lg-s 2 ja § 223 lg-s 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest
S § 63 lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot ning
lg 3 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks ja
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot. Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus. Menetlusest osa võtnud isikud Menetlusalune isik: D.L , ik xxx, elukoht: Xxxx. Kirjalik menetlus V™S § 120 korras RESOLUTSIOON 1. Rahuldada D.L kaebus Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Margus Treesi 28.03.2017 otsusele nr 2302,17,003168 D.L karistamises
lg-s 2 ja § 223 lg-s 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest
S § 63 lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot ning
lg 3 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks ja
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot osaliselt, s.o põhikaristuse täitmise tähtaja osas. 2. Tühistada Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Margus Treesi 28.03.2017 otsus nr 2302,17,003168 D.L karistamises
lg-s 2 ja § 223 lg-s 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest
S § 63 lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot ning
lg 3 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks ja
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot osaliselt, s.o põhikaristuse täitmise 1 tähtaja osas. Muus osas jätta otsus muutmata ja tühistamata. 3. Kui käesolevale kohtuotsusele kassatsioonkaebust ei esitata, algab
lg 3 p 1 alusel määratud lisakaristuse, s.o mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise 3-kuuline tähtaeg kohtuotsuse jõustumisest, so 20.07.2017 ning lõpeb 3-kuulise tähtaja möödumisel 19.10.2017. 4. Vastavalt
sätetele tuleb pärast otsuse jõustumist viie tööpäeva jooksul juhiluba loovutada Maanteeametile.
lg-s 2 ja § 223 lg-s 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest
S § 63 lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot ning
lg 3 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks ja
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, selles, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,43 mg/l. Samuti juhtis mootorsõidukit, ei vähendanud sõiduki kiirust vastavaks olukorrale mistõttu kaotas sõiduki juhitavuse üle kontrolli ning sõitis teelt välja vastu aeda, põhjustades liiklusõnnetuse ja varalise kahju Georg D.L-ile ja Tedre 29 ühistule. Lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt liiklusõnnetuses osalenud juhina sellest politseile teatamata, kuigi teatamine oli kohustuslik. Nimetatud käitumisega rikkus menetlusalune isik
lg 3 p 2, § 69 lg 3 ja § 169 lg 5 nõudeid ning pani toime
Otsusele esitas menetlusaluse isik järgneva kaebuse Palun võimaldada minul, D.L , väärteoasjas nr 2302,17,003168 üldmenetluse otsusega määratud „kogumis range karistuse“ rahasumma tasumine 1 aastase perioodi jooksul mitmes osas. Minu rahaline sissetulek ei võimalda rahalise karistuse summat koheselt tasuda. Palun arvestada, et kahetsen enda tegevusega ohtliku olukorra tekitamist. Kahetsen, et mina ei toiminud korrektselt ennetamaks väärteoasjas mainitud süütegusid ja tunnistan süüd. Ei soovi kohtuistungil osaleda. Lisan kohtuvälise menetleja otsuse koopia. 2 Kohtuvälise menetleja esindaja kohtule saadetud kirjalik seisukoht Kohtuväline menetleja, tutvunud esitatud kaebusega, asub seisukohale, et D.L-ile inkrimineeritavad rikkumised on leidnud tõendamist, on kvalifitseeritud õigesti ja määratud karistus on proportsionaalne. Ei vaidle vastu, kui maakohus peab võimalikuks määrata kohtuvälise menetleja poolt mõistetud rahatrahv tasumisele osade kaupa 12 kuu jooksul. Maakohtu seisukoht kirjaliku menetluse võimalikkuse ja süüteokoosseisu osas: Menetlusalune isik on kaebuses märkinud, et ta kohtuistungist osa võtta ei soovi. Seetõttu leiab kohus, et kuivõrd menetluse pooled ei ole soovinud kohtuistungist osa võtta, lahendatakse kaebus kirjalikus menetluses. Tulenevalt asjaolust, et V™S § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama V™S § 133 loetletud küsimused. V™S § 133 kohaselt peab kohus seega välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas V™S § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele V™S § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt
lg-s 1, § 224 lg-s 2 ja § 236 lg-s 1 ettenähtud süütegude toimepanemist.
lg 1 sätestab vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus.
lg 1 sõnastusest lähtuvalt tuleb seega sedastada mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine ning seejärel koosseisutunnusena varalise kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustuse tekitamine. Tutvudes väärteoprotokolli ja vaidlustatava kohtuvälise menetleja otsusega, nähtub, et D.L süüdistatakse selles, et ta 08.03.2017 kell 01:19 Tallinnas, Tedre tn 29 juures, juhtis mootorsõidukit ja ei vähendanud oma sõiduki kiirust vastavalt tee- ja ilmastikuoludele, sõitis teelt välja vastu aeda, põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju Georg D.L-ile ja Tedre 29 ühistule. Väärteoprotokollis ja vaidlustatud otsuses inkrimineeritakse menetlusalusele isikule
lg 3 p 2 nõude eiramist, mille kohaselt peab juht vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Väärteotoimikus olevast vaatlusprotokollist ja lisatud fotodel on vaadeldud sündmuskohta ning nähtub, et liiklusõnnetuse sündmuskohas on tee lumine ning võrkaed on saanud kahjustusi. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli on D.L märkinud, et ilmastikuolud olid libedad, auto vajus vastu äärekivi ja arvas, et viga sai vaid auto. Menetlusalusel isikul kui mootorsõiduki juhil on liiklusseadusest tulenev kohustus arvestada tee oludega ning nähtavusega ning vastavalt sellele oma sõidukiirust kohandada. Samuti arvestades teo toimepanemise aega, mis on kell 1 öösel, siis on tegemist pimeda ajaga ja seega on ka nähtavus halb ning sõidukijuht peab öösel eriti tähelepanelikult teeolusid jälgima. 3 Seega saab tulla järeldusele, et menetlusaluse isiku valitud sõidukiirus ei vastanud olukorrale ega libedatele teeoludele, millega rikkus menetlusalune isik
Juhul, kui menetlusalune isik oleks eelviidatud nõuet järginud, oleks olnud ka välistatud teelt väljasõit ja äärekivile ja aiale otsasõit. Väärteotoimikus olevast sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et kahjustada on saanud võrkaed, lisatud fotodelt on selgelt näha, et võrkaed on kõver ja kinnitustoru küljest lahti. Samuti nähtub sõiduki vaatlusprotokollist ja lisatud fotodelt, et sõidukil Mercedes Benz reg nr 717AXZ on menetlusaluse isiku poolt tekitatud kahjustused. Sõidukil on eesmine stange katki ja kraapejälgedega. Arvestades vaatlusprotokollist nähtuvaid sõiduki vigastusi, ei saanud taastamisremondi maksumus olla tühine. Lisaks juhib kohus tähelepanu ka tunnistaja Akop Kodmini ülekuulamise protokollile, mille kohaselt ta nägi, kuidas 08.03.3017 kell 01.15 must Mercedes sõitis vastu äärekivi, kaotas juhitavuse ja paiskus vastu aeda. Järgnes sõidukile, kuni politsei selle kinni pidas. Kõigi eeltoodud tõenditele tuginedes asub kohus seisukohale, et sõidukit Mercedes Benz reg nr 717AXZ juhtinud menetlusalune isik ei valinud libedale teele ja öisel halva nähtavusega ajal sobivat sõidukiirust ning selle tulemusena sõitis otsa äärekivile, mille tagajärjel paiskus vastu aeda. Sellega tekitas varalist kahju nii aia omanikule Tedre 29 ühistule kui ka sõiduki omanikule Georg D.L-ile. Kohtu hinnangul varaliste kahjude tekitamine liiklusõnnetusega on liiklusnõuete eiramise osas toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega ning tagajärje osas on tegemist ettevaatamatusega, sest öisel, s.t piiratud nähtavusega ajal, libedal lumisel teel sõites, tuleb valida selline sõidukiirus, mis võimaldab ette näha võimalikku liiklusohtlikku tagajärge. Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 3 p 2 nõudeid ja pani sellega toime
lg 1 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju.
lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 mg või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 mg ning taolise süüteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut, arest kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni 12 kuuni. Sama paragrahvi lõike 3 p 1 kohaselt võib kohtuväline menetleja või kohus kohaldada samas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist p 1 alusel kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem samas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud ja p 2 kohaselt kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem samas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Tõendusliku alkomeetri näidu väljatrükist nähtuvalt kasutati 08.03.2017.a kell 02:00 kuni 02:05 D.L seisundi kindlakstegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110, mis oli taadeldud (taatlemistunnistus nr TTRC-16-00179). Tõendusliku alkomeetri näidud olid 0,49 mg ja 0,48 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatust +/- 0,05 menetlusaluse isiku kasuks arvestades oli lõplikuks tulemiks 0,43 mg alkoholi ühe liitri väljahingatava õhu kohta. Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja Anton Päikse, kes on läbinud pädeva mõõtja koolituse, kasutades taadeldud mõõtevahendit ning järgides seejuures mõõtemetoodikat.
lg 3 sätestab, et mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Antud juhul oli menetlusaluse isiku väljahingatava õhu kohta mitte vähem kui 0,60 mg alkoholi ühe liitri kohta, seega rikkus ta
4 Kohus leiab, et väärteomenetluses tehtud mõõtmise tulemusega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning mõõtetulemusest sõltuvalt on menetlusaluse isiku käitumine kvalifitseeritud
Menetlusaluse isiku ütlustest nähtuvalt tarvitas ta menetlusesemeks olevale süüteole eelneval alkoholi. Menetlusalune isik peeti sõiduki juhtimiselt kinni ning tema väljahingatavas õhus tuvastati alkoholisisaldus mitte vähem kui 0,43 mg/l, mis vastab kergele joobele. Kohus juhib siinkohal tähelepanu asjaolule, et tegemist ei ole alkoholi tarvitamise jääknähtudega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,10-0,15 mg/l piiri lähedale ja isik ei pruugi koheselt oma seisundist aru saada. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra, mis on üle kolme korra suurem, siis pidi menetlusalune isik kohtu arvates kindlalt teadma oma juhile keelatud seisundit nii enesetunde kui ka varasema elukogemuse pinnalt. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et menetlusalune isik oli teadlik oma juhile keelatud seisundist ja sellises seisundis sõiduki juhtimine saab olla toime pandud vaid teadlikult ja tahtlikult, seega on süütegu toime pandud kavatsetult. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 3 nõudeid ja pani toime
lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. Menetlusalust isikut on süüdistatud ka
lg 5 nõude rikkumises ja
Menetlusalune isik on tunnistanud, et ta peale liiklusõnnetust politseisse ei helistanud, kuna arvas, et viga sai vaid auto ja sõitis edasi, s.t menetlusalune isik lahkus sündmuskohalt.
sätestab juhi tegutsemise liiklusõnnetuse korral ning lõike 5 kohaselt lahkarvamuse korral, kui varalise kahju saaja ei ole teada, varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu tagajärjel, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldustele.
p 32 kohaselt loetakse liiklusõnnetuseks juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. Nagu kohus juba eelpool leidis, tekitas menetlusalune isik sõidukit juhtides ja teelt välja sõites varalist kahju Tedre 29 ühistule ja sõiduauto omanikule Georg D.L-ile. Seega on kohtuväline menetleja õigesti ja väärteomenetluse raames kogutud tõendikogumiga kooskõlas olevalt lugenud tõendatuks liiklusõnnetuse toimumise. Edasi juhib kohus tähelepanu asjaolule, et iga sõiduki juht, kes on saanud juhtimisõiguse, peab teadma, et kui ta põhjustab liiklusõnnetuse, tuleb sellest koheselt politseile teada anda. Menetlusalune isik jättis liiklusõnnetusest politseile aga teatamata ja eiras politsei kaasamist teadlikult. Seega arvestades asjaolu, et menetlusalusel isikul endal oli võimalus pärast liiklusõnnetuse põhjustamist kohe politseisse teatada, ei teinud ta seda teadlikult. Menetlusalune isik lahkus vastutustundetult sündmuskohalt ja politseile liiklusõnnetusest ei teatanud. Menetlusalune isik isegi ei tundnud huvi, millised kahjustused ta sõidukile või aiale liiklusõnnetusega põhjustanud oli, mis näitab menetlusaluse isiku erilist hoolimatut ja ükskõikset suhtumist oma liiklusseadusest tulenevatesse kohustustesse ja teiste isikute varasse.
sätestab juhi kohustused liiklusõnnetuse korral.
lõigetes 1 ja 2 on juhi kohustused liiklusõnnetuse järgselt võimalikult kiiresti seisma jääma, põhjustamata sellega lisaohtu, ja lülitama sisse ohutuled. Kui sõidukil puuduvad ohutuled või kui liiklusõnnetuses osalenud sõiduk asub kohas, kus nähtavus on halb või piiratud, tuleb teele panna ohukolmnurk ning tegema kõik võimaliku, et liiklus liiklusõnnetuse kohal oleks ohutu. Väärteoasjas kogutud tõenditest saab tulla järeldusele, et menetlusalune isik lahkus sündmuskohalt ja kogu väärteomenetluse jooksul ei ole kogutud tõendeid selle kohta, et menetlusalune isik oleks pöördunud politseisse liiklusõnnetusest teatamiseks. 5
Varalise kahju puhul on olulisteks tingimuseks
lg 4 p 2, 3, 4 ja 5 sätted, milliste kohaselt peavad liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses olema ühel meelel. Samuti kõikide liiklusõnnetuses osalenud isikute andmed on hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil loetletud, on nimetatud varalise kahju tekitamise eest vastutav isik ja kõik punktides 2 kuni 4 loetletud asjaolud on liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad kirjalikult vormistatud ja sellele alla kirjutanud. Väärteoasja materjalidest sellist dokumenti, mille liiklusõnnetuse põhjustanud menetlusalune isik ja kahju saajad oleks vormistanud
Kuna menetlusalune isik lahkus sündmuskohalt, siis ei saanud ta ka olla ühel meelel kahju saajatega ja ei olnud tekkinud kahju võimalikust ulatusest teadlik. Seega ei ole menetlusalune isik täitnud
lg 4 sätestatud nõudeid, mis annaks õiguse jätta politseile liiklusõnnetusest teatamata.
lg 5 teise alternatiivi kohaselt aga tuleks politseile teatada siis, kui varalise kahju saaja ei ole teada. Kuivõrd menetlusalune isik lahkus sündmuskohalt, siis ei saanud talle ka kahju saaja teada olla, mistõttu oli tal ka sel juhul teatamise kohustus. Kolmanda variandina tuleks kõne alla olukord, kus kahju tekitajat ei ole sündmuskohal ning antud juhul lahkuski menetlusalune isik sündmuskohalt ja liiklusõnnetusest teatas politseile turvatöötaja, kes nägi avariid pealt. Kohus leiab, et politseile võib liiklusõnnetusest teatamata jätta üksnes
lg 4 p 2 - 4 sätestatud tingimustel, s.o seaduses üheselt sätestatud erijuhul ja selleks tuleb koostada
Antud vaidlusalusel juhul
Käesoleval juhul ei ole menetlusalune isik vahetult liiklusõnnetuse toimumise järgselt kahju saajaga vastutuse osas kokkuleppele jõudnud ega sündmuskohal, s.o liiklusõnnetuse toimumise kohas sellekohast kirjalikku kokkulepet sõlminud. Menetlusalune isik arvas, et kahju sai ainult tema isa auto ja seega ei pidanud ta vajalikuks politseid teavitada. Kohtu hinnangul ei ole sellised väited eluliselt usutavad juba seetõttu, et vaadates võrkaia kahjustusi, siis ei saanud need kuidagi mootorsõidukijuhile märkamatuks jääda. Kui mootorsõiduki juht sõidab vastu võrkaeda ja selle metallposti, mis selle tagajärjel saab kahjustada, siis on see kindlasti nii silmaga nähtav kui ka füüsiliselt tuntav. Menetlusalune isik mootorsõiduki juhina teadis, et kui ta liiklusõnnetuse põhjustab ja sellest politseile ei teata, vaid lahkub sündmuskohalt, rikub ta liiklusseaduses sätestatud kohustusi. Seega süüteo asjaoludest ja menetlusaluse isiku ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et väärtegu on toime pandud kavatsetult. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 5 nõudeid ja pani sellega toime
lg 1 ettenähtud väärteo, s.o liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumine, kui teatamine oli kohustuslik. Väärteoasjas kogutud ja kohtulikul menetlusel kontrollitud tõenditest saab tulla järeldusele, et D.L käitumises on tuvastatud temale inkrimineeritud kolme väärteo tunnused ning need väärteod on õigesti kvalifitseeritud
Seega puuduvad väärteoasjas V™S § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud V™S § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud teod on aset leidnud (§ 133 p 2) ning need on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3), mida on ta ka ise tunnistanud. Kuna kohtuliku menetlusega on tuvastatud menetlusaluse isiku süü temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemises ja menetlusaluse isiku käitumises sisalduvad temale inkrimineeritud väärtegude koosseisutunnused, on need väärteod õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse menetlustalituse vanemväärteomenetleja Margus Trees, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik V™S § 9 p 1 ja § 10 lg 1, 2 mõttes, siis on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust 6 koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6) ning sellele ei ole viidatud ka esitatud kaebuses. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut
lg-s 1 ja § 224 lg-s 2 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest
S § 63 lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot ning
lg 3 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks.
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistati rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot. Sellest tulenevalt on väärtegude toimepanemise eest menetlusalust isikut karistatud kohtuvälise menetleja poolt põhikaristustega ettenähtud sanktsioonide 1/3 ulatuses ja lisakaristusega
Seega menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (§ 133 p 7), mistõttu süü suurust, s.h kolme erineva järjestikuse väärteo toimepanemist arvestades puudub ka alus väärteomenetluse lõpetamiseks V™S § 30 alusel nii iga üksiku väärteo kui ka väärtegude kogumi osas (§ 133 p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteoasja lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks V™S § 133 p 9 mõttes. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole esitanud taotlust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks, siis puudub ka alus seda asjaolu analüüsida (§ 133 p 10). Karistuse määramine Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Märkida tuleb ka seda, et kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Hinnates D.L süü suurust talle inkrimineeritavate süütegude toimepanemisel leiab kohus, et
lg 1 ja
lg 2 sätestatud väärtegude puhul on süü hinnatav keskmisena.
lg 1 puhul on tegemist ühe alternatiivse tagajärjega, s.o varalise kahju tekitamisega. Samas põhjustas menetlusalune isik varalist kahju kahele isikule, mis on süüd suurendavaks asjaoluks. Hinnates süü suurust
lg 2 järgi inkrimineeritava süüteo toimepanemisel, tuleb süü suurust hinnata numbrilise näidu alusel. Menetlusalusel isikul tuvastati sõiduki juhtimiselt kinnipidamise järgselt alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,43 mg/l kohta. Arvestades sellist näitu, võib asuda seisukohale, et menetlusaluse isiku süü on
Nagu kohus juba eelpool leidis, siis väärtegu on toime pandud kavatsetult. Teadlikult mootorsõiduki juhtima asumine lubatud piirmäära oluliselt ületavas seisundis on oma olemuselt aga ohtlik, kuivõrd isik ise ei taju või ei taha tunnistada temast enesest tulenevat ohtu ei enesele, teistele liiklejatele ega ka kõrvaliste isikute varale. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Väärteootsusest nähtuvalt kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Samas nähtub, et menetlusalune isik on avaldanud kahetsust nii ülekuulamise protokollis, väärteoprotokollis kui ka kaebuses. Seega peab kohus võimalikuks kahetsuse kui karistust kergendava asjaoluga arvestada. Kuivõrd kohtuväline menetleja on juba määranud põhikaristuse oluliselt alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra, siis võib sellest järeldada, et kergendava asjaolu olemasoluga on otsust tehes sisuliselt juba arvestatud ning kohus ei pea põhjendatuks niigi leebe põhikaristuse vähendamist. Lisaks eelmärgitule tuleb aga karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Seejuures on juhil ka kohustus enne sõitma asumist veenduda, et tema tervislik seisund lubab 7 sõidukit juhtida. Süü suuruse kindlaks tegemisel ei saa tähelepanuta jätta ka teo toimepanija isikut (RKKK 3-1-1-99-06, p 14-15.1). Menetlusaluse isiku karistusandmetest nähtuvalt teda varem
eest karistatud ei ole, samas on menetlusalusele isikule määratud trahv
lg 2 sätestatud rikkumise eest, mis samuti iseloomustab menetlusalust isikut, ja näitab tema varasemat mitteõiguskuulekat käitumist liikluses. Seega arvestades menetlusaluse isiku keskmist süüd
lg 1 ja
224 lg 2 ettenähtud väärtegude osas ja kergendava asjaolu esinemist, tuleb nõustuda kohtuvälise menetleja määratud karistusega, mis on alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Kohus leiab, et puutuvalt määratud karistuse eesmärki menetlusaluse isiku mõjutamisel ja õiguskorra huvide kaitsmisel tuleb asuda seisukohale, et antud juhul määratud karistuse leebe määr seda ei pruugi täita ning tuleb kaaluda lisakaristuste kohaldamist, mida kohtuväline menetleja on ka teinud. Puutuvalt lisakaristuse kohaldamisse peab kohus vajalikuks osundada kohtupraktikale, mille kohaselt lisakaristust nagu ka põhikaristustki tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. See tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Seega tuleb esmajoones lähtuda isiku süüst, mida kohus on juba eelpool hinnanud. Karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu on kohus analüüsinud juba eelpool. Kohtupraktika kohaselt täidab lisakaristus nii süüd heastavat kui ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet (Riigikohtu otsuse 3-1-1-122-13 p 9). Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Kohtupraktika kohaselt võimaldab isiku poolt teadlikult nõuete rikkumisest järeldada tema allumatust kehtestatud korrale, mis muudab tema poolt uue samalaadse rikkumise toimepanemise võimaluse tõenäolisemaks ning tingib ohu vältimiseks lisakaristuse kohaldamise. Samas ei saa isikutele lisakaristust kohaldada automaatselt, vaid seda tuleb eraldi kaaluda ja põhistada. Mis puudutab lisakaristuse kohaldamist või kohaldamata jätmist, siis peab kohus vajalikuks viidata sellele, et väärteoasja materjalide kohaselt tuvastati menetlusalusel isikul alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,43 mg/l kohta, mis on keskmine määr
Kohus juhib tähelepanu ka asjaolule, et juhtimisõiguse võib ära võtta nii põhikaristusena kui lisakaristusena ka juba
Peale selle tuleb karistuse valikul lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Kohus peab vajalikuks märkida ka asjaolu, et kuigi menetlusalusel isikul puudub varasem
ettenähtud väärteo karistus, näitab juba lisakaristuse aluseks olev seadusenorm ise, s.o
lg 3 p 1, et lisakaristuse määras on juba arvesse võetud seda, et isikut ei ole varem sama süüteo eest karistatud. Seega on seadusandja pidanud antud väärteo esmakordset toimepanemist juba iseenesest niivõrd ohtlikuks, et selle eest ette näinud lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuust kuni 9 kuuni. Karistuse valikul tuleb lähtuda võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Seejuures peab kohus vajalikuks rõhutada, et kui korduvalt rikkumise toime pannud isiku puhul on samalaadse süüteo toimepanemise ohu olemasolu tuletatav korduvuse faktist, siis esmakordse rikkumise puhul peaks lisakaristuse kohaldamiseks esinema kas isiku süüd (nt piirmäära oluline ületamine, täiendavate liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut (nt hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavad asjaolud, mis muudavad selle võimaluse tavapärasest suuremaks. Nagu kohus juba eelpool leidis, on antud juhul tuvastatud nii piirmäära oluline ületamine, kui ka kahe täiendava liiklusnõude rikkumine. Piirmäära oluline ületamine tuleneb juba sellest, et tegemist on
224 lg-ga 2, kuid juba
lg 1 sätestatud piirmäärade puhul on karistusena ette nähtud juhtimisõiguse äravõtmine nii põhi- kui lisakaristusena. Kuivõrd kohtu arvates on menetlusalune isik liikluses ohtlik ja seda nii toime pandud väärteo iseloomu kui ka oma teosse ja liiklusohutusse hoolimatu suhtumise tõttu, siis pelgalt rahaline mõjutamine ei pruugi eripreventiivseid eesmärke täita. Seetõttu leiab kohus, et ka preventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt on lisakaristuse kohaldamine põhjendatud ning peaks välistama võimaluse, et menetlusalune isik ei paneks liiklusalaseid süütegusid toime ajal, kui ta on liiklusest kõrvaldatud. Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Väärteoasjas tuvastatud isiku süü suurus, samuti eri- ja üldpreventiivsed eesmärgid on küllaldased lisakaristuse kohaldamiseks lisakaristuse
Seejuures peab kohus vajalikuks märkida, et kohtuväline menetleja on kohaldanud lisakaristust ainult
lg 3 p 1 alusel, kuigi lisakaristuse kohaldamise võimalus on ette nähtud ka
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest
lg 2 alusel 1 kuust kuni 3 kuuni kui ka
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest
lg 2 alusel 3 kuust kuni 9 kuuni.
Kergendava asjaolu olemasolu on kohus analüüsinud juba eelpool. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja määratud põhikaristuse määraga, mis on alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra ning ei pea vajalikuks seda muuta. Kaebuses on palutud määrata rahatrahvi tasumine ositi kuna menetlusalusel isikul ei ole võimalik koheselt rahatrahvi maksta. Vastavalt KarS § 66 lg 2 sätetele võib kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi ühe aasta jooksul. Seega saaks rahatrahvi ositi määramist kohaldada vaid juhul, kui kohtuväline menetleja või kohus teeb esimese karistusotsuse. Sellest tulenevalt saab eelmärgitud sätte sõnastusest järeldada, et rahatrahvi ositi tasumise määramist saab teha vaid mõjuvatel põhjustel. Seega peab menetlusalune isik esitama ka põhjused, mis peavad olema mõjuvad, et nende pinnalt otsustada rahatrahvi ositi tasumise põhjendatus. Käesoleva juhul ei ole menetlusalune isik kohtule mingeid dokumentaalseid tõendeid oma majandusliku seisundi kohta esitanud, st kaebuse esitaja ei ole selliste mõjuvate põhjuste olemasolu tõendanud. Menetlusalune isik väitis kaebuses, et trahvisumma tasumine ühekordse maksena on majanduslikel põhjustel raskendatud ning ta palub võimaldada selle tasumist ositi. Kuigi kohtule vastavaid tõendeid ei esitatud, siis arvestades trahvisumma suurust, mis on ühe kuu keskmise palga lähedane ning menetlusaluse isiku ütlusi oma majandusliku seisundi raskuse kohta, siis leiab kohus, et on võimalik menetlusalusel isikul siiski võimaldada trahv tasuda 10 kuu jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise päevast. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse sisulise tühistamine. Sellest tulenevalt puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse tühistamiseks, kuid kohus peab võimalikuks põhikaristuse täitmise osas otsust muuta ja võimaldada isikul tasuda rahatrahv ositi. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.