Obsah (10)

§ 263§ 114§ 63§ 199§ 257§ 64§ 65§ 68§ 74§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. veebruar 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-08-16551 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk Kohtukoosseis V

§ 263

p-de 1, 3, 4 ja

§ 114

p 1 järgi

§ 63

lg 1 alusel 12 aasta vangistusega,

§ 199

lg 1 järgi 8 kuu vangistusega ja

§ 257

järgi 1 aasta 6 kuu vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti liitkaristus, lugedes kergema karistus kaetuks raskeima karistusega, mõistes lõplikuks karistuseks 12 aastat vangistust.

§ 65

lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 18.12.2007 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 7 kuud 28 päeva, mõistes lõplikuks karistuseks 12 aastat 7 kuud 28 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistuse tähtaja hulka eelvangistuse aeg ja karistuse kandmise tähtaega arvestati alates 08.07.

1. 1.
2. Tartu Ringkonnakohtu 27.05.2010 otsusega tühistati maakohtu otsus osaliselt, s.o A. O.R-i süüditunnistamises ja karistamises

§ 263

p-de 1, 3, 4 ja

§ 114p 1 järgi ning liitkaristuse mõistmises.

Tühistatud osas saadeti kriminaalasi Viru Maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. 1.2. Viru Maakohtu 24.11.2011 otsusega mõisteti A. O.R

§ 263p-de 1, 3, 4 järgi õigeks.

Sama otsusega karistati A. O.R-i

§ 114

p 1 järgi 11 aasta vangistusega.

§ 64

lg 1 ja

§ 65

lg 1 alusel liideti käesoleva otsusega mõistetud karistus Viru Maakohtu 26.01.2010 kohtuotsusega mõistetud karistusega (

§ 257

järgi - 1 aasta 6 kuud vangistust ja

§ 199

lg 1 järgi – 8 kuud vangistust) ja loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõistes A. O.R-ile liitkaristuseks 11 aastat vangistust.

§ 74

lg 6 ja § 65 lg 2 alusel suurendati käesoleva otsusega mõistetud karistust Viru Maakohtu 18.12.2007 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 7 kuud 28 päeva võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 11 aastat 7 kuud 28 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistuse tähtaja hulka eelvangistuse aeg ja karistuse kandmise tähtaega arvestati alates 08.07.

1. 1.
2. Karistuse kandmise aja lõpp 07.03.
4. Viru Maakohtu 15.01.2019 määrusega jäeti A. O.R ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. 2.
5. Maakohtu hinnangul võib kinnipeetava vabanemisjärgseid elutingimusi hinnata heaks. A. O.R on olemas kindel vabanemisjärgne elukoht ning tal on olemas vabanemisjärgne garanteeritud töökoht. Positiivseks tuleb lugeda sedagi, et A. O.R-i ema on valmis teda materiaalselt toetama. 2.
6. A. O.R-i näol on tegemist korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuga. Karistusregistrist nähtub, et tal on käesoleval ajal 2 kehtivat kriminaalkaristust. Esimesel korral tunnistati A. O.R süüdi avaliku korra raske rikkumise eest ning kohus andis talle võimaluse kanda temale mõistetud karistust vabaduses kriminaalhoolduse all. Kriminaalhooldus ei täitnud oma eesmärki, sest A. O.R rikkus kriminaalhoolduse nõudeid, pannes katseajal toime uued kuriteod, sh raske I astme vägivaldse kuriteo (peksis ja pussitas noaga kannatanut, mille tagajärjel viimane suri). Katseajal uue väga raske kuriteo toimepanemine viitab, et isik ei mõtle oma tegude tagajärgedele ning viitab, et kriminaalhooldusele allutamine ei pruugi olla piisav vahend, et isik oma vigu ei kordaks ning uusi kuritegusid toime ei paneks. 2.
7. Käesolevaks ajaks on A. O.R kandnud oma esimest vanglakaristust juba rohkem kui 10 aastat, kuid maakohus ei saa kuidagi mööda vaadata, et kinnipeetava käitumises on vangistuse jooksul toimunud positiivsed muutused alles hiljuti. A. O.R paikneb enda sõnul nüüd avavanglaosakonnas ning viimase aasta jooksul ei ole kinnipeetavat distsiplinaarkorras karistatud, kuid kinnipeetava iseloomustuses on märgitud, et varasemalt on esinenud nii korralduste eiramist, vanglaametnike solvamist kui ka kaaskinnipeetava ründamist. Maakohtu hinnangul on positiivne, et kinnipeetav on hakanud ellu viima muudatusi, mis aitavad kaasa õiguskuulekama eluviisi kujundamisele. Lisaks on A. O.R täitnud temale individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärke – kinnipeetav on läbinud kinnipidamisasutuses sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“, „Agressiivsuse asendamise treening“, omandanud keevitaja eriala, õppinud riigikeelt ning osalenud riskipõhistel vestlustel kuritegeliku käitumise teemal. 2.
8. A. O.R-i puhul on kuritegude toimepanemise soodusteguriks alkoholi kuritarvitamine, sest kohtuotsusest nähtuvalt pani A. O.R raske isikuvastase kuriteo toime alkoholijoobes. Vangla on märkinud, et kinnipeetav võib muutuda alkoholi tarvitades emotsionaalselt tasakaalutuks, kaotada enesevalitsuse ning käituda vägivaldselt. Maakohus hindab positiivselt, et kinnipeetav saab enda sõnul aru alkoholi kahjulikust mõjust ning ta on vangistuses alkoholiga seotud riskidega tegelenud (sotsiaalprogrammides ja tugirühmas osalemine). Maakohus ei sea kahtluse alla ka isiku motivatsiooni kaineks eluviisiks, kuid arvestada tuleb ka seda, et kinnipeetav ei ole pika perioodi vältel vabaduses olnud, mistõttu ei ole tal olnud võimalust tõestada, et ta on alkoholi tarvitamisest püsivalt hoidunud. Eeltoodust tulenevalt tuleb alkoholi tarvitamist pidada jätkuvalt üheks uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. 2.
9. Maakohus leiab, et A. O.R-i ennetähtaegne vabastamine oleks võimalik üksnes juhul, kui tema poolt toime pandavate kuritegude toimepanemise risk oleks minimaalne, missugusele 2 järeldusele aga hoolimata A. O.R-i positiivselt iseloomustavatest andmetest jõuda ei saa. Kinnipeetav on viimase aasta jooksul käitunud õiguskuulekalt ning tema seaduskuulekust vabaduses soodustavad ka tema vabanemisjärgsed elutingimused, kuid kohus peab arvesse võtma ka kinnipeetava isikut, varasemat elukäiku ning asjaolu, et positiivsed muutused kinnipeetava käitumises on toimunud alles hiljuti. Maakohtul puudub veel käesoleval ajal usaldus, et A. O.R on ennast nüüdseks piisavalt parandanud ning oma mõttemaailma õiguskuulekuse suunas korrigeerinud selliselt, et vabaduses ilma kuritegusid toime panemata hakkama saada. Määruskaebus
10. Viru Maakohtu 15.01.2019 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu A. O.R, kes ei ole rahul maakohtu määrusega ja soovib ennetähtaegselt vabaneda. Kokkuvõtlikult leitakse määruskaebuses, et maakohtul on kujunenud süüdimõistetu iseloomustusest vale arusaam, kuna seal ei ole märgitud, et süüdimõistetu viibib käesoleval ajal avavanglas. See omab suurt kaalu. Sama kohtunik, kes vaatas praegu läbi A. O.R-i ennetähtaegse vabastamise materjale, on teinud seda ka
11. aastal ning võis võtta arvesse ka oma varasemat arvamust ja jättis arvestamata praegu toimunud muutused. Samuti ei ole maakohus arvestanud, et A. O.R on vangistuses olnud juba pikka aega ning see on tema viimane võimalus ennetähtaegselt vabaneda. Süüdimõistetul on linnaluba ning ta töötab XXX, kus ta on läbinud kvalifikatsiooni tõstmise kursuse. Süüdimõistetu kordab veel kord üle tema suhtes esinevad positiivsed asjaolud. Pärast nii pikka vangistust on A. O.R aru saanud, et peab ennast muutma, on aru saanud kuriteo raskusest ja kahetseb. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
12. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
13. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja süüdimõistetu ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks, sest määruskaebuses ei ole välja toodud asjaolusid, mis omaks olulist kaalu maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale asumiseks. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu põhistustega, siis neid siinkohal üle kordama ei hakka. Maakohus on lähtunud konkreetsest süüdimõistetust ning sidunud vabastamata jätmist just konkreetse isikuga ning seadusest tulenevate alustega. Tutvunud maakohtu määruse ja vangla iseloomustusega ei saa asuda seisukohale, et maakohus oleks lahendit tehes arvestanud eelmise ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamise aluseks olnud asjaolusid, vaid on lähtunud konkreetsest süüdimõistetust ja temaga seotud asjaoludest käesoleval ajal. Maakohus on arvestanud

§ 76

lg-s 4 toodud asjaolusid, s.o kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Veelkordne maakohtu poolt arvestatud positiivsete asjaolude ülekordamine ei anna nendele asjaoludele suuremat kaalu. Maakohus on arvestanud, et süüdimõistetul on garanteeritud elu- ja töökoht, ta on läbinud mitmeid programme. Ka on maakohus arvestanud, et süüdimõistetu on praegusel ajal avavanglas. Ringkonnakohus peab siinkohal küll vajalikuks seejuures märkida, et süüdimõistetul oli olemas ka varasemalt garanteeritud elu- ja töökoht, kuid need ei ole hoidnud ära raske isikuvastase süüteo toimepanemist, seega ei ole tegemist asjaoludega, mis maandaksid uue kuriteo toimepanemise riski. Mitmed positiivsed asjaolud, mis on süüdimõistetul ka enne käesolevat vangistust esinenud, ei ole need asjaolud, miks oleksid ära hoidnud uue kuriteo. 3 Süüdimõistetu toob välja, et ta on vangistuses olnud pikka aega ning see on tema viimane võimalus ennetähtaegselt vabaneda. Kantud karistuse pikkus on seadusest tulenev formaalne eeldus, mida arvestatakse ennetähtaegse vabanemise küsimuse arutamisel esmaselt, kuid iseseisva alusena ei anna alust süüdimõistetu vabastamiseks. Samuti ei ole selliseks asjaoluks väide, et tegemist on süüdimõistetu viimase võimalusega ennetähtaegselt vabaneda. Süüdimõistetu on siiski oma käitumisega vangistuses näidanud, et on võimeline muutuma, mille tulemusena on ta määratud avavanglasse, mis näitab tunnustust süüdimõistetule. Arvestades veel lisaks asjaolu, et süüdimõistetu on viibinud varasemalt kriminaalhooldusel, kuid see on ebaõnnestunud, kuna süüdimõistetu pani toime uue kuriteo, siis ringkonnakohtul hinnangul ei ole riskid uueks kuriteo vältimiseks piisavalt maandatud. Määruskaebus jääb edutuks. 6. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu 15. jaanuari 2019 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Tiit Lõhmus Maarika Kuusk 4 Mati Kartau