lg 1 sätestab, et sõitjate veoks ettenähtud üle üheksa istekohaga või veose veoks ettenähtud üle 3500-kilogrammise lubatud suurima täismassiga auto või autorongi juhi sõidu- ja puhkeaja kestuse, autoveol nõuete täitmisest vabastatud vedude loetelu ja juhi kohustused sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 3820/85 ja (EÜ) nr 2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3820/85. EÜ määruse 561/2006 art 2 p 1a kohaselt kohaldatakse määrust, kui tegemist on kaubaveoks kasutatavate sõidukitega, mille lubatud täismass koos haagise või poolhaagisega ületab 3,5 tonni. Sama määruse art 4 alampunktid a ja c sisustavad mõisteid järgnevalt: autovedu on reisijate- või kaubaveoks kasutatava mis tahes koormaga või koormata sõiduki teekond täielikult või osaliselt üldkasutataval maanteel; juht on isik, kes juhib sõidukit, isegi lühiajaliselt, või kes oma kohustuste osana sõidab kaasa selleks, et olla vajaduse korral kättesaadav sõiduki juhtimiseks. Määruse (EÜ) nr 561/2006 artikli 3 kohaselt käesolevat määrust ei kohaldata vedude korral, mille puhul on tegemist:
lg 12 p 1 kohaselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 561/2006 sätestatud nõudeid ei rakendata juhtide suhtes riigisisesel maanteeveol, kui sõidukit kasutavad põllumajandus-, aiandus-, metsandus või kalandusettevõtjad kauba veoks oma äritegevuse raames kuni 50 kilomeetri raadiuses ettevõtte asukohast.
lg 1 sätestab, et mootorsõiduki juhi sõidu ja puhkeaja arvestus toimub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 kohase analoogsõidumeeriku salvestuslehtede või sama määruse kohase digitaalse andmesalvestusega sõidumeeriku (edaspidi digitaalne sõidumeerik) korral mällu salvestatud andmete järgi. Nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 artikkel 2 sätestab, et käesolevas määruses kasutatakse määruse (EÜ) nr 561/2006 artiklis 4 sätestatud mõisteid. Mootorsõiduki tehnilise passiga loeb kohus tuvastatuks, et mootorsõiduki Volvo reg nr xxxxxx täismass on 15 tonni. Seega kiirmenetluse protokollis märgitud ajal ja kohas juhtis E.A veoseveoks ettenähtud sõidukit Volvo FL615 registreerimismärgiga xxxxxx, mille täismass on 15 tonni. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et menetlusalust isikut tuleb käsitleda juhina ja tema tegevust autoveona määruse (EÜ) nr 561/2006 artikli 4 punktide a ning c mõttes. Menetlusaluse isiku poolt juhitud veok vastab sama määruse artikli 2 lõike 1 punkti a tingimustele. Kaebaja on asunud seisukohale, et kuivõrd ta on põllumajandusettevõtte omanik, kes 03.08.2017 vedas enda põllutee tarbeks purustatud betoonijäätmeid ja vedu toimus täielikult oma põllumajandusettevõtte tegevuste raames selleks, et ta saaks põlluteelt traktoriga paremini läbi sõita. Teades, et põllumajandusettevõte võib 50 km raadiuses oma ettevõttest vedu teostada ilma sõidumeerikut kasutamata, asus ta kaupa vedama, kuivõrd sõiduk ei kuulu määruse 561/2006 reguleerimisalasse. Seega tuleb lähtuda
lg 12 p 1 sätestatud erandist ning lugeda, et kaebuse esitaja juhtis mootorsõidukit seoses põllumajandusega oma äritegevuse raames ja sellest tulenevalt puudus kohustus kasutada sõidumeerikut. Kohus kaebuse esitaja sellise väitega ei nõustu. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga. Määruse (EÜ) 561/2006 artikli 13 lõike 1 punkti b kohaselt on ka nagu liiklusseaduse § 130 lõike 12 punktis 1 ettenähtud sõidumeeriku kasutamise erandid seoses põllumajandusega. Eesti Vabariik on võtnud määruse 561/2006 artikli 13 punktis b sisalduva erandi üle ja seetõttu tuleb ka liiklusseaduse § 130 lõike 12 punktis 1 sisalduva mõiste seoses põllumajandusega oma äritegevuse raames avamisel arvestada Euroopa õiguse kohaldamise reeglitega. Käesoleva väärteoasjas kaebuse esitaja poolt tõstatatud keskne küsimus seisneb selles, kas ta 3.08.2017.a kella 13:45 ajal Märjamaa – Koluvere tee 1. kilomeetril teostas kaubavedu oma äritegevuse raames või mitte. EÜ määruse nr 561/2006 artikkel 1 sätestab, et eesmärgiks on kehtestada eeskirjad kauba- ja reisijateveoga hõivatud sõidukijuhtide sõiduaegade, vaheaegade ja puhke perioodide kohta, et ühtlustada konkurentsitingimusi sisetranspordi liikide, eriti autoveosektori osas ning parandada töötingimusi ja liiklusohutust. Sama määruse artikli 13 lõike 1 punktis b ettenähtud erandid põhinevad nende teenuste laadil, mille osutamiseks sõidukeid kasutakse. Need teenused on avalikku huvi pakkuvad teenused. Kohus leiab, et E.A tegeles 03.08.2017 kauba vedamisega (purustatud betoon), mille tuvastas ka liiklusjärelevalvet teostav ametnik. Teenust osutas FIE-na E.A ja selline käitumine ei mahu EÜ määruse erandi alla, mille kohaselt on juht sõidumeeriku kasutamisest vabastatud. Kauba vedamine kujutab endast äritegevust, mis on suunatud konkurentsile. Ka ei mahu menetlusaluse isiku käitumine EÜ määruse nr 561/2006 artikkel 3 punktis d toodud erandi alla, mille kohaselt on juht sõidumeeriku kasutamisest vabastatud, kui sõiduki või sõidukite kombinatsiooni lubatud täismass ei ületa 7,5 tonni ja mida kasutatakse selliste materjalide või masinate veoks, mida juht vajab seoses oma tööga ettevõtte asukohast 100 km raadiuses tingimusel, et sõiduki juhtimine ei ole juhi põhitegevus. Selle erandi jaoks peab olema täidetud kolm tingimust: 1) ei tohi sõiduki või autorongi täisamss ületada 7,5 tonni; 2) sõiduki kasutamine peab jääma ettevõtte asukohast 100 km raadiusesse; 3) veetav kaup või seade peab olema vajalik autojuhi põhitöö teostamiseks nt kui juht veab kohale koorma kive ja laob nendest sihtkohta jõudes ise kivimüüri. Ent kui juhi ülesanne on ainult kive vedada peab ta ikkagi sõidumeerikut kasutama. E.A poolt juhitud mootorsõiduki Volvo reg nr xxxxxx täismass kaebusele lisatud tehnilise passi kohaselt on 15 tonni ning E.A ei vedanud materjali, mida ta vajas seoses oma tööga. Käesolevas väärteoasjas ei ole E.A esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaksid, et ta tegeles põllumajandusteenuse osutamisega. Riigikohus on väärteoasja otsuse nr 3-1-1-11-14 asunud seisukohale, et sõidumeeriku kasutamise nõuete rikkumise puhul on tegemist pööratud tõendamiskoormusega, see tähendab, et sõiduki kasutamise või mittekasutamisega seotud asjaolusid peab
lõikes 10 ja määruse EL nr 165/2014 artiklis 36 sätestatud juhtudel ning ulatuses tõendama sõiduki juht. Äriregistri andmetel on ettevõtte FIE E.A tegevusaladeks muu loomakasvatus (EMTAK kood 01499). Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaatori (EMTAK) järgi kuulub muu loomakasvatus jakku A põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük (http://www.rik.ee/et/ettevotjaportaal/emtak-tegevusalad). Käesolevas asjas on E.A asunud seisukohale, et ta kasutas sõidukit Volvo registreerimismärgiga xxxxxx purustatud betooni veol põllumajanduses. Tuginedes EMTAK selgitustele hõlmab nimetatud jagu taimsete ja loomsete loodusvarade kasutamist. Siia kuulub põllukultuuride kasvatus, loomakasvatus ja -aretus, metsasaaduste ning muude taimsete ja loomsete saaduste varumine talumajapidamises või looduskeskkonnas. Alajaotuse muu loomakasvatus kood 01499 all: − poolkodustatud või teiste elusloomade kasvatus ja aretus (nt jaanalinnud, emud jm muud linnud, v.a kodulinnud, putukad, küülikud jm karusloomad) − karusnaha, mao- või linnunaha tootmine kasvandustes − maismaalimuste, vihmaussi-, teo- jms farmide tegevus − siidiussikasvatus, siidiussikookonite tootmine − lemmikloomade (v.a kalad) kasvatus ja aretus (nt kassid ja koerad, linnud, hamstrid jne) − mitmesuguste muude loomade kasvatus. Alajaotuse muu loomakasvatus koodi 01499 alla ei kuulu: toornaha tootmine jahipidamise ja küttimise teel, vt 01701; konnade, krokodillide, hulkharjasusside kasvanduste tegevus, vt 03211, 03221; kalakasvanduste tegevus, vt 03211, 03221; lemmikloomade hooldamine ja koolitus, vt 96091; kodulindude kasvatus ja aretus, vt 01471. Kohus nõustub kohtuväline menetleja seisukohaga, et ettevõtet, kes veab purustatud betooni põllule, ei saa lugeda põllumajandusettevõtjaks
Seega
lg 12 p 1 sätestatud erand käesolevas väärteoasjas ei kohaldu, samuti ei tule kohaldamisele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 561/2006 art 3 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 04.02.2014 määruse (EL) nr 165/2014 art 45 nimetatud erandid. Seega mootorsõiduki Volvo registreerimismärgiga 784BBS juhtimisel oli E.A kohustatud purustatud betooni veol 03.08.2017 kasutama sõidumeerikut.
lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõidukile paigaldatud mehaanilise või digitaalse sõidumeeriku või juhi kaardi kasutamisele kehtestatud nõuete rikkumise eest.
näeb ette vastutuse mootorsõidukile paigaldatud sõidumeeriku ettenähtud juhtudel kasutamata jätmise või sõidumeeriku või selle plommi tahtliku rikkumise eest. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et E.A on rikkunud
lg 1 ja määruse EL nr 165/2014 artiklite 34 ja 36 lõige 1 nõudeid ja tema käitumine on kiirmenetluse otsuses õigesti kvalifitseeritud
Alused menetluse lõpetamiseks V™S § 29 lg 1 p 1 alusel puuduvad. Samuti arvestades rikkumise iseloomu ja ohtlikkust puuduvad ka alused väärteomenetluse lõpetamiseks V™S § 30 lg 1 p 1 sätestatud alustel oportuniteediga. KarS § 56 sätestatu kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Süü suurust käesoleval juhul mõjutab suuresti tegu, mille isik on toime pannud. Raskeveokid ja nende väsinud juhid on liikluses kõrgendatud ohu allikad ning seetõttu on liiklusohutuse tagamiseks kehtestatud õigusaktid, mis reguleerivad, millist autovedudele kulutatud aega käsitatakse tööajana ja millist ei käsitata tööaja, vaid vaheaja, puhkeaja või valmisoleku ajana. Raskeveoki juhile ettenähtud kohustuslikke puhkeperioode eirav juht ohustab liikluses teadlikult ja tahtlikult nii ennast kui ka teisi liiklejaid, sh ka jalakäijaid, sest sellise väsinud juhiga sõiduki käitumine liikluses on ettearvamatu. Korrektselt töötav sõidumeerik võimaldab kontrollida juhtide sõidu- ja puhkeajast kinnipidamist ning parandada töötingimusi ja liiklusohutust. KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. Menetlusaluse isiku näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo õigusvastasust. Riigikohus on öelnud, et kui tegu vastab mitmele
kvalifikatsiooni normile, siis on süü keskmisest suurem ja karistus määratakse üle keskmise määra. Kuivõrd menetlusalune isik on varasemalt karistamata, on põhjendatud tema karistamine KarS § 63 lõikest 1 lähtudes
lg 1 järgi 40 trahviühiku ulatuses ehk 160 eurot, mis on oluliselt alla sanktsiooni keskmise määra. Selline karistus omab menetlusaluse isiku suhtes kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. Kuivõrd mootorsõiduk on kõrgendatud ohu allikas nõuab selle juhtimine juhilt erilist hoolsust ja vastutustunnet liiklusohutust tagavate reeglite järgimisel. Mootorsõiduki juhi hoolimatus liiklusohutust tagavate õigusaktide täitmise suhtes võib varem või hiljem viia traagiliste tagajärgedeni nii juhi enda kui ka kaasliiklejate suhtes. Seetõttu on ka avalikkuse taluvuspiir põhjendatult madal liiklusreegleid eiravate raskeveokeid juhtivate juhtide suhtes ning taolistele isikutele mõistetud karistusel on laiem tähendus, kui ainult konkreetse süüdlase teole riikliku hukkamõistu avaldamine. Liiklusseaduse § 263 lg 1 kohaselt on kohtuväliseks menetlejaks Politsei- ja Piirivalveamet. Seega Politsei- ja Piirivalveamet Põhja prefektuuri liikluspolitseinik Hanno Viibus oli pädev kohaldama kaebuse esitajale väärteo toimepanemise eest karistust. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on väärteo menetlemisel järginud väärteomenetlusõigust. Kaebuse esitaja on 03.08.2017 oma allkirjaga kinnitanud, et talle on väärteomenetluse seadustiku §-s 19 ettenähtud õigused ja kohustused teatavaks tehtud ning on võetud väärteo toimepanemise kohta ütlused. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole rikkunud otsuse tegemisel V™S § 74 lg 1 toodud nõudeid. Kirjeldatu alusel ja juhindudes V™S § 132 p 1 kohus leiab, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata ja kaebus rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Lea Pavelson Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.