Obsah (8)

§ 199§ 349§ 202§ 64§ 76§ 73§ 57§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05. detsember 2012.a Tallinn Kriminaalasja number 1-12- 8465 Kohtukoosseis Eesistuja Malle Preimer, liikmed J

§ 199

lg 2 p 4, 8 ja 266 lg 1 järgi 2 aasta ja 10 kuulise vangistusega, vabanes 09.02.2011.a. M.F isikukood xxx, elukoht xxxxxxxxxx, varem seitsmel korral karistatud, viimati 05.06.2008.a Harju Maakohtu poolt

§ 199lg 2 p 4, 5 ja 200 lg 2 p 4, 7 järgi 4-aastase vangistusega.

Vabanes ennetähtaegselt 19.10.2010.a määruse alusel 01.11.2010.a. tingimisi E.D süüdistuses

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9, § 349 ja § 202 lg 1 järgi ning M.F-i süüdistuses

§ 199lg 2 p 4, 5, 7 järgi katseajaga 1 aasta 3 kuud ja 4 päeva.

05.07.2011.a määrusega pöörati kandmata karistus täitmisele, kannab karistust alates 20.06.2011.a. RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu

1. septembri 2012.a otsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Välja mõista E.D-lt riigieelarve tuludesse 80 eurot (kaheksakümmend eurot) määratud kaitsjale makstud tasu katteks. Summa tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr
2. ( selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Harju Maakohtu 21.09.2012.a otsusega tunnistati E.D süüdi

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja karistati 2 aasta ja 6 kuulise vangistusega,

§ 349

järgi 6-kuulise vangistusega,

§ 202

lg 1 järgi 3-kuulise vangistusega.

§ 64lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 2 aastat ja 9 kuud vangistust, mida Kr

MS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra lühendati ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta ja 10 kuud vangistust. Eelvangistuses viibitud 3 päeva arvati karistuse hulka. Karistuse kandmise alguseks loeti 22.04.2012.a. 2. M.F tunnistati süüdi

§ 199lg 2 p 4, 5, 7 järgi ja karistati 6-kuulise vangistusega, mida Kr

MS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra lühendati ja kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 4 kuud vangistust.

§ 76

lg 6 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 05.06.2008.a otsusega mõistetud kandmata karistuse (3 päeva) võrra ja liitkaristuseks mõisteti 4 kuud ja 3 päeva vangistust. KrMS § 130 lg 41 alusel kohaldati tema suhtes tõkendit vahistamine alates 21.09.2012.a ning loeti see kuupäev karistuse kandmise alguseks. 3.

199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi tunnistati E.D süüdi üheksateistkümnes varguses või varguse katses - 15.06.2011 varastas koos M.F-iga Tallinnas Akadeemia tee 48 trepikojast Egons Žagarsi jalgratta Merida koos võtmetega. Kahju 508.76 eurot; 11-12.11.2011.a tungis sisse Tallinnas Lastekodu 26 juurde pargitud K P sõiduautosse BMW, kust varastas subwoofer ja helivõimendi 300 euro, jalgpallisaapad 55 euro, jooksujalatsid 170 euro, kingad 120 euro, jalgpallikaitsmed 20 euro väärtuses, kokku kahju 665 eurot; 2 20.11.2011 kella 05.50 paiku tungis sisse Tallinnas Paekaare 56 juurde pargitud A K kasutuses olevasse sõiduautosse Honda Civic ja varastas GPS navigaatori ja subwooferi Alpine, kokku vara 230 euro väärtuses; 24-25.11.2011.a tungis Tallinnas Hariduse 11 – 13 ehitusjärgus korterisse ja varastas OÜ-le Starstone kuuluvad segistid 116.64 euro väärtuses ja Andres Kaare aku löökdrelli koos laadija ja varuakuga, Metabo ketaslõikuri, Makita akudrelli, elektridrelli, piikvasara, puurikomplekti, kokku1600 euro väärtuses. 04.01.2012.a tungis Tallinnas Kivimurru 13 juurde pargitud A Y kaubikusse Ford Transit ja varastas tööriistu kokku 475 euro väärtuses; 08.-10.01.2012 tungis Tallinnas Pae 7 asuva autoremonditöökoja territooriumil AS-i Tempest kaubikusse MB Vito ja varastas Raimo Jõgi vara kokku 330 euro väärtuses ja AS Tempest vara 440 euro väärtuses; 14.-15.01.2012 tungis Tallinnas Virbi 12 juurde pargitud J F sõiduautosse KIA Sorento, kuid ei leidnud sealt midagi ihaldusväärset; 14.-15.01.2012 tungis Vikerlase 17 juurde pargitud V Ii sõiduautosse Hyundai SantaFe ja varastas 15 eurot maksvad prillid ning üritas varastada automakki, kuid ei saanud seda autost kätte; 14.-15.01.2012 tungis Pinna 10 juurde pargitud D P kasutuses olevasse sõiduautosse KIA Sorento ja varastas päikeseprillid Rayban maksumusega 200 eurot; 17.-18.01.2012 tungis Asunduse 5 pargitud J D sõiduautosse Opel ja varastas automaki Phantom väärtusega 55 eurot; 04. – 07.02.2012 tungis Virbi 12 juurde pargitud S K sõiduautodesse Audi 100 ja varastas CD-MP3mängija-autoraadio, kõlarid, teleri, rahakoti, meeste nahkjope, kokku 600 euro väärtuses; 06.-07.02.2012 tungis Virbi 18 juurde pargitud Gaston OÜ kasutuses olevasse sõiduautosse Fiat Ducato ja varastas automaki Sony maksumusega 50 eurot; 17.-18.02.2012 tungis sisse Raadiku 19 juurde pargitud T M sõiduautosse Nissan Elgrand ja varastas kokku 1857.55 euro väärtuses T. M vara; 18.02.2012 tungis Punane 63 juurde pargitud B S sõiduautosse, kust varastas kokku esemeid väärtusega 315 eurot; 24.02.2012 tungis Pikri 5 juurde pargitud I U kasutuses olevasse sõiduautosse Ford, kust varastas Aret Ilusa vara 627 euro väärtuses ja I. Uibo kokku 1365.50 euro väärtuses; 28.-29.02.2012 tungis Koorti 16 juurde pargitud V K ja S Z kasutuses olevasse sõiduautosse BMW, kuid ei jõudnud midagi varastada kuna tema tegevust märgati; 28.-29.02.2012 tungis Pinna 10 juurde pargitud Baltfer OÜ sõiduautosse RenaultTrafic, kust varastas P K vara 30 euro väärtuses ja Baltfer OÜ vara 245 euro väärtuses; 3 01.03.2012 tungis varguse eesmärgil Koorti 16 juurde pargitud O K sõiduautosse Mercedes Benz, kuid midagi varastada ei jõudnud kuna peeti kinni auto omaniku poolt; 12.-13.03.2012 tungis Pae 31juurde pargitud E B sõiduautosse VW Passat, kust varastas navigatsiooniseadme Navigon väärtusega 230 eurot.

§ 349

järgi tunnistati ta süüdi selles, et 25.02.2012 esitas Tallinnas Narva mnt 38 Forion Invest OÜ pandimajas käekella Ulysses Nardin Swiss pantimisel lepingu nr N 1207 sõlmimisel B Se väljastatud IDkaardi nr xxxxxxxx eesmärgiga omandada lepingust tulenevad õigused; 29.02.2012 esitas samas pandimajas mobiiltelefoni Sony Ericsson W150i pantimisel lepingu nr N 1230 sõlmimisel B S väljastatud IDkaardi nr xxxxxxx eesmärgiga omandada lepingust tulenevad õigused.

§ 202

lg 1 järgi tunnistati E.D süüdi selles, et ta ajavahemikul 15.06.2011 kella 23.00 – 16.06.2011 müüs tundmatule isikule sülearvuti Emachines №tebook maksumusega 400 eurot, mille M.F oli varastanud 15.06.2011 kella 23.00 paiku Tallinnas xxxxxxxx asuvast korterist. 4. M.F tunnistati

§ 199

lg 2 p 4, 5, 7 järgi süüdi selles, et ta varem varguseid toimepannud isikuna 15.06.2011 varastas koos E.D-ga Tallinnas Akadeemia tee 48 ühiselamu trepikojast E Ž jalgratta Merida maksumusega 480 eurot koos kotis olnud võtmetega maksumusega 28.76 eurot, kokku esemeid maksumusega 508.76 eurot, mis olid E Ž varastatud 05.06.2011 Tallinnas, Sõpruse pst ääres asuva parditiigi juurest ja selles et ta 15.06.2011 Vilde tee 127-3 korteris võttis ära S Z vara – mobiiltelefoni koos laadijaga, sülearvuti ja TELE2 internetipulga, kokku kannatanu vara 445.78 euro väärtuses. Kui kannatanu üritas teda takistada, põgenes M.F varastatud esemetega hüpates aknast välja. APELLATSIOONIDE SISU

1. M.F vaidlustab otsuse üksnes karistuse mõistmise osas ja taotleb enda karistamist 2-kuulise vangistusega.
2. E.D vaidlustab samuti maakohtu otsuse üksnes karistuse mõistmise osas. Ta peab ebaõiglaseks, et maakohus ei lähtunud prokuröri karistustaotlusest vabastada teda osaliselt tingimisi vangistusest, vaid mõistis talle oluliselt karmima karistuse. Apellandi arvates ei arvestanud kohus kergendavate asjaoludega – ta aitas aktiivselt uurimisele kaasa, andis puhtsüdamlikke ütlusi, tunnistas oma süüd veel avastamata kuritegudes, kahetses puhtsüdamlikult. Kohus märkis, et tema süüdistusasjas ei olnud puhtsüdamlikku kahetsust, kuid ta on tegelikult juba eeluurimise ajal seda avaldanud. Mis puudutab seda, et teda on varem kahel korral karistatud, siis varasemad kuriteod pani ta toime alaealisena ja tal ei olnud lihtsalt tarkust teha oma käitumisest õigeid järeldusi. Praegu ta teab, et nii edasi minna ei saa, kuritegusid ta enam toime ei pane. E.D leiab, et talle tuleks siiski anda veel võimalus näidata, et suudab seadusekuulekalt elada, palub karistusmäära leevendada või vabastada karistusest osaliselt tingimisi. 4
3. E.D kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist karistuse mõistmise osas ning uue otsusega vähendada mõistetud karistusmäära ja osaliselt määrata vangistus kandmisele tingimisi kriminaalhooldaja järelevalve all. Kaitsja märgib, et prokurör palus E.D-le mõista lõplikuks liitkaristuseks 1 aasta ja 8 kuud vangistust, millest 6 kuud kanda kohe reaalselt, ülejäänud karistus mõista tingimisi 2aastase katseajaga. Kaitsja leiab, et võistlevuse põhimõtte kohaselt peab kohus lahendama kohtuasja erapooletult ja kujundama oma seisukoha lähtuvalt süüdistaja ja kaitsja positsioonidest. Kohus ei arvestanud ei prokuröri ega kaitsja seisukohtadega ning mõistis süüdistatavale oluliselt raskema karistuse kui pidas vajalikuks prokurör. Kuna prokuröril puudub antud situatsioonis apellatsiooniõigus, on protsessi tasakaal oluliselt rikutud. Kaitsja palub tunnistada kohtumenetluse võistlevuse põhimõtte rikkumine oluliseks kriminaalmenetlusõiguse rikkumiseks. Kohus ei võtnud karistuse mõistmisel arvesse prokuröri erilist ja väga tähtsat argumenti – E.D on vabatahtlikult üles tunnistanud kuriteoepisoodid, millest keegi peale tema ei teadnud. E.D mitte ei aidanud aktiivselt tõe tuvastamisele kaasa kõigis episoodides, vaid suures osas episoodides on tema ütlused ainukeseks tõendiks. 02.03.2012.a toimunud ülekuulamisel tunnistas E.D üles 13 vargust autodest. Neist 8 episoodis on tema ütlused ainsaks tõendiks selle kohta, et kuritegude toimepanija on tema. 27.06.2012.a ülekuulamisel andis E.D ütlusi kolme varguse kohta, kuni selle ajani olid need kuriteod avastamata. 17-18.02.2012.a episoodi osas (kannatanu T. M) isegi lõpetati 30.04.2012.a menetlus tõendite puudumise tõttu. Tõenäoliselt oli prokuröril teada ka nüansse, mida ei ole kaitsjal toimiku materjalidest võimalik välja lugeda. MENETLUS RINGKONNAKOHTUS
4. Süüdistatavad ja nende kaitsjad jäid esitatud apellatsioonide juurde ja taotlesid maakohtu otsuse tühistamist karistuse mõistmise osas ja uue otsusega karistuste leevendamist. Prokurör leidis, et oma maakohtus esitatud taotlusest, mõista E.D-le nn šokivangistus, lähtudes toetaks ta E.D ja tema kaitsja apellatsioone, kuid kuivõrd maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik, tuleb otsus muutmata jätta. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5. Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja apellatsioonidega, kuulanud ära kohtumenetluse pooled, leiab, et maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik, apellatsioonides esitatu ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
6. Kuivõrd A. Babtsenko ja tema kaitsja apellatsioonid langevad neis esitatud taotlustes kokku, siis käsitleb ringkonnakohus neid koos. E.D kaitsja leiab, et maakohus, mõistes tema kaitsealusele märksa raskema karistuse kui seda taotles prokurör, rikkus kohtumenetluse võistlevuse põhimõtet, seda rikkumist tuleks käsitada kui kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist. Kohtukolleegium kaitsjaga ei nõustu. Kaitsja poolt tõstatatud probleemi on Riigikohtu kriminaalkolleegium põhjalikult käsitlenud oma otsuses 3-1-1-91-07 ning leidnud, et kohus ei ole karistuse küsimuse otsustamisel seotud ei prokuröri ega kaitsja vastavate taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Samas aga juhtis Riigikohus tähelepanu ka sellele, et kui kohus 5 leiab, et konkreetses asjas tuleb süüdistatavale mõista raskem karistus, kui seda on taotlenud prokurör, tuleks seda ka eraldi põhjendada. Käesoleval juhul on maakohus E.D-le prokuröri taotlusest raskema karistuse mõistmist väga põhjalikult vastavuses karistusseaduse mõtte ja Riigikohtu praktikaga põhjendanud (lk 26-27). Kohtukolleegium nõustub maakohtuga täiel määral ega pea seetõttu kohtuotsuse põhiosa asjaolude kordamist vajalikuks. Seoses apellatsioonidega märgib aga järgmist. Nagu maakohus on oma otsuses sedastanud, võib nn šokivangistuse määramine kõne alla tulla siis, kui kohus pärast seda, kui on kirja pannud veenvad põhjendused isiku tingimuslikult vabastamiseks, leiab siiski, et katseaja toime võiks sellele konkreetsele isikule mõjuda oluliselt distsiplineerivamalt, kui ta on vahetult kogenud, mida kujutab endast ja milliste tegelike vabaduspiirangutega on vangistus seotud. Sellist lühivangistuse toimet oleks raske loota aga isiku puhul, kes on juba eelnevalt kogenud vabaduse võtmisega seonduvat (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Eelnevast johtuvalt tuleb esmalt rõhutada, et E.D puhul ei esine selliseid asjaolusid, mis võimaldaksid üldse hakata vaagima tema karistusest tingimuslikku vabastamist ning kui need alused ka esineksid, siis arvestades, et kohese lühiajalise vangistuse ärakandmisele määramine saab teenida ainult šokikaristuse eesmärke, ei ole selle kohaldamine E.D puhul mõeldav, kuivõrd teda on juba varem vangistusega karistatud (12.05.2008.a Harju Maakohtu otsusega mõisteti talle karistuseks 2 aasta ja 10 kuuline vangitus, mille kandmiselt vabanes 09.02.2011). Kohtukolleegium peab vajalikuks rõhutada, et karistuse osalise täitmisele pööramise mõte seisneb šokiefektis, mis vangistuse puhul tekitatakse süüdimõistetule tema lühiajalise paigutamisega vangistusasutusse ja millega antakse isikule tõsine hoiatus tema edasise käitumise suhtes (Riigikohtu otsused nr 3-1-1-2105; 3-1-1-99-06).

§ 73

lg 2 ja § 74 lg 2 kohaldamise eesmärk ei seisne mingil juhul selles, et pakkuda täiendavat alternatiivi

§-des 60 ja 61 sätestatule ja anda võimalus šokivangistuse mõistmise läbi korduvalt karistatud isikute olukorra teatud tingimustel leevendamiseks. E.D kaitsja väide, nagu ei oleks kohus karistuse mõistmisel arvestanud kergendava asjaoluna süütegude avastamisele aktiivset kaasaaitamist tema kaitsealuse poolt, on alusetu. Maakohtu otsusest tuleneb üheselt, et süü puhtsüdamlikku ülestunnistamist, süütegude avastamisele aktiivset kaasaaitamist ning kahetsust on kohus arvestanud ja seda väga tuntaval määral, sest kokku 22 (neist 19 vargust) kuriteo toimepanemise eest on E.D-le mõistetud vaid 2 aastat ja 9 kuud vangistust, millest tuleb ära kanda 1 aasta ja 10 kuud. Kohtukolleegium rõhutab, et süü ülestunnistamisele ilmumine, puhtsüdamlik kahetsus või süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine on kergendav asjaolu

§ 57lg 1 p 3 järgi ning seda arvestatakse karistuse mõistmisel.

Olukord, kus süüdistatav on mitmed kuriteod üles tunnistanud ning see ülestunnistus on peaaegu et ainsaks arvestatavaks tõendiks, ei tähenda seda, et isiku võib nende kuritegude toimepanemise eest karistamata jätta. Mis puudutab E.D väidet, et varasemad karistused mõisteti talle siis kui ta oli kuriteod alaealisena toime pannud ning et alaealisena ei osanud ta oma käitumisest õigeid järeldusi teha, siis käesoleva süüdistusasja raames käsitatud väga paljud kuriteod pani E.D toime täisealisena, mistõttu ei ole arusaamisvõimetusele viitamine kuidagi põhjendatud. Eelnevat arvestades ei kuulu E.D ja tema kaitsja apellatsioonid rahuldamisele. 6 11. M.F-ile mõistis kohus kahe varguse toimepanemise eest 6 kuud vangistust. A. M.F taotleb karistuse tühistamist ja 2-kuulise vangistuse mõistmist. Taotlust ei ole sõnagagi põhjendatud. Küll on aga 6-kuulise vangistuse mõistmist põhjendanud kohus ja seda

§ 56sätestatut arvestades.

Kohtukolleegium osundab, et kohtupraktika kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või valesti tõlgendanud

§-s 56 täheldatud karistuse aluseid. Käesolevas süüdistusasjas selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid, mis viitaksid

§ 56väärale kohaldamisele, ei esine.

Ka apellatsioonis ei esitata ühtki argumenti, mis lubaksid arvata, et M.F-ile mõistetud karistus oleks ebaseaduslik. Kohtukolleegium on seisukohal, et V. Buduchile mõistetud karistus on vastavuses tema süü suuruse ning seda mõjustavate muude

§-s 56 sätestatud asjaoludega ning ka kohtupraktikaga.

1. Ülaltoodut arvestades leiab kohtukolleegium, et maakohus ei ole kriminaalmenetlusõiguse norme rikkunud, kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud, selle tühistamiseks alust ei ole ning juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab Harju Maakohtu 21.09.2012.a otsuse muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. E.D kaitsja adv Merike Borunova esitas taotluse määrata tema poolt E.D-le apellatsioonimenetluses (apellatsiooni koostamine, ettevalmistus ringkonnakohtu istungiks ja istungist osavõtt) osutatud õigusabi eest Merike Borunova Advokaadibüroole makstavaks tasuks 80 eurot. Advokaadibüroo ei ole käibemaksukohuslane. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg 1, 21 lg 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse
2. detsembri 2009.a otsuse punktidest 4, 16 ja 19 rahuldada. Kuivõrd ringkonnakohus teeb E.D suhtes KrMS § 337 lg-s 1 p-s 1 nimetatud lahendi, kannab kulutused riigi õigusabile süüdistatav ise. Malle Preimer Julia Katškovskaja 7 Sten Lind