Obsah (6)

§ 66§ 12§ 15§ 2§ 56§ 57

1 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Heli Väinaste Otsuse tegemise aeg ja koht 07. juuni 2016, Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-16-869 Väärteoasi K.I (K.I) väärteoasi

§ 66

lg 2 ja lg 3 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi ühe aasta jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt üheteistkümnel kuul 66,60 eurot ja viimasel kuul 67,40 eurot. Rahatrahvi osamaksed tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole Swedbank EE932200221023778606, SEB Pank EE891010220034796011, Danske Bank EE403300333416110002 või Nordea Pank EE

1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100081886 ning selgitus „4-16-869, K.I , rahatrahvi osamakse“. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD
2. 24.12.2015 koostas Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik A T menetlusalusele isikule K.I-le väärteoprotokolli väärteoasjas nr: 2590,15,005120 selle kohta, et K.I 24.12.2015 kell 01.37 Lääne-Viru maakonnas Rakvere linnas Tartu tn 43, Lilleoru ja Karja tn vahel, liikudes Karja tn suunas, juhtis mootorsõidukit (xxxx registreerimismärgiga xxxx) seisundis kui juhi väljahingatavas õhus mõõdeti alkoholisisaldus 0,76+/-0,05 - 0,71 mg/l. Mõõdetud seadmega Alcotest 7110 ARAF0024, taatlustunnistus TTRC-15-
3. Sellega rikkus menetlusalune isik K.I LS § 69 lg 3 nõudeid ja väärtegu kvalifitseeriti LS § 224 lg 2 järgi. Menetlusalune isik K.I väärteoprotokollile vastulauset ei esitanud.
4. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja A U 18.01.2016 otsusega väärteoasjas nr: 2590,15,005120 määrati menetlusalusele isikule K.I-le liiklusseaduse § 224 lg 2 alusel karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks, sest K.I 24.12.2015 kell 01.37 Lääne-Viru maakonnas Rakvere linnas Tartu tn 43 (Lilleoru ja Karja tn ristmik) suunaga Karja tn poole, juhtis mootorsõidukit seisundis kui juhi väljahingatavas õhus mõõdeti alkoholisisaldus 0,76+/-0,05 - 0,71 mg/l. Mõõdetud seadmega Alcotest 7110 ARAF-0024, taatlustunnistus TTRC-15-
6. 07.02.2016 esitas menetlusalune isik K.I Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale kaebuse kohtuvälise menetleja otsusele väärteoasjas nr: 2590,15,
7. Kaebuse esitaja on seisukohal, et tema karistamine antud teo eest on võimalik suurema rahatrahviga, mitte kohe juhtimisõiguse äravõtmisega. Ta pole paadunud liiklusrikkujaga ning tema töö on seotud autojuhtimisega. Ta on oma teost järeldused teinud ja südamest kahetseb. Kaebuse esitaja märgib, et tavaliselt ta üldse alkoholi ei tarvita, kuna tema tervis seda ei võimalda. Tema ülalpidamisel on kaks alaealist last ning tema töö seisneb töötajate otsimises mööda vabariiki, mida paraku ühistranspordiga teha ei õnnestu. Antud juhul annab vajaliku õppetunni ka suur rahatrahv. Juhtimisõiguse äravõtmisega kaotaks kaebuse esitaja töö ning kannatajad oleksid 3 lapsed. Kaebuse esitaja palub tühistada vaidlustatud otsus ja mõista karistuseks rahatrahv, mida võimaldada tasuda ositi aasta jooksul. Juhtimisõiguse äravõtmist lisakaristusena palub kaebuse esitaja mitte kohaldada.
8. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskond edastas 10.03.2016 kohtule oma seisukoha K.I kaebusele, milles tõi välja, et menetlusaluse isiku alkoholisisalduseks väljahingatavas õhus mõõdeti 0,76+/-0,05, s.o 0,71 mg/l kohta. Kriminaalvastutus algab 0,75 mg/l kohta. Isik, asudes liiklusesse, peab arvestama asjaoluga, et ta oma tegevusega ei paneks ohtu ei ennast ega kaasliiklejaid. Lähtudes karistuse üldpreventiivsetest eesmärkidest tuleb ühiskonnale anda signaal, et selline käitumine on õiguskorra poolt taunitav. Kui sellise isiku karistamisel lähtuda karistuse alammäärast, annaks see ühiskonnale vale signaali. Isik peab talle määratud karistusest aru saama, et tema poolt toime pandud tegu oli vale. Joobes juhtimine (piirmäära ületamine) on üks peamistest liiklusohutusprobleemidest. Kuigi joobes juhtimist (piirmäära ületajaid) esineb palju harvemini kui kiiruseületamisi, on selle mõju liiklusohutusele väga suur. Uuringud kinnitavad, et liiklusõnnetuse risk kasvab eksponentsiaalselt vere alkoholisisaldusega, kusjuures oluline tõus on täheldatav alates tasemest 0,8 promilli. Noorte, kogenematute sõidukijuhtide puhul võib risk olla märgatav juba 0,2 promillist. Euroopa Komisjon märgib, et keskmise juhi jaoks kasvab risk liiklusõnnetusse sattuda kaine juhiga võrreldes kahekordseks, kui juhi vere alkoholisisaldus on 0,5...0,8 promilli, kuid surmaga lõppeva õnnetuse suhteline risk on kaine juhiga võrreldes palju kordi suurem. Mootorsõiduki juhtimise näol alkoholijoobes on tegemist riigi poolt rangelt karistatava õigusrikkumisega. Menetlusalune isik tekitas seega soodsa pinnase võimaliku liiklusõnnetuse tekkimiseks. Karistused sõltuvad rikkumise iseloomust, samas aga tuleb arvestada asjaoluga, et mootorsõiduki juhtimisele joobeseisundis ei saa olla ühtegi vabandust.
9. aasta jooksul pidas politsei kinni 7878 alkoholi tarvitanud autojuhti. Karistuse määramisel arvestab kohtuväline menetleja toimepandud teo ohtlikkust ja asjaolu, et isikule inkrimineeritud väärteo puhul on tegemist üha enam sageneva väärteoliigiga, mille karistamisse ei saa suhtuda kergekäeliselt ja karistus peab olema piisav, et mõju avaldada ning peab toimima. Mootorsõiduki juht on kohustatud jälgima ja järgima ümbritsevat liikluskeskkonda, sinna alla käib ka liikluskorraldusvahenditest ja liiklusreeglitest kinnipidamine. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb tema suhtes põhikaristusena kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1-99-09, 3-1-1-76-07) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimeste hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks milline karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. Karistuse üldpreventiivne eesmärk on tagada õigusnormide tõsiselt võetavus ning kogukonna usaldus ning rahulolu, et süütegudele reageeritaks õigeaegselt. Lähtudes karistuse üldpreventiivsetest eesmärkidest tuleb ühiskonnale anda signaal, et selline käitumine on õiguskorra poolt taunitav. Menetlusaluse isiku alkoholijoove oli sedavõrd suur 0,71 mg/l, et ta napilt pääses kriminaalmenetlusest 0,75 mg/l. Karmid karistused mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest on pandud teadlikult, hoidmaks ära võimalike liiklusõnnetuste tekkimise, mille suurimaks põhjuseks ongi mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes. Oma teoga lõi menetlusalune isik soodsa võimaliku pinnase liiklusõnnetuse tekkimiseks, milles oleks võinud viga või surma saada süütud kaasliiklejad. Eeltoodust lähtuvalt palub kohtuväline menetleja jätta Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja A U otsus väärteoasjas nr: 2590,15,005120 muutmata ja K.I kaebus rahuldamata. 4 KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 117 lg 1 p 4 kohaselt lahendab maakohtunik asja kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku §-le
11. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Antud juhul on kohtumenetluse pooled nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses, mistõttu kuulub asi lahendamisele kirjalikus menetluses.
12. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid kontrollib ka kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Vastavalt VTMS §-le 133 peab kohus käesolevat kaebust lahendades otsustama järgmised küsimused: 1) kas väärteoasjas ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud; 2) kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse; 3) kas teo on pannud toime menetlusalune isik; 4) kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud; 5) kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt; 6) kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust; 7) kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega; 8) kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel.
13. Liiklusseaduse (LS) § 69 lg 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. LS § 224 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi.
14. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 3-7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tuvastatuks. Kohtuväline menetleja on lugenud menetlusaluse isiku K.I poolt väärteo toimepanemise tõendatuks väärteoprotokollis esitatud tõenditega, millisteks on indikaatorvahendi kasutamise protokoll, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll, ülekuulamise protokollid ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus.

§ 12

lg 2 kohaselt on süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg.

§ 15lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Antud juhul tuleb kohtul hinnata, kas tõendamist on leidnud mootorsõiduki juhtimine K.I poolt seisundis, kus tema veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. 5 Indikaatorvahendi kasutamise protokollist (tl 27) nähtub, et K.I allutati kontrollile 24.12.2015 kell 01.39 ning kasutades indikaatorvahendit Alcoquant 6020 nr A111121 mõõdeti tema väljahingatava õhu alkoholisisalduseks 0,83 mg/l. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist ühes tõendusliku alkomeetri väljatrükiga (tl 28) nähtub, et 24.12.2015 kell 02.00, kasutades tõenduslikku alkomeetrit Alcotest 7110 Typ MKIII EST nr ARAF -0024, mõõtevahendi taatlustunnistuse nr TTRC-15-00190, mõõdeti K.I väljahingatava õhu alkoholisisalduse lõplikuks lugemiks 0,76 mg/l laiendmääramatusega +/- 0,05 mg/l, mis teeb lõplikuks mõõtetulemuseks 0,71 mg/l. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest (tl 29) nähtub, et 24.12.2015 Rakvere linnas Tartu tn 43 Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik A T, arvesse võttes, et K.I juhtis 24.12.2015 sõidukit xxxx reg märgiga xxxx ning tema kontrollimisel liiklusjärelevalve käigus selgus, et juhi väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära, otsustas kõrvaldada K.I sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 2 alusel, kuna on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis, alates 24.12.2015 kell 01.40 kuni aluse äralangemiseni. Tunnistaja R Ki ütlustega (tl 30) on tõendatud, et olles 24.12.2015 patrullis patrullpolitseinik A Tega teostasid nad liiklusjärelevalvet Rakvere linnas Tartu tänaval. Nende poole pöördus naisterahvas, kes väitis, et Piira küla Raktoomi tanklast võib liikuma hakata meesterahvas xxxx ning kes on joobes. Nad hakkasid liikuma Piira küla suunas ja kella 01.36 paiku märkasidki antud sõidukit liikumas Piira külas Rakvere-Luige mnt 4. km suunaga Rakvere poole. Nad järgnesid sõidukile ja peatasid selle Tartu tn 43 maja ees punase-sinise vilkuriga. Sõidukiks oli xxxx reg nr xxxx, mida juhtis K.I, isikukood xxx. Kontrolli käigus selgus, et juhi väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus üle lubatud piirmäära. Menetlusaluse isiku K.I ülekuulamise protokollist (tl 31) nähtub, et ütlusi anda ta ei soovinud. Seega on tõendatud, et menetlusalune isik K.I rikkus LS § 69 lg 3 nõudeid, pannes toime LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel. 9.

§ 2

lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik K.I .

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. LS § 224 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. Kohtuväline menetleja määras LS § 224 lg 2 alusel K.I-le karistuseks juhtimisõiguse äravõtmise kolmeks kuuks. Karistuse määramisel arvestas kohtuväline menetleja toimepandud teo ohtlikkust ja asjaolu, et isikule inkrimineeritud väärteo puhul on tegemist üha enam sageneva süüteoga, mille karistamisse ei saa suhtuda kergekäeliselt ja karistus peab 6 olema piisav, et mõju avaldada. Kohtuväline menetleja ei näinud karistuse määramisel K.I karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid, sest K.I menetlusaluse isikuna kasutas oma õigust ütlusi mitte anda, lisaks sellele ei esitanud ta ka väärteoprotokollile vastulauset. Menetlusaluse isiku kaebusest nähtub karistust kergendav asjaolu, milleks on

§ 57lg 1 p 3 kohaselt puhtsüdamlik kahetsus.

Kohtuväline menetleja viitab otsuses Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikale, kus on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades, seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut. Samas ei nähtu kohtuvälise menetleja otsusest, mil moel on kohtuväline menetleja võtnud arvesse süüdlase isikut ja tema omadusi, millest tulenevalt on eripreventiivse eesmärgi saavutamine võimalik üksnes karistusena juhtimisõiguse äravõtmisega. Kohtu arvates on kohtuväline menetleja K.I-le karistust määrates keskendunud põhiliselt karistuse üldpreventiivsetele eesmärkidele. Üksnes ühiskonnas taoliste liiklusalaste süütegude toimepanemise piiramise vajadusest, s.o õiguskorra kaitsmise huvidest ehk üldpreventiivsest eesmärgist, ei saa käesoleval juhul karistuse määramisel lähtuda. Karistusregistri väljatrükist (tl 32) nähtub, et menetlusalusel isikul K.I ei olnud enne nimetatud väärteo toimepanemist kehtivaid väärteokaristusi. Menetlusaluse isiku poolt kaebusele lisatud tööandja xxxx taotlusest (tl 9) nähtub, et K.I töötab äriühingus personalijuhina, tema igapäevaste tööülesannete hulka kuulub Soome-Eesti erinevatel ehitusobjektidel töötajate värbamine, koolitamine ja kõik muu sellega seonduv. Kuna töö juurde kuulub vältimatult ka juhtimisõiguse omamine, siis palub tööandja karistada K.I rahatrahviga, jättes juhtimisõiguse alles. K.I ülalpidamisel on kaks alaealist last. Arvestades kõike eeltoodut on kohtu arvates LS § 224 lg 2 alusel karistusena juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks K.I suhtes ebaproportsionaalne, sest karistuse üld- ja eripreventiivsed eesmärgid oleksid K.I puhul täidetud ka karistusena ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast suurema rahatrahvi, milleks on rahatrahv 200 trahviühikut, s.o 800 eurot, mõistmisega. 10. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS §-dest 120 lg 1, 132 p 2, 133, 134, 135 rahuldab kohus K.I kaebuse ning tühistab Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja A U 18.01.2016 otsuse väärteoasjas nr: 2590,15,005120 osaliselt, s.o K.I-le LS § 224 lg 2 alusel määratud karistuse osas, tehes selles osas uue otsuse ning võimaldades menetlusaluse isiku majanduslikku olukorda arvestades, mõistetud rahatrahvi tasuda ositi ühe aasta jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik