Toimik nr 1-12-4547 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 05.märtsil 2013 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-12-4547 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu, tõlk Inga Kaljus Kohtuasi Viru Vangla materjalid G.Z-i tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 05.05.2013 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu G.Z, isikukood: xxx, xxx RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta G.Z vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 12.02.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava G.Z-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. G.Z tunnistati süüdi Viru Maakohtu 10.10.2012 kohtuotsusega KarS § 157², § 199 lg 2 p 7,9 järgi ja mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 9 kuud 7 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 18.03.2012 ja lõpp 25.12.
- Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 07.02.
- Kinnipidamisasutusest G.Z-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Kinnipeetav teostab alates 01.02.2013 majandustöid. Vabanemise korral kindel elukoht puudub. Isikul on keskeriharidus, omandatud elektriku kutse. Enne vangistust töötas mitteametlikult ehitustöödel, lihttöölisena Rakveres. Kuriteod on sooritanud majandusliku kasu saamise eesmärgil, kuna kindel sissetulek puudus ja muud lahendust ei leidnud. Tasumata võlanõudeid 1700 euro ulatuses. Kindel töökoht puudub. Isikul puudub vabaduses sotsiaalne ja toetav lähivõrgustik. Kinnipeetava vend viibib samuti vanglas. Kuriteod on vendadel koos toime pandud. Omab teisigi kriminaalkorras karistatud tuttavaid. Isiku sõnul tarvitas umbes viis aastat tagasi amfetamiini paaril korral, oli juhutarvitaja. 1
(3)Kinnipeetava esimene kuritegu oli rööv. Isikut on kriminaalkorras karistatud 14 korda, valdavalt on tegemist varavastaste kuritegudega. Isik on varem korduvalt olnud kriminaalhooldusel, kuid on rikkunud katseaja nõudeid. Arvestades G.Z-i varasemat kuritegelikku minevikku, on käitumise muutumine kaheldav. Arvestades kinnipeetava varasemat karistatust on uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 65%. Vangla ei toeta G.Z-i tingimisi ennetähtaegset vabanemist, kuna tõenäosus uue kuriteo sooritamiseks on liiga kõrge. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt puudub kinnipeetaval vabanemise korral kindel elukoht ja töökoht. Isik on sisse kirjutatud rakvere linna, asula täpsusega, elukoha aadress puudub. Isikul on pärast vabanemist võimalik asuda esialgu ööbima Rakvere kodutute varjupaika või üürida omale elamispind. Töötuna arvele võttes on isikul võimalik taotleda toimetulekutoetust. Isikul puudub püsiv töötamise kogemus, enne vangistust ei olnud teadaolevalt tööga hõivatud. G.Z on 14 korda kriminaalkorras karistatud, valdavalt on tegemist varavastaste kuritegudega. Väärteokorras on isik korduvalt karistatud varavastaste rikkumiste eest. Isik on süstemaatiline varas. Isik on varem korduvalt olnud kriminaalhooldusel. Katseajad on lõppenud liitkaristuse määramisega uue kuriteo toimepaneku tõttu. G.Z taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Süüdimõistetu avaldas, et leiab endale elukoha xxx, leiab töökoha ka ja hakkab elama seadusekuulekalt. Prokurör kirjalikult ei toeta isiku enne tähtaega vabastamist. Vabanemisjärgse kindla alalise elukoha puudumine süüdimõistetul välistab iseenesest KarS § 75 lg 1 p 1 sätestatud kontrollnõude täitmist ning taotluse tema vangistusest ennetähtaegse vabastamise kohta rahuldamist. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse, arvestades prokuröri kirjaliku arvamust leiab, et G.Z tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on neliteist korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab seitsmendat korda. Varasemalt on isikut karistatud enamuses varavastaste kuritegude (vargused, esimesel korral ka röövimise) toimepanemise eest. Isik on olnud neljal korral kriminaalhoolduse all, sealhulgas vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga, kuid kõigil katseaegadel on toime pannud uued varavastased kuriteod. Käesoleval ajal kannab karistust varguse ja teise isiku identiteedi ebaseadusliku kasutamine eest. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 7-13) on näha, et kinnipeetavat on 12 korral karistatud väärteokorras nendest 8 korral väheväärtusliku asja varguse eest ja ühel korral avaliku korra rikkumise eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldus ed G.Z-i puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. 2
(3)Süüdimõistetu käitumine vanglas on olnud hea. Distsiplinaarkaristusi tema suhtes kohaldatud ei ole. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivsekt tuleb lugeda, et isik töötab vangistuse ajal alates 01.02.2013 majandustöödel. G.Z-i elamisluba kehtib kuni 12.07.2013. Vabanedes puudub G.Z kindel elukoht. Kindla elukoha olemasoluta ei ole võimalik teostada isiku suhtes käitumiskontrolli ja kriminaalhooldust. Vangistusest tingimisi ennetähtaegselt saab aga kinnipeetavat vabastada üksnes kriminaalhooldusele ning käitumiskontrolli alla. Kindla elukoha puudumine on käesoleval ajal G.Z-i vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist välistavaks asjaoluks. Vabanedes ei ole G.Z kindlat töökohta ega sissetulekuallikat. Samuti puudub kinnipeetaval vabanedes toetav sotsiaalne võrgustik. Tema vend viibib kinnipidamisasutuses ja on tema kaassüüdistatav. Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud. Arvestades G.Z-i poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, korduvaid karistusi (süstemaatilised varavastased kuriteod), tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (uued kuriteod katseajal ja vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga, korduvad väärteokaristused KarS § 218 lg 1 alusel) ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses (töö- ja elukoha, toetava lähivõrgustiku puudumine), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Eksisteerib suur tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik oli juba neljal korral kriminaalhooldusele allutatud, kuid see ei täitnud oma eesmärki – et isik uute süütegude toimepanemisest ära hoiduks. Kõik katseajad on lõppenud uue kuriteo toimepanemise tõttu. Seega kriminaalhooldus ei osuta G.Z-ile piisavalt mõju. Samas alkoholi tarvitamine ja suured võlanõuded 1700 eurot omakorda suurendavad uue varavastase kuriteo toimepanemise ohtu. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba korduvalt antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu G.Z-i temale Viru Maakohtu 10.10.2012 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Inna Kirsipuu 3
(3)