lg.2 järgi, otsuse kuupäev 3.07.2017 karistuseks mõistetud juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks; 2)26.05.
lg.2 järgi, otsuse kuupäev 26.05.2017karistuseks mõisteti rahatrahv 55 trahviühikut, s.o. 220 eurot; 3)3.03.
lg.1 järgi, otsuse kuupäev 3.03.2017- karistuseks mõistetud rahatrahv 22 trahviühikut ehk 88 eurot; 4)13.01.
lg.2 järgi, otsuse kuupäev 13.01.2017karistuseks mõisteti rahatrahv 15 trahviühikut ehk 60 eurot; 5)11.12.2016 toimepandud rikkumine LS § 227 lg.2 (ja § 242 lg.1) järgi, otsuse kuupäev 11.12.2016- karistuseks mõisteti rahatrahv 80 trahviühikut ehk 320 eurot. Nähtub, et O.J on toime pannud samasisulise rikkumise- lubatud sõidukiiruse ületamise- perioodil detsember 2016- november 2017, s.o. 11 kuu jooksul kuuel korral. Neist viie rikkumise eest on karistus juba määratud, kuues rikkumine on käesolevas asjas käsitletav rikkumine. Karistusandmete kohaselt on rahatrahv olnud ühel korral alla sanktsiooni keskmise määra (13.01.2017 toimepandud rikkumine, trahv 15 trahviühikut). 3.03.2017 toimepandud rikkumise eest on mõistetud rahatrahv 22 trahviühikut ehk üle sanktsiooni keskmise määra (LS § 227 lg 1 järgi on sanktsioon kuni 30 trahviühikut). 26.05.2017 toimepandud rikkumise eest on mõistetud rahatrahv 55 trahviühikut ehk üle sanktsiooni keskmise määra (keskmine on 50 trahviühikut) ja 11.12.2016 rikkumise eest peaaegu sanktsiooni maksimaalmääras ehk 80 trahviühikut. Lisaks sellele on O.J varasemalt juhtimisõigus ära võetud üheks kuuks 03.07.2017.a. otsusega. Seega O.J-ile on samalaadse süüteo eest juba varasemalt samalaadne karistus mõistetud, kuid see ei hoidnud teda uue rikkumise toimepanemisest. O.J ise põhjendab rikkumisi sellega, et ta sõidab väga palju üle Eesti ja väljaspool Eestit 5 seoses töökohustustega. Kohtuväline menetleja osundab sellele, et KarS § 56 lg. 1 sätestatut arvestades tuleb süüdlasele karistuse määramisel lähtuda karistuse eripreventiivsest eesmärgist, s.o. mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. Kohtuväline menetleja leiab, et O.J-ile käesolevalt mõistetud karistus vastab toimepandud teole, isiku süüle ja mõjustatavusele. Juba kohtuvälise menetleja otsuses on viidatud sellele, et isikul juba on samalaadilise teo eest karistuse kogemus olemas, ta ei ole kohandanud oma sõiduki kiirust vastavalt seaduse sätetele, ta tuleb juhtimiselt kõrvaldada, kuna on teistele liiklejatele ohtlik. Kohtuväline menetleja viitas istungil, et O.J-ile mõistetud karistus ei ole sanktsiooni maksimaalses määras, sanktsioon on kuni kuus kuud juhtimisõiguse äravõtmist. Keskmise kiiruse suurenemine 1 km võrra tunnis suurendab liiklusõnnetuse riski 3% võrra. O.J oli otsuse tegemise ajal 7 kehtivat karistust, neist 5 kiiruse ületamise eest. Käesoleval juhul on menetlusaluse isiku süü suur: ta ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 28 km tunnis. See on väga suur kiiruseületamine, seda eriti pimedal ajal, valgustamata teel. Süü suuruse hulka kuulub ka isiku arusaamine toimepandud teo keelatusest- O.J on varasemalt samaliigiliste rikkumiste eest korduvalt karistatud, mis tähendab, et arusaamine sellise teo ohtlikkusest ja lubamatusest peab talle olema ilmne. Vastutust raskendavad asjaolud puuduvad. Vastutust kergendava asjaoluna on kohtuväline menetleja arvestanud isiku kahetsust. Samas kohus hindab isiku kahetsust pigem formaalseks. Kahetsuse formaalsusele viitab, et samalaadilised rikkumised leiavad korduvalt aset ja O.J-i arvates õigustab järjekordset kiiruseületamist tema suur sõitude hulk. Antud rikkumise puhul on võimalik rikkujat karistada rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Varasem karistuste ajalugu näitab, et seni kohaldatud karistused ei ole O.J-i mõjutanud liiklema lubatud sõidukiiruse piires, s.h. ka mitte rahatrahv peaaegu maksimaalmääras. Ka rahatrahvi kohaldamisel tuleb kohtul järgida LS § 227 lg.2 sanktsiooni piiri- kuni 100 trahviühikut- ja ei ole võimalik kohaldada trahvi suures summas nagu pani ette menetlusalune isik ise. Varasemast on näha, et selle karistusliigi mõjutusvõimalused puuduvad. Seetõttu on põhjendatud valida teine karistusliik, mille suhtes on menetlusalune isik eelduslikult karistustundlikum - juhti misõiguse äravõtmine. Kohtuväline menetleja on kohaldanud juhtimisõiguse äravõtmist kolmeks kuuks, s.o. sanktsiooni keskmises määras, mis on kohtu hinnangul proportsionaalne ja põhjendatud. Kohtuvälise menetleja otsus jääb muutmata, kaebus rahuldamata. Kohus juhindub otsuse tegemisel VTMS § 132 p. 1 ja § 133. Menetluskulud VTMS § 38 lg. 1 sätestab, et KrMS § 180 lg. 1 sätestab, et . Menetluskulud jäävad O.J-i kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Ülle Raag 6 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.