lg 1 kohaldamise vältimatuks eelduseks olevast süüteokoosseisu olulisest osast, so küsimus sellest, millise juhi tegevus on põhjuslikus seoses saabunud tagajärjega. • Väärteoasja lahendamisel tuleb anda hinnang ka VW juhi poolt foorinõuete rikkumise kohta. • Kaebuse esitaja on seisukohal, et väärteomenetleja Katrin Nõmmik ei saanud olla otsuse tegemisel erapooletu. V™S § 25 lg 1 p 2 kohaselt on kohtuvälise menetleja ametnik kohustatud taanduma, kui ta on varem menetlenud sama väärteoasja ( Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahend nr 3-1-1-13-08). 2 KOHTU SEISUKOHT Väärteoasjas ei ole vaidlust selle üle, et 14. augustil 2016 kella 12.25 paiku toimus liiklusõnnetus, mille käigus Vabaduse pst ja Lai tn ristmikul suunaga Vabaduse sillale Raido Nöpsi poolt juhitud mootorsõiduk Audi A6 reg. nr XXX, kerghaagisega Tikitreiler reg.nr XXX Tartu linnas, esimeselt sõidurajalt ümber reastudes teisele sõidurajale ja teisel sõidurajal otse liikunud V.P. poolt juhitud mootorsõiduk VW Tiguan reg.nr XXX põrkusid kokku, mistõttu tekkis varaline kahju V.P. mootorsõiduki VW Tiguan parema külje kahjustamise näol ning S.K. mootorsõiduki Audi A6 vasakpoolse külje kahjustamise näol. Kaebuses on asutud seisukohale, et Raido Nöps ei ole liiklusnõudesid rikkunud. Kohus peab käesolevas väärteoasjas tõendeid uurides lahendama seega küsimuse, kas kogutud tõendid kinnitavad kohtuvälise menetleja poolt väärteoprotokollis kajastatud Raido Nöpsile ette heidetud rikkumiste toimepanemist või mitte. Samuti tuleb kohtul tulenevalt kaebusest vastata küsimusele, kas V.P.VW juhina sõitis ristmikule foori keelava tulega ning kas menetlusalune isik sai ette näha V.P.tegutsemist konkreetses liiklussituatsioonis. Kaebuses on esitatud ka seisukoht, mille kohaselt väärteomenetleja Katrin Nõmmik ei saanud olla otsuse tegemisel erapooletu ja V™S § 25 lg 1 p 2 kohaselt oleks kohtuvälise menetleja ametnik olnud kohustatud taanduma. Kohus võtab seisukoha, kas kaebuses väidetuga saab nõustuda või mitte. Lõpuks peab kohus võtma seisukoha menetluskulude osas. Menetlusalusele isikule heidetakse ette, et ta ümberreastumisel ei veendunud selle ohutuses ning ei hoidnud ohutut külgvahet.
lg 2 p 8 kohaselt on juht kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid.
Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt oli tema Vabaduse puiesteel enne Laia tänava ristmikku parempoolsel sõidurajal esimene auto. Ta veendus, et otse üle ristmiku liikumiseks on ainult üks sõidurada, millel viibis tema ning vahetult pärast ristmikku jaguneb tema kasutatud sõidurada kaheks. Samuti veendus Raido Nöps selles, et Vabaduse pst teine sõidurada on sellel ristmikul lubatud üksnes vasakpöördeks. Menetlusaluse isiku ütlustest nähtub ka see, et ta alustas liikumist olukorras, kus tema sõidurajal oli süttinud roheline tuli, kuid vasakpoolsel sõidurajal põles endiselt punane tuli. Eespool kajastatud menetlusaluse isiku ütluste usaldusväärsust toetavad OÜ IB FOOR vastused (tl 33-35, 47-49 ja53-54), millede kohaselt oli foori töötsükkel järgmine: kui fooris nr 1 (sõidurada, kus asus Raido Nöps) süttib roheline tuli sekundil 67, siis fooris nr 12 (sõidurada, kuhu oli reastunud V.P.) põles punane tuli 67-ndast sekundist kõigepealt viis sekundit pluss veel 16 sekundit. Kohus on seisukohal, et Raido Nöpsi ütlustest tulenevalt, mille usaldusväärsuses pole kohtul alust kahelda, alustas ta ristmiku ületamist lubava rohelise fooritulega ning lülitas kohe sisse ka vasaku suunatule, et esimesel võimalusel liikuda vasakule sõidurajale, sest tema sihiks oli jõuda Kroonuaia tänavale. Tutvudes väärteoasjas kohtule esitatud sündmuskoha vaatlusprotokolliga ja skeemiga (tl 28) ning fotodega sündmuskohalt (tl 29-31) on ilmne, et Raido Nöpsil oli liikluskorralduse märke järgides õigus teostada sõidurea vahetus, et suunduda Emajõe tänavale. 3 Tunnistaja V.P. selgitas kohtus, et tema nägi alles Vabaduse pst -Laia tn ristmikul, et vasakpööre Laiale tänavale on ajutiselt keelatud. Olukorras, kus ta oli eelnevalt reastunud tavapäraselt vasakpööret lubavale sõidurajale, mis võimaldas tavaolukorras vaid vasakpööret teostada, otsustas ta olukorra lahendada mitte tagasipööret teostades, sest see tundus talle ebaloogiline, vaid sõitis oma sõidurajalt otse Vabaduse silla suunas. Tunnistaja ei osanud kohtus öelda, milline tuli põles vasakpöörde fooris hetkel kui tema otsustas otse Vabaduse silla suunas sõita. Tunnistaja oli seisukohal, et temal oli õigus sõita otse üle ristmiku ja sõites otse ei teinud tema mingeid manöövreid. V.P. selgitas kohtus, et nii tema kui ka Raido Nöps hakkasid liikuma ühel hetkel ja ühesuguse kiirusega. Tunnistaja kinnitas, et ta eiras liikluskorraldusvahendi „Sõidurajad-ja suunad“(märki nr 53) nõudeid, mis kohustab juhti äärmiselt vasakpoolselt sõidurajalt keerama vasakule ning olukorras, kus vasakpööre oli ristmikul ajutise liiklusmärgiga 3.3.3. kohaselt keelatud, ei sooritanud äärmiselt vasakpoolselt sõidurajalt tagasipööret, vaid liikus otse suunal üle ristmiku. Samuti avaldas tunnistaja, et juhul kui tema poleks otse sõitnud, siis poleks ka liiklusõnnetust juhtunud. Kõrvutades Raido Nöpsi ja V.P. ütlusi ja hinnates neid ütlusi OÜ IB FOOR poolt kohtule edastatud 14.08.2016 kella 12.25 paiku töös olnud foori fooriprogrammi infoga, saab teha vaid järgmise järelduse- V.P. alustas otsesõitu ristmikule hetkel kui tema sõidurajal oli fooris punane tuli ja sõidurajal, kus asus Raido Nöps, roheline tuli. Seega rikkus V.P.liikudes punase tulega
Järgnevalt peab kohus leidma vastuse küsimusele, kas Raido Nöps sai ja pidi ette nägema, et V.P.kes oli reastunud oma sõidukiga VW teisel sõidurajal, kus oli liikluskorralduse märkide järgi sel päeval keelatud teostada vasakpööret, asub sõitma otse suunas, mis polnud lubatud liikluskorralduse märkide järgi ja teeb seda olukorras, kus tema sõidurajal on ees punane foorituli? Majandus-ja kommunikatsiooniministri 22.01.2011 määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ kohaselt keelab liiklusmärk 3.3.3. vasakpöörde, kuid lubab teostada tagasipööret. Tõendamist on leidnud, et 14.08.2016 kella 12.25 paiku asus nimetatud märk 3.3.3.Vabaduse pst ja Laia tn ristmikul keelates vasakpoolsest sõidurajast vasakpöörde tegemise. Liiklusseaduse § 16 lg 1 sätestab, et liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Tuginedes Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20.09.2002 lahendis 3-1-1-94-07 punktis 7 kajastanud seisukohale on ilmne, et iga liikleja, kellel on kohustus arvestada teiste liiklejatega ja kohustus hoiduda kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda, on õigus eeldada, et ka teised liiklejad ja muud isikud täidavad liikluseeskirja nõudeid. Riigikohus on rõhutanud, et sellisest usalduspõhimõttest tuleneb omakorda nõue, et liiklusega seotud õigusrikkumiste asjade menetlemisel, eriti aga liiklusõnnetusega seotud kuritegude menetlemisel, tuleb kaaluda kõigi liiklusõnnetuses osalenud liiklejate käitumist ja anda nende käitumisele õiguslik hinnang, sest vastasel korral ei ole võimalik objektiivselt hinnata kelle käitumine oli põhjuslikus seoses inimese vigastuste tekitamisega või surma põhjustamisega. Kohus on seisukohal, et käesolevas väärteoasjas ei ole kohtuväline menetleja igakülgselt kaalunud ja hinnanud mõlema liiklusõnnetuses osalenud juhi käitumist. Tõsi on see, et ka tunnistaja V.P.on väärteokorras samas liiklussituatsioonis aset leidnud teo eest
lg 1 alusel karistatud, kuid kohtuväline menetleja ei ole esitanud seisukohti ja tõendeid, et just Raido Nöpsile kohtuvälise menetleja poolt etteheidetav tegu oli tagajärje suhtes põhjuslik. 4 Kohus on seiskohal, et usalduspõhimõttest lähtudes puudus menetlusalusel isikul igasugune hoolsuskohustus ette näha, et V.P.VW juhina liigub vasakpöörde rajalt otse punase tulega ja rikub liiklusmärgi nõudeid. Vastates küsimusele sellest, kas V.P.reastus ümber oma sõidurajalt või mitte, tuleb nõustuda kaitsja seisukohaga, et tegelikkuses ei olnud tegemist mitte ümberreastumise ja teise juhi poolt mööda oma sõidurada otse liikumisega, vaid VW juht sõitis vahetult enne kokkupõrke toimumist ristmikul vasakpöörderajalt otse, rikkudes lisaks keelule liigelda punase fooritulega ka liiklusmärgi 53 „Sõidurajad ja -suunad“ nõudeid. Ka olukorras, kus V.P. l oleks olnud liiklusnõuetest tulenevalt õigus otsesuunas liikuda, oleks tal tulnud teed anda temast paremal asuvale liiklejale, so Raido Nöpsile, sest ka tema manööver on vaadeldav ümberreastumisena. Kohus on seisukohal, et väärteoasjas kogutud tõendite põhjal liikles Raido Nöps 14.08.2016 kella 12.25 paiku Tartu linnas Vabaduse pst – Laia tn ristmikul vastavalt liiklusseaduse nõuetele ja kohus ei tuvastanud tema poolt
lg 2 p 8 ja § 46 lg 3 sätestatud normide rikkumist.
lg 2 p 8 kohaselt veendus Raido Nöps, et olukorras, kus tema oli ainsal otsesõitu lubaval sõidurajal esimene, oli tal ristmikku ületades õigus eeldada, et lülitades sisse vasakpoolse suunatule, saab ta ohutult teosada vasakpöörde ega takista või ohusta teisi liiklejaid. Konkreetses olukorras ei ole mitte ühegi tõendiga leidnud tõendamist, et Raido Nöps oleks rikkunud nõuet hoida ohutut külgvahet. Avarii põhjuseks oli kohtu arvamuse kohaselt asjaolu, et liikluskorraldusest segadusse sattunud V.P.hakkas liikuma punase fooritulega vasakpööret lubavalt rajalt otse ja põhjustas sellise liikluseeskirja eirava käitumisega liiklusõnnetuse, sest teistel liiklejatel puudus võimalus sellist manöövrit ette näha. Seega pole kohtu arvamuse kohaselt Raido Nöpsi 14.08.2016 väärtegu toime pannud. Kohus peab aga siinjuures vajalikus märkida, et sündmus, mis leidis aset 14.08.2016 sai kohtuvälise menetleja poolt lahendatud alles 15.03.2018, so 1 aasta ja 7 kuud hiljem. Kohus ei näe konkreetses väärteoasja pihul erilist keerukust, mis oleks võinud tingida menetluse sellise pikkuse. V™S § 132 p 3 kohaselt võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetada väärteomenetluse käesoleva seadustiku §-s 29 või 30 sätestatud alusel. V™S § 29 lg 1 p 1 kohaselt ei alustata väärteomenetlust või alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused. Seega tuleb väärteomenetlus lõpetada V™S § 29 lg 1 p 1 alusel. Kõike eelnevat silmas pidades rahuldab kohus Raido Nöpsi kaebuse, tühistab kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetab väärteomenetluse. Kaebuse esitaja on seisukohal, et väärteomenetleja Katrin Nõmmik ei saanud olla otsuse tegemisel erapooletu. V™S § 25 lg 1 p 2 kohaselt on kohtuvälise menetleja ametnik kohustatud taanduma, kui ta on varem menetlenud sama väärteoasja. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 07.05.2008 otsuses kohtuasjas nr 3-1-1-13-08 punktis 6 on asutud järgmisele seisukohale:“ Küsimuses, kas sama kohtuvälise menetleja ametnik võib koostada väärteoprotokolli ja teha väärteootsuse, märgib kriminaalkolleegium järgmist. Väärteomenetluse seadustik ei nõua, et väärteoprotokolli koostaks ja kohtuvälise menetleja otsuse teeksid erinevad ametnikud. Seega ei ole juhul, kui mõlemad nimetatud dokumendid koostab sama ametnik, tegemist väärteomenetlusõiguse rikkumisega. Siiski leiab kriminaalkolleegium sarnaselt maakohtule, et oleks soovitatav, kui väärteoprotokolli koostaks ja kohtuvälise menetleja otsuse teeksid erinevad ametnikud. Väärteoprotokolli koostamine tähendab sisuliselt menetlusalusele isikule süüdistuse esitamist, mistõttu tähendab väärteoprotokolli koostamine ka seda, et selle koostaja hinnangul on kogutud piisavalt tõendeid, mis kinnitavad, et menetlusalune isik on pannud toime väärteo. Seega tagaks see, kui kohtuvälise menetleja otsuse teeb teine ametnik, suurema erapooletuse ning seeläbi 5 otsuse parema aktsepteeritavuse. Korrata tuleb aga seda, et tegemist ei ole väärteomenetluse seadustikust tuleva kohustusega, mille täitmata jätmist saaks lugeda väärteomenetlusõiguse rikkumiseks.“ Kohus peab vajalikuks rõhutada eespool viidatud lahendis kajastatud seisukohta, et kohtuvälise menetleja tegevus näiks kõrvaltvaatajale märksa erapooletum ja õiglasem kui protokolli koostaja ja otsuse tegija oleksid eri ametnikud. Samas tuleb nõustuda aga kriminaalkolleegiumi seisukohaga, et kui nii väärteoprotokolli kui ka -otsuse koostab sama ametnik, pole tegemist väärteomenetlusõiguse rikkumisega. V™S § 23 sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kaitsja esitas kohtule seoses käesoleva väärteomenetlusega Raido Nöpsile esitatud arved summas 1224 eurot. Kohus leiab, et V™S § 23 mõttes on tegemist mõistliku suurusega kaitsjatasuga ja see summa tuleb Raido Nöpsile riigieelarve vahenditest hüvitada. /allkirjastatud digitaalselt/ Rutt Teeveer kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.