4-17-2148/5

4-17-2148 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2017 Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-17-2148 (9300,17,000287) Kohtunik Külli Iisop Väärteoasi Z.T esitatud kaebus Maksu- ja Tolliameti Ida tollipunkti 27.03.2017 otsuse peale väärteoasjas nr 9300,17,000287 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja (menetlusalune isik): Z.T (isikukood: xxx, elukoht: Xxxx; e-post: xxxx) Kohtuväline menetleja: Maksu- ja Tolliamet (Lõõtsa 8a, 15176 Tallinn) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Tühistada Maksu- ja Tolliameti Ida tollipunkti 27.03.2017 otsus Z.T-le mõistetud rahatrahvi suuruse osas.
3. Karistada Z.T tolliseaduse (TS) § 73 lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 200 (kakssada) eurot. Trahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses näidatud Maksu- ja Tolliameti arvele EE351010052031000004 SEB Pangas, arvele EE522200221013264447 Swedpank pangas, arvele EE401700017002872300 Danske pangas või arvele EE873300333499990003 №rdea pangas, märkides viitenumbriks
4. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (V™S) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad 2
5. Maksu- ja Tolliameti Ida tollipunkti 27.03.2017 otsusega karistati Z.T TS § 73 lg 1 järgi rahatrahviga 85 trahviühikut, s.o 340 eurot. Samuti konfiskeeriti väärteo vahetuks objekstiks olnud 280 sigaretti. Otsuse kohaselt avastati Z.T-lt 24.02.2017 kella 20.58 ajal Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki sisenemisel 280 sigaretti, mis olid peidetud auto istme alla ja taskutesse ning ei olnud piiriületusel deklareeritud. Sellega rikkus Z.T TS § 37 lg 3 nõudeid.
6. Otsuse peale esitatud kaebuses palub Z.T vähendada talle määratud trahvi. Kaebaja väitel olid tema abikaasal Vene Föderatsiooni territooriumil tugevad valud kõhus ning nad tahtsid kiiresti pöörduda Tallinna haiglasse. Öösel koju saabudes kutsuti kohe kiirabi ja abikaasale tehti operatsioon. Kaebaja kiirustas Eesti Vabariiki sisenedes ja ei esitanud tubakatoodete kohta nõutavat tollideklaratsiooni. Oma sõnade tõestuseks esitas Z.T Ida-Tallinna Keskhaigla haigusloo Viktoria Z.T kohta. Z.T soovis, et tema kaebust vaadataks läbi kirjalikus menetluses.
7. Kohtuväline menetleja ei seadnud kahtluse alla kaebaja väidet V. Z.T terviseprobleemide kohta, kuid leidis, et see asjaolu ei ole põhjuslikus seoses väärteo toimepanemisega ega vähenda ka kaebaja süü suurust. Menetlusalune isik valis piiriületusel rohelise koridori, millega andis mõista, et tal ei ole deklareeritavat kaupa, seejärel deklareeris koos abikaasaga maksuvaba koguse sigarette (s.o 80 sigaretti), kuid tollikontrolli käigus avastati temalt istmete alla ja taskutesse peidetuna veel 280 Vene maksumärkidega sigaretti. Z.T ei põhjendanud väärteomenetluse raames antud ütlustes oma tegu abikaasa haigusega, vaid on asunud seda väitma alles maakohtusse esitatud kaebuses. Praktikas lubab MTA tuua kolmandatest riikidest isiklikuks tarbeks kuni 800 sigaretti, kuid isik peab need nõuetekohaselt deklareerima ja tasuma maksud. Antud juhul aga otsustas isik sigaretid ära peita, mis näitab, et kaebaja soovis pääseda maksude tasumise kohustusest. Kaebajale mõistetud karistus on keskmiselt märksa leebem. Karistus on proportsionaalne ja süü suurusele vastav ning leebem karistus ei oleks põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohtuväline menetleja, et MTA otsus tuleb jätta muutmata ja kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja nõustus kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtu põhjendused järeldused
8. Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ning kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja nr 9300,17,000287 materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt V™S §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses.
9. Poolte vahel ei ole vaidlust väärteo toimepanemise asjaolude osas. Z.T tunnistas juba kohtuvälises menetluses, et ta on teadlik kehtestatud normidest, kuid toimetas 280 sigaretti enda tarbeks Venemaalt Eestisse, sest Venemaal on sigaretid odavamad. Kaebaja poolt toimepandut tõendab lisaks veoki läbivaatuse akt, millest nähtub, et MTA ametnikud avastasid Z.T sõidukist taskutesse ja istme alla paigutatuna 280 sigaretti ning Z.T piiriületuste väljatrükk 24.02.
10. Eeltoodust tulenevalt jättis Z.T ajal, mil ta Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki sisenes, maksuvaba piiri ületava koguse tubakatoodete kohta tollideklaratsiooni esitamata, s.o TS § 37 lg 3 sätestatud rikkumine tõendatud kohtuvälises menetluses kogutud tõenditega ning tema tegu on õigesti kvalifitseeritud TS § 73 lg 1 järgi. 3 Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et Z.T on talle etteheidetava teo toime pannud kavatsetult, st ta teadis, kui palju tohib sigarette kolmandast riigist Eesti Vabariiki tuua, kuid eesmärgiga jätta osa sigarette deklareerimata, peitis kauba. Süüdlase süüd või õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.
11. Mis puudutab kaebajale määratud karistust, siis deklareeritava kauba deklareerimata jätmise eest on võimalik süüdlast karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Süü suurust hinnates lähtub kohus deklareerimata jäetud sigarettide kogusest ning leiab, et Z.T süü ei ole suur ning menetleja on põhjendatult määranud talle kergemaliigilise karistuse ning seda alla sanktsiooni keskmist määra. Kaebaja on märkinud, et temaga koos reisinud abikaasa vaevles kõhuvalu käes, mistõttu jätsid nad piiriületusel tollideklaratsiooni esitamata. Kohus nõustub siin kohtuvälise menetlejaga, et Z.T abikaasa terviseprobleemid ei olnud väärteo toimepanemise põhjuseks ning ei vähenda kuidagi kaebaja süü suurust. Väärteoasja menetlemisel ei ole Z.T kohtuvälisele menetlejale põhjendanud kauba deklareerimata jätmist abikaasa terviseprobleemidega, vaid on seda väitma asunud alles nüüd, maakohtule esitatud kaebuses. KarS § 56 kohaselt tuleb aga lisaks süü suurusele arvestada ka karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Z.T on oma süüd juba algusest peale tunnistanud ja toimepandut kahetsenud ning seda tuleb arvestada karistust kergendava asjaoluna. Menetleja on otsuses märkinud, et kergendavad asjaolud puuduvad ja kohus sellega ei nõustu. Erinevalt kohtuvälisest menetlejast ei pea kohus süüdlase karistust raskendavaks asjaoluks ka omakasu ajendit, sest TS § 73 lg-s 1 sätestatud väärteod pannaksegi toime maksude tasumisest kõrvalehoidmise eesmärgil ehk omakasu ajendil. Karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades on oluline seegi, et Z.T puuduvad kehtivad kriminaal- või väärteokaristused. Arvestades süüdlase isikut, tema süü puhtsüdamlikku kahetsust, raskendavate asjaolude puudumist, peab kohus põhjendatuks vähendada talle määratud karistust. Rahatrahv 50 päevamäära, s.o. 200 eurot vastab kohtu arvates Z.T süü suurusele, on piisav tema mõjutamiseks mitte enam toime panema uusi süütegusid ning on kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvidega. Seetõttu kohus tühistab otsuse Z.T-le määratud karistuse suuruse osas ja teeb selle kohta uue otsuse. Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on V™S § 132 p 2, 133,
12. Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/