Obsah (6)

§ 275§ 274§ 68§ 70§ 74§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28 juuni 2007, Tallinn Kriminaalasja number 1- 05-1140 Kohtukoosseis Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Igor Aman

§ 275

järgi ja M.I süüdimõistmises

§ 274lg 1 järgi.

XX ja Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 05 märtsi 2007 üldmenetluse otsus Apellatsiooni esitajad Kaitsjad, vandeadvokaadid Andres Veski, Sirje Must ja Tanel Pürn Prokurör Ringkonnaprokurör Sirje Hunt Süüdistatavad L.O, ik: XXX, varem kohtulikult karistamata, viibis eelvangistuses 3 päeva; XX, ik: XXXXXXXXXXX, varem kriminaalkorras karistamata, viibis eelvangistuses 3 päeva; M.I , ik: XXX, varem kriminaalkorras karistamata, viibis eelvangistuses 3 päeva Kaitsjad Vandeadvokaadid Andres Veski, Sirje Must ja Tanel Pürn RESOLUTSIOON Jätta Pärnu Maakohtu 05 märtsi 2007 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-05-1140 L.O süüdimõistmises ja karistamises

§ 275

järgi ning XX ja M.I süüdimõistmises ja 1 karistamises

§ 274lg 1 järgi muutmata.

Apellatsioonid jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul, alates 29 juunist 2007 Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistatavatel on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates 29.06. 2007. 1. SÜÜDISTUSE SISU: 1.1 L.O-le oli esitatud

§ 274

lg 1 järgi süüdistus selles, et tema, olles 21.11.2004 kella 2.15 ajal sõiduki LUAZ 490 FAB juhtimisel liiklusjärelevalve teostamise käigus Pärnu maakonnas, Tõstamaa vallas, Lõuka teel ametikohustusi täitva, vormiriietust kandva politseiametniku RM poolt kinni peetud, eiras politseitöötaja seaduslikku korraldust juhitava sõiduki ja juhtimisõigust tõendavate dokumentide esitamiseks, keeldus alkoholijoobe kohapeal tuvastamisest alkomeetriga ja arstlikku ekspertiisi sõitmisest, kasutas politseiametniku aadressil ebatsensuurseid väljendeid, sisenes oma eluhoone käimlasse, kus suletud ukse taga ja eesmärgiga venitada politseiametniku korralduse arstlikku ekspertiisi sõitmiseks täitmist, mobiiltelefoniga helistades kutsus kohale poja XX, misjärel väljus korrastamatuna tualetist, jätkas politseitöötaja aadressil ebatsensuursete märkuste tegemist ja ähvardas politseiametnikku lüüa taburetiga. 1.2 XX-le ja M.I-le oli esitatud

§ 274

lg 1 järgi süüdistus selles, et n emad, 21.11.2004, ajavahemikul kella 2.15 kuni 3.00, tungisid Pärnu maakonnas, Tõstamaa vallas, XXX talu hoovis kallale ametikohustusi täitvale politseiametnikule RM-le, keda ähvardasid tapmisega, püüdsid teda välja rebida politseimärgistuse ja värvides teenistusauto juhiistmelt ja XX torkas kurikaga talle ülakehasse, tekitasid kannatanule kaelalihase venituse, misjärel siis kui politseitöötajal õnnestus lukustada sõiduki uksed, peksid käte, jalgade ja XX ka kurikaga sõiduki keret tuvastamata arv löökidega, tekitades teenistusautole vigastusi 7965 krooni suuruses summas. 2. MAAKOHTU OTSUS: 2.1 Pärnu Maakohus, mõistes L.O

274 lg 1 järgi õigeks, tunnistas L.O süüdi

§ 275

järgi ning karistas rahalise karistusega 300 päevamäära, ( päevamäära suurus 50 krooni), s.o. summas 15 000 krooni.

§ 68lg 1 alusel arvas L.O eelvangistuses, ajavahemikus 22.11.-24.11.2004 a.

viibitud aja, s.o. 3 päeva, karistusaja hulka.

§ 70

lg 2 alusel arvestas vangistuse ümber rahaliseks karistuseks ja luges L.O tema karistusest kantuks rahaline karistus 9 päevamäära, s.o. 450 krooni ulatuses. Luges kohtuotsuse kuulutamise seisuga L.O 2 veel kandmisele kuuluvaks karistuseks rahaline karistus 291 päevamäära, s.o. summas 14 550 krooni 2.2 XX tunnistas maakohus süüdi

§ 274

lg 1 järgi ja karistas 1 aastase vangistusega, kohaldas

§ 74

lg 1 ja 3 sätteid ja määras katseajaks 18 kuud.

§ 68lg 1 alusel luges XX-l ajavahemikus 22.11.-24.11.2004 a.

eelvangistuses viibitud aja s.o. 3 päeva, karistusaja hulka ning lugeda tema karistus selles osas kantuks. Katseaja alguseks luges 05.03.2007 a. 2.3 M.I tunnistas maakohus süüdi

§ 274

lg 1 järgi ning karistada teda 8 kuulise vangistusega, kohaldas

§ 74

lg 1 ja 3 sätteid ja määras katseajaks 18 kuud.

§ 68lg 1 alusel arvati M.I ajavahemikus 23.11.-25.11.2004 a.

eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 3 päeva, kantud karistuse hulka. Katseaja algust arvati alates 05.03.2007 . 2.4 Maakohus luges tõendatuks, et L.O politseiametniku poolt sõiduki peatamisel eiras politseitöötajast kannatanu RM korraldusi dokumentide esitamiseks ning joobe tuvastamiseks kohapeal ja kasutas politseitöötaja suhtes ebatsensuurseid ja solvavaid väljendeid. Hiljem, süüdistatava kodus, jätkas L.O ametikohustusi täitva võimuesindaja suhtes solvavate väljendite kasutamist sõimates teda läbi tualettruumi ukse. Väljunud tualettruumist, jätkus süüdistatava poolne ebatsensuursete ja solvavate väljendite kasutamine. Kohtu hinnangul on süüdistatava L.O taoline käitumine hinnatav ametikohustusi täitva võimuesindaja solvamisena

§ 275järgi.

2.5 XX ja M.I osas asus maakohus seisukohale, et nende käitumine on õigesti kvalifitseeritud

§ 274lg 1 järgi.

Kohus luges tuv astatuks kannatanu togimise kurikaga ülakeha piirkonda XX poolt ning kannatanu autost väljarebimist mõlema süüdistatava poolt, mille tagajärjel jäi kannatanu kael auto uksepiida vahele ja sai kannatada, hinnates süüdistatavate tegevust kehalise väärkohtlemisena. Politseitöötajast kan natanu aadressil öeldut – „Kui veel Tõstamaale tuled, lööme su maha“ ning „Kebi autost välja“ tuleb hinnata kui otsest ähvardust kannatanu elule ja tervisele. Ähvardusena kannatanu elu ja tervise suhtes tuleb hinnata ka tema ametiauto peksmist kurikaga XX poolt ning käte ja jalgadega XX ja M.I poolt ajal, mil politseitöötajast kannatanu oli varjunud nende eest autosse.. Kõik nimetatud tegevused on käsitletavad vägivallategudena

§ 274mõttes.

Subjektiivse külje osas kohus leidis, et süüdistatavad tegutsesid otsese tahtlusega. Kannatanu RM puhul oli tegemist avalikku korda kaitsva võimuesindajaga, kes täitis juhtunu ajal tööülesandeid, seega on süüdistatavate poolne käitumine seotud kannatanu ametikohustuste täitmisega. 3. APELLATSIOONIDE SISU: 3.1 M.I kaitsja taotleb kohtuotsuse tühistamist ja M.I õigeksmõistmist. M.I on kannatanu ähvardamist, tema suhtes füüsilise vägivalla kasutamist ning politseiauto peksmist eitanud. Kaitsja leiab, et M.I süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises pole tõendatud. Süüd tõendavad vaid kannatanu ütlused, kellel on aga L.O ja XX suhtes vihavaen, mistõttu tema p oolt antud ütluste tõele vastavuses on 3 võimalik tõsiselt kahelda. JP rääkis kohtus vaid seda, mida oli RM-lt kuulnud. Ise ta sündmust pealt ei näinud. Politseiautol tehniliste vigastuste olemasolu ei tõenda et neid tekitas M.I. Kaitsja leiab, et kohus on tõendeid uurinud pinnapealselt ja ühekülgselt. Kohus ei uskunud kinnitusi et kannatanul on vaen L.O perekonna vastu. Tunnistajad ja süüdistatavad on kinnitanud et konflikti ei olnud. Tunnistajate, kui süüdistatavate lähisugulaste ja tuttava ütluste ebausaldusväärsuse järeldus põhineb oletustel. M.I tuleb tõendite puudumise tõttu talle esitatud süüdistuses õigeks mõista. 3.2 L.O kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja L.O õigeksmõistmist. L.O end süüdi ei tunnistanud ja on kinnitanud , et kannatanu ütlused ei vasta tõele ning on ajendatud isiklikust vihavaenust nii tema kui ta perekonna suhtes. Puuduvad tõendid sellest, et L.O oleks kannatanu suhtes kasutanud ebatsensuurseid sõnu. Ainuke kes seda väidab, on kannatanu. Kohus on jätnud välja selgitamata millised need ebatsensuursed sõnad olid, seega kohtu järeldus tema poolt

§ 275järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises rajaneb oletustel.

Kohus oleks pidanud pikemalt kaaluma võimalust, et kannatanul oli vihavaen L.O suhtes, mitte jätma sellise võimaluse kõrvale põhjendusel, et tegemist on kindlasti L.O eneseõigustusega. Kuna kohus on jätnud välja selgitamata täpsed ebatsensuursed väljendid, on tegemist kriminaalmenetlusõiguse rikkumisega KrMS § 338 p 3 ja § 339 lg 2 mõttes, kuna isik peab teadma milles teda süüdistatakse, et ennast kaitsta. Kohtulik uurimine on olnud kaitsja arvates puudulik ja ühekülgne, mis on kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise aluseks. 3.

1. XX kaitsja taotleb apellatsioonis kohtuotsuse tühistamist ja XX õigeksmõistmist. Kaitsja leiab, et kohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme. Esitab KrMS § 62, § 63, §306, § 312 p 1 sisu ja märgib, et Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et kohtuotsus peab olema arusaadav, selge ja jälgitav. Kohtuotsuses on neid põhimõtteid eiratud ning jõutud seetõttu ebaõigetele järeldustele. Kaitsja tuues ära osa kohtuotsuse teksti, leiab, et kohus on asunud otsima kinnitust kannatanu seisukohtadele ja pole tõendeid objektiivselt hinnanud. Kaitsja tuues ära KrMS § 68 lg 5 sisu, leiab JP ütlustega ei ole võimalik kinnitada kannatanu ütluste õigsust. Tunnistaja DT ütlustest tuleneb, et on erinevused kannatanu poolt tunnistajale ja kohtule räägitu vahel. Mõlemad tunnistajad on kannatanu kolleegid, kuid kohus o n jätnud selle tähelepanuta. Kohus on jätnud arvestamata ka, et kon flikt kannatanu ja süüdistatavate vahel oli. Kohus ei ole analüüsinud XX kõnet politseisse. Sõiduauto vaatlusprotokollist nähtuvad auto vigastuste tekkimise mehhanism ja aeg on jäänud välja selgitamata. Tunnistaja MV kinnitas avaldatud kuupäevi, seega on kohus eirates KrMS § 7 lg-s 3 põhimõtteid kõrvaldamata kahtluse tõlgendanud süüdistatava kahjuks. Kohtuarstliku ekspertiisiaktis pandi vigastused kirja kannatanu ütluste alusel, ilma objektiivse leiuta. Kohus on jätnud valikulise põhjendusega osa tunnistajate ütlused kõrvale. Arvestades, et kannatanul oli vimm süüdistatavate vastu, tuleb tema ütlusi hinnata kriitiliselt. Kohus on jätnud kõik asjaolud kogumis analüüsimata ning otsuses on otsitud kinnitust kannatanu ütlustele. Kaitsja leiab, et XX-le inkrimineeritud tegu pole tõendamist leidnud. Kaitsja taotleb otsuse tühistamist materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu. 4
2. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS: 4.
3. Süüdistatavad toetasid kaitsjate poolt esitatud apellatsioone ja palusid õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist. Kaitsjad toetasid samuti esitatud apellatsioone ja palusid apellatsioonis kajastatud motiividel kohtuotsuse tühistamist ning süüdistatavate õigeksmõistmist. 4.
4. Prokuröri arvamuse kohaselt on kohtuotsus piisavalt põhistatud, kohtu järeldused vastavad asjas tuvastatud ja tõendamist leidnud asjaoludele. Otsus on seaduslik ja apellatsioonide alusel tühistamisele ei kuulu.
5. RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS: 5.1 Kohtu poolt tuvastatut, et kannatanu RM oli süüdistuses esitatud sündmuste ajal oma ametikohustus täitev politseiametnik, võimuesindaja, ning sellisest asjaolust olid teadlikud kõik süüdistatavad, ei ole apellatsioonides vaidlustatud, seetõttu ei pea kohtukolleegium sellisel koosseisulisel tunnusel vajalikuks peatuda. 5.2 L.O kaitsja on leidnud, et kuna nii süüdistuses kui ka kohtuotsuses puuduvad need täpsed ebatsensuursed väljendid millega L.O võimuesindajat solvas, on tegemist kaitseõiguse rikkumisega, mis on KrMS § 339 lg 2 alusel kohtuotsuse tühistamise aluseks. Kohtukolleegium antud juhul sellise kaitsja etteheitega ei nõustu, leides, et see on eksitav. Vastavalt süüdistusaktis kajastatule/ t.lk. 85-89/ on süüdistuses ära toodud ebatsensuurne väljend, mida L.O kannatanule ü tles. Samuti on kohtulikul uurimisel ristküsitluse käigus avaldatud kannatanu poolt kohtueelsel uurimisel antud vastavasisulised ütlused, mida kannatanu kohtuistungil otseselt välja ütlemata pidas solvavaks/ t.lk. 123/. Kaitsja on ise apellatsioonis märkinud ja toonitas ka apellatsioonikohtu istungil, et tuvastamist on leidnud, et kannatanu oli veel mitu päeva peale sündmusi solvunud, viidates seejuures ka ekspertiisiaktis eksperdi poolt antud arvamusele. Kohtukolleegium peab vajalikuks märkida, et solvamiseks on ka teise isiku tegevuse agressiivne ja vahendeid valimatu kritiseerimine, tema elukutse alavääristamine ja ka temale vulgaarsete väljendite ütlemine. Antud juhul on nii süüdistuse sisust, kannatanu poolt antud ütlustest, ülanimetatud solvangud tuvastatavad. Siinjuures peab kohtukolleegium vajalikuks osundada Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-3-05 väljendatud seisukohta, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt, kui tegemist on ebasündsate, vulgaarsete, inimväärikust alandavate väljenditega, mis ilmselgelt lähevad vastuollu komblustundega ja teiste moraalsete väärtusega, ei pea need väljendid sisalduma süüdistusaktis, neid ei pea avaldama kohtuistungil ega ka kajastama kohtuotsuses. Kaitseõiguse tagamiseks peab aga süüdistatav või tema kaitsja teadma, millise väljendi, žesti, miimika jms kasutamist solvamiseks loetakse ja neil on õigus seda hinnangut vaidlustada. Ka kohtul peab olema võimalus asja õigeks lahendamiseks anda hinnang, kas isikule süüksarvatud käitumine on käsitatav solvanguna. Antud juhul on nii kaitsjal kui ka süüdistataval ning samuti ka kohtul olnud võimalik teada millised väljendid olid solvavad ning seega ei ole kohus täpselt kõiki ebasündsaid, inimväärikust alandavaid väljendeid otsuses nimetamata jätmisega menetlusõigusnorme rikkunud. Ametikohustust täitva politseiametniku tegevust agressiivse ja valimatu kritiseerimise väljendid on kohtuotsuses kajastatud. 5 5.3 Apellandid on leidnud, et kohus on jätnud tähelepanuta süüdistatavate ja tunnistajate poolt kinnitatud asjaolu, et kannatanul oli vaen L.O perekonna vastu. Kohtukolleegium leiab, et kohtule oli süüdistatavate ja tunnistajate vastavasisulised väited teada ja kohus on neile ka oma hinnangu andnud/ otsuse lk 7/. Apellatsioonikohtu istungil L.O andis ütlusi, et kannatanu politseinikuna on tema äritegevust ning ka käitumist liikluses autojuhina pidevalt kontrollinud. Leiab, et selline tegevus on tagakiusamine. XX kinnitas, et teda on varem neljal korral väärteokorras karistatud. Neist ühel juhul oli vääreoprotokolli koostajaks kannatanu ja tegemist oli alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise süüteoga, mille ta ka vaidlustas kohtus, kuid süüdimõistev otsus jõustati. M.I teadis vaid külajuttude põhjal, et kannatanul on vaen L.O suhtes, tema suhtes mingisugust vaenu kannatanu poolt ei ole, teda on varem kolmel korral väärtegude toimepanemist eest karistatud. Kannatanu karistus t mõistvaks isikuks ei olnud. Kohtukolleegium leiab, et antud juhul süüdistatavate endi ütluste kohaselt on tuvastatav et tagakiusamiseks ja vaenuks on hinnatud kannatanu kui kohaliku politseiametniku tegevust. Kohtukolleegium soostub maakohtu järeldusega, et ülaltoodud põhjendusel puudub alus hinnata kannatanu poolt järjepidevaid ja tõendamisesemesse kuuluvate asjaolude suhtes muutumatuid ütlusi ebausaldusväärseteks. 5.4 Kohtukolleegium soostub apellantide poolt märgituga, et tunnistajad JP ja DT ei ole sündmuste vahetud pealtnägijad ja seega kooskõlas KrMS § 68 lg 5, mis kehtestab, et tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude suhtes, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, on tõendid üksnes juhul, kui vahetut tõendiallikat ei saa üle kuulata. Antud juhul oli võimalik kannatanu RM üle kuulata, seega ei ole tõenditeks tunnistajate ütlused kannatanu käest kuuldu osas, küll aga on seda enda poolt nähtu ja kogetu ja nimelt vigastustega politseiauto, kannatanu olukord viitega haigele kaelale, politsei väljakutsete sisu, mis samuti kinnitab konfliktsituatsiooni Tõstamaal, osas. Sellised tunnistajate ütlused haakuvad kannatanu poolt kohtuistungil ja kohtuotsuses kajastatud ütlustega. 5.5 Kohtukolleegium ei soostu maakohtu järeldusega et tunnistaja ütlustesse tuleb suhtuda kriitiliselt vaid seetõttu, et ta on süüdistatavate lähisugulane nagu antud juhul LK või süüdistatavate tuttav nagu MV. Tunnistaja poolt antud ütluste usaldusvääruse kontrolli näeb ette KrMS § 289 ning tunnistajatena ülekuulatud süüdistatavate lähisugulase, kes on otsustanud ütlusi anda, ja tuttava osa seadus mingeid erandeid ette ei näe. Vastavalt kohtuistungi protokollile ei ole kohtuistungil ristküsitluse käigus LK poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlusi avaldatud ja kohus ongi kohtuotsuses kajastanud vaid tema kohtus antud ütlusi. LK on asjas olulist tähtsust omavate asjaolude kohta andnud ütlusi, et ta ei kuulnud, et keegi oleks ebatsensuurseid väljendeid kasutanud ning mis toimus väljas, hoovis, ta ei tea/ t.lk. 129/. MV poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlusi on kohtuistungil ristküsitluse käigus prokuröri taotlusel avaldatud/ t.lk. 126-127/. Kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli ta Tõstamaa Kultiuurimajas samal peol, kus süüdistatavate ja tunnistaja LK ütluste kohaselt olid ka nemad. MV ütluste kohaselt oli peol alkoholi ja enamus inimesi alkoholi ka tarbis. Tema oli kaineks autojuhiks. LK poolt antud ütluste käigus oli pidu alkoholivaba ja keegi seal alkoholi ei joonud. MV ütluste kohaselt jättis tema auto umbes 60 meetri kaugusele politseiautost, kinnitas, et M.I ja XX suundusid rahuliku kõnniga politseiauto poole ja nad rääkisid politseinikuga, vaidlesid, kuid mille üle vaidlus käis ei kuulnud. Istus autos ja kogu aeg sündmusi ei jälginud. Löömingu jälgi ei näinud. Kaklust, rüselust õues ei näinud. 6 Ülaltoodust nähtuvalt on tunnistajate ütlused peol alkoholi tarbimisest vastuolulised. Asjas olulist tähtust omavate asjaolude osas LK väidab, et ei kuulnud ebatsensuurseid sõnu, mis toimus väljas ei näinud. MV nägi õues toimunut tema enda ütluste alusel istudes autos 60 meetri kaugusel toimuvast ja seejuures ta kogu aeg sündmusi ei jälginud,. Sõnavahetust ei kuulnud. Kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel KrMS § 61 lg 2 järgi eeldab tõendite kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda. Antud juhul kohtukolleegium leiab, et ülalnimetatud tunnistajate kohtuistungil antud ütlused ei lükka ümber ega sea kahtluse alla kannatanu RM poolt antud ütlusi tema solvamisest L.O poolt ja tema väärkohtlemisest XX ja M.I poolt. 5.6 Süüdistatavatele mõistetud karistusi ei ole eraldi vaidlustatud. Kohtukolleegium peab vajalikuks märkida et mõistetud karistusi on maakohus põhjendanud ja kohtukolleegium ei tuvastanud vastuolusid

§ 56ettenähtud karistuse mõistmise põhimõtetega.

Apellatsioonikohtus ei viidatud kaitsjate ega ka süüdistatavate poolt seaduses ettenähtud asjaoludele, millised maakohus jättis karistuse mõistmisel ebaseaduslikult arvestamata ning mis annaks aluse ringkonnakohtul mõistetud karistuse osas kohtuotsuse tühistamiseks. Selliseid asjaolusid ei tuvastanud ka ringkonnakohus. 6. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu 5 märtsi 2007 otsuse muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata. IVI KESKÜLA IGOR AMANN PAAVO RANDMA 7