KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 4-12-6641 Otsuse kuupäev 25. jaanuar 2013 Kuressaare Kohtunik Külli Mõlder Kohtuasi H.J kaebus Lääne Prefektuuri 23. 11. 2012.a. otsusele nr. 2740,12,

§ 227lg.

2 järgi kvalifitseeritavas, väärteos ja mõista karistusena rahatrahv 25 trahviühikut e. 100 eurot. Lõpposa kuulutatud

3. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad pooled esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule sama Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja kaudu, teatades hiljemalt seitsme päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kuulutamise päevast kirjalikult oma soovist kasutada kassatsiooniõigust ja esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul arvates päevast mil kohtuotsus on pooltele 1 tutvumiseks kättesaadav . Kassatsiooniõigus on kohtumenetluse pooltel advokaadist esindaja vahendusel. Kohtuotsuse lõpposa tehti teatavaks
6. Juhul, kui pooled esitavad teatise kassatsiooni esitamisest, on kohtu põhjendatud otsus pooltele tutvumiseks kättesaadav
9. Kassatsiooniteate esitamata jätmise korral piirdub kohus otsuse lõpposaga. Asjaolud Lääne Politseiprefektuuri Kuressaare politseijaoskonna
11. 2012.a. otsusega väärteoasjas nr. 2740,12, 002771 mõisteti H.J süüdi LS § 227 lg. 2 järgi kvalifitseeritavas väärteos. Karistusena määrati talle rahatrahv 25 trahviühikut, s.o. 100 eurot ja LS § 227 lg. 5 p. 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine üheks kuuks. Vastavalt otsusele seisnes H.J-i süü selles, et tema
13. 2012 kell 14.10 paiku xxx maantee 120 kilomeetril juhtis mootorsõidukit kiirusega 116 +/- 4 km/h alas, kus lubatud suurim sõidukiirus oli 90 km/h, ületades seega suurimat lubatud sõidukiirust 22 km/h võrra. Kaebuse esitaja taotlus ja põhjendused H.J vaidlustas kohtuvälise menetleja otsuse taotledes otsuse tühistamist. Vastavalt esitatud kaebusele /t.l. 2/
14. oktoobril 2012 koostas Lääne Prefektuuri Kuressaare politseijaoskonna partullpolitseinik Indrek Nuut väärteoprotokolli selle kohta, et samal päeval kella 14.10 ajal juhtis H.J xxx maantee
15. kilomeetril mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 116+/- 4 km/h. Arvestades, et lubatud suurim sõidukiirus nimetatud teel oli 90 km/h ja kiiruse mõõtmisel arvestatava laiendmääramatuse suurus on +/- 4 km/h, ületas juht lubatud sõidukiirust 22 km/h võrra. Menetlusalune isik tunnistas väärteoprotokollis lubatud suurima sõidukiiruse ületamist, märkides seda oma ütlustes.
16. novembril 2012 saatis menetlusalune isik Kuressaare politseijaoskonna menetlus- ja ennetusteenistuse vanemale Meelis Juhandile e-kirjaga dokumendi, mille pealkiri oli Täiendav seletus väärteo kohta. Nimetatud dokumendis, mis oma sisult on menetlusaluse isiku vastulause, tunnistas H.J väärteo toimepanemist, kahetses seda ning seletas, et kiiruse ületamine leidis aset lühiajaliselt, möödasõidul teistest sõidukitest. Vastulauses märkis menetlusalune isik veel, et ta ei ole oma 30-aastase juhistaaži vältel pannud toime raskeid rikkumisi ning esitas muid põhjendusi selle kohta, miks ei ole tema arvates õige kohaldada talle lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. H.J palus kohtuvälisel menetlejal olla karistuse määramisel suuremeelne ning lubas, et püüab edaspidi olla liikluses tähelepanelikum.
17. novembril 2012 tegi Kuressaare politseijaoskonna teenistuse vanem Meelis Juhandi väärteoasjas otsuse, millega karistas H.J

§ 227

lg 2 järgi rahatrahviga 25 trahviühikut, so 100 eurot.

§ 227

lg 5 p 1 alusel kohaldati H.J-i suhtes lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist üheks kuuks. Otsuses on märgitud, et menetlusalune isik on korduvalt pannud toime samalaadseid rikkumisi, so lubatud sõidukiiruse ületamisi, milliste eest on teda karistatud rahatrahvidega. Otsuses on leitud, et kuivõrd isik on sellele vaatamata järjekordselt liiklusnõudeid rikkunud, ei ole varasemad karistused talle mõju avaldanud, mistõttu kohtuväline menetleja leiab, et tuleb tema suhtes lisaks põhikaristusele kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine. 2 Menetlusalune isik ei eita talle süüks arvatud väärteo toimepanemist. Ta ei vaidlusta ka selle eest põhikaristusena määratud rahatrahvi, mille ta on tasunud. Menetlusalune isik ei ole nõus talle lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise määramisega kohtuvälise menetleja poolt ja taotleb kohtult selles osas otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist ilma lisakaristuse kohaldamiseta. Vaidlust ei ole selle üle, et LS § 227 lg 5 p 1 annab väärteoasja menetlejale õiguse kohaldada sama paragrahvi lõikes 2 ettenähtud väärteo toimepannud isiku suhtes, so sõidukijuhi suhtes, kes on ületanud lubatud sõidukiirust 21–40 kilomeetrit tunnis, lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. H.J ületas lubatud suurimat sõidukiirust vähemalt 22 kilomeetrit tunnis ning sellega pani ta toime LS § 227 lg-s 2 ettenähtud väärteo. Vaidlust ei ole ka selle üle, et H.J on kehtivad väärteokaristused lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest. Karistusregistri andmete kohaselt on teda selliste väärtegude toimepanemise eest karistatud

1. detsembril 2010 rahatrahviga 19,17 eurot (=300 EEK), so 5 päevamäära,
2. veebruaril
3. a rahatrahviga 80 eurot, so 20 päevamäära ning
4. novembril
5. a rahatrahviga 60 eurot, so 15 päevamäära. Arvestades asjaolu, et kõigi nimetatud karistuste määramisel on kohtuväline menetleja määranud menetlusalusele isikule rahatrahvi päevamäärade sellises ulatuses, mis on oluliselt alla sanktsiooni keskmise (mis on olnud siis kas 50 või 100 päevamäära), ei ole kohtuväline menetleja hinnanud nimetatud lubatud suurima sõidukiiruse ületamisi rasketeks liikluskorra rikkumisteks ning seda ei ole leitud ka vaidlustatud otsuses. Vaidlustatud otsuses on märgitud, et selle tegemisel on juhindutud KarS § 56 lõikest
6. Nimetatud sätte kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku kaitsjana pean märkima, et kohtuvälise menetleja otsuse tegemisel ei ole järgitud kõiki osundatud sätte nõudeid süüteo eest karistuse määramisel ning väärteootsuse koostamisel on jäetud täitmata VTMS § 74 lg 1 p-s 8 esitatud nõue. Väärteomenetluse seadustiku osundatud sätte kohaselt tuleb kohtuvälise menetleja otsuses märkida põhjendus vastulauses esitatu mittearvestamise kohta. Käesoleval juhul palus menetlusalune isik oma
7. novembri 2012 vastulauses jätta talle sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristusena määramata järgmiste asjaolude tõttu: 1) et ta pani väärteo toime tugevast hingelisest erutusest tingitud hajeviloleku tõttu, mille oli kutsunud esile samal päeval ajalehes „Saarte Hääl“ avaldatud teravalt süüdistav artikkel seoses xxx pankrotiga; 2) et ta ei ole oma 30-aastase juhistaaži vältel pannud toime raskeid liiklusalaseid rikkumisi; 3) et ta vajab sõiduki juhtimisõigust igapäevaselt selle tõttu, et tema xxx transportimiseks koos ratastooliga ei ole xxx teisi võimalusi; 3 4) et sõiduki juhtimisõigus on talle igapäevaselt hädavajalik selleks, et juhtida mitme metsandusega tegelevate ettevõtete tööd; 5) et menetlusalune isik kahetseb rikkumist ning lubab edaspidi püüda olla liikluses tähelepanelikum. Vaidlustatud väärteootsuses ei ole H.J-i vastulauses esitatud väiteid käsitletud ega põhjendatud nende mittearvestamist. Sellest, et kohtuväline menetleja ei ole menetlusaluse isiku
8. novembri 2012 pöördumist isegi võtnud väärteoasja materjalide hulka, saab teha järelduse, et selles esitatud põhjendusi ei ole otsuse tegemisel arvesse võetud. Sellest omakorda aga järeldub, et otsuse tegemisel ei ole järgitud kõiki KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse määramise aluseid. Vaidlustatud otsusest ei nähtu, et kohtuväline menetleja oleks kaalunud, kas vastulauses esitatud asjaolud võiksid või saavad olla lisakaristuse kohaldamata jätmise aluseks. Meie arvates tuleb tekkinud olukorras teha seda kohtul väärteoasja kaebemenetluses. Kaitsja leiab, et käesoleva väärteoasja puhul on karistuse mõistmisel olulise tähtsusega vastus ka sellele küsimusele, kas menetlusalust isikut on võimalik mõjutada ilma lisakaristust kohaldamata hoiduma liiklusalaste väärtegude toimepanemisest. Kohtuväline menetleja on otsuses asunud seisukohale, et arvestades lubatud suurima sõidukiiruse korduvat ületamist menetlusaluse isiku poolt ning tema korduvat rahatrahvidega karistamist sellise rikkumise eest, ei ole võimalik mõjutada teda nende toimepanemisest hoidumisele ilma lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmiseta. Tegelikke asjaolusid, see on eelkõige karistusregistri andmeid arvestades võib kohtuvälise menetleja seisukohta mõista. Samas ei ole kohtuvälise menetleja ametnik, kes väärteoasjas otsuse tegi, vahetult suhelnud menetlusaluse isikuga. Kaitsja kinnitab, et on kahel kokkusaamisel menetlusaluse isikuga talle põhjalikult selgitanud olukorda, milles ta õiguslikus mõttes asub ning see on toonud kaasa tema seisukohtade muutumise

nõuete tingimatu täitmise vajalikkuse osas. Ka on ta juhtinud menetlusaluse isiku tähelepanu sellele, et mõned tema arusaamad õiguslikes küsimustes on olnud ebaõiged. Näiteks oli tal ekslik arusaam, et nn esimese lõike lubatud sõidukiiruse ületamised ei ole samalaadsed õigusrikkumised nn teise või kolmanda lõike lubatud sõidukiiruse ületamistega. Samuti ei olnud menetlusalusele isikule teada see, et kui isik paneb eelmise väärteokaristuse kehtivuse ajal toime uue väärteo, siis esimene karistus ei kustu vaatamata sellele, et selle kandmisest on möödas rohkem kui üks aasta. Käesoleval juhul oli menetlusalust isikut enne kõnealuse väärteo toimepanemist viimati karistatud

1. detsembril 2012 sõiduki parkimisnõuete rikkumise eest rahatrahviga kaheksa päevamäära, so 32 eurot. Kaitsja selgitas menetlusalusele isikule, et talle
2. aasta detsembris ja
3. aasta veebruaris lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest määratud karistused on kehtivad talle hiljem määratud väärteokaristuste tõttu. Kokkuvõttes sai menetlusalune isik muuhulgas aru ka sellest, et kõik tema kehtivad väärteokaristused kustuvad alles pärast seda, kui on möödunud üks aasta viimasest karistuse kandmisest ning tingimusel, et ta ei ole selle aja kestel mitte mingisuguseid süütegusid toime pannud. Selle tõttu, et kaitsja täheldas menetlusaluse isiku seisukohtade muutumist pärast talle õiguslike selgituste andmist, on ta seisukohal, et käesoleval ajal hoidub menetlusalune isik liiklusalaste süütegude toimepanemisest ka ilma selleta, et temalt lisakaristusena sõiduki juhtimisõigus ära võetaks. 4 Lähtudes eeltoodud asjaoludest ja juhindudes VTMS § 132 p-st 2 palub kaebuse esitaja: tühistada Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Kuressaare politseijaoskonna menetlus- ja ennetusteenistuse
4. novembri 2012 otsus väärteoasjas nr 2740,12,002771 H.J-ile lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise määramise osas ning jätta uue otsusega lisakaristus mõistmata. Kohtuvälise menetleja seisukoht ja põhjendused Kohtuväline menetleja ei nõustu menetlusaluse isiku kaebusega lisakaristuse tühistamise asjus põhjusel, et kohtuväline menetleja on teinud oma otsuse proportsionaalselt ja kaalutletult.

§ 227

lg 2 näeb maksimumkaristusena ette kuni 100 trahviühikulist so 400 eurost rahatrahvi või juhtimisõiguse äravõtmist kuni kuue kuuni. Lisaks võib,

§ 227

lg 5 p 1 lähtuvalt, rakendada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Menetlusalusele isikule antud asjas määratud karistus on alla poole määrast ja lisakaristust on kohaldatud miinimumtähtajaga. Samas on menetlusalusel isikul varasemalt kolm kehtivat karistust samalaadse rikkumise eest. Oma kaebuses heidab menetlusalune isik ette asjaolu, et kohtuväline menetleja on lahendi tegemisel jätnud täitmata VTMS § 74 lg 1 p 8 esitatud nõude, kuna ei ole põhjendanud vastulauses esitatut. Kohtuväline menetleja on sellisest nõudest teadlik, kuid põhjendab oma tegevust sellega, et kaebusele lisatud vastulause ei olnud lahendi tegemise ajaks kohtuvälise menetlejani jõudnud. Nimelt viibis lahendi teinud Meelis Juhandi ajavahemikul 05.

1. 18.11.2012 a puhkusel ja ei saanud 09.11.2012 a saadetud e-kirja kätte. Kohtuväline menetleja lisas antud vastsele ka väljavõtte e-meili automaatvastusest, millest tulenevalt oleks pidanud vastulause edastame Hedi Vippi e-meilile. Menetlusalusele isikule koostatud väärteoprotokollis on kohtuvälise menetleja meiliaadressiks kirjutatud kuressaarepj@politsei.ee, kuid nimetatud aadressile ei ole menetlusalune isik kahjuks ühtegi kirja saatnud. Samas avaldab kohtuväline menetleja arvamust kaebusega koos edastatud ja selle sisus ära toodud menetlusaluse isiku seisukohtade üle, mida ta väljendas täiendavas seletuses väärteo kohta. Esmalt on kogu seletus väga emotsionaalse ülesehitusega ja vastuoluline. Menetlusalune isik oma kaebuses kirjeldab nimetatud väärteo toimepanemist kui lühiajalist rikkumist, mis leidis aset möödasõidul teistest sõidukitest. Kiirusmõõteseaduse kasutamise protokollist tulenevalt liikus sõiduk üksinda esimesel sõidurajal ja sõiduki kiirus oli ühtlaselt tõusev. Kohtuväline menetleja leiab, et tuua liiklusrikkumise põhjenduseks nö hajevilolekut ja tugevat hingelist erutust, on vastutustundetu ja põhjendamatu, kuna sellises olukorras peaks isik kaaluma võimalust mootorsõidukit mitte juhtida. Lisakaristuse mitteäravõtmise osas on menetlusalune isik samuti pigem emotsionaalne, kuna kirjeldatud viiest punktist saab antud väärteo suhtes lahendi tegemisel arvestada vaid viimast st puhtsüdamlikku kahetsust. Kirjeldatud asjaoludesse, st hooldatava vanainimese ja alaealise lapse transportimine ning vajadus tööalaselt mootorsõiduki juhtimisõigust omada, pidi menetlusalusel isikul juba antud väärtegu toime pannes olema kohusetundlikum suhtumine. Tagantjärele selliseid asjaolusid välja tuues näitab see eelkõige vaid menetlusaluse isiku arusaamist oma rikkumise tõsidusest ja väljendab puhtsüdamlikku kahetsust. 5 Eelpool kirjeldatu tõttu ei saanud kohtuväline menetleja oma lahendit tehes puhtsüdamlikku kahetsust kergendava asjaoluna käsitleda, kuid ka vastuses kaebusele leiab, et kohtuvälise menetleja otsus, tehes lahendit vastulauses kirjeldatut arvestades, ei oleks suuresti erinenud. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 132 p 1 palub kohtuväline menetleja jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leidis, et esitatud kaebus kuulub rahuldamisele järgmistel põhjustel:
2. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebuse esitaja
4. 2012 kell 14.10 paiku Risti-VirtsuKuivastu-Kuressaare manatee 120 kilomeetril juhtis mootorsõidukit kiirusega 116 +/- 4 km/h alas, kus lubatud suurim sõidukiirus oli 90 km/h, ületades seega suurimat lubatud sõidukiirust 22 km/h võrra, pannes sellega toime LS § 227 lg. 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Väärteo toimepanemine on kohtuvälises menetluses kogutud tõenditega tõendatud ja väärtegu õigesti kvalifitseeritud.
7. 2012.a. otsuse H.J-ile karistuse määramise kohta on teinud selleks pädev kohtuväline menetleja
8. Küsimus on selles, kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt järgitud väärteomenetlusõigust? VTMS § 74 lg. 1 p. 8 kohaselt märgitakse kohtuvälise menetleja otsuses vastulauses esitatu mittearvestamise põhjendused. Kohtuväline menetleja seda teinud ei ole. Vastupidi- nagu selgub kohtuvälise menetleja selgitusest , jäi esitatud vastuväide tähelepanuta kuna seda ei saadetud õigel aadressil. Konkreetse menetleja aadressil saadetuna jäi see tähelepanuta põhjusel, et menetleja oli puhkusel ja leidis hiljem, et saadetud tekst on loetamatu /t.l. 31-40/. Kuigi saatja ja aadress olid tuvastatavad, ei pidanud menetleja vajalikuks sellest menetlusalusele isikule teatada, et saada kätte loetav vastuväide. Kohtule esitatuna /t.l. 11/ sisaldab see muuhulgas menetlusaluse isiku puhtsüdamlikku kahetsust ja põhjendust, miks menetlusaluse isiku poolt selline rikkumine teoks sai. KarS § 56 lg. 1 järgi karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüteomenetluses karistuse määramisel peab kohus ja kohtuväline menetleja muude KarS § 56 lg. 1 nimetatud asjaolude kõrval arvesse võtma KarS § 57 lg. 1 märgitud kergendavaid asjaolusid, mis annab aluse vähendada sanktsiooni karistusraami piiridesse jäävast keskmisest karistusmäärast allapoole kuni sanktsiooni miinimumini.. Kohtul on õigus lugeda kergendavaks asjaoluks ka eeltoodud lõikes üks loetlemata asjaolusid, mis kohtu hinnangul vähendab menetlusaluse isiku süüd. Kuna menetlusaluse isiku vastuväiteid ei arvestatud ei ole kohtuväline menetleja kinni pidanud ka karistuse mõistmise üldalustest. Menetlusalusele isikule ei ole antud võimalust anda asja kohta ütlusi või oma seisukohti selgitada. Otsuses ei ole märgitud karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust ja süüteo toimepanemist raske isikliku olukorra mõjul ja ei ole neid karistust kergendavate asjaoludena ka arvesse võetud. Eeltoodust tulenevalt tühistab kohus kohtuvälise menetleja otsuse ja teeb uue otsuse. 6
9. Kohtu hinnangul on antud juhul põhjendatud menetlusalusele isikule LS § 224 lg. 2 alusel rahatrahvi määramine
10. Trahviühikut e. 100 €, mis, arvestades toimepandud teo raskust, karistust raskendavaid (korduvad samaliigilised rikkumised) ja kergendavais asjaolusid (puhtsüdamlik kahetsus, tugeva psüühilise erutuse seisund seoses ajakirjanduses avaldatuga) on põhjendatud.
11. Karistuse raskuse määravad süü ulatus ning eri-ja üldpreventiivsed kaalutlused e. siis peab karistus vastama toimepandud teo raskusele ja mõjutama isikut edaspidi õiguskuulekalt käituma. Karistus ei tohi olla ülalnimetatud eesmärgi saavutamiseks ilmselgelt ülemäärane. Kohus võtab arvesse ka asjaolu, et juhtimisõiguse peatamine kui liikumisvabaduse piiramine muutub liikumisvabaduse piiranguks ka menetlusaluse isiku pereliikmete jaoks kuna viimastel puudub muu võimalus iseseisvaks liikumiseks kui seda on menetlusaluse isiku sõiduk. Kohus on veendunud, et menetlusalust isikut on võimalik mõjutada hoiduma liiklusalaste väärtegude toimepanemisest ka ilma lisakaristust kohaldamata. H.J on kinnitanud, et on oma eksimusest aru saanud ja on edaspidi liikluses kasutanud kiirusepiirajat, mis välistab lubatud piirkiiruse juhusliku ületamise võimaluse ja seda põhjusel, et on aru saanud, millised võivad olla tagajärjed tema perekonna jaoks, kui tema juhtimisõigus peatatakse. Kohus juhindub otsuse tegemisel KarS § 56-60, 61 lg. 1 VTMS § 132 p.2, 133-
12. Külli Mõlder Kohtunik 7 /allkiri/