KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. oktoober 2017, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-17-1599 (2330,17,000550) Kohtunik Galina Jasnjuk Kohtuistungi s
§ 242
lg 1 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 242 lg 1 järgi. Kohtuvälise menetleja 01.03.2017 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2330,16,000550 on seaduslik ning kohtuväline menetleja ei nõustu väärteomenetluse lõpetamisega VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohtuväline menetleja jäi kohtuistungil otsuses toodud seisukohale ning palus jätta kaebus rahuldamata. Kohtuistungil on avaldanud: - väärteoprotokoll, et T.D, olles 01.02.2017 kell 13.06 Narvas, Kreenholmi 30 juhtis mootorsõidukit sõidutas sõitjat, kes ei olnud nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga. (tl 10), - CD plaat (tl 25), - menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll (tl 14-15), - tunnistaja ülekuulamise protokoll (tl 11), - vastulause (tl 16-17), - Politsei- ja Piirivalveameti teatis (tl 18), 4
(2)- otsus väärteoasjas nr 2330,17,000550 (tl 19). Maakohtu seisukoht ja põhjendused VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku, tunnistajad, kohtuvälise menetleja ametniku, uurinud asjas kogutud tõendeid ja hinnanud enda siseveendumuse kohaselt tõendeid nende kogumis, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning vaidlustatud otsus tuleb jätta muutmata. Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse T.D-le liiklusseaduse §
§ 242
lg 1 alusel ette, et olles 01.02.2017 kella 13.06 ajal Narvas, Kreenholmi 30 juures juhtides mootorsõidukit sõidutas sõitjat, kes ei olnud nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga. Liiklusseaduse § 33 lg 11 p 4 sätestab, et juhil on keelatud sõidutada sõitjat, kes ei ole käesoleva seaduse § 30 lõike 1 kohaselt turvavööga kinnitatud. Väärteoprotokollis kirjeldatud tegu vastab formaalselt liiklusseaduse §
§ 242lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteokoosseisu tunnustele.
Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt oli B sõidu ajal turvavöö kinnitatud. Ta i stus sõiduautos juhi kõrval. S õidukit juhtinud T.D ning tagaistmel istunud A L ütluste kohaselt oli B sõidu ajal turvavöö kinnitatud ja T.D veendus selles enne sõitu. Tunnistaja Z nägi isiklikult, et B oli sõidu ajal turvavöö kinnitamata. Z ütluseid kinnitavad J V ja N R. N R sõnul oli hästi näha, et reisija oli turvavööga kinnitamata ja patrull tegi otsuse, et see sõiduk tuleb peatada. Salvestiselt on näha, et politseisõiduk liigub paremalt poolt Renault’i kõrvale ning möödub sellest. Mõlemad sõidukid peatuvad korraks ülekäiguraja ees ning seejärel liigub Renault taas ette ning politseisõiduk reastub Renault’i taha. Samuti on nii L kui ka Z kinnitanud, et mingil hetkel liikus politseibuss T.D auto kõrval ning tegemist oli T.D juhitud autost kõrgema sõidukiga. Viimane tähendab, et politseisõiduki aknast, mis paiknes Renault’i akendest kõrgemal, oli viimasest möödudes Renault’s toimuv hästi näha. Seda enam, et mõlemad sõidukid liikusid sel hetkel minimaalse kiirusega. Neil asjaoludel ei ole kohtul alust kahelda tunnistaja Z ja R ütlustes, et Renault’i juhi kõrval istunud isikul oli sõidu ajal turvavöö kinnitamata. Videosalvestisel on fikseeritud, et 0.00.58 sekundil (ajal, mil Renault alustas vasakpöörde sooritamist) on tõepoolest võimalik läbi Renault’i tagumise akna näha sõiduki sisemust ning kõrvalistuja ja sõiduki küljeseina vahel paistab tühimik, kus peaks korrektse kinnituse korral paiknema turvavöö. Võrreldes seda juhipoolse küljega, siis seal analoogset tühimikku ei ole. Renault sõitis edasi ja sekund hiljem toimub juhi kõrvalistuja liikumine ning seejärel on juba salvestiselt (0.01.03) näha, et kaasreisija ja auto küljeseina vahel on nõuetekohaselt paiknev turvavöö. 5
(2)Kohus leiab, et J V, N R, A Z ütluste alusel ja videosalvestuse arvestamisel, millest võib näha, et politseinikel oli võimalus vaadata ja hinnata kas oli tunnistaja B turvavööga kinnitatud või ei olnud. Peale selle kohus nägi videosalvestusel, et oli üks hetk, kus võib näha, et kaasreisija ei olnud turvavööga kinnitatud. Oli näha, et kaasreisijal puudub rihm: koht, kus peaks asetsema turvavöö, kaasreisija parema õla kinnituskoha ja sõiduki külgposti vahel, see koht oli tühi. Kohus võtab arvesse J V , N R ja A Z ütlused. Kohtul ei ole põhjendusi kahelda nende ütlustes, kuna need vastavad asjaoludele, samuti ei ole nad vastuolulised ja on kooskõlas videosalvestisega ja väärteoasja materjalidega. Tunnistajate ütlused on nii uurimisel kui kohtus analoogsed, järjepidevad ja alused neid mitte uskuda puuduvad. Kohus usaldab J V , N R ja A Z ütlusi. A L selgitas, et enne sõitu T.D ütleb alati, et tuleb turvavööd kinnitada. Kuid A L ei ütle, et T.D 01.02.2017 veendus selles. A L oli istunud tagaistmel, väljaspool juhi vaatevälja. T.D, Y B , A L ei saanud kohtus selgitada, millisel viisil T.D veendus, et kõik kaasreisijad on turvavööga kinnitatud. T.D ja Y B väitsid kohtuistungil, et autojuht just nimelt veendus selles, et kaasreisijad on turvavööga kinnitatud. Kuigi kohtueelsel uurimisel ei ole nad seda öelnud. (tl 12- 15). T.D, Y B 01.02.2017 ütluste protokollid ei sisalda teavet selle kohta, et T.D oli veendunud. Olid ainult üldised fraasid: «ma ei hakka paigalt liikuma enne, kui kõik on kinnitatud», «autos viibinud inimesed olid kinnitatud turvavööga». Kohus arvab, et antud vastuolud on olulised. Seoses sellega on kohtul alust arvata, et T.D , Y B, A L andsid vastuolulisi ja paljasõnalisi ütlusi. T.D ütluste hindamisel ei saa jätta tähelepanuta, et tulenevalt LS § 33 lg 2 p-st 6 oli just tema kohustuseks veenduda enne sõidu alustamist turvavahendite nõuetekohases kasutamises ja mitte sõidutada sõitjat, kes pole seda nõuet täitnud. Seega juhul, kui kaasreisija ei kasutanud turvavarustust nõuetekohaselt, oli tegemist T.D poolt LS nõuete rikkumisega. Arvestades siinkohal, et videosalvestuselt nähtuv on vastuolus T.D ütlustega, järeldub, et T.D on andnud ennast õigustavaid ning rikkumisi varjavaid ütluseid. Kohus jõuab järeldusele, et T.D andis kohtuistungi käigus ütlusi, mille eesmärgiks on kinnitada oma süütust. Menetlusaluse isiku ning tunnistajate B ja L ütlused on vastuolus tunnistajate J V, N R, A Z ütlustega ja videosalvestisega. Peale selle kohus ei usalda T.D, Y B , A L ütlusi, kuna nad on asja lõpptulemusest huvitatud isikud ja Y B , A L on kaebuse esitajale lähedased isikud. Seega on N L , Y B, A L andnud ebatõepäraseid ütlusi, mistõttu on kohtul põhjust kahelda nende ütluste usaldusväärsuses. Sellepärast jätab kohus T.D , Y B, A L ütlused tõendite kogumist välja. Eelöeldu ning tunnistajate Z, J V, R ütluste ja videosalvestise pinnalt loeb kohus tõendatuks, et Y B ei olnud väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas mootorsõidukis kaasreisijana sõites turvavöö nõuetekohaselt kinnitatud. T.D aga juhtis mootorsõidukit sõidutas sõitjat, kes ei olnud nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga. Taoline käitumine täidab LS § 242 lg 1 objektiivsed tunnused. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et T.D pani väärteo toime ettevaatamatusest. KarS § 18 lg 1 kohaselt ettevaatamatus on 6
(2)kergemeelsus ja hooletus, KarS § 18 lg 3 sätestatu kohaselt isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kohus leiab, et tegu oli toime pandud vähemalt hooletusest. Menetlusalusele isikule on saanud jääda tähelepanuta, et Y B turvavööga ei ole nõuetekohaselt kinnitatud. Seda kinnitab videosalvestis, millest nähtuvalt kinnitas Y B koheselt turvavöö, kui politsei andis kõnealusele sõidukile peatumismärguande. Kohus arvab, et T.D ei veendunud selles, et kõik on turvavööd kinnitanud ja hakkas sõitma. Kohus loeb tõendatuks T.D käitumises liiklusseaduse § 242 lg 1 sätestatud väärteo objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste esinemise. Seega on tuvastatud, et kaebaja rikkus liiklusseaduse § 33 lg 11 p 4 nõudeid ning pani tahtlikult toime liiklusseaduse § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo. Karistuse mõistmisel tuleb vastavalt KarS § 56 lg-le 1 arvestada süüteo toime pannud isiku süüd. Peale selle tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdlase isikut ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Kehtiv kohtupraktika rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada ja analüüsida tegu, mille menetlusalune isik toime pani, selle tehisolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda isikut iseloomustavatest andmetest. Liiklusseaduse § 242 lg 1 kohaselt on rahatrahviga (kuni 20 trahviühikut) karistatav mootorsõidukivõi trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest. Kohtuväline menetleja on LS § 242 lg 1 järgi määranud karistuseks rahatrahvi 10 trahviühiku ulatuses, so summas 40 eurot. Maksimaalseks karistuse määraks nimetatud rikkumise eest on 20 trahviühikut. Seega on kohtuväline menetleja määranud karistuse keskmise määra. Kohtu hinnangul on antud juhul taoline karistuse määr põhjendatud. Arvestades kaebaja tegu konkreetse süüteokoosseisu kontekstis, on kohtu arvates tegemist keskmist karistust vääriva teoga. Kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid antud juhul tuvastatud ei ole. Samas tuleb aga arvestada ka süüdlase isikut, eelkõige asjaolu, et tal puuduvad kehtivad karistused. Seetõttu leiab kohus, et karistus alla keskmise määra on põhjendatud. Kõike eelnevat kokku võttes on kohus seisukohal, et vaidlustatud otsuse tühistamiseks puudub alus ning kohus jätab VTMS § 132 p 1 alusel T.D kaebuse rahuldamata. Käesolevas menetluses on tekkinud kulud seoses tunnistaja V kohtuistungile ilmumisega. Tunnistajale hüvitati transpordikulud summas 5,80 eurot. VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva otsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kuivõrd kohus jätab kaebuse rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsuse muutmata, jäävad menetluskulud menetlusaluse isiku kanda. Nimetatust lähtuvalt mõistab kohus kaebajalt riigituludesse välja tunnistaja J V transpordikulud summas 5,80 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ 7
(2)Galina Jasnjuk Kohtunik 8
(2)