lg.1 ja § 121 järgi süüdistatav: U.H (isikukood xxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxx); emakeel-eesti keel, Eesti Vabariigi kodanik, algharidus, töökoht või õppeasutus- ei õpi ega tööta, varem kriminaalkorras karistamata, väärteokorras omab kaheksa kehtivat karistust; Tõkend: ei ole kohaldatud; Prokurör : Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Anneli Hinto; Kaitsja: vandeadvokaat Rein Napa, Rein Napa OÜ Aadress: Riia t. 4 Tartu 51004; telefon 7339 401, GSM 51 89415; epost: reinnapa@gmail.com Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg 02.aprill 2013. a. Juhindudes KrMS § 240, § 246, § 245, § 248 lg.1 p.5, § 249, §311, § 313 lg.1, § 175 lg.1 p.4, § 180 lg.3, maakohus o t s u s t a s: RESOLUTSIOON : Süüdi tunnistada U.H
karistuseks mõista 5 (viis) Süüdi tunnistada U.H
1 Karistused liita
lg.1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõistes liitkaristuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Kohaldada
lg 1 ja 3 sätteid ja määrata, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui U.H 18 (kaheksateist)-kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle
käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid : 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxx. 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
Vxxxx Lxxxxxxxxx hiljemalt
-i järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui on mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe, Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Kaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse 15 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kriminaalasi on kohtule menetlemiseks saabunud kokkuleppemenetluses. Prokurör selgitab kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ja arvesse võetut. U.H U.H saab peagi täisealiseks ja seetõttu ei ole käitumiskontrolli kohaldamiseks alust. On põhjendatud kriminaalhooldus ja järelevalve teostamine. Tsiviilhagi kohta esitas süüdistatav vastuväite, kuid tsiviilkostja vastu ei vaielnud, tsiviilhagi rahuldada. Prokurör palub otsuse teha kokkuleppe alusel. Sundraha on 435 eurot, õigusabikulud, kogu summa tasumine käib süüdistatavale, aga ka tema seaduslikule esindajale üle jõu. Seetõttu toetab prokurör osa kulude jätmist riigi kanda ja menetluskulude tasumise ajatamist. U.H U.H kinnitab, et ta on süüdistusest aru saanud, tunnistab ennast mõlemas süüdistuses süüdi ja soovib otsuse tegemist kokkuleppe alusel. Kriminaalhooldusest on kasu ja ta hakkab ametniku juures käima. Ta ei oska seletada, miks ta neil kordadel vägivaldne oli. Kooli kavatseb uuest õppeaastast minna. 5 eurot saab makstud, muu summa on suur. Suveks on tal ikka plaan tööle minna, aga kuidas tööd leida, seda U.H U.H ei tea. Süüdistatava seaduslik esindaja U.H U.H toetab kohtuotsuse tegemist kokkuleppe alusel. Süüdistatava kaitsja palub teha kohtuotsuse kokkuleppe alusel. Tingimusliku karistuse kandmisel oleks kriminaalhooldaja toeks ja selline tugi on U.H U.H vajalik. Menetluskulud on suures summas ja kaitsja taotleb neist suurema osa jätmist riigi kanda. Kandmisele kuuluv osa jätta ositi kandmiseks. Kohtu seisukoht Kohus kohtulike tõendite uurimise tulemusena on veendumusel, et U.H U.H tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses, s.o. selles, et tema 28.07.2012 kella 22.00 ajal Jõgeva linnas Rohu tn 4 maja juures nõudis kannatanult xxxxxxxxxxxxxxxxx raha 5 eurot, ähvardades raha mitteandmise korral füüsilise vägivallaga, so peksa anda. xxxxxxxxxxxxxx kartes füüsilist vägivalda andis U.H U.H 5 eurot. 3 Seega U.H U.H toime varalise kasu üleandmise nõudmise füüsilise vägivallaga ähvardades, pani toime
U.H U.H süüdistatakse selles, et tema 16.01.2013 kella 18.00 paiku Jõgeva linnas Piiri 1 Jõgeva Ühisgümnaasiumi ruumides garderoobide läheduses väärkohtles kehaliselt xxxxxxxxxxxxxx, mis seisnes selles, et lõi teda kahel korral rusikaga huule piirkonda tekitades füüsilist valu, ülahuule punetuse ja turse. Seega U.H U.H pannes toime teise inimese tervise kahjustamise löömise ja valu tekitanud muu väärkohtlemise, pani toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo Kohtule on esitatud järgmine kokkulepe: Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: varaline kahju kannatanu xxxxo xxxxxxxxxxx summas 5 eurot, millise summa ulatuses on esitatud tsiviilhagi. Karistuse liik ja määr:
lg.1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 5 kuud vangistust.
lg.1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 2 kuud vangistust. Karistused liita
lg.1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõistes liitkaristuseks 6 (kuus) kuud vangistust
lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täitmisele mitte pöörata , kui U.H U.H 18 (kaheksateist) -kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle
käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid : - elada kohtu poolt määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ; alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta ; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg2 p1 alusel kohustada süüdimõistetud U.H U.H tasuma tekitatud kahju 5 eurot Vaido Laurimäele hiljemalt 02.05.2013.a. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata U.H U.H Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla. VÕS § 1043 alusel välja mõista xxxxx U.H kuriteoga tekitatud kahju katteks kannatanu xxxxx xxxxxxxxxx eurot. Kahjuhüvitis kanda xxxxx xxxxxxxx arvele nr . 10102060515009 SEB. 4 Kohus kohtulike tõendite uurimise tulemusena on seisukohal, et kokkuleppe saab võtta aluseks kohtuotsuse koostamisele. Asja materjalist nähtub, et U.H U.H on alaealine, kes on jäetud omapäi ja järelevalveta ja reeglite ja käitumisnõuete täitmiseks tagamiseks tema elus edaspidi on põhjendatud esmakordsel süüditunnistamisel valida karistuseks tema üle järelevalve teostamine kriminaalhoolduse vormis ja süüdimõistetult vastavate tingimuste täitmise nõudmine. Tsiviilhagi on esitatud summas 5 eurot ja selle tasumise kohta seni pole tõendeid. Seetõttu tuleb tsiviilhagi rahuldada. VÕS § 1043, § 1045 lg.1 p.5, § 132 lg.1 alusel tuleb kannatanule tema omandi kaotamisega tekitatud kahju välja mõista kahju põhjustajalt U.H U.H. Kriminaalmenetluse kulud Menetluskuludeks on sundraha summas 480 eurot. Tasu kaitsja õigusabi eest on: kohtueelses menetluses 156,48 eurot (tl.51) ja kohtumenetluses 21,60 eurot. Kokku tasu õigusabi eest 261,84 eurot. Kokku menetluskulud 741,84 eurot. Kohus ei nõustu prokuröri positsiooniga, et sundraha on 435 eurot, sest sundraha väljamõistmisel tuleb kohaldada kohtuotsuse tegemise ajal kehtivat koefitsienti ja lähtuda kohtuotsuse tegemise ajal kehtivast kuupalga alammäärast. Seetõttu on sundraha KrMS § 179 lg.1 p.2 järgi teise astme kuriteo puhul aprillis 2013 480 eurot. KrMS § 190 lg.1 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määrab menetleja, kes menetluskulud hüvitab (p.1). KrMS § 175 lg.1 p.4 järgi on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu ja § 175 lg.1 p.9 järgi sundraha. Kaitsja taotlus vähendada menetluskulusid ja jätta osa neist riigi kanda KrMS § 180 lg.3 alusel on kohtu hinnangul põhjendatud. Menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmisel arvestab kohus eelkõige U.H U.H ilmset võimetust praegu kohe menetluskulusid kanda: ta on sissetulekuta alaealine. Lahendus ei ole ka seada eesmärgiks menetluskulude kandmine kogu ulatuses alaealise seadusliku esindaja poolt, kuna kohtuotsus peaks tooma tagajärjed eelkõige süüdimõistetule. Arvestades süüdimõistetu ilmselget võimetust menetluskulusid täies ulatuses kanda, jätab kohus riigi kanda umbes 2/3 menetluskulu summas 491,84 eurot. Selles summas menetluskulu jätab kohus riigi kanda. Menetluskulude tasumise 250 euro ulatuses ajatab kohus U.H U.H 12 kuu peale alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus mõistab menetluskulud välja süüdimõistetud U.H U.H, kes saab täisealiseks juulis 2013. Kohtunik Ülle Raag 5 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.