4-17-6290/3

4-17-6290 KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Harju Maakohus

1. detsembril 2017.a Liivalaia kohtumaja, Tallinn 4-17-6290 Margot Mikler Kaebuse esitaja U.U, isikukood xxx; elukoht: xxxx Kaebuse esitaja lepinguline esindaja Janika Drobot, Eesti Õigusbüroo OÜ jurist; Lembitu 8 – 1, Tallinn; e-post: janika@juristaitab.ee Menetlustoiming Kaebuse läbi vaatamata jätmine ning tagastamine RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata U.U taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 05.07.2017.a. üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2302,17,
2. Jätta U.U kaebus PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 05.07.2017.a. üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2302,17,007010 läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool või menetlusväline isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama Kohtu poolt tuvastatud asjaolud U.U lepinguline esindaja esitas 30.11.2017.a. Harju Maakohtule kaebuse ja taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks PPA prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 05.07.2017.a. üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2302,17,
3. Vaidlustatud otsusega karistati kaebajat liiklusseaduse (edaspidi LS) § 50 lg 3 p 2 ja § 32 lg 1 p 1 rikkumise eest LS § 259 lg 2 p 3 alusel rahatrahviga 40 trahviühiku ulatuse, s.o. 160,00 euroga. Kaebuse esitaja lepinguline esindaja on seisukohal, et kaevatav otsus tuleb tühistada täies ulatuses, kuna kaebaja ei ole rikkunud liiklusnõudeid ja on alusetult karistatud liiklusseaduse alusel. Samuti on kaebuse esitaja lepinguline esindaja esitanud koos kaebusega ka kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse põhjendades seda sellega, et väärteoprotokolli punktis muud tõendid ja andmed oli menetleja soovil märgitud, et otsus saadetakse posti teel ning selle all nurgas on allkirjastatud protokolli koostaja poolt. Kaebaja ootas otsust, kuna algusest peale ei olnud nõus sellega, et tema nimele on koostatud väärteoprotokoll. Kaebaja oli kindel, et see tuleb vastavalt kokkuleppele posti teel temale koju ja peale seda kui tema ei nõustu on tal võimalus see vaidlustada. 03.10.2017.a. sai kaebaja kohtutäiturilt teate, et temalt nõutakse välja trahvi ning sai teada, et menetluse tähtaeg on mööda lastud. Kohtumääruse põhjendused VTMS § 114 lg 4 kohaselt on menetlusosalisel õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja üldmenetluses tehtud otsuse peale 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Nähtuvalt kaebusele lisatud väärteoprotokollist AB1546117, on sellel kirjas, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 12.07.2017.a. Väärteoprotokolli kohaselt on kaebuse esitaja protokolliga tutvunud 13.06.2017.a.ning kinnituseks selle kohta on kaebuse esitaja andnud allkirja. Kaebuse esitaja allkiri väärteoprotokollil tõendab, et isikule tehti teatavaks kuupäev, millal kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Järelikult oli isik menetlustoimingute tegemise juures ja seega oli menetlusalune isik täiesti teadlik tema suhtes algatatud väärteomenetlusest, temale koostatud väärteoprotokollist ning sellest tulenevalt ka kuupäevast, millal kohtuvälise menetleja lahend oli kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Otsusele järele minemata jätmisega võttis kaebaja endale ise riski, et ei saa õigeaegselt teada otsuse sisust ja ta võib seetõttu mööda lasta ka kaebuse esitamise tähtaja. Asjaolu, et menetlusalune isik soovis otsuse edastamist postiga ei saa kuidagi lugeda mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja ennistamisel, kuna kehtiva kohtupraktika kohaselt on VTMS § 114 lg 4 sätestatud kaebuse esitamise tähtaja arvutamise juures õiguslik tähendus vaid sellel, millal on väärteoprotokolli kohaselt kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav (RKL 3-1-1-84-13). Seejuures eeldatakse kohtuvälise menetleja otsuse teatavakstegemisel menetlusaluse isiku aktiivset rolli, s.o seda, et menetlusalune isik läheks väärteoprotokollis teatavaks tehtud ajal ise kohtuvälise menetleja juurde otsusega tutvuma ning juhul kui menetlusalune isik seda ei tee, siis kannab ta üldjuhul riski, mis kaasneb otsuse sisust mitteteadmisega (RKL 3-1-1-83-08). Kaebuse on U.U esindaja esitanud Harju Maakohtule 30.11.2017.a., seega peale kaebuse esitamiseks seaduses ettenähtud tähtaja möödumist, kuivõrd kaebuse esitamise tähtpäevaks oli 27.07.2017.a. Kohtule esitatud kaebuses ja tähtaja ennistamise taotluses ei ole U.U selgitanud, mis põhjusel ei läinud ta kohtuvälise menetleja juurde üldmenetluse otsusega tutvuma selleks ettenähtud ajal. Maakohus asub seisukohale, et väärteoprotokollis märgitud viite, millisel kuupäeval on kohtuvälise menetleja lahend isikule kättesaadav, täieliku selguse tõttu ei saanud kaebajal olla mingit ebaselgust selles, mis kuupäeval on tal võimalik väärteoasjas tehtud otsusega tutvuda. Kohus asub seisukohale, et kaebuse esitaja esindaja poolt kaebuses toodud asjaolu, et kaebaja jäi otsust ootama posti teel, ei ole mõjuvaks põhjuseks kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmiseks, kuivõrd isikul oli teada väärteootsuse kättesaamise kuupäev. Kaebaja pidi ise üles näitama aktiivsust ning tutvuma väärteoasjas tehtud otsusega ettenähtud kuupäeval kohtuvälise menetleja juures. Teades kuu aega varem kohtuvälise menetleja poolt otsuse kättesaadavaks tegemise kuupäeva, oleks kaebuse esitaja pidanud üles näitama vajalikku hoolsust kindlustamaks otsuse õigeaegne kättesaamine ning sellest tulenevalt oleks kaebuse esitajal olnud võimalus realiseerida oma kaebeõigus seaduses sätestatud ajal ning korras. Kooskõlas VTMS § 70 lg 5 peab kohtuväline menetleja tegema väärteoprotokollile märke kuupäeva kohta, millal kohtuvälise menetleja lahend on kättesaadav menetleja juures, mis tähendab, et U.U pidi ise hoolitsema selle eest, et saaks õigeaegselt tema kohta tehtud otsuse kätte. Menetlusaluse isiku teavitamine valminud lahendist või lahendi koopia saatmine 2 menetlusalusele isikule ei muuda käesoleva seadustiku §-s 114 sätestatud edasikaebetähtaegu. Seega ei oma kaebetähtaja möödalaskmise seisukohalt mingisugust tähendust asjaolu, et kaebaja sai 03.10.2017.a. kohtutäiturilt teada, et temalt nõutakse välja rahatrahvi. Vastavalt VTMS § 38 lg-le 1 järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 172 lg 1 sätestab, et mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg ennistatakse selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvateks põhjusteks äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega ja muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt asunud seisukohale, et kaebetähtaja ennistamisel mõistetakse mõjuva põhjusena sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordi – või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud – raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (RKL 3-1-1-77-98). Käesolevas asjas ei nähtu ühelegi sellisele põhjusele viidet. Kohtule ei ole esitatud ühtegi sellist tõendit, mis kinnitaks mõne objektiivse asjaolu esinemist kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmiseks. Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et U.U ei pidanud kinni seaduses sätestatud tähtajast kaebuse esitamiseks, kaebuse esitamise tähtaeg ei ole mööda lastud objektiivsetel põhjustel, mistõttu ei kuulu taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamisele ning seetõttu ei kuulu kaebus läbivaatamisele. VTMS § 118 lg 2 p 1 kohaselt kui kaebus on esitatud pärast VTMS § 114 lg 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata, teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule. Kohus juhindub KrMS §-st 172, VTMS § 118 lg 2 p 1, §
4. /digitaalselt allkirjastatu/ Margot Mikler Kohtunik 3