KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26.06.2017. a Tartu kohtumajas kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-17-2386 Kohtukoosseis Kohtunik Peet Teidearu

) § 203 järgi karistuseks rahatrahv 50 (viiskümmend) trahviühikut, s.o 200 (kakssada) eurot. Trahv kanda kaevatavas otsuses osundatud kontole. Edasikaebamise kord Otsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtuotsusest teada või pidi teada saama. 1 Menetluse käik Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 10.04.2017. a kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2780,17,003114 (lk 30-31) karistati L.U

§ 203järgi rahatrahviga 60 trahviühikut, s.o 240 eurot.

Otsuse kohaselt juhtis L.U 10.04.

1. a kella 16.59 ajal Tartu linnas Sõpruse puiesteel Pika tänava ja Jõe tänavate vahel, suunaga Jõe tänava poole kehtestatud korras registreerimata/ümberregistreerimata mootorsõidukit BMW 120D VIN-koodiga XXXXX, mille arvelolek Rootsi registris oli peatatud 09.03.
2. a. Andmed kontrollitud rahvusvahelise andmebaasi Eucaris Prim kaudu. 25.04.2017.a esitas L.U kaitsja Tartu Maakohtule kaebuse (lk 1-8, s.h lisad). Kaebuse kohaselt lasub kohtuvälisel menetlejal kui väärteomenetluses süüdistusfunktsiooni täitjal tõendamiskoormus. Kohtuväline menetleja peab väärteokahtluse korral tegema kõik võimaliku tõendite kogumiseks ja see kohustus hõlmab nii menetlusalust isikut süüstavaid kui ka õigustavaid tõendeid. Kaitsja hinnangul ei ole selge, millisest rahvusvahelisest registrist väidetav faktiline asjaolu tuvastati, et kaebaja juhitud sõiduauto arvelolek oli Rootsi registris peatatud. Politseiametnik näitas oma isiklikust mobiiltelefonist kaebuse esitajale rootsikeelset veebilehte (https://fu-regnr.transportstyrelsen.se/extweb) ning selgitas, et selle kohaselt on Rootsi registris sõiduauto arvelolek peatatud. Kaitsjal on kahtlus, et tegelikult mingist registrist kontrollimist ei toimunud või on see õiguslikult võimatu. Kaitsja hinnangul ei ole selge, kas karistus on mõistetud KarS § 63 lg 1 või lg 3 kohaselt, kuna vastav lahter on jäänud otsuses tühjaks. Lisaks on kaitsja seisukohal, et isegi, kui kaebus ei kuulu rahuldamisele ja otsus tühistamisele, on L.U-le määratud karistus põhjendamatult suur. Eeltoodu alusel palub kaitsja tühistada Lõuna Prefektuuri 10.04.
3. a otsuse täielikult ja lõpetada väärteomenetlus L.U suhtes väärteotunnuste puudumise tõttu. Alternatiivselt taotleb kaitsja L.U-le mõistetud karistuse vähendamist. 09.05.
4. a seisukohas taotleb kaitsja, et kohus kohustaks Politsei- ja Piirivalveametit tõlkima nende poolt esitatud dokumente, kui Politsei- ja Piirivalveamet taotleb nende liitmist väärteoasja juurde. Kohtuväline menetleja esitas kaebuse osas kohtule kirjaliku seisukoha (lk 29). Kohtuväline menetleja ei ole tuvastanud L.U puhul süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Tema süü

§ 203rikkumises on tõendatud.

L.U on nõustunud kiirmenetlusega ja andnud ka ütlusi. Sõiduki kontrolli teostati läbi Euroopa sõidukite ja juhilubade infosüsteemi (Eucaris), kuhu on Politsei- ja Piirivalveametil ligipääs. Eucaris abil on võimalik kontrollida sõiduki registriandmeid süsteemiga liitunud riikidest. Üks liitunud riik on Rootsi. Andmebaasi kohaselt on L.U poolt juhitud sõiduki registreerimine peatatud alates 09.03.

1. a. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebusega ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Kaebuse esitaja soovib asja lahendamist kirjalikus menetluses, on selle viidanud kaebuses Kohtuväline menetleja on nõus kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses, väljendades seda seisukohta vastuses kaebusele. Kohus saatis L.U kaitsjale 21.06.2017 tutvumiseks kohtuvälise menetleja seisukoha koos lisadega ning palus kaebuse esitajalt vastust 27.
2. 2017, kas ollakse jätkuvalt nõus asja kirjaliku menetlusega( t. 42). 2 Kaebuse esitaja lepinguline esindaja Raivo Kiisk saatis kohtule täiendava seisukoha asjas
4. 2017, milles ei ole väljendanud, et soovitakse asjas istungimenetlust. Lähtuvalt eeltoodust lahendab kohus asja kirjalikus menetluses. Kohtu seisukoht Väärteomenetluse on läbi viinud pädev ametiisik. Samuti on menetlusdokumentidest näha, et olid alused kiirmenetluse läbiviimiseks. Politsei-ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri hinnangul olid väärteo asjaolud selged ning väärteo kvalifikatsioon tuvastatud. Ka menetlusalune isik L.U on kiirmenetluse otsuses pöördel ( tl. 30- 31) kirjutanud omakäeliselt väärteo asjaoludest, märkides ,et ei teadnud et auto arvelt maha võetud. Samuti on ta kinnitanud oma allkirjaga temale V™S § 19 õiguste tutvustamist ning kinnitanud oma allkirjaga, et on nõus kiirmenetluse kohaldamisega( tl 31 ja lk. pöördel). Seega oli menetluslikult põhjendatud kiirmenetluse läbiviimine. Kiirmenetluse otsuses süüteokirjeldusena on fikseeritud ka, et L.U sõiduki registrikontroll on teostatud rahvusvahelise andmebaasi Eucaris Prim kaudu; need andmed kinnitasid, et L.U poolt juhitud BMW 120D VIN-koodiga XXXXX oli registris registreerimata sõiduk. Seega L.U-le selgitati ja tutvustati tõendeid, mis tema väärtegu kinnitavad.

§ 76

lg 1 kohaselt peavad mootorsõiduk ja selle haagis olema kehtestatud korras registreeritud ning neil peavad olema riiklikud registreerimismärgid. Järelveetavale lisaseadmele võib paigaldada Liiklusseaduse § 73 lõikes 11 nimetatud nõuete kohaselt lisaseadet vedava mootorsõiduki registreerimismärgi. Liikluses kasutatav mootorsõiduk või selle haagis tuleb registreerida viie tööpäeva jooksul pärast sõiduki Eestis kasutusele võtmist.

§ 203

näeb ette vastutuse kehtestatud korras registreerimata või ümberregistreerimata mootorsõiduki või maastikusõiduki juhtimise eest. Kohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas vaidlust, et L.U juhtis 10.04.

1. a väärteootsuses (lk 30-31) kirjeldatud ajal ja kohas mootorsõidukit BMW 120D VIN-koodiga XXXXX. Nimetatud asjaolu ei ole L.U väärteootsusesse antud ütlustes ega ka kaebuses kahtluse alla seadnud ning selliseks kahtluseks ei anna alust ka väärteoasjas kogutud tõendid. Vaidlus on, kas nimetatud sõiduk oli kehtestatud korras registreerimata/ümberregistreerimata, s.o kas on tuvastatav, et antud sõiduki arvelolek oli Rootsi registris 09.03.
2. a peatatud ning seda ei olnud Eestis registrisse kantud. Kohtu hinnangul nimetatud asjaolu tõendatuses küsimust ei ole. Kuigi L.U on kiirmenetluse otsusesse antud ütlustes märkinud (kirjapilt muutmata) „Sõitsin autoga BMW 120D olles teadmata, et auto on arvelt maha võetud Roosis“, kinnitavad väärteoasja toimikus olevad väljatrükid, et nimetatud sõiduki arvelolek oli tõepoolest Rootsi registris peatatud 09.03.
3. a. Lisaks nimetatud registrist tehtud väljatrükkidele on kohtuväline menetleja koos kirjaliku seisukohaga esitanud kohtule vanemkomissari koostatud vastuse; see on tutvumiseks kaebajatele edastatud, mis samuti tõendab väärteokirjelduses märgitut, et sõiduki arvelolek oli 09.03.
4. a peatatud. Nimelt on vanemkomissar teatanud, et andmebaasi Eucaris andmetel on alates 10.03.
5. a sõiduki BMW 120D, VIN: XXXXX, reg.nr. XXX omanik T.A.F. A., sünd XXXX (IKXXXXX), elukoht. XXXXX. Alates 09.03.2017 on andmebaasi kohaselt sõiduki registreerimine peatatud. 3 Arvestades, et sõidukil puudusid 10.04.
6. a Eesti Vabariigi registreerimismärgid, vaid olid Rootsi registreerimismärgid (fotod lk 36-37), puudub kahtlus selleski, et sõidukit ei olnud Eesti Vabariigis registreeritud. Seega on kohus seisukohal, et L.U rikkus 10.04.
7. a

§ 76

g 1 nõuet, juhtides kehtestatud korras registreerimata/ümberregistreerimata mootorsõidukit BMW 120D, mille arvelolek oli Rootsi registris peatatud 09.03.2017. a, pannes sellega toime

§ 203järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kaitsja väidet, justkui oleks kahtlus, kas tegelikult mingist registrist sõiduki andmete kontrollimist toimus, peab kohus ainetuks. Nimelt on toimikus olemas vastavad väljatrükid registrist ning samuti annab antud väites kahtlemiseks aluse esitatud kaebus. Nimelt on kaitsja kaebuses kirjeldanud, kuidas L.U-le näidati vastavasse registrisse tehtud päringu vastust, millele lisandus selgitus, et nimetatud vastus kinnitab, et Rootsi registris on sõiduki arvelolek peatatud. Lisaks sellele sisaldab kaebus ka vastavat internetiaadressi, kuhu kaebajate sõnul päring tehti. Juhul, kui päringut ei oleks tehtud, ei saanud kaebaja päringu tegemist ja sealt saadud vastusega kaasnenud selgitust ega ka vastavat internetiaadressi sellise detailsusega kirjeldada. Seda enam, et kui kaebuses sisalduv internetilehekülg avada, avaneb sellelt päringu tegemist võimaldav väli, millesse L.U poolt juhitud sõiduki andmete sisestamisel tuleb vastus samade andmetega, millised on ka toimikus (lk 32-35). Kohtu hinnangul ei esine asjas kõrvaldamata kahtlust, mis tuleks tõlgendada L.U kasuks. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. L.U pani talle etteheidetava teo toime vähemalt ettevaatamatusest hooletuse vormis. L.U on selgitanud, et ta ei teadnud, et sõiduk on Rootsis arvel maha võetud. Samas on aga teada, et liikluses kasutatavad sõidukid peavad olema kehtestatud korras registreeritud ning peavad omama riiklikke registreerimismärke. Seega oleks L.U, arvestades, et tema kasutuses olnud sõidukil olid välisriigi registreerimismärgid, olnud võimalik pöörduda enne sõidukiga liiklema asumist päringuga näiteks Maanteeameti poole, et kontrollida, kas nimetatud sõidukiga Eestis liiklemine on lubatud või mitte. L.U aga ei omistanud välisriigi registreerimismärgile piisavat tähelepanu, mistõttu ei suhtunud olukorda kohtu hinnangul piisava kohusetundlikkusega, s.t ei kontrollinud, kas nimetatud sõiduki juhtimine sellistel tingimustel on lubatud või mitte. L.U teovõimelise ja mõistliku inimesena, sõiduki valdajana oli kohustatud veenduma sõiduki kehtivas registrikandes mida nõuab ka

§ 76lg 1. Kohtu seisukoht karistuse osas Kar

S § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 47 lg 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot. 4 Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt (Riigikohtu 16.02.2015. a otsus nr 3-1-1-63-14; 17.05.2013. a nr 3-1-1-52-13). Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke (16.05.2007. a lahend nr 3-1-1-14-07).

§ 203

järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv 100 trahviühikut, s.o kuni 400 eurot. Seega on sanktsiooni keskmiseks määraks 50 trahviühikut. Kohtuväline menetleja, lugedes tõendatuks

§ 203

järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise L.U poolt, on pidanud võimalikuks karistada teda 60 trahviühiku suuruse karistusega, s.t mõnevõrra keskmisest määrast kõrgema karistusega. Kohus on teinud kindlaks, et L.U puhul ei esine KarS § 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid. Samuti ei esine karistust kergendavaid asjaolusid KarS § 57 tähenduses. Ühtlasi arvestab kohus, et L.U oli rikkumise toimepanemise ajal küll kehtiv karistus, kuid see ei ole samaliigilise rikkumise eest. Samuti oli karistus 10.04.

1. a täidetud (tasumine toimus 17.01.
2. a). Samuti arvestab kohus asjaolu, et L.U pani süüksarvatava rikkumise toime vähemalt ettevaatamatusest hooletuse vormis. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et L.U-le 10.04.
3. a otsusega mõistetud karistus tuleb osaliselt tühistada. Arvestades rikkumise laadi ning asjaolu, et seda tuleb pidada pigem juhuslikuks, mitte L.U iseloomustavaks käitumiseks ning kuivõrd on vähetõenäoline, et ta paneb tulevikus samasuguseid rikkumisi toime, on võimalik L.U karistada rahatrahviga sanktsiooni keskmises määras, s.o 50 trahviühikut, s.o 200 eurot. Kohtu hinnangul on selline karistus põhjendatud nii eri- kui ka üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtudes. Viimasena märgib kohus, et arvestades asjaolu, et L.U on toime pannud ühe rikkumise, mis on kvalifitseeritav ühe liiklusseaduse paragrahvi järgi, ei ole siinkohal võimalik karistuse mõistmine ei KarS § 63 lg 1 ega ka lg 3 alusel. Nimetatud lahtri tühjaks jätmine kohtuvälise menetleja poolt saab seega tähendada vaid üht: karistuse mõistmisel ei kohaldata ei KarS § 63 lg 1 ega ka lg 3 toodud regulatsiooni, kuivõrd alus selleks puudub. KrMS § 180 lg. 1 alusel menetluskulud hüvitab süüdlane. Käesolevas väärteoasjas on L.U süü tõestatud. Seega käesoleva väärteoasja menetluskulud jäävad L.U kanda. PPA Lõuna Prefektuur ei ole kohtuotsuse tegemise seisuga kohtule kuluhüvituse nõuet esitanud. L.U kanda jäävad ka kaebuse esitamise kulud. Peet Teidearu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5