järgi kokkuleppemenetluses rahalise karistusega 60 päevamäära ulatuses, s.o summas 3000 krooni (191,73 eurot) ja
, § 136 lg 1, § 263 p 1, § 209 lg 2 p 1, 2, 3 järgi liitkaristusena mõistetud vangistus 3 aastat 3 kuud, millest 3 kuud vangistust määrati
lg 1, 2, 3 alusel kohesele ärakandmisele ja 3 aastat vangistust jäeti täitmisele pööramata katseajaga 3 aastat.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistus 14 päeva ning loeti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 kuud 16 päeva. Kehtivaid väärteokaristusi on viis. Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 12.09.2012.a. süüdistuses
lg 1, § 121 järgi; RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada H.R
Süüdi tunnistada H.R
lg 1 järgi ja karistada teda vangistusega 8 (kaheksa) kuud.
lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega, mõistes H.R-ile liitkaristuseks vangistuse 8 (kaheksa) kuud.
lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg, 22.10.2012.a – 23.10.2012.a, s.o 2 (kaks) päeva, lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 7 (seitse) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust, s.o 7 kuud ja 28 päeva vangistust, ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 2 (kahe) - aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib
Elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil XXX,
Samuti süüdistatakse H.R selles, et tema, 22.10.2012 kella 22:09 paiku Harju maakonnas Keila linnas Haapsalu mnt 57B asuvas kaupluses Rõõmu Kaubamaja, lõi avalikku korda kaitsvat isikut, s.o oma ametikohustusi täitvat turvatöötajat RP (P ) ühel korral rusikaga näkku, millest turvatöötaja kukkus selili maha. Sellise tahtliku tegevusega tekitas H.R kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse – turse vasakul alalõua piirkonnas. Seega pani H.R toime vägivalla avalikku korda kaitsva muu isiku suhtes, s.o
Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: 14.04.2012 episoodis tekitas H.R kannatanule MM füüsilist ja moraalset kahju. MM ei esitanud tsiviilhagi. 22.10.2012 episoodis tekitas H.R kannatanule RP füüsilist ja moraalset kahju. RP esitas tsiviilhagi moraalse kahju hüvitamiseks summas 100 eurot Tsiviilhagi on H.R-i poolt õigeks võetud. H.R-i , tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava H.R-i karistamist vangistusega 4 (neli) kuud.
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava H.R-i karistamist vangistusega 8 (kaheksa) kuud.
lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja mõista H.R-ile liitkaristuseks vangistus 8 (kaheksa) kuud.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistus, s.o kahtlustatavana kinnipidamise aeg 22.10.2012 kuni 23.10.2012, s.o kaks päeva ning lugeda ärakandmata karistuseks 7 (seitse) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Kohaldades
lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud ja ärakandmata karistust (7 kuud 28 päeva vangistust) ei pöörata täielikult täitmisele, kui H.R ei pane 2 (kahe) - aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab
kehtinud redaktsioonis) sätestatud kontrollnõudeid, kohustudes: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas - XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral peab ta tasuma kriminaalmenetluse kulud ja sundraha. 3 Kohtuistungil jäi süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava H.R-i süüdi tunnistamine ja tema poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et H.R tuleb süüdi tunnistada
Samuti kuuluvad temalt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, kuivõrd tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks koopiakulud summas 0,45 eurot ja määratud kaitsja tasu summas 117,60 eurot. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o 480 eurot. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava puhul erandlikke asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine. Antud kriminaalasjas on kannatanu RP esitanud tsiviilhagi moraalse kahju nõudes summas 100 eurot, milline on H.R-i poolt omaks võetud. KrMS § 310 lg 1 sätestab, et kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi, seega on antud juhul hagi õigeksvõtt kohtule siduv. TsMS § 444 lg 3 vabastab kohtu kostja õigeksvõtu korral põhistamiskohustusest. Eeltoodut arvesse võttes rahuldab kohus kannatanu RP´i tsiviilhagi täies ulatuses ning see kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. Asitõenditena CD-plaadid tuleb jätta vastavalt KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Kohus juhindub KrMS § 126 lg 3 p 1, § 175, § 179, § 180 lg 1, § 248 lg 1 p 5, § 311-313, § 318, TsMS 440 lg 1, § 444 lg 3, VÕS § 1043, VÕS § 1045 lg 1 p 2. Merle Parts Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.