Obsah (4)

§ 156§ 155§ 123§ 69

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05. aprill 2016, Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-16- 940 Kohtunik Kristel Vedro Väärteoasi P.A kaebus Politsei-

) § 156 lõikes 11 nimetatud juhul.

§ 156

lõikes 11 kohaselt kui üks kohtumenetluse pool on

§ 156

lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on 1 ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

§ 156

lg 2 kohaselt kohtumenetluse poole soovist kasutada kassatsiooniõigust või teate esitamise järel kassatsiooniõiguse kasutamisest loobuda, teatab maakohus või ringkonnakohus teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult.

§ 155

lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Asjaolud ja kaebus

1. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna avariipolitseinik E Õ koostas menetlusalusele isikule P.A-le 27.12.2015 väärteoprotokolli AB 1429848, mille kohaselt menetlusalune isik juhtis 27.12.2015 kell 11.12 mootorsõidukit xxxx, r/m xxxx, Lääne-Viru maakonnas, Rakvere vallas, Pärnu – Rakvere-Sõmeru mnt 170.km-l, liikus Pärnu suunas. Juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kus juhi ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,20 + /- 0,05 mg. Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mõõdetud Alcotest 7110 Typ MKIII Est nr ARBK-0025, taatlemistunnistus nr TTRC-15-
2. Menetlusalune isik rikkus sellega liiklusseaduse (edaspidi LS) § 69 lg 3 nõudeid. Väärtegu on kvalifitseeritud LS § 224 lg 1 järgi.
3. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Ave Uue koostas menetlusalusele isikule P.A-le 25.01.2016 otsuse, millest nähtub, et menetlusalune isik juhtis 27.12.2015 kell 11.12 mootorsõidukit xxxx, r/m xxxx, Lääne-Viru maakonnas, Rakvere vallas, Pärnu – Rakvere-Sõmeru mnt 170.km-l, suunaga Pärnu poole. Juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kus juhi ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,20 + /- 0,05 mg. Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mõõdetud Alcotest 7110 Typ MKIII Est nr ARBK-0025, taatlemistunnistus nr TTRC-15-
4. Menetlusalune isik rikkus sellega liiklusseaduse (edaspidi LS) § 69 lg 3 nõudeid. Väärtegu on kvalifitseeritud LS § 224 lg 1 järgi. Menetlusalusele isikule määrati LS § 224 lg 1 alusel karistuseks sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks.
5. 09.02.2016 esitas menetlusaluse isiku P.A kaitsja Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale kaebuse, mille kohaselt P.A tunnistas end süüdi, kuid palus kohaldada rahatrahvi ja jätta isikule juhtimisõigus alles. Kaebuse kohaselt on menetlusalune isik tasunud temale jaanuaris 2015 määratud rahatrahvi. Kaebuse esitaja töötab autojuhina, tal on kaks alaealist last (7-aastane ja 14 aastane), keda on igapäevaselt vaja transportida, kuna elukoht on xxxx. Samuti leidis kaebaja esindaja, et karistuse üldpreventiivset mõju avaldaks menetlusalusele isikule ka tema karistamine rahalise karistusega. 2 Vastus
6. Kohtuvälise menetleja esindaja oma kirjalikes vastustes menetlusaluse isiku P.A kaebusele oli seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks ja otsuse tühistamiseks alust ei ole.
7. Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemkomissar K P leidis, et P.A on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ja protokoll on koostatud õigesti.
8. Kohtuväline menetleja leidis, et isikule ei avalda rahaline karistus mõju. Isik tasus alles pärast uue väärteoasja toimepanemist, so 15.01.2016 talle 09.01.2015 toimepandud väärteo eest määratud rahatrahvi. Sellise käitumisega näitas menetlusalune isik, et tal puudub vähimgi tahtmine õiguskorrast kinni pidada ja ta jätkab süütegude toimepanemist. Alles kartus mootorsõiduki juhtimisõigusest ilmajäämisest pani isiku eelmise rikkumisega saadud rahatrahvi tasuma . Lähtudes karistuse üldpreventiivsetest eesmärkidest tuleb ühiskonnale anda signaal, et selline käitumine on õiguskorra poolt taunitav. Kui sellise korduva rikkumise puhul isiku karistamisel lähtuda taaskord karistuse kohaldamisega rahatrahvi näol, annaks see ühiskonnale vale signaali. Karmid karistused on alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest pandud teadlikult hoidmaks ära võimalike liiklusõnnetuste tekkimise, mille suurimaks põhjuseks ongi mootorsõiduki juhtimine alkoholi joobes. Oma teoga lõi menetlusalune isik soodsa võimaliku pinnase liiklusõnnetuse tekkimiseks, milles oleks võinud viga või isegi surma saad süütud liiklejad. Karistuse üldpreventiivne eesmärk on tagada õigusnormide tõsiselt võetavus ning kogukonna usaldus ning rahulolu, et süütegudele reageeritaks õigeaegselt. Kohtuväline menetleja palub jätta otsus muutmata ja P.A kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused 7.

§ 123

lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

1. Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja seisukohaga ning väärteoasja materjalidega, leiab, et P.A kaebus tuleb jätta rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 25.01.2016 otsus väärteoasjas nr 2590, 15, 005179 muutmata.
2. Menetlusalust isikut süüdistatakse Liiklusseaduse § 69 lg 3 rikkumises. Liiklusseadus § 63 lg 3 kohaselt mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.
3. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal.

§ 69

lg 2 p -7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärteo tõendatuks. Väärteoprotokolli ja otsuse kohaselt lugenud menetlusaluse isiku süü tõendatuks indikaatorvahendi kasutamise protokolli, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli, 3 tunnistaja ülekuulamise protokolli, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse ja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga.

1. KrMS § 61 lg 1 ja 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus loeb menetlusaluse isiku P.A süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks kohtuvälises menetluses kogutud tõenditega: indikaatorvahendi kasutamise protokolli, tõendusliku al komeetri kasutamise protokolli, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse ja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga.
2. Kohus loeb menetlusaluse isiku P.A süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks indikaatorvahendi kasutamise protokolli ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollidega. Viimase protokolli kohaselt mõõdeti tõendusliku alkomeetriga Alcotest 7110 typ MKIII EST seerianumbriga ARBK-0025 27.12.2015 kell 11:26 P.A ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisalduseks 0,20 + /- 0,05 mg/l kohta.
3. Kohus loeb menetlusaluse isiku P.A süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks 09.01.2015 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et P.A oli 09.01.2015 alkoholijoobes ning tal keelati sõiduki juhtimine kuni juhtimiselt kõrvaldamise aluse äralangemiseni LS § 91 lg 1 ja 4 mõttes.
4. Kohus loeb menetlusaluse isiku P.A süü tõendatuks veel menetlusaluse isiku ütlustega, mille kohaselt ta tunnista b süüteo toimepanemist. Tema ütluste kohaselt alustas ta 26.12.2015 kell 18:00 paiku oma elukohas alkoholi tarvitamist. Jõi ära pool pudeli 0,5 -liitrist pudelit `Vana Tallinn``. 27.12.2015 alustas sõitu kell 8.
5. Oli jõudnud xxxx 3 km välja sõita Pärnu poole, kui politsei pidas teda operatsioon i `` Kõik puhuvad`` käigus kinni. Puhus indkaatorvahendisse, see näitas 0,16 mg/l kohta.
6. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Menetlusalune isik pani seega toime LS § 224 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo. LS § 224 lg 1 alusel määrati P.A-le karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks.
7. Kohus leiab, et P.A pani väärteo toime hooletusest ettevaatamatuse vormis. KarS § 18 lg 3 kohaselt on tegu pandud hooletusest, kui isik ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. P.A juhtides mootorsõidukit alkoholijoobe jääknähtudega, oleks tähelepaneliku ja kohustetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema, et tarvitades eelmise päeva õhtul alkoholi, võib ta järgmise päeva ennelõunal juhtida sõidukit alkoholijoobes. 4 Sellise hoolimatu käitumisega näitas menetlusalune isik oma käitumist liikluskultuuri suurendades võimaliku ohu tekkimise riske.
8. Liiklusseaduse § 14 lg 2 kohaselt peavad kõik liiklejad ja muud isikud järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohu ja kahju tekkimist.
9. Tõendamist leidis, et LS § 224 lg 1 kohaselt sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastasel toime pannud menetlusalune isik. LS § 224 lg 1 kohaselt mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20– 0,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10– 0,24 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.
10. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine, raskendavad asjaolud puuduvad. Menetlusalusele isikule LS § 224 lg 1 alusel määrati karistuseks sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. Kohtuväline menetleja on kohaldanud põhikaristust sanktsiooni keskmises määras.
11. Õiguskorra kaitsmise huvides tuleb isikule määrata karistus, mis peab andma hinnangu normikehtivusse ja avaldama õiglase karistuse mõju ühiskonnas. Arvestades asjaolu, et menetlusalusel isikul on kehtiv väärteokaristus- Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur on P.A karistanud 04.02.2015 samalaadse väärteo eest LS § 224 lg 2 kohaselt rahatrahviga 249 trahviühiku ulatuses s.o. 996,00 eurot, mis tasuti 15.01.2016, siis on P.A-le Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 25.01.2016 otsusega väärteoasjas nr 2590, 15, 005179, määratud karistus seaduslik ja põhjendatud. Kohtu hinnangul on eripreventiivselt võimalik mõjutada P.A hoiduma süütegude toimepanemisest kohtuvälise menetleja poolt määratud karistusega. Kohtu hinnagul on sellise karistusega järgitud ka õiguskorra kaitsmise huvid. P.A väited, et ta võib kaotada töökoha ja et tal on kaks alaealist last, keda on vaja igapäevaselt transportida, ei anna alust talle määratud karistuse muutmiseks.
12. Eeltoodud põhjendustel tuleb jätta menetlusaluse isiku P.A kaebus rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 25.01.2016 otsus väärteoasjas nr 2590, 15, 005179 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik 5