S § 266 lg 2 p 1 järgi 9 kuud vangistust,
S § 266 lg 2 p 1 järgi 6 kuud vangistust,
S § 65 lg 2 alusel 9 kuud 27 päeva vangistust; 11) 04.02.2010 Harju Maakohtu poolt KarS § 266 lg 2 p 1; § 328 lg 2 p 1järgi 9 kuud vangistust
S § 199 lg 2 p 8,9 järgi 1 aasta 6 kuulise vangistusega,
lg 2 alusel 1 aasta vangistust, karistusaja algus 01.11.2011, vabanes karistuse kandmiselt 01.11.2012 Tõkendit ei ole kohaldatud Kaitsja Rein Kiviloo Kohus juhindus
S § 199 lg 2 p 4,8 järgi 05.09.2011.a. episoodis ja mõista karistuseks 9 kuud vangistust .
S § 65 lg 1 alusel U.U-le , lugedes mõistetud karistus kaetuks Harju Maakohtu 07.03.2012.a. kohtuotsusega mõistetud 1 aasta vangistust, millele on Harju Maakohtu 08.02.2013.a. kohtumäärusega liidetud Harju Maakohtu 13.04.2011.a. otsusega mõistetud ärakandmata karistus 3 kuud ja 9 päeva vangistust, liitkaristuseks mõista 1 aasta 3 kuud ja 9 päeva vangistust, millest kuulub kandmisele 3 kuud ja 9 päeva vangistust. Karistusaja alguseks lugeda 01.02.2013.a. Välja mõista U.U-lt
lg.1 p.4 alusel kaitsjatasu menetluses osutatud õigusabi eest 134.40 eurot ja
lg 1 p 3 alusel DNA ekspertiisi (akt nr 11EGE0988) teostamise kulu 285 eurot, kokku 419.40 eurot riigituludesse. Sundraha ja kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 1022003796011 SEB Pangas või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbankis märkides viitenumbri 2800049777, märkides maksekorraldusele „U.U , 1-13-51, menetluskulu“. Kviitungid tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Menetluskulud ja sundraha tasuda 1 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, tähtajaks mittetasumisel saadetakse kohtuotsus 10 päeva jooksul kohtutäiturile. VÕS § 1043 alusel rahuldada RK tsiviilhagi summas 1345 eurot ja mõista välja U.U-lt RK(a/a XXXXXXX SEB Pank) kasuks 1345 (üks tuhat kolmsada nelikümmend viis) eurot tsiviilhagi katteks. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav apellatsiooniõiguse kasutamise soovi teatamisest alates 15 päeva möödumisel. Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. 2 Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi
15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa : U.U süüdistatakse selles, et tema, olles 02.04.2004 karistatud Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 8 – KarS § 25 lg 2 ja KarS § 201 lg 2 p 1 alusel, seega isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja omastamise, uuesti, 05.09.2011 ajavahemikus kella 00.45 kuni 07.30 vahel tungis lukustatud ukse avamise teel korterisse aadressil Tallinn, XXX ning võttis sellest korterist võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil RK kuuluva pardli Braun väärtusega 35 eurot, sülearvuti Dell Vostro 10156, seerianumber 271714039, väärtusega 450 eurot, iPod Touch 32GB, seerianumber C3WDW6L9DCP, mudel A1367, väärtusega 250 eurot, mobiiltelefoni NOKIA 5220 Xpress Music, IMEI – kood XXX , väärtusega 30 eurot, riidest õlakott logoga Jazzkaar väärtusega 20 eurot, milles oli rohelist värvi T – särk, aluspesu, kirjablokk, kannatanu nimele väljastatud EV pass, võtmekimp, taskunuga, rahakott väärtusega 20 eurot, milles oli sularaha 500 eurot, kannatanu nimele väljastatud ID-kaart, juhiluba, SEB panga deebetkaart, Euroopa ravikindlustuskaart, Solarise – kliendikaart, erinevad visiitkaardid, bensiinitšekid. Samuti võttis U.U nimetatud korterist JP kuuluva käekoti, milles oli rahakott, märkmik, kaustik, kannatanule väljastatud ID – kaart, SEB Panga ISIC – kaart, kliendikaardid ja sularaha summas 2 eurot. Sellise tegevusega tekitas U.U kannatanule RKkahju kokku summas 1 345 eurot ja kannatanule JP kahju summas 2 eurot. Seega U.U võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega ja isikuna, kes varem on toime pannud varguse ja omastamise, pani toime KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav U.U on taotlenud lühimenetluse kohaldamist. U.U end talle esitatud süüdistuses süüdi ei tunnista ning andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et tema ei ole Kaupmehe tänaval korteris vargil käinud, see ei ole tema professioon, ta isegi ei tea kus Kaupmehe tänav on. Kinnas tema DNA-ga võis sinna korterisse sattuda kas TD või SD kaudu, kelle juures on ta XXX mõnda aega elanud. Selgitas, et tema kasutuses ei ole olnud telefoninumbrit 56 36 91 33, on vahel palunud mõnelt tuttavalt helistamiseks telefoni, helistanud D ja D on ilmselt seetõttu salvestanud selle numbri tema nime all telefoni, arvates, et see ongi tema number. Ei mäleta , kus ta viibis 05.09.2011, sellel ajal liikus tavaliselt Kopli, Stroomi ranna , Balti jaama piirkonnas. Kohus, ära kuulanud süüdistatava U.U ütlused, uurinud ja avaldanud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid ning hinnanud kõiki kogutud tõendeid oma siseveendumuse kohaselt asub seisukohale, et kogutud tõendid on lubatavad ning U.U süü temale esitatud süüdistuses on tõendamist leidnud 05.09.2011.a. episoodis : kannatanu RK ülekuulamise protokollist (t.l. 2-6, 15-17) nähtub, et 04.09.2011.a. kella 23.45 ajal tuli koos tüdruksõbra JP oma elukohta XXX, kus üürib kahetoalisest korterist ühte tuba. On veendunud, et lukustasid korteri välisukse, kuna selle snepperlukk sulgub iseenesest ukse sulgemisel, lükkas enda järel kinni ka raskelt ja häälega sulguva sisemise ukse, ainult ust tõstes saab seda hääletult sulgeda. Heitsid magama 05.09.2011 kella 00.45 ajal, kella 07.30 ajal äratas neid korterikaaslane MM, kuna korteri sisemine ja välimine uks olid pärani lahti. Avastasid , et laua sahtlid olid lahti, varastatud oli JP käekott, millest olid välja tõstetud võtmed ning laua pealt musta värvi korpusega pardel „Braun“ väärtusega 35 eurot, sama laua 3 pealt musta värvi korpusega sülearvuti DELL VOISTRO 1015,väärtusega 450 eurot, põrandal olnud teksapükste taskust i-Pod TOUCH 32GB, väärtusega ca 250 eurot, öökapi pealt mustapunast värvi korpusega mobiiltelefon №kia 5220 XPress Music IMEI koodiga XXX , väärtusega ca 30 eurot, halli värvi riidest õlakott „Jazzkaar“ logoga, milles olid roheline Tsärk, aluspesu, A4 suuruses „Ergo“ logoga kirjaplokk, EV pass, võtmekimp koos väikese LED taskulambiga ja Tartu Ülikooli õpilasesinduse logoga võtmehoidjaga, kimbus oli 5 võtit ja rohelist värvi kiip, võtmekimbu väärtus ca 40 eurot, musta värvi 1940- 1950 aastatest pärinev korgitseriga taskunuga, musta värvi nahast rahakott, väärtusega ca 20 eurot, milles oli 500 eurot sularaha, ID-kaart, juhiluba , vanaisa RK nimele väljastatud Swedbank deebetkaart ja tema nimele väljastatud SEB panga ISIC deebetkaart, Euroopa ravikindlustuskaart, „Solaris“ kliendikaart, erinevad visiitkaardid. Kokku tekitatud kahju 1345 eurot. Turismiinfo kaudu sai tagasi ühe turisti poolt leitud passi ja Kaupmehe tänavalt sisehoovist prügikasti kõrvalt leidis keegi tütarlaps tema vettinud rahakoti koos dokumentidega ja tagastas talle dokumendid. ; kannatanu JP ülekuulamise protokollist (t.l. 20-21) nähtub, et 04.09.2011 kella 23.45 ajal tuli koos oma sõbra RK viimase korterisse XXX, mis asub esimesel korrusel ja kuhu pääseb kinnise hoovi poolt. Tõmbasid enda järel kinni korteri välisukse ja on kindel, et automaatselt lukustuv snepperlukk sulgus, sest kontrollisid, et uks oleks lukus. Korteri välisukse ja sisemise, mitte lukustatava ukse vahel on väike esik ja trepp. RK üürib korterist ühte tuba, toal ust ei ole, on ees paksem kardin. Oma käekoti pani kas toa keskele põrandale või laua ääres olnud toolile. 05.09.2011 kella 07.30 ajal äratas neid korterikaaslane MM, kuna korteri välisuks ja sisemine uks olid olnud pärani lahti. Avastasid, et olid varastatud RK õlakott, sülearvuti, pükste taskust i-Pod ja öökapi pealt mobiiltelefon ning tema pruuni värvi nahast 15 aastat vana ja väärtusetu õlakott , milles oli musta värvi väärtusetu nahast rahakott, väärtusetu 2011.a märkmik, A4 suuruses helelillade kaantega kaustik EMTA õppematerjaliga. Rahakotis oli sularaha müntides u 2 eurot, ID-kaart, SEB Panga ISIC pangakaart, erinevate firmade kliendikaardid, raamatukogu kaardid, EMTA magnetkaart. Käekotist oli välja võetud ja pandud esikusse võtmekimp. Toa põrandal oli pruunikat- oranži värvi nahkne kinnas; sündmuskoha vaatlusprotokollist ja fototabelitelt ( t.l. 25-37) nähtub aadressil XXX hoovipoolsel küljel esimesel korrusel asuva korteri vaatlus, mille käigus leiti toa põrandalt pruunikat-oranžikat värvi nahkkinnas ja jalatsijälg; ekspertiisiaktis nr 11E-GE0988 (t.l. 4044) antud eksperdiarvamuse kohaselt saadi kolmelt ekspertiisiks esitatud kindalt võetud proovist DNA analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult ning nendes ei saa välistada U.U-lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist (s.t. et võrdlusisiku DNA sisaldumine selles segaproovis ei ole ebatõenäoline); jälitusprotokollist (t.l. 47) nähtub, et ajavahemikul 05.09.2011 kuni 18.09.2011 ja 17.10.2011 kuni 26.10.2011 jälitustoimingu loa nr 2840 alusel teostatud kõneeristusega koguti teavet selle kohta, et mobiiltelefonis IMEI koodiga XXX kasutati alates 05.09.2011 kell 07.05 abonentnumbrit XXX, mis asus sel hetkel OLEVIMAGI1 tugijaama piirkonnas; 05.09.2011 kell 15.34 ja kell 15.57 tehti abonendile kõne numbrilt XXX, mil abonent asus PAAVLI4 tugijaama piirkonnas; 06.09.2011 kell 05.45 helistas abonent LOOTSI4 tugijaama piirkonnast, kell 06.28 ja 07.16 helistas abonent STROOMI1 ja 3 tugijaama piirkonnast ja kell 11.51 helistas abonent PUHANGU1 tugijaama piirkonnast, kell 17.08 helistas abonent SITSI2 tugijaama piirkonnast ; tunnistaja OU ülekuulamise protokollist ( t.l. 51-52) nähtub, et tunneb umbes 2 aastat U.U, kelle telefoninumber oli tal mobiilis nime all Kirpitš, kuna teab teda selle hüüdnime järgi. Ei mäleta millal U.U viimati nägi ega mäleta tema numbrit; tunnistaja TD 27.01.2012 ülekuulamise protokollist (t.l. 53-54) nähtub, et telefoninumbrit XXX kasutas enne vanglasse minekut umbes 3 kuud tagasi tema sõber U.U, kes elas mõnda aega tema ja ta mehe juures . Teab, et U.U tegeles põhiliselt autodest vargustega, vahetas tihti SIM kaarte ; Tallinna Linnakohtu 02.04.2004.a. kohtuotsusest (t.l. 77-80) nähtub, et U.U on süüdi tunnistatud KarS § 199 lg 2 p4,8- § 25 lg 2 ja KarS § 201 lg 2 p 1 järgi; Harju Maakohtu 07.03.2012.a. kohtuotsusest ( t.l. 81-93) nähtub, et 4 U.U on süüdi tunnistatud KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi 15.08.2011, 26.27.10.2011, 28.10.- 01.11.2011, 30.10.-01.11.2011 toimepandud kuriteo episoodides . Kohus uurinud kriminaalasja eeluurimisel kogutud tõendeid, kuulanud ära U.U ütlused kohtuistungil, kõrvutades ja hinnanud neid oma siseveendumuse kohaselt asub alljärgnevatele seisukohtadele . Kuigi süüdistatav U.U eitab oma süüd ja väidab, et korterivargused ei ole tema professioon ja esitab ka selgituse miks tema DNA sattus korterisse kust vargus toime pandi. U.U ütlustesse suhtub kohus kriitiliselt , analüüsides kas tema ütlused ühilduvad teiste kogutud tõenditega ning kohtu arvates on mõistetav, et isik, kes on varem korduvalt karistatud ning on alles vabanenud talle süüks arvatava teoga samal perioodil toime pandud kuritegude eest mõistetud karistuse kandmiselt , üritab enda süüd talle esitatud süüdistuses eitada, vältides uut mõistetavat karistust . U.U on omaks võtnud selle, et kinnas, mis oli XXX korteris 11, kus vargus 05.09.2011 toime pandi, kuulus temale. Teostatud DNA ekspertiisi (t.l. 40-41) põhjal antud eksperdi arvamuse kohaselt on tõenäoline, et U.U-lt pärinev bioloogiline materjal sisaldub nahkkindalt leitud rohkem kui ühelt isikult pärinevas DNA täisprofiilis. Samas ei eita ka U.U, et see oli tema kinnas. U.U ei osanud ka kohtule veenvalt selgitada, et millisel moel peale tema enda võis kinnas sattuda varguse toimepanemise kohta. U.U pakkus küll välja variandi, et ehk kinnas võis sellesse korterisse sattuda D või D kaudu, kuna ta peatus veidi aega nende elukohas XXX . D ei ole oma ütlustes küll väitnud, et tema koos D pani toime varguse ning kohtu arvates ei olegi ju eluliselt see usutav, et kui keegi isik läheb kuskile vargile , siis ta võtab kaasa mõne teise isiku eseme, antud juhul U.U kinda. Kellegi teise isiku ese võetakse spetsiaalselt kaasa ainult sel juhul kui teisele isikule tahetakse millegi eest kätte maksta ja suhted on äärmiselt vaenulikud, antud asjas ei ole tõendatud ei U.U enda ega D ütlustega, et neil oleksid omavahel olnud halvad suhted, järelikult U.U väide, et kinnas võis korterisse nö ilma temata sattuda ei saa mittemingil juhul olla tõene. Kuid kuna U.U pole kohapeal kinni peetud , siis U.U poolt antud seletust võibki pidada tema aktiivseks kaitsetaktikaks. U.U ütlused telefoninumbri osas ei ühildu ka tunnistajate ütlustega. U.U väitis, et tema kasutuses ei ole olnud telefoninumbrit 56 369133. Tunnistaja OU ütluste kohaselt oli tema tuttava U.U telefoninumber tema mobiilis salvestatud nime all „Kirpitš“ ning OU mobiiltelefoni nr XXX kontrollimisest koostatud ettekande (t.l. 48) kohaselt oli telefoniraamatus kontakti „Kirpitš“ numbriks XXX . U.U väitis kohtus, et O.U salvestas selle numbri tema kontaktiks ilmselt selle pärast, et ta helistas sellelt numbrilt, kuid kinnitas, et tegemist ei olnud tema telefoniga, vaid tuttavatelt helistamiseks kasutatud telefoniga. Tunnistaja TD kohtueelsel uurimisel antud ütluste kohaselt vahetas U.U SIM kaarte tihti , nr XXX oli üks U.U numbritest, mida kasutas enne vanglasse minekut. Seega kohtu arvates on tunnistajate U ja D ütlustega tõendamist leidnud, et kannatanult varastatud mobiiltelefonis №kia IMEI koodiga XXX kasutatud abonent nr XXX oli U.U-le kuuluv abonent. Kohtul ei ole alust kahelda tunnistajate ütlustes, samas kui U.U väited, et tema kinnas sai sattuda sündmuskohta vaid tema ajutisest elukohast või et helistamiseks kasutas tuttava telefoni, on paljasõnalised ning ta ei ole esitanud ühtegi tõendit oma väidete kinnituseks. Kohtuistungil U.U ei mäletanud, kus ta oli 05.09.2011, kuid selgitas, et sel perioodil liikus ta Kopli, Balti jaama ja Stroomi ranna piirkonnas. Jälitustoiminguna teostatud mobiiltelefoni IMEI koodiga XXX s.o. kannatanu Rein Kutsarilt varastatud mobiiltelefon №kia , kõneeristuse kohaselt (jälitusprotokoll t.l. 47) liikus mobiiltelefon 05.09.2011 kella 07.05 ajal OLEVIMAGI1 tugijaama piirkonnas, s.o. Vanalinnas ning selles telefonis oli kasutusel abonentnumber XXX, samal päeval kella 15.34 ja 15.57 ajal liikus telefon 5 PAAVLI4 tugijaama piirkonnas , s.o. Koplis . Järgmisel päeval 06.09.2011 kell 05.45 helistati telefonis olevalt abonendilt XXX LOOTSI4 tugijaama piirkonnas olles ning kell 06.28 ja 07.16 STROOMI1 ja 3 tugijaamade piirkonnas olles ning kell 11.51 PUHANGU1 tugijaama piirkonnas olles ja kell 17.08 SITSI2 tugijaama piirkonnas olles . Seega on U.U väidetav liikumisala varguse toimepaneku perioodil , s.o. 05.09.2011 ajal , sarnane kannatanult varastatud mobiiltelefoni liikumisalaga. Nagu ülalpool olevast tõendite analüüsist nähtub on süüdistatava ütlused vastuolus muude kriminaalasjas kogutud tõenditega ja eelnev tõendite analüüs kinnitab kohtule seda, et U.U on talle inkrimineeritud varguse toime pannud ja tema poolt toime pandu on õigesti kvalifitseeritud Vastavalt KarS § 56 sätetele on isiku karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel arvestab kohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. U.U karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. U.U on varem varavastaste kuritegude eest karistatud, milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, ei tööta. U.U-le karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja arvestades samuti võimalust mõjutada U.U edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus , et U.U ei ole võimalik karistada rahalise karistusega, eelkõige seetõttu, kuna tal puudub sissetulek. Karistusseadustiku eriosa näeb KarS § 199 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistusena ette rahalise karistuse või kuni viie aastase vangistuse. Nähtuvalt karistusregistri väljavõttest on U.U varem korduvalt vangistusliku karistusega karistatud, kuid võimaliku uue karistuse hirmus ei ole asunud elama seaduskuulekat elu. Seetõttu ei ole U.U-le võimalik mõista muud kui vangistuslikku karistust. Kuna U.U pani antud kuriteo toime enne tema suhtes 07.03.2012.a. tehtud süüdimõistvat kohtuotsust, tuleb moodustada liitkaristus KarS § 65 lg 1 järgi Harju Maakohtu 07.03.2012.a. kohtuotsusega mõistetud karistuse ja 08.02.2013.a. Harju Maakohtu kohtumäärusega moodustatud liitkaristusega. U.U-lt kuulub väljamõistmisele tasu teostatud DNA ekspertiisi eest 285 eurot ja kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. U.U süü kannatanu RK kuuluvate esemete varguses on kohus tõendatuks lugenud . Kannatanu RK on seoses vargusega tekitatud varalise kahjuga esitanud tsiviilhagi 1345 eurot. Kuna U.U ei ole kannatanule vargusega tekitanud kahju hüvitanud tuleb esitatud tsiviilhagi rahuldada ja vargusega tekitatud kahju U.U-lt välja mõista. Helve Särgava Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.