4-15-11319/9

Väärteoasi 4-15-11319 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar
2. a Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-15-11319 Kohtunik Raina Pärn Väärteoasi Menetlusaluse isiku E.V kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 11.12.
3. a väärteoasjas nr 249015002014 Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlusliik otsusele Menetlusaluse isik: E.V (isikukood xxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxik; epost: ); Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Jõgeva politseijaoskonna patrullitalituse patrullpolitseinik Taivo Rosi. Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
4. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 11.12.
5. a otsus väärteoasjas nr 249015002014 muutmata ja E.V kaebus rahuldamata.
6. Karistuseks määratud rahatrahv tuleb tasuda hiljemalt
7. märtsiks
8. a kohtuvälise menetleja 11.12.
9. a otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele ja otsuses märgitud viitenumbri ja selgitusega. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioonkaebuse võivad esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest alates. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus oli kohtumenetluse pooltele kätte toimetatud. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 11.12.
10. a koostati E.V suhtes väärteoasjas nr 249015002014 väärteoprotokoll AB1404796 (tl 12). Väärteoprotokolli koostamise koht on Jõgevamaa, Põltsamaa linn, Kalevi tn
11. Väärteoprotokollist nähtuvalt liikus mootorsõiduk Ford Mondeo registreerimismärgiga xxxxxxxxembitu tänava suunas. Väärteokirjelduse kohaselt E.V mootorsõiduki Ford Mondeo registreerimismärgiga 1xxxxx omanikuna lubas mootorsõidukit juhtida isikul, kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Kirjeldatud teoga rikkus E.V liiklusseaduse (edaspidi LS) § 90 lg 2 nõudeid ja pani toime LS § 202 lg-s 1 sätestatud väärteo. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Jõgeva politseijaoskonna 11.12.
12. a otsusega karistati E.V LS § 202 lg-s 1 sätestatud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 30 trahviühikut, s.o 120 eurot (tl 5-7). Kohtuvälise menelteja otsuse põhjenduste kohaselt on väärteo toimepanemine tõendatud tunnistaja ütluste ja menetlusaluse isiku ütlustega. Menetlusalune isik E.V esitas kaebuse kohtuvälise menetleja otsusele, milles taotleb Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 11.12.
13. a otsuse väärteoasjas nr 249015002014 tühistamist täies ulatuses. Kaebuse kohaselt on väärteoprotokollis AB1404796 märgitud, et sõiduk Ford Mondeo (tüübikood M1), registreerimismärgiga xxxxxx, liikus 15.11.
14. a kell 18.03 Põltsamaa linnas, Kalevi tn 3 juures Lembitu tänava suunas. Tegelikkuses liikus sõiduk Kalevi tn 3 juures Metsa tänava suunas. Kuna väärteoprotokoll on valesti koostatud, palub kaebaja otsuse tühistada. KOHTU SEISUKOHT
15. Kohus leiab, et kuna kohtumenetluse pooled ei ole avaldanud soovi asja arutamisest kohtuistungil osa võtta, on võimalik väärteoasi lahendada VTMS § 120 lg 1 kohaselt kirjalikus menetluses, juhindudes kohtulahendi tegemisel VTMS §-st
16. Kohus teavitas menetlusalust isikut ja kohtuvälist menetlejat väärteoasja arutamisest kirjalikus menetluses ning tegi teatavaks kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise aja. VTMS § 123 lg 2 alusel arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kaebuses on E.V taotlenud kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist põhjusel, et väärteoprotokollis on märgitud, et sõiduk Ford Mondeo liikus 15.11.
17. a kell 18.03 Põltsamaa linnas, Kalevi tn 3 juures Lembitu tänava suunas, kuid tegelikkuses liikus nimetatud sõiduk Kalevi tn 3 juures Metsa tänava suunas. Seega ei ole E.V kaebuses vaidlustanud asjaolu, et tema mootorsõiduki omanikuna lubas 15.11.
18. a kell 18.03 Põltsamaa linnas, Kalevi tn 3 mootorsõidukit juhtida isikul, kellel puudus vastava kategooria juhtimisõigus. Vaatamata sellele tuleb kohtul lähtuda VTMS § 123 lg-st 2, mille kohaselt tuleb kohtul arutada väärteoasja täies ulatuses, sõltumata kaebuse piiridest ning kontrollida kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 2
19. Kohus, tutvunud väärteoasjas materjalidega, uurinud ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 11.12.
20. a tehtud üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 249015002014 tuleb jätta muutmata ja E.V kaebus rahuldamata.
21. Esmalt peab kohus oluliseks käsitleda E.V kaebuses toodud väidet väärteoprotokolli puuduse kohta – väidetavalt liikus sõiduk Ford Mondeo tegelikkuses Metsa tänava suunas, mitte aga Lembitu tänava suunas, nagu on märgitud väärteoprotokollis. Kohus on VTMS § 87 kohaselt väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega. VTMS § 69 lg 2 p-de 1, 2 kohaselt tuleb väärteoprotokolli põhiosas märkida väärteo lühike kirjeldus ning teo toimepanemise aeg ja koht ning väärteo kvalifikatsioon seaduse nimetuse, paragrahvi, lõike ja punkti järgi. Eeltoodust tulenevalt peab väärteoprotokollis olema kirjeldatud menetlusalusele omistatava teo lühike kirjeldus, aeg ja koht ning õiguslik hinnang (s.o teo kvalifikatsioon). Nimetatud nõude eesmärgiks on tagada, et väärteoprotokollis oleksid kajastatud vajalikud faktilised asjaolud, mille alusel on võimalik hinnata, kas süüteokoosseis on täidetud. Ühtlasi tagatakse seeläbi menetlusaluse isiku kaitseõigust, kuna menetlusalusel isikul on õigus esitada VTMS § 69 lg 6 kohaselt pärast väärteoprotokolli koopia saamist vastulause, tõendeid ja tutvuda väärteotoimikuga, st teostada kaitseõigust. Kohtu hinnangul ei ole väärteokirjeldus E.V suhtes koostatud väärteoprotokollis puudulik. Siinkohal on oluline, et väärteoprotokollis on kajastatud väärteo lühike kirjeldus, teo toimepanemise aeg ja koht, samuti kvalifikatsioon. Kohtu arvates on väärteoprotokollis märgitud teo toimepanemise koht korrektne etteheidetava süüteokoosseisu kontekstis. Väärteoprotokollist nähtuvalt on tõepoolest märgitud, et teo toimepanemise kohaks on Jõgevamaa, Põltsamaa linn, Kalevi tn 3 ja täpsustavalt, et sõiduk liikus Lembitu tn suunas. Asjaolu, et väärteoprotokollis on osundatud sõiduki liikumise suunale ja isegi kui see on ekslik, ei muuda see väärteokirjeldust ebaõigeks. Seda ennekõike põhjusel, et kuigi sõiduki liikumise suunale osutamine on täpsuse küsimus, ei kuulu sõiduki liikumise suund LS § 202 lg-s 1 sätestatud väärteokoosseisu tõendamiseseme asjaolude hulka. Seega ei pea liiklussüütegude puhul teo toimepanemise koht hõlmama alati sõiduki liikumise suunda. Samuti on kohtu arvates piisavalt täpne ja korrektne osundada teo toimepanemise kohale nii nagu on seda tehtud ka kohtuvälise menetleja otsuses, s.o Jõgeva maakond, Põltsamaa linn, Kalevi tn
22. Selliselt esitatud teo toimepanemise koht on kohtu arvates olnud piisav ka menetlusaluse isiku jaoks kaitseõiguse teostamisel. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul väärteoprotokollis märgitud sõiduki liikumise suuna puhul tegemist väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega VTMS § 150 lg 2 mõttes.
23. Järgnevalt hindab kohus, kas väärteomenetluses kogutud tõenditega on tuvastatud, et E.V pani toime väärteoprotokollis märgitud väärteo. 4.1 Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse E.V-le ette , et tema mootorsõiduki Ford Mondeo (registreerimismärgiga xxxxxx) omanikuna 15.11.
24. a kell 18.03 Jõgevamaal, Põltsamaa linnas, Kalevi tn 3 Lembitu tänava suunas, lubas mootorsõidukit juhtida isikul, kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Kirjeldatud teoga rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 2 ja seega pani toime LS § 202 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. LS § 202 lg 1 sätestab vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku mootorsõidukit või trammi juhtima lubamise eest. 4.2 Kohtu hinnangul on väärteoasjas kogutud tõenditega usaldusväärselt tuvastatud, et 15.11.
25. a kell 18.03 Jõgevamaal, Põltsamaa linnas, Kalevi tn 3 E.V mootorsõiduki Ford Mondeo registreerimismärgiga xxxxxx omanikuna lubas mootorsõidukit 3 juhtida xxxxxxxxxxxxxxl, s.o isikul, kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Tunnistaja xxxxxxSalu ütlustest nähtuvalt märkas ta 15.11.
26. a koos patrullpolitseinik xxxxxxxxxxxxxxa patrullis olles Põltsamaa linnas Kalevi tn 3 juures, ebakindla sõidustiiliga mootorsõidukit (registreerimismärgiga xxxxxx). Sõidukile anti sinise-punase vilkuriga peatumismärguanne, misjärel sõiduk peatus koheselt, kuid ilma suunamärguannet andmata. Sõidukit juhtinud isikuks osutus Sanno E.V, kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Mootorsõidukis oli kaasreisijana sõidukit juhtinud Sxxxxxxxxxxxxx isa E.V . Vestluse käigus selgus, et E.V õpetab xxxxxxxxxxxxxx autot juhtima. E.V selgitas politseiametnikele, et Kalevi tänava piirkond on rahulik ja vähese liiklusega (tl 13-14). Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxlusi kinnitavad ka E.V ütlused. E.V ütlustest järeldub, et ta käis 15.11.
27. a koos pojaga (xxxxxxxxxxxxx) Põltsamaal ja pärast söömist, kui E.V tundis ennast halvasti, palus ta xxxxxxxxxxxxxxx koju sõita (tl 12). Kohtu hinnangul on E.V ütlused selle kohta, et ta arvas, et xxxxxxxxxxxxxxx on juhiload olemas, ebausaldusväärsed. Esiteks on oluline, et vahetult pärast peatumist põhjendas E.V rikkumise toimepanemist sellega, et ta õpetab xxxxxxxxxxxxxx autoga sõitma ning Kalevi tänav Põltsamaa linnas on õppesõidu tegemiseks vähese liiklusega ja seega rahulik koht. Lisaks ei ole kohtu arvates eluliselt usutav, et E.V ei olnud teadlik sellest, et tema pojal xxxxxxxxxxxxxxx juhtimisõigus puudub. Nii nähtub kohtule esitatud materjalidest, et E.V ja xxxxxxxxxxxxxx elukohaks on Soome Vabariik - E.V elukohaks on xxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxx elukohaks on xxxxxxxi. Nimetatud linnade vaheline kaugus on ligikaudu 44 kilomeetrit. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et E.V, kes elab oma pojaga ühes riigis ja seejuures küllaltki lähestikku, on küll teadlik sellest, et xxxxxxxxxxxxx käib autokoolis, et omandada juhtimisõigust, kuid samas ei ole teadlik asjaolust, kas xxxxxxxxxxxxx on lõpetanud autokooli ja omandanud juhtimisõiguse või mitte. Lisaks on oluline seegi, et tegemist on lähedaste isikutega. Samuti peab kohus oluliseks rõhutada, et sõiduki juhtimise üleandmisel on üleandja kohustuseks välja selgitada, kas isikul, kellele juhtimist soovitakse üle anda, on juhtimisõigus või ei ole. Nii on LS § 33 lg 11 p 3 kohaselt juhil keelatud üle anda sõiduki juhtimist isikule, kellel puudub selle sõiduki juhtimisõigust tõendav dokument. Seega pidi E.V enne sõiduki juhtimise üleandmist oma pojale veenduma selles, et xxxxxxxxxxxxxxx on olemas sõiduki juhtimisõigus. Vastasel juhul ei olnud sõiduki juhtimise üleandmine lubatud. Tunnistaja xxxxxxxxxx ütlusi kinnitab ka e-teenused detailandmete päring Sanno E.V kohta, millest nähtuvalt puudub xxxxxxxxxxxxxxx juhtimisõigus (tl 16). Eeltoodust tulenevalt on tuvastatud, et väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas juhtis sõidukit Ford Mondeo E.V poeg xxxxxxxxxxxxx. Sõiduki juhtimise andis üle E.V, kes viibis temale kuuluva sõiduki kõrvalistmel. Kuna xxxxxxxxxxxxxxx puudub juhtimisõigus, on E.V xxxxxxxxxxxxxxxsõiduki juhtima lubamisega rikkunud LS § 90 lg-s 2 toodud kohustust mitte lubada sõidukit juhtima isikut, kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Seega on E.V käitumises tuvastatud LS § 202 lg-s 1 sätestatud väärteo objektiivne koosseis. 4.3 Kohus on seisukohal, et E.V on väärteo toime pannud otsese tahtlusega. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 3 järgi paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. 4 Kohus leiab, et E.V oli teadlik, et xxxxxxxxxxxxrel puudub juhtimisõigus. Seega lubadesxxxxxxxxxxxxxxel sellele vaatamata mootorsõidukit juhtida, teadis E.V, et sellega paneb ta toime väärteo. Kuna E.V palus Sxxxxxxxxxxxxxxenda ütluste kohaselt koju sõita, tahtis E.V Sxxxxxxxxxxxxx ka juhtima lubada. 4.4 Eeltoodust tulenevalt on E.V tegevuses täidetud LS § 202 lg-s 1 sätestatud väärteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused ja seega on tegu kohtuvälise menetleja poolt õigesti kvalifitseeritud.
28. Karistuse mõistmisel tuleb juhinduda KarS §-st 56, mille esimese lõike järgi on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. LS § 202 lg-s 1 sätestatud väärteo toimepanemise eest näeb seadus karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut. Kohtuväline menetleja määras E.V-le karistuseks 30 trahviühiku, s.o 120 euro suuruse rahatrahvi. Kohus leiab, et E.V-le määratud karistus on kohane ja põhjendatud. Karistuse määramisel on arvesse võetud, et E.V puuduvad varasemad samalaadsed rikkumised ja E.V süüd teo toimepanemisel. Samuti on arvestatud, et karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kohus leiab, et kuigi E.V pani väärteo toime tahtlikult (otsese tahtlusega), võib pidada E.V süüd keskmisest väiksemaks. E.V lubas ise kõrval istudes lubas oma täisealisel pojal juhtida mootorsõidukit. Oluline on seegi, et E.V ütluste kohaselt on xxxxxxxxxxxxx käinud autokoolis. Ühtlasi ei juhtinudxxxxxxxxxxxxxr sõidukit tiheda liiklusega alal. Seega ei kujutanud xxxxxxxxxxxxxx poolt juhitav mootorsõiduk suurt ohtu ei enda ega kaasliiklejate elule, tervisele ja varale.
29. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et väärteomenetluse läbiviimisel ei ole rikutud väärteomenetlusõigust ja kohtuvälise menetleja lahend tuleb jätta muutmata ning E.V kaebus rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 5