S § 63 lg 1 alusel
2. G.D süüdi tunnistada 26.07.2017 toime pandud
S § 63 lg 1 alusel
lg 1 p 1 ja § 15 lg 1 p 2 sätestatud keeldusid ja kohustusi ning pani toime
Menetlusalune isik selgitas, et süüdistus on arusaadav ja tunnistas end väärtegude toimepanemises süüdi. Selgitas, et sissetulek tuleneb osaliselt sõiduki juhtimisest, töö eeldab juhtimisõiguse olemasolu. Teab, et Pirita teel on lubatud suurim sõidukiirus 50 km/h. Ei mäleta asjaolu, mis põhjustas kiiruse ületamise. Sõiduk Ford Mondeo kuulub tööandjale Xxxx OÜ. Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, kuulanud ära menetlusaluse isiku süü tunnistamise ja selgitused, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärtegude toimepanemine on tõendamist leidnud täies mahus.
lg 1 p 1 ja 3 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, samuti kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt käesoleva seaduse §-le
lg 1 p 1 nõuet, juhtides mootorsõidukit vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata. Menetlusalune isik oli teadlik sellest, et temal puudub mootorsõiduki juhtimise õigus, kuid sellegi poolest asus ta mootorsõidukit juhtima. Seega on tegu toime pandud kavatsetult. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 1 p 1 keeldu ja pani sellega toime
lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt.
lg 1 p 2 kohaselt suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel on 50 kilomeetrit tunnis. Videosalvestuse väljavõttest nähtub, et menetlusaluse isiku juhitud sõiduki Ford Mondeo reg. märgiga xxxx sõidukiiruse mõõtmiseks kasutati 07.07.2017 kell 17:37 mõõteseadet LaserCam4. Mõõteseadme näidu kohaselt oli menetlusaluse isiku juhitud sõiduki sõidukiiruseks 78 km/h asulasisesel teel, kus suurimaks lubatud sõidukiiruseks oli 50 km/h. Vastavalt mõõtemetoodikale arvestati mõõtmisel laiendmääramatust +/- 3 km/h menetlusaluse isiku kasuks, mistõttu oli lõplikuks mõõtetulemuseks 75 km/h ja lubatud sõidukiiruse ületamise määraks oli seega mitte vähem kui 25 km/h. Mõõtmist teostas politseiametnik Edgard Parts, kes on läbinud pädeva mõõtja koolituse. Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja, kasutades taadeldud mõõtevahendit, järgides seejuures mõõtemetoodikat. Kohus leiab, et väärteomenetluses tehtud mõõtmise tulemusega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud. Kuna menetlusalune isik juhtis sõidukit kiirusega, mis ületas juhile lubatud suurimat sõidukiirust (50 km/h) mitte vähem kui 25 km/h, siis rikkus menetlusalune isik
lg 1 p 2 nõudeid ja tegemist on väärteoga
Menetlusaluse isiku ütlustest ja väärteo toimepanemise asjaoludest nähtub, et süütegu on toime pandud teadlikult ja tahtlikult. Ületades lubatud sõidukiirust 25 km/h võrra asulasisesel teel ei 2 saanud see menetlusalusele isikule kuidagi märkamatuks jääda. Seega on süütegu toime pandud kavatsetult. Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on kohtu arvates tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik ületas asulasisesel teel mootorsõiduki juhile lubatud suurimat sõidukiirust (50 km/h) mitte vähem kui 25 km/h võrra, millega rikkus
lg 1 p 2 nõudeid ja pani toime
26.07.2017 koostatud väärteoprotokollist nr 2302,17,008729 nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 26.07.2017 kell 14:45 peeti Narva mnt, Tallinnas kinni sõiduk, mida juhtis G.D , juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ajal, kui juhtimisõigus oli ära võetud. Juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Juhtis mootorsõidukit kiirusega 78+-3 km/h. Lubatud suurim kiirus sellel teelõigul 50 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 25 km/h. Juhtis tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõidukit. Eeltoodud tegevusega rikkus menetlusalune isik
lg 1 p 1 ja 3, § 73 lg 2 ja § 15 lg 1 p 2 sätestatud keeldusid ja kohustusi ning pani toime
Menetlusalune isik selgitas, et väärteoprotokollist tulenev süüdistus on arusaadav ja tunnistab end väärtegude toimepanemise süüdi. Juhtis sõidukit, sest täitis oma tööülesandeid. Seal kohas mäest üles on lubatud kiirus 50 km/h. Ei tea vastata küsimusele miks ületas. Tehnoülevaatuse puudumine tuli üllatusena. Oli sama sõiduk, mida juhtis eelmistel kordadel, pidanuks olema tähelepanelikum. 2016 määratud rahatrahv on tasutud, 2017 määratud rahatrahv on tasumisel kohtutäituri vahendusel. Kahel viimasel kuul ei ole tasunud. Ford Mondeo on olnud igapäevases kasutuses. Sai aru, et on keeld juhtida mootorsõidukit. Karistada võiks üldkasuliku tööga. Juhtimisõigus võiks alles jääda, et ei pikendataks äravõtmise tähtaega. Saab oma süüst täiesti aru, kindlasti ei olnud õige mootorsõidukit juhtida arvestades naid väärtegusid. Praegu on ära võetud juhtimisõigus, praeguses olukorras seda kindlasti enam ei tee. Kohtuvälise menetleja esindaja taotles menetlusaluse isiku süüditunnistamist temale süüks arvatud väärtegude toimepanemises ja karistamist
lg 2, § 227 lg 2 ja § 207 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest arestiga 18 päeva. Menetlusalune isik on teadlikult ja tahtlikult rikkunud juhtimise keeldu, on kahel korral juhtinud sõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Eelnev trahv on riigi sunniga täitmisel. Mitte kohaldada enam rahatrahvi, vaid aresti. Mõlema episoodiga on samasugused rikkumised, eelnevalt on olnud kiiruse ületamine. Mitte asendada üldkasuliku tööga. Tuleks arvestada seda, et menetlusalust isikut on kahel korral kinni peetud, on kahetsust avaldanud ja samas tunnistanud, et juhib edasi, kaks asja on seda juba näidanud. Tuleb karistada arestiga, muu karistus ei taga seda, et uue teo toimepanemisest loobub. Järgmine kord on juba kuritegu. Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, kuulanud ära menetlusaluse isiku süü tunnistamise ja selgitused ning kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärtegude toimepanemine on tõendamist leidnud täies mahus Vastavalt
lg 2 sätetele peavad liikluses kasutatav sõiduk ja selle haagis olema läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Maanteeameti andmetel puudub sõidukil kehtiv tehnoülevaatus. Seega saab Maanteeameti andmetest teha järelduse, et sõiduk ei ole tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbinud.
lõike 3 kohaselt tehnonõuetele vastavuse kontrollimisel tuvastatakse mootorsõiduki ja selle haagise vastavus või mittevastavus kehtivatele tehnonõuetele ning vastavuse korral määratakse sõiduki järgmise kontrollimise tähtaeg, mille möödumisel sõiduk kaotab kehtivatele tehnonõuetele vastavuse. Käesoleval juhul vaidlusaluse sõiduki kohta puudus märge järgmise kontrollimise tähtaja kohta, millest järeldub, et sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrolli järgmine tähtaeg on möödunud ja sõiduk on kaotanud kehtivatele tehnonõuetele vastavuse, mistõttu sellise sõidukiga liigelda on keelatud. 3 Menetlusalune isik oli teadlik sellest, et sõidukil puudus kehtiv tehnoülevaatus, kuid asus sellegipoolest mootorsõidukit juhtima, seega on tegu toime pandud kavatsetult. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 2 sätestatud nõuet, millega pani toime
ettenähtud väärteo, s.o tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise.
lg 1 p 1 ja 3 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, samuti kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt käesoleva seaduse §-le
Seega rikkus menetlusalune isik
lg 1 p 1 ja 3 nõudeid, juhtides mootorsõidukit vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata, samuti isikuna, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt
§-le 91. Menetlusalune isik oli teadlik nii sellest, et temal puudub mootorsõiduki juhtimise õigus, kui ka sellest, et teda on juba varasemalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, kuid sellegi poolest asus ta mootorsõidukit juhtima. Seega on tegu toime pandud kavatsetult. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 1 p 1 ja 3 keeldusid ja pani sellega toime
lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt ja isikuna, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud.
lg 1 p 2 kohaselt suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel on 50 kilomeetrit tunnis. Videosalvestuse väljavõttest nähtub, et menetlusaluse isiku juhitud sõiduki Ford Mondeo reg. märgiga xxxx sõidukiiruse mõõtmiseks kasutati 26.07.2017 kell 14:45 mõõteseadet LaserCam4. Mõõteseadme näidu kohaselt oli menetlusaluse isiku juhitud sõiduki sõidukiiruseks 78 km/h asulasisesel teel, kus suurimaks lubatud sõidukiiruseks oli 50 km/h. Vastavalt mõõtemetoodikale arvestati mõõtmisel laiendmääramatust +/- 3 km/h menetlusaluse isiku kasuks, mistõttu oli lõplikuks mõõtetulemuseks 75 km/h ja lubatud sõidukiiruse ületamise määraks oli seega mitte vähem kui 25 km/h. Mõõtmist teostas politseiametnik Janek Loik, kes on läbinud pädeva mõõtja koolituse. Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja, kasutades taadeldud mõõtevahendit, järgides seejuures mõõtemetoodikat. Kohus leiab, et väärteomenetluses tehtud mõõtmise tulemusega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud. Kuna menetlusalune isik juhtis sõidukit kiirusega, mis ületas juhile lubatud suurimat sõidukiirust (50 km/h) mitte vähem kui 25 km/h, siis rikkus menetlusalune isik
lg 1 p 2 nõudeid ja tegemist on väärteoga
Menetlusaluse isiku ütlustest ja väärteo toimepanemise asjaoludest nähtub, et süütegu on toime pandud teadlikult ja tahtlikult. Ületades lubatud sõidukiirust 25 km/h võrra asulasisesel teel ei saanud see menetlusalusele isikule kuidagi märkamatuks jääda. Seega on süütegu toime pandud kavatsetult. Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on kohtu arvates tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik ületas asulasisesel teel mootorsõiduki juhile lubatud suurimat sõidukiirust (50 km/h) mitte vähem kui 25 km/h võrra, millega rikkus
lg 1 p 2 nõudeid ja pani toime
Karistuse mõistmine
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva.
ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. 4
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Käesoleval juhul nähtub väärteoasjas kogutud tõenditest, et menetlusalune isik on kõik temale inkrimineeritud väärteod toime pannud sõidukit juhtides, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et mõlemal juhul, so 07.07.2017 ja 26.07.2017 on menetlusalusele isikule süüks arvatud väärteod toime pandud ühe teoga. Vastavalt KarS § 63 lg 1 sätetele, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuivõrd toimepanduist raskeimat karistust näeb mõlemal juhul ette
lg 2 ettenähtud väärtegu, tuleb mõlemal juhul karistust kohaldada
S § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone mõistetakse karistus. Käesolevas väärteoasjas on menetlusaluse isiku süü ettenähtud väärtegude toimepanemisel üle keskmise suur, kuivõrd menetlusalune isik on samaaegselt toime pannud kolm erinevat väärtegu 26.07.2017 ja kaks erinevat väärtegu 07.07.2017. Menetlusalune isik on avaldanud ka kahetsust, kuid kohus suhtub sellisesse kahetsusse mõningase kriitikaga, kuna vaid 19 päeva peale eelmist samalaadset rikkumist ja väärteo toimepanemiselt kinnipidamist pani menetlusalune isik toime uue samalaadse rikkumise. Seejuures oli menetlusalusel isikul ka kehtiv karistus
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest, mis viitab menetlusaluse isiku teadvale süsteemsele õigusvastasele käitumisele liikluses. Ka eelmise väärteo puhul, kui teda karistati
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest, avaldas menetlusalune isik otsuse kohaselt kahetsust, kuid see asjaolu ei takistanud teda jätkuvalt toime panemast uusi liiklusalaseid väärtegusid. Kuivõrd
lg 2 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, siis tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Väärteotoimikus leiduvatest karistusandmetest nähtub, et menetlusalusel isikul on 2 kehtivat väärteokaristust liiklusalaste rikkumiste eest, temale määratud rahatrahvidest ühte ta tasunud ei ole. Seega varasemad karistused rahatrahvi näol ei ole soovitud mõju avaldanud ning menetlusalune isik jätkab samalaadsete süütegude toimepanemist. Seega tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, s.o aresti. Puutuvalt erinevatel kuupäevadel toime pandud süütegude eest karistuse mõistmisse leiab kohus, et 07.07.2017 pani menetlusalune isik toime süüteo, mis vastab kahele eri süüteokooseisule ning võrreldes 26.07.2017 toimepanduga on süü väiksem, kuivõrd 26.07.2017 vastab tegu kolmele eri süüteokoosseisule. Seetõttu leiab kohus, et 07.07.2017 toime pandud väärtegude kogumi eest tuleb mõista karistus, mis on alla
lg 2 ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ja 26.07.2017 toime pandud väärtegude toimepanemise eest tuleb mõista karistus, mis on
Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest vähemalt aresti kandmise ajaks, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Arvestades isiku süü suurust, samuti eri- ja üldpreventiivseid eesmärke, s.h asjaolu, et menetlusalusel isikul on kaks kehtivat karistus liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest, siis leiab kohus, et ka üldpreventsiooni eesmärgi täitmine tingib karistus mõistmise eelmärgitud suuruses. Seda toetab ka eripreventsiooni saavutamise eesmärk, kuivõrd varasemad karistused ei ole menetlusalust isikut mõjutanud ning järjest uute süütegude toimepanemine ei saa hakata süüdlase olukorda kergendama. Puutuvalt menetlusaluse isiku taotlusse asendada mõistetav karistus üldkasuliku tööga, leiab kohus, et see taotlus jääb tagajärjetuks. Menetlusaluse isiku puhul on tegemist isikuga, keda on seitsme kuu jooksul tabatud neljal korral ohtlike liiklusalaste väärtegude toimepanemiselt ning 5 pärast iga kinnipidamist on ta avaldanud kahetsust ja seejärel toime pannud järgmise süüteo. Selline käitumine näitab kohtu arvates seda, et isiku kahetsus ei ole siiras, ta käitub teadvalt õigusvastaselt ja kohtuistungil esitatud väite kohaselt pidavat ka jätkama samalaadset käitumist, kuivõrd väidetavalt on tal tööülesannete täitmisel vajalik sõidukit juhtida. Seega ei saa menetlusalune isik aru ei oma tegude keelatusest ega ka sellest, et üha uute süütegude toimepanemisega ohustab ta nii ennast kui ka kaasliiklejaid. Seega ei ole menetlusalune isik oma käitumiselt ja arusaamalt isikuks, kelle suhtes saaks mõistetavat aresti asendada üldkasuliku tööga eeldusel, et mõistetav karistus jääb tal viimaseks ja asenduskaristus tagaks õiguskuulekuse liikluses edaspidi. Seetõttu leiab kohus, et mõistetav arest kuulub ära kandmisele. Küll leiab kohus, et kuivõrd menetlusalusel isikul on töökoht, võib menetlusalusele isikule anda võimaluse karistus kanda teatud tähtaja jooksul ja mitte pöörata karistust kohesele täitmisele. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.