lg 1 Toimepanemise aeg ja koht 19.09.2017 kl 16:58, Merivälja tee, Tallinn Kaebuse esitaja Z.J (isikukood xxx, elukoht: xxxx, Eesti Vabariigi kodanik, töökoht puudub) Kaebuse esitaja kaitsja Vandeadvokaat Yaroslav Radziwill-Širjajev A.Ratnikov&Partners, asukoht: J.Köleri 8, Tallinn) Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet, Põhja Prefektuur Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskus liiklusmenetlustalitus Kohtuistungi aeg ja koht 11.12.2017, Liivalaia kohtumaja Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Z.J Kaebuse esitaja kaitsja Yaroslav Radziwill-Širjajev Kohtuvälise menetleja esindaja Enel Kuiv (AB RESOLUTSIOON Juhindudes V™S § 111, § 132 p 1, § 133-135, § 155-156 kohus otsustas:
lg 1 p 3 mõttes, kuna äkilise peatamise korral oleks Z.J võinud tekitada ohtlikku olukorda. Z.J tegi antud olukorras kõige parema otsuse ja ületas ristmiku kollase tulega. Kohtuväline menetleja palus kohtuistungil jätta kaebus rahuldamata. Videolt on näha, et mikrobussi taga liikus kaubaauto, mis koheselt pidurdas. Pikivahe oli piisav, kaks sõidukit oleks veel ära mahtunud. Kaitsja põhiline väide on see, et otsuse faabulas on kirjas punase fooritulega, õige on kollane, mis on ka videolt näha. Otsuses on menetleja leidnud, et Z.J käitumises on liiklusnõuete rikkumine tuvastatud ning
lg 1 järgi inkrimineeritud väärteokoosseis on olemas.
lg 1 väärteo koosseisu puhul ei ole oluline, kas keelava kollase või keelava punase fooritulega, mistõttu on kohtuvälises menetluses jäetud menetlus lõpetamata õigesti, seega puuduvad otsuse tühistamiseks alused. 2 Kohtuotsuse põhjendused Maakohus, kuulanud kohtuliku arutamise käigus ära kaebuse esitaja, kaitsja ning kohtuvälise menetleja seisukohti ning hinnanud kõiki kogutud ja uuritud tõendeid kogumis, leiab, et Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 11.10.2017 otsus väärteoasjas nr 2315,17,006862 tuleb jätta muutmata ning Z.J kaebus rahuldamata. V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses sõltumata esitatud kaebuse piiridest ning kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 19.09.2017 koostatud väärteoprotokollist AB1538174 väärteoasjas nr 2315,17,006862 (VT tl 1) selgub, et 19.09.2017 kell 16:58 Tallinnas Merivälja tee ja Randvere tee ristmikul alustas Z.J mootorsõiduki Mercedes-Benz registreerimismärk xxxx roolis ristmiku ületamist foori keelava tulega. Menetlusalune isik rikkus seega
lg 3 ning pani toime
Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on Z.J tutvunud V™S § 19 sätestatud õiguste ja kohustustega (VT toim lk 1). Z.J oli rikkumise toimepanemise ajal vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus, mida kinnitab Maanteeameti Liiklusregistri väljavõte (VT tl 2). Kohtuistungil vaadeldud videosalvestusel on selgelt näha sõiduki Mercedes-Benz registreerimismärk xxxx liikumist ristmikul ja ristmiku ületamist foori keelava tulega. Seega ei täitnud Z.J
lg 3 tulenevat nõuet.
lg 2 kohaselt korraldatakse liiklust liikluskorraldusvahenditega.
lg 1 kohaselt reguleerib ümartuledega foor sõidukite, jalakäijafoori puudumisel aga ka jalakäijate liiklust. Fooril on kolm ümmargust tuld: ülal punane, keskel kollane, all roheline. Erandina võidakse kasutada tulede rõhtasetusega foori, millel on vasakul punane, keskel kollane ja paremal roheline tuli. Tuled tähendavad järgmist: roheline lubab liikuda (p 1); roheline vilkuv lubab liikuda, kuid teatab peatsest kollase tule süttimisest (p 2); kollane keelab liikuda; peatumiseks ettenähtud kohast tohib edasi liikuda vaid juhul, kui seal peatumine on ilma liiklust ohustamata võimatu; kui tuli süttib hetkel, mil juht on ristmikul või ülekäigurajal, tuleb liikumist jätkata (p 3); punane keelab liikuda (p 4); punane ja kollane korraga keelavad liikuda ja teatavad peatsest rohelise tule süttimisest (p 5).
lg 3 kohaselt juht peab foori või reguleerija keelava märguande korral seisma jääma stoppjoone või stoppjoonemärgi ees. Selle puudumisel võib jalakäijat takistamata sõita kuni lõikuva sõidutee ääreni. Z.J ütlused ei klapi kohtuistungil vaadeldud videosalvestusega selles osas, et tema taga olev sõiduk võinuks äkilisel pidurdamisel Mercedesele otsa sõita. Videosalvestusel on selgelt näha, et Mercedese taga liikuv sõiduk pidurdas, kui roheline foorituli hakkas vilkuma. Samuti on näha kuidas Z.J algul vähendab kiirust ning kohe suurendab jälle, alustab ristmiku ületamist kollase fooritulega ning enne veel kui ristmiku ületada jõuab, süttib fooris punane tuli. Keelava fooritulega ristmiku ületades võttis Z.J teadlikult riski. Valgusfoori näol on tegemist liikluskorraldusvahendiga, mis reguleerib liikumist ja liiklusvoolu seismajäämist, seega pidi kaebaja valgusfoorile lähenedes teadvustama endale, et lubav foorituli läheb keelavaks foorituleks enne, kui tema juhitud sõiduk ristmiku ületamist alustadagi jõuab. 3 Fooriga reguleeritud sõidurajale või ristmikule lähenedes peab mootorsõiduki juht valima kiirust, mis võimaldab foori keelava tule süttimisel peatada sõiduk stoppjoone ees või reguleeritud ristmikul ristuva sõidutee ääre peal.
lg 3 p 1 kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiirust olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust ning peab sõidukiiruse valikul võtma arvesse oma sõidukogemust, teeolusid, sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Z.J kinnitas, et sõitis kiirusega 55 km/t ning sõidukis oli 15 inimest. Z.J väide, et ta ületas ristmiku sujuvalt, et sõidukis viibinuid isikuid mitte ohtu seada, ei ole antud juhul asjakohane. Kohus on seisukohal, et Z.J on
lg 1 nõudeid rikkunud, väärtegu on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega.
lg 1 kohaselt karistatakse foori keelava tule ajal ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale sõitmise eest rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. Sõidukitega Tallinna linnas liiklusõnnetuste ning selles hukkunud ja vigastada saanute arvu seostatakse suures osas keelavate fooritulede eiramisega. Kohtuväline menetleja on Z.J-ile karistuseks määranud rahatrahvi 30 trahviühiku ulatuses, s.o 120 eurot. Kõik liiklejad on kohustatud järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid ning olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud. Kõigi endal lasuvate kohustuste täitmiseks ning endal vajaliku sissetuleku tagamiseks peab isik ise valima käitumisviisi, mis tagaks talle vajaliku majandusliku olukorra säilimise. Mis puutub kaebuse esitaja väidetesse menetlusnormide rikkumise kohta väärteoasja kohtuvälises menetluses, siis on kohus seisukohal, et kohtuväline menetleja ei ole ei väärteoprotokolli koostamisel ega väärteootsuse tegemisel rikkunud oluliselt väärteomenetlust ning seetõttu puudub ka alus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks V™S § 132 p 3 alusel ja väärteomenetluse lõpetamiseks V™S § 29 lg 1 p 1 alusel. Karistusregistri teatisest (tl 19) nähtub kaebajal kehtivate karistuste olemasolu mitmete liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest, viimati karistatud
S § 56 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ja karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süü suurust käesoleval juhul mõjutab suuresti teo iseloom. Kohus leiab, et Z.J-ile koostatud Politsei- ja Piirivalveamet Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 11.10.2017 otsus väärteoasjas nr 2315,17,006862 tema karistamise kohta
lg 1 on põhjendatud ja temale karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Kaitsja esitas kohtule taotluse menetluskulude hüvitamiseks (tl 14-17). Kohus jätab muutmata Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 11.10.2017 otsuse väärteoasjas nr 2315,17,006862, seega ei kuulu kaitsja taotlus rahuldamisele. Leo Kunman Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.