esitiib 66 eurot; vasak esisuunatuli 24,30 eurot ning vasak esituli 176 eurot. Kokku 266,30 eurot. Remonditööde maksumuse kalkulatsiooni kohaselt on töid teostatud 6 1-17-2736 kokku 6 tundi ning värvimine ja materjalikulu läks kokku maksma 274 eurot. Arvestades, et need kulud sisaldavad ka parandustöid, mille põhjustamine süüdistatava poolt ei ole tõendatud, saab aja ja materjali kulu mõista süüdistatavalt välja üksnes osaliselt. Nõustudes süüdistatava hinnanguga leiab kohus, et antud juhul saab põhjendatud remondi kuluks (koos varuosadega) lugeda 400 eurot. Eelöeldut kokkuvõttes mõistab kohus T.I-lt välja liiklusavarii põhjustamisega kannatanu autole tekitatud kahjustuste hüvitamiseks 400 eurot. Ülejäänud osas tuleb hagi jätta rahuldamata. Menetluskulud Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha ja kaitsjatasud. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava isikut arvesse võttes selliseid asjaolusid, mis tingiks väljamõistmisele kuuluvate menetluskulude osalise riigi kanda jätmise. Küll aga tuleb arvestada, et süüdistuse esemeks olev tegu oli sooritatud enne eelmist kohtuotsust. Järelikult olnuks võimalik teha otsustus kõnealuse süüdistuse osas eelmise kriminaalmenetluse raames ning seetõttu ei ole mõistlik sundraha mitmekordne väljamõistmine süüdistatavalt. Eelnevast lähtuvalt mõistab kohus T.I-lt KrMS §-dest 175 ja 180 lähtudes välja kaitsja Tatjana Massalina poolt osutatud õigusabi kulud summas 456 eurot. Sundraha summas 705 eurot jätab kohus riigi kanda. Arvestades väljamõistetavate kulude suurust, annab kohus süüdistatavale võimaluse tasuda menetluskulud (456 eurot) ositi ühe aasta jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.