4-17-1611/21

(233017000584)Kohtunik Astrid Asi Kohtuistungi sekretär Jelena Muttonen Tõlk Irina Ogurova Menetlusalune isik T.H isikukood xxx, elukoht xxx, Venemaa Föderatsiooni kodakondsus, emakeel vene keel, kutsekeskharidus, töökoht xxx Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti politseijaoskond asukoht Vahtra tn 3, Narva Väärteoasi T.H kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Irina Reino 01.03.2017 otsusele nr 233017000584 Kohtuistungil osalenud isikud Menetlusalune isik – T.H Kaitsja – vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev Kohtuvälise menetleja esindaja – Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri esindaja Irina Reino Tunnistajad – xx, xx xx, xx Kohtuistungi toimumise aeg 07.06.2017; 14.06.2017 RESOLUTSIOON Ida prefektuuri Narva juhindudes V™S § 132 p 1, § 135 lg 2 ja § 155-156 Jätta T.H kaebus rahuldamata. Jätta muutmata Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse 01.03.2017 otsus väärteoasjas nr 233017000584, millega karistati T.H liiklusseaduse § 239 lg 1 p 2 järgi rahatrahviga 15 trahviühiku ulatuses, s.o summas 60 (kuuskümmend) eurot. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB Pangas, arvele nr EE932200221023778606 Swedbank pangas, arvele nr EE403300333416110002 Danske pangas või arvele nr EE701700017001577198 №rdea pangas, viitenumber

1. Jätta menetluskulud T.H. Mõista T.H-lt riigituludesse välja menetluskulud: tunnistaja Xxi transpordikulud summas 5 (viis) eurot 80 senti. Menetluskulud (transpordikulu) tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB pangas, arveldusarvele nr EE932200221023778606 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE701700017001577198 NORDEA PANK pangas, arveldusarvele nr EE403300333416110002 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 10220175033138 ning selgitus „T.H, 4-17-1611, väärteomenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kassatsioonkaebuse Riigikohtule. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtu Narva kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 22.08.
2. Kassatsioonkaebus tuleb esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Asjaolud ja menetluse käik Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuur tegi 01.03.2017 üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2330,17,000584, mille kohaselt T.H , olles 01.02.2017 kell 13.06 Narvas, Kreenholmi 30 juures sõitjana mootorsõidukis Renault Thalia reg.nr xx, ei olnud nõuetekohaselt turvavööga kinnitatud. T.H pani sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritud liiklusseaduse § 239 lg 1 p 2 järgi. Otsuse kohaselt on väärteo toimepanek tõendatud T.H , tunnistajate xx ja xx ütlustega ning videosalvestusega. Kohtuväline menetleja on liiklusseaduse § 239 lg 1 p 2 järgi määranud karistuseks rahatrahvi 15 trahviühiku ulatuses, so summas 60 eurot. 16.03.2017 esitas menetlusalune isik eelnimetatud otsuse peale Viru Maakohtule kaebuse, milles palus Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri otsuse täies ulatuses tühistada. 2 Kaebuse esitaja väitel oli ta mootorsõidukis nõuetekohaselt turvavööga kinnitatud. 20.05.2017 kohtumäärusega võeti kaebus menetlusse. Kohtuistungil jäi menetlusalune isik ja tema kaitsja kaebuses märgitu juurde ja toetasid kaebust. Kohtuväline menetleja jäi kohtuistungil otsuses toodud seisukohale ning palus jätta kaebus rahuldamata. Maakohtu seisukoht ja põhjendused V™S § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku, kohtuvälise menetleja ametniku, uurinud asjas kogutud tõendeid ja hinnanud enda siseveendumuse kohaselt tõendeid nende kogumis, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning vaidlustatud otsus tuleb jätta muutmata. Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse T.H-le liiklusseaduse § 30 lg 1 ja § 239 lg 1 p 2 alusel ette, et olles 01.02.2017 kella 13.06 ajal Narvas, Kreenholmi 30 juures sõitjana mootorsõidukis Renault reg.nr xxx (edaspidi ka Renault), ei olnud ta nõuetekohaselt turvavööga kinnitatud. Liiklusseaduse § 30 lg 1 sätestab, et sõidukis, millel on turvavööd, peab sõitja olema sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud. Liiklusseaduse § 239 lg 1 p 2 kohaselt on rahatrahviga (kuni 50 trahviühikut) karistatav sõitja poolt turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmine. Väärteoprotokollis kirjeldatud tegu vastab formaalselt liiklusseaduse § 239 lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritava väärteokoosseisu tunnustele - sõitja poolt turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmine. Antud juhul on aga vaidlus selles, kas on tõendatud kaebaja poolt väärteoprotokollis kirjeldatud teo toimepanek. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt viibis ta väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas. Istus sõiduautos juhi kõrval ning tal oli turvavöö kinnitatud. Ka sõidukit juhtinud xx ning tagaistmel istunud xx ütluste kohaselt oli T.H sõidu ajal turvavöö kinnitatud. Tunnistaja xx andis aga ütluseid, et T.H oli sõidu ajal turvavöö kinnitamata. Natalja Xx ütluste kohaselt oli tema kõnealuse sõiduki roolis. Me sõitsime Soldino tänava poolt läbi viadukti kaubakeskuse suunas. Lasime jalakäija läbi ja keerasime kaupluse juurde. Kui teostasime pööret kaubakeskuse parkimisplatsile, siis nägin tagant poolt politseiauto vilkureid. Parkisin sõiduki parkimisplatsile ja politseinikud lähenesid meile täpsustamata sõiduki dokumente ja tahtsid kontrollida ka isikud. Kui võtsime dokumendid välja, enne seda pidime me selle jaoks lahti võtma turvavööd. Siis Aida viis T.H politseiautosse. 3 Politseinik Radtšenko esitas mulle etteheite, et minu kaasreisija on turvavööga kinnitamata ja politseinikud hakkasid protokolli koostama…. Mina olin roolis, Bõstrov istus juhi kõrvalistmel, xx istus tagaistmel T.H taga. … Kõik olid turvavööga kinnitatud. xx ütlustega haakuvad xx ütlused, kes selgitas, et Me sõitsime sillalt kauplusesse. Sel päeval oli mu emal sünnipäev ja me sõitsime ühest kauplusest teise. Nimetatud kohas pani patrullsõiduk vilkurid tööle. Sõites Maxima juurde parkimisplatsile, politseinikud lähenedes T.H-le kõrvalistuja poolt palusid esitada dokumendi. Selle peale võttis Bõstrov turvavöö lahti, võttis teksaste tagataskust dokumendid välja. Peale seda palusid politseinikud suunduda tal nendega autosse. … Bõstrov istus kõrvalistuja istmel, xx oli roolis, mina istusin tagaistmel T.H taga. Lisaks on xx väitnud, et Renault’i aknad olid udused, kuna sadas lund ja sõidukis oli soe. Tunnistaja viimane väide on üheselt kummutatud politseisõiduki videosalvestisega, millelt nähtub, et kõnealuse Renault’i aknad ei olnud udused, vaid puhtad ja selgelt läbipaistvad (salvestisel alates 0.00.28). Sealjuures on Renault’i tagumised küljeklaasid toonitud, kuid esimesed mitte ning nendest on sõiduauto sisemuses toimuv hästi nähtav. Seega on tunnistaja andnud ebatõepäraseid ütlusi, mistõttu on kohtul põhjust kahelda tunnistaja ütluste usaldusväärsuses. Menetlusaluse isiku ning tunnistajate xx ja xx ütlustega on vastuolus tunnistaja xx ütlesed, mille kohaselt 1.02.2017 ma olin teenistuses koos xx ja xx. xx juhtis politseisõidukit. Kreenholmi tn teostasime liiklusjärelevalvet. Umbes kl 13.00 paiku pöörasin tähelepanu sõidukile Renault. Sõiduki reisija esiistmel istus reisija, kes ei olnud liikumise ajal turvavööga kinnitatud. Meie sõiduki ja Renault kiirus oli praktiliselt minimaalne, kuna meie auto ja Renault peatusid ülekäiguraja juures, et lasta läbi jalakäija. Ma panin tähele seda, et reisija ei olnud turvavööga kinnitatud ja peale seda kui alustasime liikumist ja veendudes, et reisija ei ole kinnitatud, ma teatasin sellest asjaolust juhile. Jevgeni reastus ümber ja pani vilkurid tööle. Auto keeras Maxima Kreenholmi 39H juurde, kus me peatasime selle sõiduki. Xx ütluseid kinnitavad tunnistajana ülekuulatud Xxi selgitused, et ise ta vahetult ei näinud kas menetlusalusel isikul oli sõidu ajal turvavöö kinnitatud või mitte. Tunnistaja oli politseisõiduki roolis. Kreenholmi tänaval sõitis ta Renault’st paremalt poolt mööda ning mõlemad sõidukid jäid ülekäiguraja ette seisma. Sel hetkel ütles tunnistaja taga istunud Xx, et Renault’is olev kaasresisija ei ole turvavööga kinnitatud. Seejärel ta reastus kõnealuse sõiduki taha. Täiendavalt märkis tunnistaja, et vaatas hiljem politseisõiduki videosalvestist ning tunnistaja sõnul oli sellelt näha, et Sõiduk asetses sellise nurga all, et oli näha, et kaasreisijal puudub rihm. St see koht, kus peaks asetsema turvavöö, kaasreisija parema õla kinnituskoha ja sõiduki külgposti vahel, see koht oli tühi, mis annab tunnistust selle kohta, et kas kaasreisija ei olnud üldse turvavööga kinnitatud või ei olnud nõuetekohaselt kinnitatud. Salvestise 0.00.58 sekundil (ajal, mil Renault alustas vasakpöörde sooritamist) on tõepoolest võimalik läbi Renault’i tagumise akna näha sõiduki sisemust ning kõrvalistuja ja sõiduki küljeseina vahel paistab tühimik, kus peaks korrektse kinnituse korral paiknema turvavöö. Võrreldes seda juhipoolse küljega, siis seal analoogset tühimikku ei ole. Renault sõitis edasi ja sekund hiljem toimub juhi kõrvalistuja liikumine ning seejärel on juba salvestiselt (0.01.03) näha, et kaasreisija ja auto küljeseina vahel on nõuetekohaselt paiknev turvavöö. Seega kummutab salvestise eelkirjeldatud osa menetlusaluse isiku ning tunnistajate Xx ja Lukovi ütlused, mille kohaselt oli T.H turvavöö kinnitatud. Ühtlasi lükkab see ümber menetlusaluse isiku ütlused ka selles osas, milles ta väitis, et Kuna sõiduk on väike ja mina olen pikemat kasvu, siis olin oma õlaga väga tihedalt kinnituskoha juures. Salvestisel näha olev tühimik kinnitab, et nimetatud väide ei vasta tõele. 4 Lisaks eelöeldule on salvestiselt (alates 0.00.28) näha, et politseisõiduk liigub paremalt poolt Renault’i kõrvale ning möödub sellest. Mõlemad sõidukid peatuvad korraks ülekäiguraja ees ning seejärel liigub Renault taas ette ning politseisõiduk reastub Renault’i taha. Samuti on nii Xx kui ka xx kinnitanud, et mingil hetkel liikus politseibuss Xx auto kõrval ning tegemist oli Xx juhitud autost kõrgema sõidukiga. Viimane tähendab, et politseisõiduki aknast, mis paiknes Renault’i akendest kõrgemal, oli viimasest möödudes Renault’s toimuv hästi näha. Seda enam, et mõlemad sõidukid liikusid sel hetkel minimaalse kiirusega. Neil asjaoludel ei ole kohtul alust kahelda tunnistaja xx ütlustes, milles viimane selgitas, et Renault’i juhi kõrval istunud isikul oli sõidu ajal turvavöö kinnitamata. Samas Xx ütluste hindamisel ei saa jätta tähelepanuta, et tulenevalt LS § 33 lg 2 p-st 6 oli just tema kohustuseks veenduda enne sõidu alustamist turvavahendite nõuetekohases kasutamises ja mitte sõidutada sõitjat, kes pole seda nõuet täitnud. Seega juhul, kui kaasreisija ei kasutanud turvavarustust nõuetekohaselt, oli tegemist Xx poolt LS nõuete rikkumisega. Arvestades siinkohal, et videosalvestuselt nähtuv on vastuolus Xx ütlustega, järeldub, et Xx on andnud ennast ja kaebajat õigustavaid ning rikkumisi varjavaid ütluseid. Eelöeldu ning tunnistaja xx ütluste ja videosalvestise pinnalt loeb kohus tõendatuks, et menetlusalusel isikul ei olnud väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas mootorsõidukis kaasreisijana sõites turvavöö nõuetekohaselt kinnitatud. Taoline käitumine täidab LS § 239 lg 1 p 2 objektiivsed tunnused. Kohtu hinnangul oli rikkumine sooritatud vähemalt otsese tahtlusega. Menetlusalusele isikule ei saanud jääda tähelepanuta, et turvavöö ei ole nõuetekohaselt kinnitatud. Samas oli kaebaja teadlik turvavöö kinnitamise kohustusest. Seda kinnitab videosalvestis, millest nähtuvalt kinnitas kaebaja koheselt turvavöö, kui politsei andis kõnealusele sõidukile peatumismärguande. Seega on tuvastatud, et kaebaja rikkus liiklusseaduse § 30 lg 1 nõudeid ning pani tahtlikult toime liiklusseaduse § 239 lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritava süüteo. Karistuse mõistmisel tuleb vastavalt KarS § 56 lg-le 1 arvestada süüteo toime pannud isiku süüd. Peale selle tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdlase isikut ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Kehtiv kohtupraktika rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada ja analüüsida tegu, mille menetlusalune isik toime pani, selle tehisolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda isikut iseloomustavatest andmetest. Kohtuväline menetleja on LS § 239 lg 1 p 2 järgi määranud karistuseks rahatrahvi 15 trahviühiku ulatuses, so summas 60 eurot. Maksimaalseks karistuse määraks nimetatud rikkumise eest on 50 trahviühikut. Seega on kohtuväline menetleja määranud karistuse oluliselt alla keskmise määra. Kohtu hinnangul on antud juhul taoline karistuse määr põhjendatud. Arvestades kaebaja tegu konkreetse süüteokoosseisu kontekstis, on kohtu arvates tegemist keskmist karistust vääriva teoga. Kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid antud juhul tuvastatud ei ole. Samas tuleb aga arvestada ka süüdlase isikut, eelkõige asjaolu, et tal puuduvad kehtivad karistused. Seetõttu leiab kohus, et karistus alla keskmise määra on põhjendatud. Kõike eelnevat kokku võttes on kohus seisukohal, et vaidlustatud otsuse tühistamiseks puudub alus ning kohus jätab V™S § 132 p 1 alusel T.H kaebuse rahuldamata. 5 Kohtumenetluses esitas kaitsja taotluse hüvitada menetlusaluse isiku poolt valitud kaitsjale makstud tasu. Lisaks õigusabi kuludele on käesolevas menetluses tekkinud kulud seoses tunnistaja Vassiljevi kohtuistungile ilmumisega. Tunnistajale hüvitati transpordikulud summas 5,80 eurot. Tulenevalt KrMS § 175 lg 1 p-st 1 ja 2 loetakse nii valitud kaitsjale makstud tasu kui ka tunnistaja sõidukulud menetluskuluks. V™S § 38 lg 1 ja KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva otsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kuivõrd kohus jätab kaebuse rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsuse muutmata, jäävad menetluskulud menetlusaluse isiku kanda. Nimetatust lähtuvalt mõistab kohus kaebajalt riigituludesse välja tunnistaja Xxi transpordikulud summas 5,80 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi kohtunik 6