4-13-469/6

Väärteoasi nr. 4 – 13 - 469 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

1. märtsil 2013 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila juuresolekul kaebaja osavõtuta kohtuvälise menetleja: Põhja Prefektuuri KKB liiklusmenetlustalituse esindaja Triinu Riigor osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas
2. veebruaril 2013 a. N.G kaebust Põhja Prefektuuri KKB liiklusmenetlustalituse otsusega väärteoasjas nr. 2316, 12, 013055 tema suhtes mõistetud rahatrahvi vähendamiseks tuvastas: Kaebuses kaebaja kirjeldab, et taotleb mõistetud rahatrahvi vähendamist põhjusel, et ta on tudeng ning tal on üksikvanem ja seetõttu on tal piiratud sissetulek. Tal on toitjakaotuspension ja kooli eritoetus. Need kaks sissetulekut moodustavad väiksema summa kui talle mõistetud rahatrahv. Kahetseb tegu ning ei kavatse enam peojärgsel hommikul autorooli istuda. Kaebaja kohtuistungil ei soovinud osaleda. Kohtuvälise menetleja esindaja leiab, et N.G-le on määratud õiglane karistus joobes juhtimise eest. Talle mõisteti rahatrahv 260 eurot. Arvestades kaebuses toodut, võib rahatrahvi tasuda ositi. Kohtule esitatud väärteoprotokolli ja muude materjalidega on tuvastatud, et 16.12.2012 a. kell 08.56 ajal ta juhtis sõidukit joobeseisundis. Tõendusliku alkomeetriga tuvastati tal alkoholijoove 0,17 mg/l ja lõplikuks joobeseisundiks 0,12 mg/l. Seletuses N.G märgib, et eelmisel õhtul tarvitas alkoholi ja hommikul tundis end hästi. Kohtuväline menetleja on karistuse mõistmisel arvestanud karistust kergendavaks asjaoluks puhtsüdamlikku kahetsust ja arvestas ka, et sõiduki juhtimine alkoholijoobes on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga. Kohtule esitatud väärteomaterjalidest nähtub, et N.G-le mõistetud rahatrahv oli talle esimeseks väärteo karistuseks. N.G poolt esitatud kaebusest kohus saab teha järelduse, et vaatamata raskele majanduslikule olukorrale, N.G tulevikus enam peojärgsel hommikul autorooli ei kavatse istuda. Sellest võib teha järelduse, et pidudele N.G suundub sõidukiga. N.G teadis oma majandusliku olukorra olemasolu ja muid asjaolusid ka enne peole minekut ja seetõttu ta pidi igati arvestama neid asjaolusid, kuid pärast pidu, tundes ennast adekvaatsena ja kainena, alustas ja jätkas sõiduki juhtimist. Kohus peab nentima, et politseinikud teostasid liiklusohutuse turvalisusel vajalikke meetmeid, ennetamaks liiklusõnnetusi ja kohtu arvates õigel ajal kõrvaldati liiklusest joobetunnustega sõidukit juhtinud N.G. Karistuse mõistmisel kohtuväline menetleja on arvestanud karistust kergendavaks asjaoluks kahetsust ja kohus peab nentima, et puudub alus kohtuvälise menetleja poolt mõistetud rahatrahvi vähendamiseks, kuid arvestades tema majanduslikku olukorda, võimalik mõistetud rahatrahv tasuda ositi. Eeltoodu alusel ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 132 p. 1 kohus otsustas: 1 N.G poolt esitatud kaebus jätta rahuldamata. 2 Põhja Prefektuuri KKB liiklusmenetlustalituse otsus väärteoasjas nr. 2316, 12, 013055 tema karistamise kohta LS § 224 lg. 1 järgi rahatrahviga 65 trahviühikut s.o. 260.00 eurot jätta muutmata. KarS § 66 lg. 2 alusel mõistetud rahatrahv tasuda ositi 9 ( üheksa ) kuu jooksul, kuid mitte vähem kui 30.00 eurot kuus. Lõplikult mõistetud rahatrahv tasuda
3. detsembriks 2103 a. Mõistetud rahatrahv tasuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud arveldusarvele. 3 Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast Harju Maakohtu kaudu. Kohtumenetluse pool on kohustatud kirjalikult teatama 7 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kuulutamisest oma soovist kasutada kassatsioonkaebuse esitamise õigust. Kohtunik