← Eesti

4-12-2626/13

Obsah (7)§ 69§ 19§ 29§ 132§ 123§ 150§ 38

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. oktoober 2012.a Pärnu Väärteoasja number 4-12-2626 Kohtunik Rubo Kikerpill Kohtuistungi sekretär Kristi Haab Väärt

§ 69

nõuetele eeltoodud asjaoludele tuginedes ning eelkõige seetõttu, et protokollist ei nähtu menetlusaluse isiku vastu esitatud süüdistuse faktiline sisu. Väärteoprotokollist peab nähtuma, milles menetlusalust isikut süüdistatakse ja millest lähtuvalt väärteoprotokolli koostaja leiab, et väärteokoosseis on täidetud. Vastasel juhul on rikutud

§ 19

lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse. Arvestades eeltoodut esinevad käesolevas asjas selgelt kõrvaldamata kahtlused, mida KrMS § 7 lg-st 3 tulenevalt tuleb tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks in dubio pro reo põhimõtet järgides. Menetlusalune isik leiab, et väärteoasjas määratud karistuse aluseks olevat väärtegu ei ole ta toime pannud, seega kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv on põhjendamatu ja juhindudes

§ 29

lg 1 p 1 ja § 132 p 3 alusel palub lõpetada väärteomenetlus väärteoasjas ja tühistada 25.05.2012.a otsus väärteoasjas nr 2670,12,001946. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu Politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Keity Liivakivi` oma 28.06.2012.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule teatab, et menetleja ei nõustu kaebusega ja palub jätta kaebus rahuldamata järgmistel põhjustel: Kaebuses leitakse, et kohtuväline menetleja ei ole väärteoasjas selgitanud välja kõiki asjakohaseid faktilisi asjaolusid, mistõttu ei tugine karistusotsus seadusel. Menetleja leiab, et enamusele kaebuses toodule vastatud üldmenetluse otsuse põhistuse osas. Menetlusalune isik on kaebuses märkinud, et kohtuväline menetleja ei ole arvestanud asjaolu, et menetlusalusel isikul on pikad juuksed ning ta kandis kapuutsiga kasukat. Samas on tegemist paljasõnaliste väidetega. Kapuutsi olemasolu iseenesest ei takista politseiametnikul järelevalve teostamist. Tõendite osas on kohtuväline menetleja oma otsuses hinnangu andnud. Kohtuväline menetleja, saanud teada dokumendi võltsimise kahtlusest, kuulas V. P tunnistajana uuesti üle, kuid tõendeid kogumis hinnates ei pidanud menetleja võimalikuks neid menetlusaluse isiku süüstava või süüst vabastava tõendina, kuivõrd esmaselt antud ütlused erinesid oluliselt teisena antud ütlustest. V. P on menetlusaluse isiku lähedane, sellegi poolest on ta andnud ütlusi. Eeltoodust tulenevalt pidas kohtuväline menetleja ütluseid ebausaldusväärseks. Ebausaldusväärsuse hindamisel on menetleja oma lahendis kõrvutanud V. P ütluseid K. Hallimäe tunnistajana antud ütlustega. Juhindudes eeltoodust ning

§ 132

p 1 palub kohtuväline menetleja jätta menetlusaluse isiku T.M-i kaebus rahuldamata ja väärteoasjas 25.05.2012. a tehtud üldmenetluse otsus muutmata. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil T.M seletas, et 29.02 2012 enne kella 13 päeval sõitis autoga mööda Oja tn suunaga Raba ristmiku poolt haigla poole. Nägi Kuu tn otsas politseiautot, mis järgnes talle ja andis märguande peatumiseks. Auto parkis tema ette, kust väljus juht, kes tutvustas end Kristiina Hallimäena. Küsiti dokumente, mille uurimise järel andis korralduse tulla politseiautosse. Seal küsiti, kas teha kiir- või üldmenetlus. Küsimuse peale mis vahet neil on, öeldi et üks blankett on roosa ja teine sinine. Ühega saab otsuse kuu jooksul. Öeldi et telefoniga rääkimise eest on rahatrahv. Kuna asjaolud ei olnud selged siis soovisin üldmenetlust. Talle ei tutvustatud õigusi ja kohustusi. Küsiti kas ta on läbi lugenud, siis võeti see blankett ära. Hiljem nägi, et see oli hoopis kiirmenetluse otsus. Tehti väärteoprotokoll ja öeldi, et vahet pole kumb, otsuse teeb sama isik. Telefoniga rääkimist ei olnud. Telefonil on valjuhääldi süsteem ja hands free`d ei ole. T.M-i sõnul oli valinud väljuva kõne, kuid ta ei rääkinud. Sisse helistati hetkel kui ta oli autot peatamas. Telefoni ta käes ei hoidnud ja väljast autosse sisse ei näe ka, kuna auto tumedad klaasid. Sel päeval oli tal seljas nahast kapuutsiga kasukas ja kraega kampsun, mütsi ei olnud ning kindad olid käes. Telefon asus rinna kõrgusel. T.M selgitas, et helistas välja, kuid talle ei vastatud. Hiljem 5

(8)4-12-2626 helistati talle sisse, kui ta oli autot juba peatamas ning telefon helises kui politsei oli kõrval. Kõne oleks vastu võtnud telefoni vasakpoolsele klahvile vajutades, olles kontaktis telefoniga. T.M-i sõnul võis tunnistaja K. Hallimäe olla erapoolik, kuna T.M-i Keskkonnainspektsioonis töötamise ajal oli tal kokkupuude tunnistaja tütrega. Kaitsja esitas istungil fotod selle kohta, et tegemist olevat toonitud klaasidega autoga ja seetõttu autosse sisse ei olevat midagi näha. Tunnistaja Kristiina Hallimäe andis ütlusi selles, et kaebuse esitaja on talle võõras. 29.02.2012 enne lõunat teostas ta seisvas politseisõidukis liiklusjärelevalvet Oja tn-l koos Eili Mesipuuga. Nende eest sõitis läbi punast värvi sõiduk. Selgesti oli näha, et juhil oli paremas käes telefon. Nemad sõitsid järele ja lülitasid sisse peatumismärguande. Läbi klaasi oli näha, kuidas isik võttis kõrva juurest telefoni ära. Sõiduk peatus ning tema sõitis selle ette. Läinud autost välja ja tutvustanud end, küsis miks juht kasutas telefoni sõidu ajal. Isik tunnistas rikkumist ja ütles, et korraks vastas ainult kõnele. Peale dokumentide kontrolli palus ta juhil tulla politseisõidukisse. Politseiametnik Eili Mesipuu küsis, millist menetlusvormi isik soovib ja viimane ütles, et üldmenetlust. Siis anti talle tutvumiseks õigused-kohustused ja paariline koostas väärteoprotokolli. Tunnistaja V P andis ütlusi selles, et kaebuse esitaja T.M on tema tütar. 29.02.2012 sõitsid tütre juhitava autoga haigla poole ja mingil ajal sõitis politseiauto neile ette. Katrin peatas auto kinni ja samal ajal helises ka telefon. Auto juba seisis praktiliselt. Tütrel rippus telefon kaelas, sel on hands free. See toimus enne kella 13. Katrin kutsuti politseiautosse. Kui tütar tagasi tuli, kutsuti ka teda autosse. Temalt võeti seletus, kas tütar rääkis telefoniga või ei rääkinud. Tunnistaja kinnitas, et T.M ei rääkinud mitte üks sõna, ta ei kasuta telefoni roolis olles. T.M kasutab telefoni roolis rääkides nii, et telefon ripub tal kaelas ja see on valjuhääldi peal. Kaebuse esitaja esindaja Kaire Aus leiab, et tegemist on olukorraga kus on sõna sõna vastu. Isik kindlalt väidab, et tema kasutab hands free ja ta kasutab nii, et saab vajutades vastu võtta. Isikul olid kohmakad riided, millistega ei oleks näha, et isik räägib telefoniga. Tal olid ka kindad käes. T.M ei saanud kasutada paraema käega telefoni, kuna tal oli vaja käiku vahetada, kuid ka manöövrit teha. On kõrvaldamata vastuolusid ja need tuleks otsustada isiku kasuks. Esindaja palub kaebus rahuldada ja menetlus lõpetada. Kohtuistungil kohtuväline menetleja esitas oma seisukohad kirjalikult, mille kandis ette suuliselt ning mis lisati asja materjalide juurde (tlk 35-37). Kohtuväline menetleja palub pöörata tähelepanu kaebuse esitaja tunnistustele, mille kohaselt T.M ütles, et tegi väljuva kõne ja siis katkestas selle. Antud tegevus eeldab telefoni kätte võtmist. Seadus keelab toimingute tegemise telefoniga. Mis puudutab õigusi ja kohustusi, siis kaebajale on neid tutvustatud ja ta on nendest aru saanud ja allkirja ka andnud. Juhindudes eeltoodus ja kirjalikult esitatud teesidest palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldata ja ostus muutmata. Maakohtu seisukoht

§ 123

kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel.

§-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Kohus, vaadanud läbi kaebuse, asjas kogutud kirjalikud materjalid ning kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tunnistajate ütlused, leidis, et T.M-i kaebus ei ole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu. Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 33 sätestab juhi üldkohustused, mille lg 11 p 1 kohaselt on juhil keelatud tegeleda juhtimise ajal toimingutega, mis võivad segada juhtimist või liiklusolude tajumist, sealhulgas kasutada telefoni ilma käsi vabaks jätva vahendita, sõiduki liikumise ajal hoida telefoni käes. Seega seaduse kohaselt ei või mobiiltelefoni käes hoida. Ka mõne funktsiooni nupu vajutamine eeldab telefoni kättevõtmist ning telefoni displei vaatamist, mis kohtu hinnangul tähendab juhi tähelepanuvõime hajumist. 6

(8)4-12-2626 Liiklusseadus lubab telefoni kasutada vaid käsi vabaks jätvat vahendit kasutades, kindlasti aga ei ole valjuhääldisüsteem seaduse mõttes selline vahend. Seadusandja mõte on olnud just eraldiseisva tehnilise vahendi kasutuselevõtmine. Kohus tuginedes tunnistaja Kristiina Hallimäe ütlustele tegi kindlaks, et T.M tegeles sõidu ajal toimingutega, mis on LS § 33 lõike 11 punkti 1 tähenduses mõttes lubamatud, s.o ta kasutas telefoni. Kohus möönab muuhulgas, et liiklusjärelevalvet teostavad politseiametnikud nagu ka Kristiina Hallimäe, on saanud liiklusjärelevalve teostamiseks ning liikluse jälgimiseks vastava väljaõppe. Liiklusjärelevalve teostaja eesmärk ongi jälgida liiklust ning tuvastada rikkumisi, see tähendab, et erinevalt tavaliiklejast on politseiametniku tähelepanu kontsentreeritum ja suunatud konkreetsete asjaolude märkamisele. Tunnistaja Hallimäe ütlustega haakub ka kaebuse esitaja T.M-i seletus selles, et sõidu ajal ta valis telefonis kõne ja sisse tulnud kõne vastuvõtmiseks pidi ta vajutama vastavat klahvi, seega kohtu hinnangul rikkus seaduse sätteid. Tunnistaja V P ütlused on vastuolulised selles, et vahetult peale liiklusrikkumise fikseerimist andis ta seletuse, mille väitis, et T.M kõneles sõidu ajal telefoniga, hilisemalt aga kinnitas vastupidist. Kohtu hinnangul ei ole tunnistaja oma ütlustes siiras, mis on tingitud sellest, et õiguserikkujaks osutus tema tütar ja keda ootab ees vastutus selle teo eest. Antud asjaoludel välistab kohus tunnistaja V P Kohus leiab, et ei vasta tõele kaebuse esitaja seisukoht selles, et talle ei tutvustatud õigusi ja kohustusi väärteo protokolli koostamise eel. Kohtutoimikus sisalduv väärteoprotokoll ja sellel asetsev isiku allkiri vastavas lahtris kinnitavad vastupidist. Tõendite hulka kaebuse esitaja taotlusel lisatud fotod autost, mis kohtu hinnangul ei tõenda midagi peale auto registrinumbri ja auto värvuse, veel vähem aga annab teavet klaaside läbipaistvuse kohta. Üldteada on aga fakt, et mobiiltelefoni kasutavad juhid sõidu ajal nii parema kui vasaku käega, seega on asjakohatu esindaja väide, et T.M ei saanud hoida telefoni paremas käes, kuna oli vaja käike vahetada. Tõenduslikult ei oma kohtule tähendust, millised üleriideid juht sõidu ajal kasutas, oluline on, et T.M tunnistas telefoni kasutamist auto juhina sõidu ajal ilma käsi vabaks jätva seadmeta ja rikkumine fikseeriti politseiametniku poolt. Eelnevast lähtudes ei tuvastanud kohus kohtuvälise menetleja poolt väärteomenetlusõiguse rikkumisi

§ 150järgi.

Karistuse määras väärteo eest selleks pädev kohtuväline menetleja. Väärteo menetlemisel on kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust ning ei esine menetlusnormi rikkumisi, mis oleksid väärteolahendi tühistamise aluseks. Kohus leiab, et asjas kogutud materjalidega on tõendatud kaebaja süü LS 33 lg 11 p 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 32 lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub süüd välistav asjaolu. KarS § 33 kohaselt on füüsiline isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Isik oli teo toimepanemise ajal vanem kui neljateistaastane ning tema süüdivuses pole kohtul põhjust kahelda. Seega tuleb lugeda ta süüvõimeliseks. Teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavad asjaolud puuduvad ning tegu ise on koosseisupärane. Arvestades eeltooduga kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt on väärteomenetlus läbi viidud nõuetekohaselt, vastu võetud otsus tugineb väärteomenetluse käigus kogutud tõenditele ja järgitud on väärteomenetlusõigust. Kaebaja teole on antud õige juriidiline hinnang ning otsus väärteoasjas on seaduslik. Eeltoodut kokku võttes loeb kohus tõendatuks, et T.M on toime pannud koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo. Kohus ei tuvastanud väärteoasjas

§ 29lg 1 p-s 1 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid.

Ka pole tuvastatud muude

§-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavate asjaolude ilmnemist. Samuti on kohus seisukohal, et arvestades rikkumise iseloomu ja ohtlikkust, ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele ka

§-s 30 sätestatud alustel. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vastavalt LS § 242 lg 1 karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut, s.o. kuni 200 €. 7

(8)4-12-2626 Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on karistuse mõistmisel arvestanud kõiki asjaolusid, mis võimaldavad mõjutada süüdlast hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest. Isik ei ole varem õigusrikkumisi toime pannud. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud. Kohtu hinnangul vastab T.M-ile kohaldatud sanktsiooni alammäära lähedane rahatrahv 11 trahviühikut, e. 44 € nii teo raskusele kui süü suurusele. Kohtul puudub alus kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsuse muutmiseks. Väärteomenetlusega on kindlaks tehtud, et isik on süüdi väärteo toimepanemises. Seega on kohtu hinnangul kohtuvälise menetleja otsus seaduslik ja põhjendatud. Tulenevalt eelnevast ning juhindudes

§ 132

p 1 leiab kohus, et Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Keity Liivakivi poolt 25.05.2012. a. tehtud üldmenetluse otsus ei kuulu tühistamisele ning T.M-i kaebus ei kuulu rahuldamisele.

§ 38lg 1 ja KrMS § 180 lg 1 kohaselt tuleb kaebuse esitaja esinduskulu jätta tema enda kanda. Rubo Kikerpill Kohtunik 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.