Obsah (4)
§ 37§ 93§ 39§ 9426KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. aprill 2016 Jõhvi kohtumajas Väärteoasja number 4-15-6079 (2603,15,000109) Kohtunik Deniss Minzatov Istungisekretär
) § 93 lg 1 alusel karistuseks
§ 37
lg 1 rikkumise eest rahatrahv 130 trahviühikut ehk 520 eurot ning
§ 37lg 2 rikkumise eest rahatrahv 20 trahviühikut ehk 80 eurot.
12.06.2015 väärteoprotokolli (tl 32) ja 13.07.2015 kohtuvälise menetleja otsuse (tl 51) kohaselt 11.04.2015 kell 16.34 juhtis Z.K Peipsi järvel ujuvvahendit reg nr xxx. Vastavalt
§ 37lg 1 on keelatud ujuvvahendi kasutamisel seada ohtu väikelaevas viibijaid.
Vastavalt „Väikelaeva, alla 12-meetrilise kogupikkusega laeva ja jeti registreerimise eeskirja“ § 7 lg 2 kantakse väikelaeva registreerimistunnistusele, muuhulgas veesõidukile meresõiduohutuse seaduse alusel kehtestatud piirangud. Mootorpaadi xxx xxxaalseks lubatud mootori võimsuseks oli Maanteeameti liiklusregistris märgitud 6 kW. Tegelikult kasutati antud päeval väikelaeva xxx, millele oli paigaldatud mootor võimsusega 85 kW (115 HJ). Vastavalt
§ 37lg 1 vastutab väikelaeva ohutu kasutamise eest väikelaeva juht.
11.04.2015 juhtis väikelaeva xxx Z.K (IK xxx), millega pani toime
§ 93
lg 1 järgi kvalifitseeritava rikkumise, mis seisnes väikelaeva kastutamise nõuete rikkumises. Samuti väikelaeva juhil ei olnud väikelaeva xxx kasutades kaasas väikelaevajuhi tunnistust ega isikut tõendavat dokumenti. Vastavalt
§ 39lg 5 on väikelaevajuhi tunnistus nõutav, kui isik juhib veesõidukit, mille mootori võimsus on suurem kui 25 k
W. Kaebus Menetlusaluse isiku kaitsja Allan Valk esitas 27.07.2015 kaebuse Tartu Maakohtule nimetatud Lõuna prefektuuri 13.07.2015 otsusele. Kaebuses palub kaitsja tühistada otsus ja lõpetada menetlus Z.K suhtes väärteokoosseisu puudumise tõttu ja arvestades väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi. Alternatiivselt taotles kaitsja kergemate karistuste määramist Z.K-le . Kaitsja palus arutada kaebust menetlusaluse isiku elukohajärgses kohtus, s.o Viru Maakohtu 2
(14)Jõhvi kohtumajas. Tartu Maakohtu 17.08.2015 määrusega saadeti kaebus arutamiseks Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajja (tl 16). Kaebuse põhjenduste kohaselt vastas Z.K poolt juhitud veesõiduk kõikidele nõuetele, mille kohta olid esitatud ka dokumentaalsed tõendid, mida kohtuväline menetleja aga ei soovinud uurida. OÜ xxx 19.11.2014 tõend (tl 10) ja Veeteede Ameti 20.11.2014 tehnilise ülevaatuse kontrollakt nr AT2011141 (tl 11) tõendavad, et väikelaev ehitati ümber ja sellele võis paigaldada mootori võimsusega kuni 75 kW. Kohtuväline menetleja jättis need tõendid arvestamata ilma mingisuguse põhjenduseta, millega on rikkunud väärteomenetlusõigust. Arusaamatuks jääb kohtuvälise menetleja järeldus, et väikelaevale paigaldatud mootori võimsuseks oli 85 kW. Tõepoolest tol päeval polnud Z.K kaasas väikelaeva registreerimistunnistust, kuna peale väikelaeva konstruktsiooniliste muudatuste tegemist ei ole ta tunnistust registrist välja võtnud. Tänaseks on see tehtud ja tunnistuse koopia lisatud kaebusele (tl 8 -9). Samuti unustas Z.K kaldale maha isikut tõendava dokumendi, kuid selle oleks ta saanud ametnikele kaldal esitada, kui selline võimalus oleks talle antud. Ametnikud oleksid võinud Z.K-le vastu tulla ja ei pidanud seda ilmtingimata rikkumiseks lugema. Kaevatavast otsusest ei selgu karistamise alus, mis on väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine. Otsuse resolutiivosas on viidatud
§ 37lg-tele 1 ja 2, mis ei anna alust karistuse määramiseks.
Jääb arusaamatuks, milliste rikkumiste eest olid rahatrahvid määratud. Juba see väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine toob kaasa kaevatava otsuse tühistamise. Seda kohtuvälise menetleja möödalaskmist ei saa kohus enam parandada ega hakata asjaolusid välja selgitama. Väärteoasja täies ulatuses arutamise põhimõtte, eelkõige otsuse põhistuse ja kontrollitavuse põhimõtte eiramist ning tõendite kogumise ja fikseerimise korra rikkumist tuleb käsitleda väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena VTMS § 150 lg 2 mõistes. Samuti mõistetud karistused ei ole tegudega proportsioonis ja tuleb kergendada. Kohtuistungil Menetlusalune isik ja tema kaitsja jäid esitatud kaebuse juurde, palusid tühistada kohtuvälise menetleja otsus väärteokoosseisu puudumise tõttu või alternatiivselt kergendada karistus. Kohtuvälise menetleja tellimusel läbi viidud uuring tehti ainult mootori elektroonika arvutiga ühendamisel, mootorit reaalselt käivitamata. Tunnistajana ülekuulatud mootorite maaletooja esindaja ei pidanud võimalikuks ajapikku mootori võimsuse vähendamist, kuid siin tuleb arvestada tema tööülesannete iseloomu ja huvide konflikti tõttu ei pruugi ta avaldada infot, mis võib halvustada tema enda müüdavat toodangut. Samas tunnistaja xxx selgitas põhjalikult mõõtmise metoodikat ja millise tulemuse ta konkreetse mootori puhul sai. Tunnistaja Xxx’i ütlused lükkavad ümber väited, et Z.K paadi peal oli 85 kW mootor. Reaalselt oli mootor 70-71 kW võimsusega. Eelmise mootori kohta registrisse kantud andmed on valed, eelmine mootor oli 60 kW, mitte 6 kW võimsusega. Paadimootor ei kuulu registreerimisele ning selle võimsust ei saa tuvastada selle peale kleebitud etiketti või selle ühe plokki alusel, vaid ainult füüsiliselt, reaalselt. Z.K-le määrati karistus mitte registriandmete ebaõigsuse eest, vaid suurema võimsusega mootori kasutamise eest. Paadi ehitati ümber ja oli lubatud kasutada kuni 75 kW mootori, registriandmed ei puutu siin asjasse. Esineb ka väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine, kuna otsuse resolutiivosas ei ole välja toodud rikkumise kvalifikatsioon. 3
(14)Resolutsioonis märgitud
§ 37
lg 1 ja 2 ei sisalda sanktsiooni ja nende sätete alusel ei saa karistust määrata. Karistused on ebaproportsionaalsed. Kohtuväline menetleja leidis, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja otsus muutmata. Kaebuse põhjendused ei anna alust otsuse tühistamiseks või muutmiseks. Z.K kasutas jõuallikana Suzuki TEF 115 mootori, mille nimivõimsus on 115 hj ehk 85 kW. Antud paadil oli lubatud kasutada kuni 6 kW jõuallikat. Registrikanded kinnitavad seda ja need oli tehtud vastavalt omaniku taotlusele arvele võtmiseks. Isegi kui võtta aluseks võimsust, millest on rääkinud tunnistaja Xxx, s.o umbes 95 hj ehk 72 kW on see ikka tunduvalt kõrgem lubatud 6 kW-st. Samas eksperdi xx xx ütlused kinnitavad, et tegemist oli Suzuki TEF 115 mootoriga. Tunnistaja Xxx ütluste kohaselt tuvastas ta mootori mudeli visuaalselt, nähes mootori katet, mille peal oli kirje „115“ ja selle alusel määras reaalvõimsuse, netovõimsuse. Maanteeameti registri kantakse andmed võimsuse kohta tootja antud nimivõimsuse järgi. Suzuki TEF 115 mootori nimivõimsus on 115 hj ehk 85 kW. Seega Z.K ilmselgelt ületas lubatud 6 kW võimsust. Maanteeameti registrisse kantud mootori võimsuse piirang on objektiivne ning sellega peavad arvestama nii menetleja kui väikelaeva juhid. Esitatud aktis, et lubatud kasutada kuni 75 kW mootorit on kirjas, et kasutatavaks mootoriks on Suzuki 100. Kontrollimise päeval aga kasutati hoopis teist mootorit. Kaasatud Suzuki mootorite maaletooja esindaja määras mootori tüübi visuaalselt ja arvuti abil. Tunnistaja Xxx aga tegi oma mõõtmised hiljem ja kontrollimatult. Otsuse resolutiivosas on kirjas, millise rikkumise eest karistus määratakse. Väärteo kvalifikatsioon on tabelis ka olemas. Rikutud oli
§ 37lg 1 ja 2.
Z.K ei olnud esitada isikut tõendavat dokumenti. Kohtuväline menetleja hindas tõendeid igakülgselt ja objektiivselt, jättes arvestamata asjasse mittepuutuvaid dokumente. Kohtuväline mentleja esitas dokumentaalse tõendina väljatrüki Maanteeameti registrist (tl 62 -64) ning menetlusaluse isiku kaitsja esitas väljatrüki arvutiprogrammist „Land&Sea“ (tl 65-66 originaal inglise keeles, tl 72-73 tõlge eesti keelde) mootori testimise kohta koos fotodega testimise käigu kohta (ümbrikus tl 67). Tuvastatud asjaolud ja uuritud tõendid Menetlusaluse isiku Vjatšeslav Z.K ütluste kohaselt oli tema kasutuses kaater (paat) xx reg. nrga xxx, mis kuulus tol ajal Xxx Xxx’ile. 2014 sügisel anti paat ümber tegemiseks tuttavale meistrile Lohusuus. Meister tugevdas paadi karkassi ja tegi ümber paadi „peegli“ (vene k „tranets“), s.o paadi osa mootori kinnitamiseks. Siis kutsuti kohale spetsialist Tartust, tehti paadi tehniline läbivaatus ja Veeteede Amet lubas kasutada mootori võimsusega kuni 75 kW ehk 100 hj. Enne paadi ümber tegemist oli paadi peal vana mootor Moskvitš 412. Peale ümber ehitamist pandi uue mootori „Suzuki 90 “ võimsusega 90 või 100 hj. „Suzuki 100“ mudelit pole sellel paadil kasutanud. Kilovattides ei ületanud võimsus kindlasti 75 kW. Siis 2015.a kevadel, võimalik, et aprillikuus, täpselt ei mäleta, Varnja küla lähedal umbes 2 km kaldast peatati piirivalvurite poolt. Paadis oli veel kaks isikut. Paadi külge oli kinn itatud seesama Suzuki 90 mootor. Mingit markeeringut, võimsust ega mudelit, mootoril ei olnud. Mootori mudel oli vaid müügilepingus, mida kirjutas lepingusse müüja ise. Tehnilist dokumentatsiooni vms mootori kohta ei olnud. Mootorit vahepeal vahetanud ei ole. Piirivalvurite kaatris näitas Z.K kõike dokumente, s.o vanad dokumendid ja tehniline hooldus paadi kohta. Kaasas oli väikelaeva tunnistus ja tehnilise ülevaatuse kontrollakt (tl 36, 37). Väikelaeva juhi tunnistust või isikuttõendavat dokumenti kaasas ei olnud. Ametnikud ütlesid, et mootori võimsuseks on 85 kW, aga „stendile“ nad seda pannud ei ole ega selgitanud, kuidas nad seda kindlaks tegid. Ametnikud 4
(14)kutsusid keegi meistri kohale, ta ühendas mootori juhtmed, peaplokki arvutiga. Arvuti näitas, et peaplokk on teisest mootorist Suzuki
- Võimalik, et see oli teise mootori peaplokk, kuid mootori reaalne võimsus sellest ei muutu. Faktiliselt on see võimalik, et panna Suzuki 90 mootorile teise mootori peaplokk. Keelatud see ei ole. Arvatavasti oli see ka tehtud. Ühe mootori võib kokku panna ka mitme eri mootori osadest, see ei ole keelatud. Kasutatud mootoril ei pea kaasas mingit „passi“ olema. Paat ei ole suur ja kui mootor oleks 85 kW võimsusega siis sellega saaks ka kala suure kogusega kaldale välja sõita, nende mootor aga seda ei võimaldanud. Viimati oli karistatud 200 eurose trahviga selle eest, et sõitsid järvele ja ületasid 1 km piiri kaldast ja ei teavitanud kordoni. Trahv on tasutud. Oli karistus ka joobes juhtimise eest. OÜ xxx tõendi politseile esitanud ei ole. Paadi müügilepingu esitas alles siis, kui kutsuti menetleja juurde (tl 55p-58p). Tunnistajana ja asjatundjana ülekuulatud xx xx ütluste kohaselt on tal tehniline haridus (Ehitusmehaanika Tehnikum, praegu Tallinna Tehnikakõrgkool), xxx OÜ-s töötab alates 2009, praegu on tehnikajuht, meremootoritega tegeleb alates
- aastast. 2015.a mais Politsei- ja Piirivalveametist paluti tal teostada paadimootori tuvastamistööd veendumaks, kas mootor on 90 hj või 115 hj. 21.05.2015 külastas Varnja kordonit ja nägi seda mootorit, mis oli ebasoodsas asendis, kuid piisas, et teha nö. põhjapandava otsuse. Selles mootori blokis on kaks võimsusklassi, nii 90hj kui ka 115hj. Väliste parameetrite järgi ilma väljaulatuvaid märke ei ole võimalik mootori võimsusklassi ära tunda. Ainuke erinevus mootori lähemal uurimisel on kaks organit, gaasijaotussmehhanismis olevad nukkvõllid, mis on spetsifikatsioonis näha, nende erinevus ja mootori elektrooniline juhtmoodul, mis määrab elektrooniliselt võimsuse ja hoiab selle. Mootor oli eemaldatud paadi küljest ja pandud pikali asendisse, rehvide toel lamama. Ta palus tõsta mootor vertikaalasendisse. Seda võimalust aga ei olnud. Siis kasutas elektroonilist programmi mootori kontrollimiseks. Juhtmooduli pealt võetud informatsioon viitas, et tegemist on 115 hj paadimootoriga. Paadimootori igasugused ümberehitused on majanduslikult ebamõistlikud. Juhtmooduleid eraldi ei vahetata ega tellita. Tema 16-aastases tööpraktikas pole seda ette tulnud. Kuna Suzukil ei ole konkureerivaid tootjaid, kes toodaks sarnaseid osasid Suzuki toodetega, võimalus, et mootor oleks kokku pandud, kas odavamatest osadest, on tehniliselt olematu. Tunnistaja koostas uurimise põhjal kaks dokumenti, sh ECM ehk kontrollmooduli raport. Antud olukorras oli mootoril 115 hj ECM peal, viitab sellele, et see mootor on 115 hj võimsusega. Suzuki mootorid TEF 90 ja TEF 115 on ühesuguse kubatuuriga. Tootjad määravad ära masina võimsuse ja nii see jääbki. Võimsuse vähendamise kohta ühtegi vihjet ei olnud. Mootor oli komplektne. Mootori komplekssuses ei näinud kõrvalekaldeid. „Suzuki 100“ mootoreid hakati tootma 2011.a. Võimsusklassi väljaselgitamine antud olukorras õnnestus. Komplektsus ei viidanud asjaolule, et paadimootor oleks olnud oma peaga kokku pandud. Mootor oli tehase komplektsuses. Mootori võimsusklass sai tuvastatud tuginedes visuaalsele vaatlusele ja elektroonilisele diagnostikale. Ettenähtud programmi alusel tehti kindlaks, et mootori võimsus on 115 hj. Eestis ei ole Suzuki esindusel diagnostika stendi, ei ole ühtegi pretsedenti olnud, ei olnud vajadust selle järele. Tunnistajana ja asjatundjana ülekuulatud xxx Xxx ütluste kohaselt lõpetas ta polütehnilise instituudi ning on hariduselt insener-mehhaanik. Alates 1985.a tegeleb motospordiga ning on varem teinud paadimootorite diagnostikat. Selle aasta veebruaris seni tundmatu Z.K tõi temale paadimootori ja eesmärk oli mõõta mootori võimsust. Tunnistaja leidis, et paadimootori 5
(14)võimsust on võimalik mõõta ainult stendi peal. Siis saab mõõta brutovõimsust ja efektiivset võimsust. Mõõtmine näitas 100 hj või isegi vähem. S.t võimsus vindivõllil oli 100 hj. xx. Xxx selgitas, et soetas nimetatud stendi „Land&Sea“ eraviisiliselt, tema teada ei kuulu see kalibreerimisele riigiasutuses või muu kolmanda organisatsiooni poolt ning kalibreerimist teeb ta ise oma arvuti kaudu. Mootori visuaalse vaatluse käigus tegi ta kindlaks mootori mudeli „Suzuki 115“, millele viitas kirje mootori korpuse kaane peal. Kaks esimest numbrit – „11…“ on näha ka fotodel nr 1 ja 2 (ümbrikus tl 67). Dokumentaalsed tõendid OÜ xxx 19.11.2014 tõendist (tl 10) nähtub, et Xxx Xxx teostas väikelaeva xx (xxx) konstruktsiooni muudatusi OÜ xx juhataja xx xx järelevalve all ning ahtripeegi konstruktsioon on kohandatud ja võimaldab kuni 75 kW võimsusega rippmootori paigaldamist. 18.04.2015 (tl 8-9) alla 12m kogupikkusega laeva registreeristunnistusest nähtub, et reg nr-ga xxx kalapaadi xx lubatud mootori võimsus on 75 KW ja omanikuks on xxx OÜ xxx, xxx. Maanteeameti registri väljatrüki kohaselt kuni uue registreerimistunnistuse väljastamiseni 18.04.2015 (tl 8-9) oli „xx“ paadi reg nr-ga xxx lubatud mootori võimsuseks 6 kW (tl 62-64). Samas kinnitab Veeteede Ameti 20.11.2014 tehnilise ülevaatuse kontrollakt nr AT2011141, et ülalmainitud paadiga oli lubatud kasutada mootorit võimsusega kuni 75 kW (tl 11). Vallasasja hoiule võtmise protokolli (tl 39) kohaselt 11.04.2015 kell 16.34 menetlusele allutatud isikult Z.K-lt on KorS § 52 alusel võetud hoiule kalapaat xxx, rippmootor Suzuki ilma mootori numbrita, mis jäeti hoiule Varnja teenistusse. 16.07.2014 müügilepingu (tl 40) kohaselt kohustub müüja Xxx Xxx üle andma ostjale xxx OÜ sõiduki xxx + mootor Suzuki sf 90 VIN-koodiga xxx, reg nr-ga xxx ning ostja kohustub sõiduki vastu võtma ja tasuma ostuhinna. Koos sõidukiga annab müüja ostjale üle sõiduki registreerimistunnistuse ja muud sõidukit puudutavad dokumendid. Lepingul on lepingupoolte allkirjad. Vallasasja hoiule võtmise protokolli (tl 41) kohaselt 17.04.2015 kell 16.20 menetlusele allutatud isikult Semjon Z.K-lt on KorS § 52 alusel võetud hoiule mootorpaadi rippmootor Suzuki ilma mootori numbrita, mis jäeti hoiule Varnja teenistusse. Fototabelil (tl 42) on kujutatud 11.04.2015 Z.K juhitud paadi xxx päramootor Suzuki kate tagumisel küljel kleebisest jäänud number 115 UV valguses. Mootori SUZUKI DF115TL diagnostika väljatrükist nähtub, et mootori võimsus on 115 PS ehk hj (tl 43-44). Hoolduse-remonttööde kaardi (tl 45 ) kohaselt 21.05.2015 paadimootori tuvastamisel teostati mootori üldist kontrolli ja tehti arvutidiagnostikat. Paadimootoril puuduvad seerianumbrid. Paadinumbri päritolu ei ole võimalik ilma seerianumbrita tuvastada. Arvutidiagnostika aruande 6
(14)põhjal sai välja selgitatud paadimootori tehniline seisund ja paadimootori võimsusklass (Suzuki DF115TL). Paadimootori välimuse põhjal on tegemist paadimootoriga aastast 2003-2006. xxx OÜ arve 25.05.2015 diagnostika maksumuse kohta summas 460,32 eurot (tl 46). Karistusregistri väljavõte (tl 54) kohaselt Z.K on 4 korda karistatud väärteo menetluse korras, neist 3 korda liiklusseaduse alusel (viimati 08.07.2015) ja 1 kord kalapüügiseaduse alusel (19.06.2014). Maanteeameti registri väljavõte (tl 62-64) kohaselt paadi xxx omanikuks alates 02.07.2005 oli Xxx Xxx ning alates 18.04.2015 omanikuks on xxx OÜ. xxx Xxxi poolt teostatud mootori testi tulemused (tl 65-66) koos tõlkega (tl 72-73) ning fotod selle juurde (lk 67 ümbrik) millest tulenevalt mõõdeti mootori võimsuseks ca 95 hj. KOHTU SEISUKOHT Kohus, ära kuulanud menetlusaluse isiku ja tema kaitsja, kohtuvälise menetleja esindaja, üle kuulanud tunnistajad-asjatundjad, uurinud asjas kogutud tõendid ja siseveendumuse kohaselt hinnanud tõendid nende kogumis, leiab, et kaebus on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele. VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Antud asjas ei olnud vaidlust selle üle, et otsus tehti pädeva kohtuvälise menetleja poolt. Tulenevalt
§ 9426
lg 2 ja 4 1 Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur oli pädev määrama karistust
§ 93lg 1 järgi.
Menetlusõiguse rikkumised Kaitsepool on aga tuginenud sellele, et kohtuvälise menetleja otsuse resolutiivosas (otsuse 2 lk) puudub viide
§ 93
lg-le 1, kuigi just see seadusesätte sisaldab sanktsiooni nimetatud väärteo toimepanemise eest ning resolutiivosas viidatud
§ 37lg-d 1 ja 2 mingisugust õigusjärelmit ehk sanktsiooni ette ei näe.
Kaitsja arvates tegemist on menetlusõigusenormide olulise rikkumisega, mis on iseenesest küllaldane alus vaidlustatava otsuse tühistamiseks. Kohus kaitsja sellise arvamusega ei nõustu ning leiab, et tegemist ei ole VTMS § 150 lg-s 2 sätestatud olulise rikkumisega. Nõuded kohtuvälise menetleja otsusele tulenevad VTMS §-st 74 ning VTMS § 74 lg 1 p 9 kohaselt märgitakse kohtuvälise menetleja otsuses väärteo kvalifikatsioon, seaduse nimetus, paragrahv, kõige ja punkt. Need andmed on kohtuvälise menetleja otsuses olemas tabeli vormis (otsuse lk 1) vahetult enne seda lauset, milles räägitakse menetlusalusele isikule määratava karistuse liigist ja määrast. Kohus nõustub kaitsjaga selles, et on üldlevinud praktika ja tavaliselt märgitakse kohtuvälise menetleja otsuses rikutud norm, väärteo kvalifikatsioon ja määratav karistus tekstis ühe lause sees. Samas seadus seda otsesõnu ei nõua ning kohtu arvates ei oma määravat tähtsust, kas 7
(14)rikutud norm ja väärteo kvalifikatsioon sisalduvad ühes või kahes erinevas üksteisele järgnevas lauses, nagu see antud juhul on. Kaitsepool leidis ka, et selline sõnastus takistab resolutsioonist arusaamist ning paneb menetlusalust isikut ebasoodsasse olukorda kui ta on sunnitud otsima tekstist välja, mis seaduseparagrahvi alusel teda ikkagi karistati. Kohus ei nõustu selles osas kaitsjaga ning leiab, et vaatamata valitud n.ö mittestandartsele ja tavapärasest stiilist kõrvalekalduva vormi kasutamisele jääb kohtuvälise menetleja otsuse resolutsioon lugejale, sh menetlusalusele isikule, arusaadavaks. Samuti selline kasutatud menetlusdokumendi (otsuse) koostamise stiil ja vorm ei ole vastuolus seaduse nõuetega ega kujuta endast menetlusõiguse olulist rikkumist ning ei anna alust vaidlustatava otsuse tühistamiseks. Samas tuvastab kohus antud asjas rida faktilist ja õiguslikku laadi küsitavusi, millest täpsemini allpool. Süüteokoosseisud Väärteoprotokolli ja kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt 11.04.2015 kell 16.34 Peipsi järvel xxx väikelaevaga (mootorpaadiga) liikumisel ei olnud väikelaeva juhil Z.K kaasas väikelaevajuhi tunnistust ega isikut tõendavat dokumenti. Samuti oli paadile paigaldatud mootor võimsusega 85 kW, mis ületab Maatneeameti liiklusregistris märgitud antud väikelaevale xxxaalselt lubatava mootori võimsuse, s.o 6 kW, millega seadis ohtu väikelaevas viibijaid ja rikkus
§ 37
lg 1 ja 2 nõudeid ja tema teod tuleb kvalifitseerida
§ 93
lg 1 järgi.
§ 93
lg 1 puhul on tegemist blanketse normiga, mis tuleb sisustada viidetega
nendele sätetele, mille nõuete rikkumist menetlusalusele isikule ette heidetakse. Kaevatavast otsusest ja väärteoprotokollist tulenevalt seisneb Z.K-le omistatav tegu
§ 37lg-te 1 ja 2 rikkumises.
Edaspidi tuleb analüüsida, kas Z.K on
loetletud sätete nõudeid eiranud. See eeldab ka seda, et
§ 37
lg-st 1 tuleneb lubatust suurema võimsusega paadimootori kasutamise keeld ning
§ 37
lg-st 2 tuleneb väikelaevajuhi kohustus kanda väikelaeva juhtimisel kaasa kas väikelaeva juhtimisõigust tõendav dokument või muu isikuttõendav dokument. Antud asjas ei vaidle pooled selle üle, et 11.04.2015 kell 16.34 juhtis menetlusalune isik Z.K Peipsi järvel ujuvvahendit – paadi reg. nr-ga xxx ning tal ei olnud kaasas väikelaevajuhi tunnistust või muud isikuttõendavat dokumenti. Selles osas tunnistas Z.K oma süüd, selgitades ülekuulamisel, et tõepoolest unustas tunnistust ja dokumente kaldale.
§ 37
lg 2 näeb ette, et väikelaeva juhtimisel peab väikelaeva juhil kaasas olema väikelaeva juhtimisõigust tõendav dokument, kui selle olemasolu on nõutud, ja väikelaeva registreerimistunnistus.
§ 39lg 5 kohaselt veesõiduki juhtimiseks, millel on purjepind kuni 25 m2 või mootori võimsus kuni 25 k
W, ei nõuta väikelaevajuhi tunnistust, kui veesõiduk sõidab valgel ajal ja hea nähtavuse korral merel kuni 5 meremiili kaugusel kaldast ja sisevetel kuni 9 kilomeetri kaugusel kaldast. Antud seadusesätte grammatilise tõlgendamise tulemusena tuleb tõdeda, et väikelaevajuhi tunnistus on nõutav, kui isik juhib veesõidukit, mille mootori võimsus on suurem kui 25 kW. Seega, mõlema väärteokoosseisu objektiivsete tunnuste tuvastamine eeldab väikelaevale paigaldatud mootori võimsuse kindlakstegemist. 8
(14)Paadimootori võimsus Z.K väitis ülekuulamisel, et mootorpaadile paigaldatud mootori võimsus oli kas 90 või 100 hj, mis tema arvamusel ei ületanud 75 kW. Mootori peal ei olnud selle kohta mingeid markeeringuid ning andmeid selle kohta kandis müügilepingusse (tl 40) müüja. Andmed paadimootori mudeli kohta on ka vastuolulised. Nii müügilepingus on märgitud „Suzuki sf 90“ (tl 40), tehnilise ülevaatuse kontrollakti aga „Suzuki-100“ (tl 11), kusjuures Z.K kinnitusel vahepeal ei vahetanud ta mootorit ehk tegu pidi olema ühe ja sama paadimootoriga. Eeltoodud vastuolude tõttu loeb kohus ebausaldusväärseteks ning jätab tõendikogumist välja Z.K ütlused, mis puudutavad xxx külge kinnitatud paadimootori võimsust ja selle muid omadusi. Samuti tuleb kohtu arvates lugeda ebausaldusväärseteks tunnistaja ja asjatundjana ülekuulatud xx Xxx’i ütlused osas, mis puudutavad tema uuritud paadimootori võimsust ja selle muid omadusi. Kohus nõustub siinkohal kohtuvälise menetleja arvamusega, et suure ajavahemiku möödudes ja kontrollimata tingimustes xx. Xxx’i poolt tehtud katsetused ei saa pidada usaldusväärseteks. Seetõttu jätab kohus xx. Xxx’i ütlused tervikuna, nagu ka kaitsja poolt esitatud dünamoometertesti tulemused (tl 65-66, 72-73), tõendikogumist välja kui ebausaldusväärsed. Kuigi Maanteeameti liiklusregistrist tulenevalt oli xxxaalseks lubatud mootori võimsuseks 6 kW (tl 62) loeb kohus menetlusaluse isiku ütluste, OÜ xxx tõendi (tl 10) ja tehnilise ülevaatuse kontrollakti alusel (tl 11) tuvastatuks, et ka 11.04.2015 seisuga võis xxx paadimootoriga kasutada mootorit võimsusega kuni 75 kW. See, et õiged andmed jäid õigel ajal registrisse esitamata ja sisse kandmata on vastutatava isiku (paadi omaniku) süü. Kuid see ei kummuta asjaolu, et paat oli reaalselt ümber ehitatud, pädeva ametniku poolt kontrollitud ning selle tehniline seisukord lubas kasutada mootorit kuni 75 kW võimsusega, mille kohta anti välja ka vastav kontrollakt. Seega kohtu arvates on antud juhul määrav ujuvvahendi faktiline tehniline seisund, mitte aga faktilistele asjaoludele mittevastav registrikanne. Samas tunnistaja-asjatundja xx. xx ütlustele ja dokumentaalsetele tõenditele tuginedes, s.o hoolduse-remonttööde kaart koos arvuti väljatrükiga (tl 43 -44, 45), loeb kohus tuvastatuks, et 11.04.2015 menetlusaluse isiku poolt xxx mootorpaadiga kasutatud mootori võimsus ületas lubatud võimsuse (75 kW) ja moodustas reaalselt 115 hj ehk ca 84,5 kW (mõõtühikute kalkulaator avalikult kasutatavast allikast: http://www.kipper.ee/calc/calc.htm). xx. xx ütlused on loogilised ja üksikasjalikud. Samuti ei ole kahtlusi tema kui asjatundja pädevuses. Menetlusaluse isiku kaitseversioon, et tegemist on erineva võimsusega mootorite eri osadest kokku pandud paadimootoriga on kohtu arvates alusetu. Z.K ütlustest tulenevalt ta ise selliseid konstruktsioonilisi muudatusi teinud ei ole ning tema vastav oletus on paljasõnaline. Tunnistaja-asjatundja xx. xx ei tuvastanud uurimisel muudatusi mootori komplektsuses ning tema ütluste järgi oli mootor tehase komplektsuses. xx. xx kinnitusel ei ole mootori erinevatest osadest kokku panemine ka majanduslikult otstarbekas ega tehniliselt võimalik. Kohus ei nõustu ka Z.K ja kaitsepoole seisukohaga, et paadimootori võimsust saab reaalselt tuvastada ainult vastaval stendil ning muud meetodid selleks ei kõlba. Seadus ei näe ette, et vastava asjaolu saab tuvastada ainult konkreetset tõendiliiki kasutades. Kohtu arvates aktsepteeritav on ka testimine selles vormis, nagu seda tegi xx. xx ning tema uuringute tulemused on usaldusväärsed ja tõendina lubatavad. 9
(14)Seega menetlusalune isik on juhtinud väikelaeva, kasutades paadimootorit, mis ületas lubatud võimuse. Alljärgnevalt tegeleb kohus
§ 93
lg 1 kui blanketse normi sisu avamisega menetlusalusele isikule etteheidetavate
§ 37
lg 1 ja 2 rikkumistega seoses.
§ 37
lg 1 rikkumine
§ 37
lg 1 sätestab, et väikelaeva kasutamisel ei tohi seada ohtu väikelaevas viibijaid ja kaasliiklejaid ega kahjustada ümbritsevat keskkonda ning tekitada reostust. Väikelaeva ohutu kasutamise eest vastutab väikelaeva juht. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt juhtis Z.K 11.04.2015 väikelaeva xxx millele oli paigaldatud mootor võimsusega 85 kw (115 hj) kuigi lubatud mootori võimsuseks oli liiklusregistri kantud 6 kw, millega pani toime rikkumise, mis on kvalifitseeritav
§ 93lg 1 järgi s.o.
väikelaeva kasutamise nõuete rikkumisena. Kohus leiab, et antud juhul
§ 93
lg 1 kui blanketse süüteokoosseisu sisustamiseks ei ole piisav väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses viitamisest
§ 37
lg-le 1 ning väärteoprotokollist ja kohtuvälise menetleja otsusest ei selgu, milles seisnes oht väikelaevas viibijatele ja kaasliiklejatele või oleks kahjustatud ümbritsev keskkond.
§ 37
lg-st 1 ei tulene otsesõnu lubatust suurema võimsusega mootori kasutamise keeldu. Kohtuvälise menetleja otsust ja väärteoprotokollist nähtuvalt tuletas kohtuväline menetleja sellise ohu tekitamist lubatust suurema võimsusega mootori kasutamise faktist kui sellisest, mis kohtu arvates ei ole piisav. Kohtuväline menetleja pidi väärteokirjelduses ära näitama kõik objektiivsed tunnused, mis tema arvates täidavad
§ 93
lg 1 väärteokooseisu ja
§ 37
lg 1 rikkumise ehk kuidas lubatust suurema võimsusega mootori kasutamine seab ohtu väikelaevas viibijaid ja kaasliiklejaid või kahjustab ümbritseva keskkonda, mida antud juhul tehtud ei ole. Nimetatud puudus on määrava täh endusega ning kohtuastmes seda enam kõrvaldada ei saa. Kehtiva kohtupraktika kohaselt asudes ise otsuses täiendama väärteoprotokollis sisalduvate faktiliste asjaolude kirjeldust, väljub kohus väärteoprotokollide piiridest ja rikub sellega VTMS §-s 87 sätestatut nõuet arutada asja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses (RKKKo nr 3-1-1-4111, p 12). Tulenevalt VTMS §-st 87 on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab eelkõige kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega. Seega peavad väärteoprotokollis olema kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas süüteokoosseis on täidetud. Kohus ei tohi karistada menetlusalust isikut teo eest, mida ei ole väärteoprotokollis kirjeldatud, samuti ei ole kohtul võimalik tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid (RKKKo nr 3-1-1-54-09, p 8.1, 3-1-1-71-07, p 7 ja varasemad). Seega, viidatud puudus väärteokirjelduses
§ 93
lg 1 järgi
§ 37
lg 1 sätestatud rikkumises ei ole kohtuliku arutamise käigus enam kõrvaldatav ning selles osas kuulub otsus tühistamisele. Kohus ei saa rajada oma otsuse oletustele ega väljuda asja arutamisel väärteoprotokolli piiridest. Asudes tuvastama väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid väljub maakohus väärteoprotokolli piiridest, rikkudes sellega oluliselt väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 2 tähenduses. Kui väärteoprotokolli teokirjelduse põhjal ei ole võimalik tuvastada, et menetlusalune isik on pannud toime väärteokoosseisule vastava teo, tuleb väärteomenetlus V™S § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada (RKKKo nr 3-1-1-88-14 p 6.5). 10
(14)Kehtiva kohtupraktika kohaselt väärteomenetlusõiguse olulist rikkumist tuleb eitada, kui väärteoprotokolli puudused ei takista kokkuvõttes selle mõistmist, millist tegu kohtuväline menetleja menetlusalusele isikule ette heidab (RKKKo 3-1-1-23-15 p 49). Antud juhul kohtu arvates on tegemist menetlusõiguse olulise rikkumisega, mis takistab mõistmast seda, millist tegu kohtuväline menetleja menetlusalusele isikule ette heidab ja kohus seda puudust enam kõrvaldada ei saa. Seega tuleb kohtuväline menetleja otsus tühistada osas, millega menetlusalust isikut karistati
§ 93
lg 1 alusel
§ 37
lg 1 rikkumise eest.
§ 37
lg 2 rikkumine Samas
§ 37
lg 2 rikkumise osas Z.K süü on tõendatud ja
§ 93lg 1 väärteokoosseisu tunnused on täidetud.
Vastavalt
§ 37
lg 2 väikelaeva juhtimisel peab väikelaeva juhil kaasas olema väikelaeva juhtimisõigust tõendav dokument, kui selle olemasolu on nõutud, ja väikelaeva registreerimistunnistus.
§ 93
lg 1 kohaselt väikelaevade, alla 12 meetrise kogupikkusega laevade ja jettide registreerimise või kasutamise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Käesolevas väärteoasjas kogutud tõenditega (mentlusaluse enda ütlused, väärteoprotokoll ning eelpool viidatud paadimootori võimsust kinnitavad tõendid) on kinnitust leidnud, et väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas Z.K juhtis mootorpaadi omamata kaasas väikelaeva juhtimisõigust tõendavat dokumenti või isikuttõendavat dokumenti, eirates sellega
§ 37
lg 2, millega rikkus
§ 93lg 1 sätestatu.
Kaitsepoole seisukoht, et ametnikud saaksid tulla menetlusalusele isikule vastu ja lubada dokumentide esitamist hiljem kaldale naasmisel, ei rajane seadusele ja on alusetu. Kui seadusest tuleneb dokumendi kaasas kandmise kohustus, siis on see menetlusalusele isikule ka täitmiseks kohustuslik. Kas tegemist on raske rikkumisega ja kas selles süüdistuses esineb avalik menetlushuvi menetluse jätmiseks on omaette küsimus, mis kuulub lahendamisele eraldi karistuse liigi ja määra üle otsustamisel. KarS § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et Z.K täitis
§ 37
lg 2 rikkudes
§ 93lg 1 objektiivse koosseisu kaudse tahtlusega. Kar
S § 16 lg 4 kohaselt isik pane teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Z.K oli teadlik, et väikelaeva juhtimiseks peab tal kaasas olema väikelaeva juhtimisõigust tõendav dokument või isikutunnistus, kuid enne sõitu ei veendunud nimetatu olemasolus, millega rikkus oma hoolsuskohustuse ja võttis endale sellega kaasneva riski, pidades võimalikus süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist ja möönnes seda. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei esine. VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid ei ole. Samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § -s 30 sätestatud alustel, kuna varem Z.K oli mitmel 11
(14)korral väärtegude eest karistatud ning tema puhul on olemas avalik menetlushuvi menetluse jätkamiseks. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kaevatav otsus tuleb tühistada ning teha uus otsus, mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Menetlus tuleb lõpetada osas, millega menetlusalust isikut karistati
§ 93
lg 1 alusel
§ 37
lg 1 rikkumise eest.
§ 37lg 2 rikkumise eest tuleb määrata kergem karistus. Karistus Kar
S § 56 lg 1 ja lg 2 kohaselt, karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel realiseeruvad mõistetaval karistuse liigis ja määras nii üld- kui ka eripreventiivsed eesmärgid. KarS § 56 sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke (RKKKo nr 3-1-1-14-07).
§ 93
lg 1 järgi süüteo toimepanemise eest näeb seadus karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut. Tuleb arvestada, et Z.K tunnistas oma süüd ning pani väärteo toime kaudse tahtlusega, mis kohtu arvates teeb tema süüd kergemaks. Karistust kergendava asjaoluna võtab kohus KarS § 57 lg 2 alusel arvesse Z.K poolt süü tunnistamist ja kahetsust. Karistust raskendavad asjaolud KarS § 58 mõttes puuduvad. Kohus leiab, et kuna tegemist on väheolulise rikkumisega ning Z.K pole varem sellise teo eest karistatud võib piirduda miinimummäärale lähedase karistusega ning kergendada kohtuvälise menetleja määratud karistust 1 0 trahviühikuni, s.o 40 eurot. Selles osas tuleb teha uus otsus, mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Menetluskulud Z.K lepinguline kaitsja Allan Valk esitas kohtule taotluse, milles palub tema kaitsealuse poolt kantud õigusabikulude hüvitamist summas 1560 eurot. Taotlusele on lisatud JewLex Advokaadibüroo arve nr 15471, välja antud 17.04.2015 , millest nähtub, et õigusabi osutamine väärteoasjas nr 2603,15,000109 võttis aega 4,5 tundi, ühe tunni maksumus on 100 eurot + käibemaks 20%. Arve on summale 540 eu rot. Arve nr 15740, välja antud 23.11.2015, millest nähtub, et õigusabi osutamine väärteoasjas nr 2603,15,000109 võttis aega 4 tundi, ühe tunni maksumus on 100 eurot + käibemaks 20%. Arve on summale 480 eurot. Arve nr 16120, välja antud 19.02.2016, millest nähtub, et õigusabi osutamine väärteoasjas nr 12
(14)2603,15,000109 võttis kokku aega 4,5 tundi, ühe tunni maksumus on 100 eurot + käibemaks 20%. Arve on summale 540 eurot. Samuti kohtule on esitatud õigusabikulude tasumist tõendavad dokumendid: 29.07.2015, 23.11.2015 ja 19.02.2016 maksekorraldused, millest on näha, et xxx OÜ on tasunud 540, 480 ja 540 eurot JewLex Advokaadibüroole ülalmainitud arvete alusel. VTMS § 38 lg 1 kohaselt kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. VTMS § 23 kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 1 kohaselt õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 1 menetluskuludeks on valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega; Z.K kaebus otsusele väärteoasjas nr 2603,15,000109 kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohtule esitatud õigusabikulude hüvitamise taotluses sisaldub ka kulude nimekiri: - otsusega ja toimiku materjalidega tutvumine 2,5 h, - kaebuse koostamine 2 h, - konsultatsioon kliendiga, kohtuistungiks ettevalmistamine, kaitse kohtuistungil (24.11.2015), kokku – 4 h, - kohtutoimikuga tutvumine 35 min, - kaitse kohtuistungil (22.02.2016) – 40 min, - kohtuistungiks ettevalmistamine, taotluse koostamine (1 h 15 min) kaitse kohtuistungil 04.04.2016, kokku 3 h 15 min. Arvestades asja iseloomu ja mahtu leiab kohus, et taotluses toodud kulud on kõrgendatud. Tegemist ei ole mahuka asjaga (kohtueelse toimiku maht on 20 lk) seega on põhjendamata kordi kajastatud materjalidega tutvumise kulud. Peale seda võib lugeda omavahel kattuvateks kuludeks kohtuistungiks ettevalmistamist ja materjalidega/toimikuga tutvumist. Kohus arvestab ka seda, et kaebus rahuldatakse osaliselt ning osa kulusid peab jääma menetlusaluse isiku enda kanda. Kohus on seisukohal, et õigusabikulud on mõistlikud ja põhjendatud osaliselt 9 tunni ulatuses ning kuuluvad hüvitamisele kogusummas 1080 eurot (tunnihind 100 eurot * 9 tundi = 900 eurot + käibemaks 180 eurot). 13
(14)Menetluse käigus kohtuvälise menetleja poolt kantud kulud (mootori diagnostika tl 46) summas 460,32 eurot tuleb jätta riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov Kohtunik 14
(14)