1-10-10009/28

Kriminaalasi nr.1-10-10009 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. märtsil 2013.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-10-10009 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Prokurör Sergei Travnikov Asja läbivaatamise kuupäev 18.03.2013 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid H.B suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks Süüdimõistetu H.B, isikukood xxx, viibib Viru Vanglas Juhindudes KarS § 87¹ ja KrMS § 426¹, § 432 , § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta H.B suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. alates Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 28.01.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava H.B suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. H.B tunnistati süüdi Viru Maakohtu 31.03.2011 kohtuotsusega KarS § 200 lg 2 p 4,8 järgi ja karistati KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega 2 aastase vangistusega. Karistuse kandmise algus 29.03.2011 ja lõpp 29.03.
2. Kinnipidamisasutuses H.B kohta koostatud iseloomus tusest nähtub, et tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vabanemisjärgne elukoht ei ole teada kuna isik keeldus avaldamast andmeid võimaliku vabanemisjärgse elukohta kohta ning seetõttu ei olnud võimalik kriminaalhooldusametnikul 1 teostada elukoha kontrolli. Eelnevast kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtus, et vabanemisjärgselt soovis isik elama asuda ema L. H.B juurde aadressile xxx. Tegemist majaga, kus elavad isiku ema ja viimase elukaaslane. Eluaseme osas tol korral püsivusesobilikkuse osas probleemi ei ole täheldatud. Vangistuses omandas 8.klassi hariduse, õpingute jätkamisest karistusajal ei ole huvitatud. Samas peab oluliseks enesetäiendamist. Enne vangistust oli sissetulekuks juhutöödest saadud tasu. Vabaduses olnud töökohad oli enamasti mitteametlikud. Varasemalt on teinud ehitus-, metalli- ja metsatöid. Töösse suhtumine on positiivne. Vangistuses on olnud püsivalt tööga hõivatud, antud hetkel töötab väljaspool vangla territooriumi. Hindab oma varasemat majanduslikku olukorda heaks. Samas on isik sooritanud kuriteod materiaalse kasu saamise eesmärgil. Nii K-raha kui TÄITIS'e andmetel omab rahalisi nõudeid, mida on motiveeritud tasuma vastavalt võimalustele. Isiku varasemast elustiilist võib järeldada, et tema toimetuleku oskused vajavad täiendamist. Vabanemisjärgselt kindel töökoht puudub. Suhtlusringkonnas on kriminaalse taustaga isikuid, kellega väidetavalt enam ei suhtle. Vangla meditsiiniosakonna andmetel sõltuvusdiagnoosi ei ole määratletud. Isikut on korduvalt väärteokorras karistatud Alkoholiseaduse alusel. Kõik kuriteod on isik toimepannud alkoholijoobes ning viimaste kuritegude puhul nähtub, et on tarvitanud vägivalda. Isik tunnistab, et enne vangistust kuritarvitas alkoholi tugevasti, tarvitamise sagedust ei suuda määratleda. Väidetavalt on isik motiveeritud alkoholist hoiduma seoses terviseprobleemidega. Lisaks on isik karistusaja jooksul osalenud sõltuvuskäitumist muutvates sotsiaalprogrammides, mis on olnud usulise suunitlusega. Kinnipeetav H.B on kolm korda kriminaalkorras karistatud, vangistuses viibib teist korda. Käesolev karistus on mõistetud röövimine eest, mis on toime pandud relva või relvana kasutatava muu esemega või sellega ähvardades eest. Toimepandud teo puhul on täheldatud toimepanemise põhjustena ja ajenditena sõltuvusprobleemi olemasolu ja majandusliku kasu saamist. Vangistuses isik osalenud järgmistes tegevustes: - 01.09.2011 - 07.06.2012 omandas 8.klassihariduse; - 24.01.-24.04.2012 osales sõltuvuskäitumist muutvas sotsiaalprogrammis xx, lisaks on osalenud samasisulises programmis 12 sammu (xxx); - 17.02.-30.03.2012 osales sotsiaalseid oskusi täiendavas sotsiaalprogrammis xxx; - 09.04.-08.07.2012 ja 09.07.-14.10.2012 oli hõivatud vangla majandustöödel xxx; Isik paikneb avavanglaosakonnas alates 06.08.
3. Viru Vangla toetab H.B suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub: H.B on karistatud varguse, röövimiskatse ja röövimise toimepanemise eest. Kuritegude dünaamika viitab, et kuriteod on läinud raskemaks. 20.02.2006.a. karistati H.B Viru Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 7 järgi tingimisi vangistusega. Lisakohustuseks määrati mitte tarvitada alkoholi. Katseaja teisel kuul, 06.04.2006 sooritas H.B väärteo Alkoholiseadus § 70 alusel. Kriminaalhooldaja poolt koostati erakorraline ettekanne, milles taotleti katseaja pikendamist. Viru Maakohtu 13.09.2006.a kohtumääruse alusel pikendati katseaega 2 kuu võrra so kuni 19.10.
4. Kriminaalhoolduse lõppemise põhjuseks oli katseaja lõpp 19.10.2007.a.. Katseajal esines mitmeid registreerimiskohustuse rikkumisi, millega seoses tegi kriminaalhooldaja kaks kodukülastust ning kaalus erakorralise ettekande koostamist. Katseajal pani H.B toime uue kuriteo. 07.02.2007.a. kandes maski sisenes H.B talu hoovi, kus ähvardas kannatanut noaga ja tervise kahjustuse tekitamisega ning nõudis kannatanult raha. Saades eitava vastuse, peksis ta kannatanut. Kannatanu oli 75-aastane. 2 18.10.2007.a. kuulutati H.B tagaotsitavaks, ta vahistati 20.12.2007.a. ning eelvangistuses viibis ta kuni 10.01.2008.a. 10.01.2008 karistati H.B Viru Maakohtu poolt KarS § 200 lg 1- § 25 lg 2 järgi KrMS §238 lg 2, KarS § 68 lg 1, § 65 lg 2 alusel vangistusega 1 aasta 7 kuud 9 päeva. Ta vabanes peale karistuse kandmist 18.08.2009.a. Peale vabanemist, 17.12.2009.a pani H.B toime uue kuriteo. Ta tellis takso, sõitis mõnda aega taksoga ringi, peale mida tuli taksoga tagasi xxx külasse, kus noa ähvardusel sundis ta taksojuhti ära andma telefoni, sularaha, korteri võtmed ning jättis maksmata sõidu eest. 31.märtsil 2011 Viru Maakohtu otsusega karistati H.B KarS § 200 lg 2 p 4,8 järgi 2 aasta pikkuse vangistusega. Kõik kuriteod sooritas H.B alkoholijoobes, viimaste kuritegude puhul kasutas ta vägivalda. Prokurör ei toeta H.B suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud poolte arvamused, leiab, et H.B suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks ei ole põhjendatud. KarS § 87¹ lg 1 kohaselt kohus kohaldab isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik H.B isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. H.B on kriminaalkorras karistatud 3 korda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, suurel määral on ohustatud ühiskond tervikuna. Vaatamata varasemale karistusele paranemise teele ei asunud ning jätkas kuritegude toimepanemist, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Enne vangistust kinnipeetaval oli probleeme alkoholi tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Seega võib järeldada, et H.B puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Viimati pani ta toime varavastase kuriteo. Mitte vägivaldse kuriteo toime panemise tõenäosus 2 aasta jooksul: 38 % . Vägivaldse kuriteo korduvuse tõenäosus 2 aasta jooksul: 40 % Vangla toetab karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. 3 KarS § 871 võimaldab kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli isikute suhtes, kes on kandnud ära vangistuse täies ulatuses ja kelle puhul on alust eeldada, et nad võivad panna toime uusi kuritegusid. Karistusjärgse käitumiskontrolli alused võib jagada formaalseteks ja materiaalseteks. Materiaalseks aluseks on prognoos, et süüdimõistetu võib vabaduses viibides hakata toime panema uusi kuritegusid ning see prognoos tugineb süüdimõistetu isikule, tema varasemale elukäigule ja elamistingimustele, samuti toimepandud teo asjaoludele ja käitumisele vangistuse kandmise ajal. Arvestada tuleb sellega, et karistusjärgse järelevalve kohaldamine on kantud riigipoolsest soovist vähendada riski, et süüdimõistetu hakkab pärast karistuse kandmiselt vabanemist panema toime uusi kuritegusid. Isiku õiguspärasele käitumisele suunamine ei tähenda üksnes isiku kontrollimist, vaid ka abi süüdimõistetu sotsiaalsel kohanemisel. VangS § 60 lg 1 kohaselt abistab vangla kinnipeetavat tema vabastamise ettevalmistamisel tema majandusliku ja isikliku elu korraldamisega seonduvate küsimuste lahendamisel. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu H.B käitumiskontrolli kohaldamisega. suhtes karistusjärgse /digitaalselt allkirjastatud/ Loretta Pikma Kohtunik 4