← Eesti

4-12-3502/218

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29.03.2016, Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-12-3502 Kohtunik Tiit Kullerkupp Taotlus H.V avaldus aresti kandmiselt vabastamiseks Süü

§ 63lg 1 sätteid kohaldades LS § 224 lg 2 järgi arest 10 päeva.

H.V esitas otsuse peale apellatsioonkaebuse. Tartu Ringkonnakohtu 14.06.2013 otsusega jäeti Viru Maakohtu 05.03.2013 kohtuotsus muutmata ja H.V apellatsioonkaebus rahuldamata. 02.10.2013 esitas H.V kaitsja kassatsiooni ja kassatsioonitähtaja ennistamise taotluse väärteoasjas nr 4-12-

  1. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11.12.2013 kohtumäärusega ennistati kassatsioonitähtaeg ning jäeti H.V kaitsja kassatsioon menetlusse võtmata VTMS § 160 lg-s 5 märgitud aluste puudumise tõttu. Viru Maakohtu 05.03.2013 kohtuotsus jõustus 11.12.2013 Riigikohtu määrusega. Viru Maakohtu 06.01.2014 teatisega kohustati H.V ilmuma 03.02.2014 Ida Prefektuuri Rakvere kambrisse kohtuotsuse täitmisele. 01.02.2014 esitas H.V avalduse aresti täitmise edasilükkamiseks, kuna täidab tööülesandeid väljaspool Eesti Vabariiki. Viru Maakohtu 17.02.2014 määrusega jäeti H.V avaldus aresti täitmise edasilükkamiseks rahuldamata. Viru Maakohtu 17.02.2014 määruse kättesaamist kinnitas H.V alles 14.04.
  2. 1 24.04.2014 esitas H.V määruskaebuse Viru Maakohtu 17.02.2014 määrusele, millega jäeti rahuldamata tema avaldus aresti täitmise edasilükkamiseks. Tartu Ringkonnakohtu 15.05.2014 kohtumäärusega jäeti Viru Maakohtu 17.02.2014 määrus muutmata ja H.V määruskaebus rahuldamata. Viru Maakohtu 21.05.2014 teatisega kohustati H.V ilmuma 30.06.2014 Ida Prefektuuri Rakvere kambrisse kohtuotsuse täitmisele, H.V aresti kandma ei ilmunud. Viru Maakohtu 02.07.2014 kohtumäärusega määrati kohaldata H.V suhtes sundtoomist ja toimetada ta Ida Prefektuuri Rakvere kambrisse temale mõistetud aresti – 10 päeva – ärakandmisele. 24.03.2016 koostati PPA Põhja Prefektuuri piirivalvur Ü A poolt kinnipidamisprotokoll H.V suhtes Viru Maakohtu kohtumääruse alusel väärteoasjas nr 4-12-
  3. 28.03.2016 esitas H.V Viru Maakohtule avalduse aresti kandmiselt viivitamatult vabastamiseks seoses Viru Maakohtu 05.03.2013 otsuse täitmise aegumisega. Avaldaja märgib, et Viru Maakohtu 05.03.2012 otsus väärteoasjas nr 4-12-3502 jõustus 11.12.
  4. 24.03.2016, s.o rohkem kui kaks aastat pärast otsuse jõustumist, peeti avaldaja kinni Tallinna Sadamas ning toimetati karistuse kandmiseks PPA Ida Prefektuuri Rakvere arestikambrisse.

§ 82

lg 1 p 3 kohaselt otsust ei asuta täitma, kui möödunud on üks aasta väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest.

§ 82

lg 1 p 3 sätestatud üheaastane tähtaeg möödus antud juhul 11.12.2014.

§ 82

lg 2 kohaselt peatub otsuse täitmise aegumine: 1) ajaks, mil isik hoidub kõrvale talle kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest; 2) käesoleva seadustiku §-s 73 või 74 sätestatud alusel määratud katseajaks; 3) ajaks, mil isikule kohaldatud karistuse täitmisele pööramine on edasi lükatud või karistuse täitmise tähtaega on pikendatud; 4) ajaks, mil isik on välisriigis ja teda ei anta välja või teda ei saa välja anda. Avaldaja on seisukohal, et antud juhul ei esine asjaolusid, mis oleksid tinginud otsuse täitmise aegumise peatumise. Avaldaja ei ole karistuse kandmisest teadlikult kõrvale hoidunud. Avaldaja töötab ja töötas ka otsuse tegemise ajal Rootsi Kuningriigis. Nimetatud aja jooksul on avaldaja korduvalt reisinud Eesti ja Rootsi vahet, elanud enda tavapärast elu. Seega jääb avaldajale arusaamatuks, miks teda alles 24.03.2016 kinni peeti ja karistuse kandmisele paigutati. Avaldaja ei ole ennast mingil moel õiguskaitseorganite eest varjanud ega neile muul viisil teinud takistusi seadustes ettenähtud meetmete kasutamiseks tagamaks jõustunud otsuse täitmist. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega ja esitatud taotlusega, leiab, et H.V avaldus aresti kandmiselt vabastamiseks tuleb jätta rahuldamata karistuse kandmisest kõrvale hoidumise tõttu. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 212 lg 1 kohaselt käesolevas peatükis reguleerimata küsimused ning muud kohtuvälise menetleja lahendi või kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtuväline menetleja või lahendit või kohtulahendit täitmisele pööranud kohtuväline menetleja või maakohtu kohtunik oma määrusega menetlusosalisi kohtusse kutsumata kirjalikus menetluses. Karistusseadustiku (

) § 82 lg 1 p 3 sätestab, et otsust ei asuta täitma, kui väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest on möödunud üks aasta.

§ 82

lg 2 p 1 kohaselt otsuse täitmise aegumine peatub ajaks, mil isik hoidub kõrvale talle kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest. 2 Väärteoasja materjalidest lähtuvalt asub kohus seisukohale, et süüdlane H.V on teadlikult hoidunud kõrvale talle kohaldatud karistuse kandmisest. Kogu väärteoasja senise menetluse vältel on isik olnud korduvalt kättesaamatu oma elukoha aadressil ning meiliaadressil, mille kaudu ta ise kohtuga suhtleb, mistõttu on alust arvata, et isik on tahtlikult venitanud väärteomenetlust ja otsuse täitmist. Viru Maakohtu 06.01.2014 teatisega kohustati H.V ilmuma aresti kandmisele Ida Prefektuuri Rakvere kambrisse 03.02.2014, kuid H.V esitas 01.02.2014 taotluse lükata karistuse täitmine edasi. Viru Maakohus tegi taotluse rahuldamata jätmise määruse 17.02.2014, kohtumäärust prooviti isiku elukoha aadressil ja meiliaadressil talle korduvalt kätte toimetada. Alles 14.04.2014 sai süüdlane enda väite kohaselt kohtulahendi kätte ning 24.04.2014 esitas määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Tartu Ringkonnakohus asus oma 15.05.2014 kohtumääruses seisukohale, et lubamatu on käitumine, kus olles küll teadlik tema suhtes tegemisel olevast kohtulahendist, muudab süüdlane selle endale kätte toimetamise võimatuks, venitades selliselt käimasolevat väärteomenetlust tahtlikult ja näidates üles lubamatut ükskõiksust nii toimepandud süüteosse kui selle eest mõistetud karistuse täitmisse. Ringkonnakohus leidis ka, et ei saa välistada süüdlase jätkuvat venitamise ja aresti kandmisest kõrvale hoidumise taktikat. Lisaks rõhutas apellatsioonikohus, et karistuseks mõistetud aresti kandmine ei saa sõltuda süüdlase tahtest ja suvast, vaid kui isik on toime pannud väärteo ja talle on mõistetud selle eest karistuseks arest, siis on tal kohustus ilmuda selle kandmisele kohtu määratud tähtajal, H.V on seda kohustust tahtlikult eiranud, lahkunud tööle välisriiki ning teinud menetlejale enda tabamise väga keeruliseks. Tartu Ringkonnakohtu määrus edastati 15.05.2014 H.V-le tema meiliaadressil. 21.05.2014 saadeti H.V elukoha aadressile ning meiliaadressile teatis, millega kohustati teda ilmuma 30.06.2014 Ida Prefektuuri Rakvere kambisse kohtuotsuse täitmisele. Tähitud kirja süüdlasele kätte toimetada ei õnnestunud ning e-posti teel isik kättesaamist ei kinnitanud. Kohus leiab, et isik hoidus tahtlikult otsuse täitmisest, kuna nimetatud sidevahendite andmed on isik ise kohtule esitanud või nende kaudu kohtuga varasemalt suhelnud. Kuivõrd Rakvere arestikambrist teavitati kohut, et isik ei ole ilmunud aresti kandma, tegi kohus 02.07.2014 H.V kohta sundtoomise kohaldamise määruse. H.V peeti kinni 24.03.2016 ning paigutati Ida Prefektuuri Rakvere kambrisse talle mõistetud 10 päevast aresti kandma. H.V esitatud avalduses on märgitud, et avaldaja ei ole karistuse kandmisest teadlikult kõrvale hoidunud, vaid töötab Rootsi Kuningriigis ning on selle aja jooksul korduvalt reisinud Rootsi ja Eesti vahet. Kohtu hinnangul on need väited põhistamata ja on kummutatud kohtumääruses nimetatud menetlusdokumentidega. Kohus leiab, et isik, olles teadlik tema suhtes jõustunud kohtulahenditest ning talle määratud karistusest, on asunud karistuse kandmisest teadlikult kõrvale hoiduma, kui ta ei ole asunud kohtu määratud tähtajal karistust kandma ning on teinud võimatuks talle kohtudokumentide kätte toimetamise või jätnud kinnitamata talle e-posti teel saadetud dokumentide kättesaamise ja lahkunud tööle välisriiki. Riigikohtu kriminaalkolleegium on kohtuasjas nr 3-1-1-20-08 oma 16.05.2008 määruse punktis 12 märkinud, et kohtuotsuse täitmine

§ 82

mõttes hõlmab lahendi jõustumisele järgnevat menetlust, mis samuti koosneb süüdimõistva kohtuotsuse täitmisele pööramisest ja sellele järgnevast otsuse resolutiivosas määratu reaalsest täideviimisest, vangistuse puhul süüdimõistetu paigutamisest kinnipidamiskohta. Kuid erinevalt KrK regulatsioonist ei sätesta 3

§ 82

lg 2 kindlat ajalist piiri, mille ületamisel otsust ei täideta, hoolimata sellest, et aegumise tähtaeg oli peatunud. Seega kogu ajavahemik, mil isik hoidub kõrvale kohaldatud karistuse kandmisest, arvatakse

§ 82

lg-s 1 sätestatud tähtaegadest välja ja kui kohtuotsus oli pööratud täitmisele (saadetud kohtulahendit täitvale asutusele) õigeaegselt, siis sellise isiku osas otsuse täitmine ei aegu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et otsuse täitmise aegumine on peatunud, kuna H.V on alates 30.06.2014. hoidunud kõrvale talle kohaldatud karistuse kandmisest ning sellest tulenevalt ei ole

§ 82lg 1 p 3 sätestatud otsuse täitmise aegumistähtaeg saabunud.

Seega H.V avaldus aresti kandmiselt vabastamiseks otsuse täitmise aegumise tõttu tuleb jätta rahuldamata. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp Tartu Ringkonnakohtu 30.05.2016 kohtumääruse RESOLUTSIOON:

  1. Viru Maakohtu
  2. märtsi 2016 määrus jätta muutmata.
  3. Määruskaebus jätta rahuldamata.
  4. H.V poolt kaitsjale tasutud õigusabikulu jätta tema enda kanda. Kohtumäärus jõustus
  5. mail
  6. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. Referent /digitaalselt allkirjastatud/ Lea Herne 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.