1 Kriminaalkohtumenetluse I astme otsus 1-10-16611 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. veebruar 2011.a., Kuressaare Kohtumajas Kriminaalasja number 1-

§ 199

lg2 p9 ja 199 lg2 p8,9 järgi Kohtuistungi toimumise aeg Prokurör Süüdistatav Kaitsja RESOLUTSIOON avalikul kohtuistungil lühimenetluses 09. veebruaril 2011.a. Svetlana Maripuu T.N, ik. xxx, Vandeadvokaat Vahur Krinal 2 Süüdi tunnistada T.N kuriteos

§ 199lg 2 p 9 järgi ja mõista karistuseks vangistus 6 (kuus) kuud. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada T.N-ile mõistetud karistust 1/3 võrra ja seega mõista T.N-ile vähendatud liitkaristuseks vangistus neli

§ 65

lg 1 ja 64 lg1 alusel mõista T.N-ile liitkaristuseks vangistus 9 (üheksa) kuud, lugedes temale käesoleva kohtuotsusega enne 16.11.2010 Pärnu Maakohtu kohtuotsust toimepandud 4 kuriteoepisoodi eest mõistetud kergema karistus vangistus 4 (neli) kuud kaetuks Pärnu Maakohtu 16.11.2010.a. kohtuotsusega mõistetud raskeima karistusega vangistus 9 (üheksa ) kuud. Süüdi tunnistada T.N kuriteos

§ 199

lg 2 p 8,9 järgi (see on viies kuriteoepisoodis, millised on toimepandud peale 16.11.2010 Pärnu Maakohtu kohtuotsust) ja mõista karistuseks vangistus 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada T.N-ile mõistetud karistust 1/3 võrra ja seega mõista T.N-ile vähendatud liitkaristuseks vangistus kümme

§ 74

lg 5 ja 65 lg 2 alusel pöörata T.N’ u suhtes täitmisele temale 16.11.2010 Pärnu Maakohtu otsusega

§ 199

lg 2 p 9 järgi mõistetud karistus vangistus 9 kuud ja suurendades uue kuriteo eest mõistetud karistust vangistus 10 (kümme) kuud eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa 9 kuu võrra, mõista lõplikuks liitkaristuseks vangistus 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud.

§ 68

alusel arvata T.N-i eelvangistuses viibitud aeg alates kahtlustatavana kinnipidamisest, so. 01.02.2011 karistusaja hulka ning seega hakata T.N-ile mõistetud liitkaristuse- vangistus 1(üks) aasta 7 (seitse kuud) kandmise aja algust lugema

1. veebruarist 2011.a. T.N’ u suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni endiseks, siis tõkend ära jätta. Kannatanute poolt esitatud tsiviilhagid VÕS §-de 1043 ja 1045 lg1 p5 alusel rahuldada ja välja mõista T.N-ilt kannatanute kasuks kahjutasud järgmiselt: - Rimi Eesti Food AS ( reg.kood 10263574, Põrguvälja tee 3 Pildiküla Rae vald Harjumaa Eesti Vabariik, info.ee@rimibaltic.com ) kasuks 2.61 eurot (40.80 krooni); - Maxima Eesti OÜ (reg. kood 10765896, Pterburi tee 47 11415 Tallinn, andrei.agejev@maxima.ee) ) kasuks 40.12 eurot (627.80 krooni ); - A-Selver AS (reg.kood 10379733, Pärnu mnt 238a Tallinn, esindaja Saare Selveri juhataja Iige Laes tel tööl 4595401) )kasuks 16.55 eurot; - T S’ i ( ) kasuks 12,78 eurot. Asitõenditeks kriminaalasja materjalide salvestised jätta kriminaalasja juurde. juures pakendites olevad turvakaamerate Välja maksta riigi arvelt vandeadvokaadile Vahur Krinal (Rüütli Advokaadibüroo, Rüütli 14-213 süüdistatavale T.N-ile osutatud riigi õigusabi eest tasu Pärnu, 80010) tema poolt kokku 153 (ükssada viiskümmend kolm) eurot 41 senti, sh. (s.h käibemaks 20 % s.o. 25.57 3 EUR-i). Välja mõista T.N’ ult riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulu /tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB, arveldusarve nr 221023778606 Swedbank, arveldusarve nr 17001577198 №rdea Bank, arveldusarve nr 333416110002 Danske Bank, viitenumber
2. Maksekorralduse selgitusse lisada: Kuressaare kohtumaja, otsus nr 1-10-16611, menetluskulu/: - sundraha 417 (nelisada seitseteist) EUR-i 03 senti; - määratud kaitsjale makstud tasu 153 (ükssada viiskümmend kolm) EUR-i 41 senti. Nõuded menetluskulude osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest või kohtuotsusega määratud korras. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kui kohtumenetluse pooled ei loobunud apellatsiooniõigusest, koostab kohus kohtuotsuse tervikuna viieteistkümne päeva jooksul arvates apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsus tervikuna menetlusosalistele kättesaadav Pärnu Maakohtu Kuressaare Kohtumaja kantseleist
3. märtsist 2011.a. alates. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Kuressaare Kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus tervikuna on menetlusosalistele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Vahistatud süüdistatavale saadetakse või antakse kohtuotsuse koopia viivitamata pärast kohtuotsuse kuulutamist või kohtu kaudu teatavaks tegemist. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale tervikkohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. Pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist võib sellega tutvuda kohtus. Kohtumenetluse poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia. Kohus saadab kohtulahendi koopia kohtumenetluse poolele, kes ei võtnud osa selle kuulutamisest. Apellatsioon jäetakse läbivaatamata apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui Apellatsiooni ei saa esitada süüdistatav lühimenetluses tehtud õigeksmõistva kohtuotsuse peale; prokuratuur lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise kohustuse kohta tehtud otsustuse võib vaidlustada KrMS 15 peatüki sätete kohaselt. 4 Kristel Pedassaar kohtunik Süüdistus T.N on
4. detsembri 2010.a. määrusega antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema isikuna, kes on viimase aasta jooksul korduvalt toimepannud vargusi, varastas ebaseadusliku omastamise eesmärgil - 26.10.2010 kell 19.40 Kuressaare linnas Tallinna tn 64 asuvast kauplusest MAXIMA 3 pudelit 0,5 l viina Viru Valge kogumaksumusega 294.00 EEK-i ja 1 pudeli ALeCog Long Drink maksumusega 19.90 EEK, pannes pudelid oma käes olevasse käekotti ning läbides kassaliini kauba eest tasumata, lahkus poest; - 27.10.2010 kella 11.50 Saare mk Kuressaare linnas Kihelkonna mnt 3 asuvast Kihelkonna Säästumarketist 1,5 l joogi Gin Beloff maksumusega 30.90 EEK-i ja 0,5 l õlu Walter maksumusega 9.90 EEK-i, pannes pudelid oma käes olevasse käekotti ning läbides kassaliini kauba eest tasumata, lahkus poest; - 27.10.2010 kell 17.50 Kuressaare linnas Tallinna tn 64 asuvast kauplusest MAXIMA 3 pudelit 0,5 l viina Viru Valge kogumaksumusega 294.00 EEK-i ja 1 pudeli ALeCog Long Drink maksumusega 19.90 EEK, pannes pudelid oma käes olevasse käekotti ning läbides kassaliini kauba eest tasumata, lahkus poest; 03.11.2010 kell 13.40 Kuressaare linnas Tallinna tn 64 asuvast kauplusest MAXIMA 2 pudelit 0,5 l viina Saaremaa Vodka kogumaksumusega 329.80 EEK-i, pannes need püksivärvli vahele möödudes kassadest, kuid ta peeti kinni enne kauplusest väljumist; 19.11.2010 kella 18.50 ajal Saare mk Kuressaare linnas Kihelkonna mnt 3 asuva Rimi Eesti Food AS-ile kuuluva Kihelkonna Säästumarketi WC-st harja väärtusega 20.00 EEK-i, peites selle jope alla püksivärvli vahele, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, kuna ta peeti kinni ja varastatud hari tagastati kauplusele; 04.12.2010 a kell 16:15 Kuressaare linnas Raekoja 8 asuvast Saaremaa Tarbijate Ühistule kuuluvast kauplusest Raetoidukaubad kohvipaki Paulig Classic väärtusega 52.90.- kr ning viinapudeli Viru Valge 80% väärtusega 175.- kr. Kokku tekitas T.N Saaremaa Tarbijate Ühistule varalist kahju 227.90.- kr. Varastatud kaup tagastati rikkumata kauplusel. Oma sellise tegevusega, mis seisnes võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toimepandud süstemaatiliselt, pani T.N toime

§ 199lg2 p9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

T.N on 18. jaanuari 2011.a. määrusega antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema isikuna, kes on varem korduvalt toimepannud vargusi, varastas - 14.12.2010.a. kella 13:26 paiku Kuressaare linnas Tallinna tn 67 asuvast A-SELVER AS kauplusest „Saare Selver” 16.55 eurot maksva ühe 0,5-liitrise pudeli rummi STROH 80; -ajavahemikul 06.01.2011.a kell 23:30 kuni 07.01.2011.a kell 07:30 varastas Kuressaare linnas trepikojast T Sile kuuluvad kelgu ja ühe 12.kg-se koti kartulitega, tekitades kannatanule varalist kahju kokku 18.78 eurot. Oma sellise tegevusega, mis seisnes võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toimepandud süstemaatiliselt, pani T.N toime

§ 199lg2 p9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

T.N on kohtu 04. veebruari 2011.a. määrusega antud kohtu alla süüdistatuna veel selles, et tema isikuna, kes on varem korduvalt toimepannud vargusi 31.01.2011.a. kell 20.30 paiku tungis aknaklaasi lõhkumise teel sisse Kuressaare linnas VVVVVV asuvasse majja ja varastas sealt A Rle kuuluva digiboksi Jacobsons T5CXAs/n S4109020600240 väärtusega 75 eurot. Lõhkumisega tekitas varalist kahju 20 eurot, kokku kannatanule A Rle tekitatud 5 varaline kahju 95 eurot. Oma sellise tegevusega, mis seisnes võõra vallasasja äravõtmises selle omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud sissetungimisega ja süstemaatiliselt, pani T.N toime

§ 199lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kõik kolm kriminaalasja ülalmärgitud T.N-i süüdistuses on kohtusse tulnud menetluse läbiviimiseks lühimenetluses ning kohtu alla andmiste määrustega liidetud ühiseks menetluseks. Menetlusosaliste seisukohad kohtus T.N on kohtulikus menetluses tunnistanud ennast kõigi temale süüks arvatud kuritegude toimepanemises süüdi ja avaldanud kahetsust toimepandu üle. Samas on ta palunud mõista temale mitte reaalset vangistuslikku karistust. Ta leiab, et tema suurimaks probleemiks on alkohol ja on tõenäoline, et vabaduses olles hakkab ta jälle alkoholi tarvitama. Ta sooviks ise minna võõrutusravile. Ta soovib loobuda alkoholist ja kuritegelikust elust. Süüdistatava kaitsja peab T.N-ile esitatud süüdistuse tõendatuks ja õigesti kvalifitseerituks. Kaitsja möönab, et vaatamata varem kohaldatud karistustele on T.N jätkanud kuritegude toimepanemist. Samas ei ole aga varasem vangistuslik karistus mõjutanud teda paremuse suunas. Kaitsja leiab, T.N-ile võiks vangistuliku karistuse mõistmisel ja eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramisel asendada selle üldkasuliku tööga. Tundide arv saab olema suur ja see on pikk periood mil ta peab kontroolnõudeid kriminaalhooldaja järelevalve all täitma. Prokurör peab T.N-i süüdistuse tõendatuks ja kuriteo õigesti kvalifitseerituks. Tema süüd välistavad asjaolud puuduvad. T.N on varem varavastaste kuritegude eest kolmel korral karistatud, käesolevas kriminaalasjas süüks arvatud kuriteod on ta toimepannud nii enne eelmist kohtuotsust, kui peale eelmist kohtuotsust. Vastutust kergendavaks asjaoluks peab prokurör süü puhtsüdamlikku kahetsust, vastutust raskendavad koosseisuvälised asjaolud puuduvad. Väärteomenetluse korras on T.N karistatud 11 korral, trahvid osaliselt tasumata. Prokurör palub kohut T.N talle inkrimineeritud kuritegudes süüdi mõista ja karistada:

§ 199

lg 2 p 9 järgi enne ) 16.11.2010 Pärnu Maakohtu kohtuotsust toimepandud 4 kuriteoepisoodi eest vangistus 6 kuud.

§ 65

lg 1, 64 alusel mõista liitkaristus, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega – vangistusega 9 kuud.

§ 199

lg 2 p 8,9 järgi peale 16.11.2010 Pärnu Maakohtu kohtuotsust toimepandud 5 kuriteoepisoodi eest vangistus 1 aasta 6 kuud, milline karistus kuulub KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendamisele 1/3 võrra, seega kandmisele kuuluv karistus 1 aasta vangistust.

§ 74

lg 5 ja 65 lg 2 alusel pöörata T.N suhtes täitmisele temale 16.11.2010 Pärnu Maakohtu otsusega

§ 199

lg 2 p 9 järgi mõistetud karistus vangistus 9 kuud ja suurendades uue kuriteo eest mõistetud karistust vangistus 1 aasta eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa 9 kuu võrra, mõista liitkaristus vangistus 1 aasta 9kuud.

§ 68alusel eelvangistuses viibitud aeg 01.02.2011, arvata karistusaja hulka.

Karistuse kandmise aja algust hakata lugema 01.02.2011.a. Asitõendid – jätta kriminaalasja juurde. Välja mõista T.N-ilt vargustega tekitatud materiaalne kahju: Rimi Eesti Food AS tsiviilhagi summas 40.80 krooni – 2,61 eurot / t l 2 /; Maxima Eesti OÜ tsiviilhagi (2 x 313.90) kogusummas 627.80 krooni – 40.12 eurot / t l 19, 21 /; kannatanu A-Selver AS tsiviilhagi 16,55 eurot; kannatanu T Si tsiviilhagi 12,78 eurot. T.N-i suhtes kohaldatud tõkend vahistamine (kahtlustatavana kinnipidamine 01.02.2011.a. kell 15.10, tõkend vahistamine 02.02.

1. a.) kohtuotsuse jõustumisel ära 6 jätta. II astme kuriteos süüdi mõistmisel välja mõista T.N-ilt menetluskulud: kaitsja tasu ja sundraha - KrMS § 179 kohaselt on
2. astme kuriteo puhul sundraha suuruseks 1,5 alammäära x 278,02, e. 417,03 €. Kohtu seisukoht Kooskõlas KrMS § 233 lg 1 lahendab kohus kriminaalasja lühimenetluses tunnistajaid ja eksperte välja kutsumata kriminaaltoimiku materjali põhjal. Kohus uuris kohtuistungil järgmiseid kriminaaltoimikutes olevaid tõendeid ning asus uuritud tõendite hindamise tulemusel seisukohale, et T.N-i süü

§ 199

lg2 p9 ja 199 lg2 p8,9 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises on leidnud tõendamist, kuriteod on õigesti kvalifitseeritud (kvalifitseerimisel on arvestatud kuritegude toimepanemise aega, so. kas enne eelmist 16.11.2010.a. Pärnu Maakohtu otsust või pärast seda otsust). T.N-i süü kuritegude toimepanemises on leidnud tõendamist järgmiste kriminaaltoimiku materjalidega: I. Episoodid 1-3 - 26.10.2010.a. kell 19.40;; 27.10.2010.a. kell 17.50 ja 03.11.2010.a. kell 13.40 Kuressaare linnas Tallinna tn 64 asuvast kauplusest MAXIMA alkoholi varguses on leidnud tõendamist: - Maxima Eesti OÜ avaldusega politseile kriminaalmenetluse alustamise kohta varguste suhtes millised T.N on toime pannud nendele kuuluvast Kuressaare linnas asuvast kauplusest, avaldustele lisatud sisevalve- ning kaupluse töötajate seletustega, aktidega seoses õigusrikkumistega /tl.12,13,18,19,20,21/ -varguste toimepanemise järgselt T.N-i suhtes alkoholijoobe mõõtmise tulemuste kohta koostatud protokollidega /tl.15,16 Ikd/; - Maxima Eesti OÜ töötaja B A tunnistajana antud ütlustega T.N-i poolt kauplusest toimepandud varguste kohta 26,27.10.2010.a. ja 03.11.2010.a. - Maxima kaupluse sisevalveteenistuse töötaja J S ütlustega T.N-i poolt toimepandud korduvate varguste kohta kaupustest /tl.23 I kd/; - asitõendi – Maxima kaupluse turvateenistuse salvestistel olevate salvestiste kirjelduse kohta, milledest nähtub T.N-i poolt varguste toimetamine süüdistuses märgitud päevadel ja kellaajal kaupluses /tl.24 I kd/; -T.N-i enda kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlustega , milles ta võtab omaks 26.27.10. ja 03.2010.a. Maxima kauplusest toimepandud vargused ning ka 27.10.2010.a. Kihelkonna mnt 3 asuvast Säästumarketist toimepandud varguse. T.N kirjeldab, kuidas ta oli enne varguste toimepanemist tarvitanud alkoholi ja kuidas ta kaupluses vargused toime pani- lõhkus viinakarbid ja võttis sealt viina, kuna karbis olevatel viinadel ei ole turvaelemente ja seetõttu oht vahele jääda väiksem. Väljendab kahetsust toimepandu üle /tl.27-28 I kd/; Episood 4-5 – 27.10.2010.a. kell 11.50 ja 19.11.2010.a. Kuressaare linnas Kihelkonna mnt 3 asuva Rimi Eesti Food AS-ile kuuluva Kihelkonna Säästumarketist varguste toimepanemises: - kannatanu Rimi Eesti Food AS poolt esitatud avaldustega politseisse ja kaupluse töötajate seletustega varga kinnipidamiste kohta, selle kohta, et ülalnimetatud kuupäevadel peeti kaupluses vargustelt kinni T.N samuti ettekandega seoses õigusrikkumise toimepanekuga turvafirmalt / t l.2-3, 31-32,33 I kd/; - Säästumarketi töötaja-tunnistaja K T ülekuulamisel antud ütlustega, selle kohta, et ta teab T.N kui tütarlast kes on kaupluses ka ennem vargustega vahele jäänud. 27.10.2010.a. tööle tulle märkas ta Evelini kaupluses lähedal ja ta nägi, et Evelinil oli koti peal GIN Belovi pudel. Kuna temal tekkis kahtlus, siis sisenes ta juhataja ruumi, kus hakkas 7 arvutist turvakaamerate salvestisi jälgima. Turvakaamera salvestistest oli näha, et T.N peitis kaupluses ostukorvi pandud asjad ja möödus kassast asjade eest maksmata ning väljus ka kauplusest asjade eest maksmata. Protokolli juurde on lisatud ka CD turvakaamera salvestisega /tl.5-7 Ikd/. Tunnistaja K T on andnud ütlusi ka selle kohta, et 19.11.2010.a. tabati T.N jällegi kauplusest vargilt /tl.36-37 I kd/; - Asitõendi-turvakaamera salvestise vaatlusprotokolliga – milles on kirjeldatud salvestisel nähtut ja milline kirjeldus kattub tunnistaja KT ütlustega /tl.8-9 I kd/; - ülalnimetatud episoodis määrusega väärteomenetluse lõpetamise ja materjalide edastamiseks kriminaalmenetluse alustamiseks /tl.10-11 1 kd/ ; - joobeseisundi määramise protokolli ja indikaatorvahendi kasutamise protokolliga /tl.34-35 I kd/; T.N-i enda süüd tunnistavate ütlustega /tl.27-28,38-39 I kd/; Episood 6- 04.12.2010.a. kell 16.15 Kuressaare linnas Raekoja 8 asuvast Saaremaa Tarbijate Ühistu kauplusest Raetoidukaubad kohvi ja alkoholi varguses: - teatega kriminaalmenetluse alustamise kohta, Saaremaa Tarbijate Ühistu avaldusega politseile T.N-i poolt nende kauplusest Raetoidukaubad 05.12.2010.a. toimepandud varguse kohta, aktiga T.N-i kinnipidamise kohta varastatud kaubaga, turvafirma ettekandega, /tl. 69-71 I kd/, - tunnistaja - kauplusetöötaja K S ütlustega selle kohta, kuidas T.N möödus kauplusest võetud viina ja kohvipakiga kassast, kauba eest maksmata /tl.72-73 I kd/; -süüdistatava T.N-i enda süüd tunnistavate ütlustega selles episoodis /tl.74-75 I kd/; Episood 7 -14.12.2010.a. kella 13.26 ajal kauplusest Saare Selver toimepandud alkoholi varguse episoodis - teatega kriminaalmenetluse alustamise kohta, Saare Selver AS avaldusega politseile T.N-i poolt kauplusest toimepandud varguse kohta, tsiviilhagiavaldusega. Saare Severi hagi suuruseks on 16.55 EUR-i /tl. 1-3 II kd/; - asitõendi- Saare Selveri turvasalvestise vaatlusprotokolliga /tl.4-5 II kd/; - T.N-i enda poolt kahtlustavana ülekuulamisel antud ütlustega, milles ta tunnistab varguse toimepanemist /tl.8-9 II kd/. Episood 8 – ajavahemikul 06.01.2011-07.01.2011.a. Kuressaare linnas trepikojast T Sile kuuluva kelgu ja ühe 12 kilose kartulikoti varguses - kannatanu T Si ütlustega selle kohta, et 07.01.2011.a. hommikul avastas tema abikaasa, et trepikojas all keldripoolsest osast oli ära varastatud seal olnud kott kartulitega ja kadunud oli ka roheline kelk. Õhtul peale kella 19.00 kohtus kannatanu tütar juhuslikult need esemed varastanud tüdrukuga, kellel oli nendelt varastatud kelk koos kartulikotiga. Kuna kartulid olid külmunud juba, siis nad jätsid need vargaplikale, kuid võrgu võtsid ära. Kelk mille nad kätte said küll oli aga katki ja seetõttu on kahjutasu nõudeks 12.78 EUR- i; - T.N-i enda poolt kahtlustavana ülekuulamisel antud ütlustega, milles ta tunnistab varguse toimepanemist /tl.10-11 II kd/. Episood 9 – 31.01.2011.a. kella 20.30 ajal aknaklaasi lõhkumise teel Kuressaare linnas VVVVVV 5 asuvasse majja sissetungimise kohta ja sealt A Rle kuuluva digipoksi varguses. 8 - teatega kriminaalmenetluse kohta, millest nähtub, et kannatanu A R teatas politseisse vargusest temale kuuluvast majast. Vargus on toimepandud ajavahemikul 22.01.2011.a.-01.02.2011.a. /tl.1 III kd/; - sündmuskoha – Kuressaare linnas VVVVVV 5 asuva maja vaatlusprotokolli ja fotodega sinna juurde /tl.2-7 II kd/. Maja ühel hoovipoolsel aknal oli üks ruut puruks tehtud, klaasid vedelesid akna all; - kannatanu A R ütlustega ning tsiviilhagiavaldusega /tl.10 III kd/. Kannatanu ütluste kohaselt ta ise elab mandril ja maja seisab tühjana. Viimati käis kohal tema vend ja tema lahkumisel 22.01.2011.a. oli kõik korras. Digipoksi vargusega on tekitatud materiaalne kahju summas 75 EUR-i ja akna lõhkumisega 20 EUR-i;’ - tunnistaja P H ütlustega. Tunnistaja ütluste kohaselt helistas 31.01.2011.a. temale T.N ja tegi ettepaneku äriks. Evelin ütles, et oli ühte majja sissemurdnud ja sealt digipoksi varastanud. Tema soov oli, et tunnistaja selle maha müüks. Tema teatas juhtunust politsei lühinumbrile 110 /tl.11-12 II kd/; - asitõendi, T.N-i kahtlustatavana kinnipidamisel äravõetud halli värvi digiboksi vaatlusprotokolliga, fotoga selle juurde ja protokolliga digiboksi tagastamise kohta selle omanikule A Rle /tl.13-14 II kd/; - indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, mille näidu alusel on tuvastatud T.N tema kahtlustatavana kinnipidamisel alkohoolne joove, joobeseisundis isiku kainemisele toimetamise protokolliga /tl.16-17/; - T.N-i kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga ja kinnipidamisaktiga 01.02.2011.a. /tl.19-20, 21-22 III kd/; - T.N-i kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlustega /tl.23-24 II kd/. T.N tunnistab digipoksi vargust. Turvakodus alkoholi tarvitamise käigus tuli jutuks, et seal lähedal on üks tühi maja ja selles majas pidavat olema antiiki. Tal tekkiski siis mõte majja vargile minna ja sealt antiiki varastada. Kuna koputamise peale keegi ei reageerinud, siis võttis riidast puuhalu, millega lõi ühe aknaruudu puruks ja sisenes majja. Kuna midagi huvitavat seal ei olnud ronis välja aga mõne aja pärast läks uuesti tagasi majja ja võttis seal olnud digipoksi, et see maha müüa. Teel peal pidas politsei ta kinni ja viis kainenema. 02.02.2011.a. on T.N-i suhtes kohaldatud tõkend vahistamine /tl. 25-29 II kd/; T.N-i kohta 02.02.2010.a. väljastatud karistusregistri teatisega, millest nähtub, et ta on varem kolmel korral varguste eest karistatud, viimati 16.11.2010.a. Pärnu Maakohtu otsusega

§ 199

lg2 p 9 järgi vangistusega 9 kuud tingimisi karistuse kandmisest vabastamisega 18 kuulise katseajaga. Enne seda on T.N karistatud Pärnu maakohtu 12.12.2007.a. kohtuotsusega

§ 199

lg2 p4,7,8 järgi vangistusega 8 kuud karistuse kandmisest vabastamisega tingimisi 2 aastase katseajaga; kohtu määrusega 02.10.2009.a. pöörati kohtuotsus täitmisele ja T.N suunati temale mõistetud karistust kandma. Kinnipidamiskohast vabanes pärast karistuse kandmist 17.07.2010.a. Väärteomenetluse korras on T.N karistatud 11-nel korral, nendest 2010.a. kolmel korral ja 2011.a. ühel korral. Mõistetud trahvid tasumata /tl. 30-34,35-38 III kd/; 12.12.2007.a. kohtuotsuse ärakirjaga, 09.03.2009.a. kohtumääruse ärakirjaga millega pöörati T.N-ile 12.12.2007.a. kohtuotsusega mõistetud karistus täitmisele /tl.40-53 I kd/. Objektiivsest küljest kujutab vargus endast võõra vallasasja äravõtmist. Ebaseaduslik omastamine tähendab asja enda kasuks pööramist, mis seisneb omaniku kestvas ilmajätmises asjast. Hõivaja loob endale omanikusarnase seisundi. Eeltoodud tõendite analüüsist nähtub, et T.N on oma tegevusega realiseeris

§ 199lg2 p.-de 8,9 järgi kvalifitseeritava 9 kuriteo objektiivse külje tunnused.

Tema poolt pandi toime varguseid süstemaatiliselt – ta omas karistatuse varguste toimepanemise eest (õiguslik retsidiiv) kui ka ühes menetluses turvastutud vargused (faktiline retsidiiv). Vastavalt seadusele võivad süstemaatilisuse moodustada nii kuriteod (

§ 199

) kui ka väärteod (

§ 218

). Sissetungimine on valdaja tahte vastane võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseaduslik tungimine. On leidnud tõendamist, et osas varguse episoode on toimepandud sissetungimisega. Subjektiivsest küljest eeldab vargus tahtlust ja koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. T.N pani vargused toime otsese tahtlusega, mida ta on ka ise tunnistanud. Karistuse mõistmine Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56

sätestatust.

§ 56kohaselt on isiku karistamise aluseks isiku süü.

Kohus on tuvastanud T.N-i süü

§ 199lg2 p 8,9 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises.

T.N on süüvõimeline ja tema süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. T.N poolt on toimepandud II astme varavastased kuriteod. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus arvestab T.N-i karistust kergendava asjaoluna süü puhtsüdamlikku, vastutust raskendavad asjaolud puuduvad. T.N on varem kolmel korral kriminaalkorras karistatud varguste eest. Korduvalt on teda karistatud ka väärtegude toimepanemiste eest, sealhulgas pisivarguste eest. Uued kuriteod ja ka väärteod on T.N toimepannud ajal mil ta on kandnud karistust eelmiste kohtuotsuste järgi. 2007.a. kohtuotsusega mõistetud vangistuslik karistus, mille kandmisest ta kohtuotsuse alusel tingimisi käitumiskontrollile allutamisega vabastati, tuli kohtu poolt pöörata täitmisele ja T.N suunati kinnipidamiskohta temale mõistetud karistust kandma. T.N vabanes kinnipidamiskohast 2010.a. juulikuus ja varsti pärast vabanemist jätkas süstemaatiliselt varguste toimepanemist. Peale vabanemist on toimepannud ka väärtegusid. Trahvid mis väärtegude eest mõistetud on tasumata. Kriminaalhooldaja poolt väljastatud iseloomustusest nähtub, et kriminaalhoolduse nõudeid püüab T.N täita, kuid tunnistades alkoholisõltuvust leiab, et see võib ka mitte õnnestuda. T.N on ennast registreerinud töötuna, temal on tekkinud palju võlgnevusi (SMS laenud, trahvid). T.N-i poolt läbitud võõrutusravi ei ole olnud tulemuslik, kuna ta on jätkanud alkoholi tarvitamist /tl.116 I kd/. Kohus leiab, et T.N-i mõjutamiseks edaspidi hoiduma üha uute samaliigiliste süütegude toimepanemisest, aga ka õiguskorra kaitsmise huvides on põhjendatud tema karistamine reaalse vangistusega. Jätkuvalt uute õigusrikkumiste toimepanemine näitab tema ükskõikset suhtumist mõistetud karistustesse ning annab aluse järeldada, et selline kergemaliigiline karistus nagu rahaline karistus ei täida karistuse eesmärke. Muud mõjutusvahendid on end ammendanud. T.N ei tööta ja temal rahaline sissetulek puudub. Kohus leiab, et T.N-i lubadused enam mitte varguseid toime panna ja minna alkoholi võõrutusravile ei ole veenvad. T.N on kõik need võimalused olnud ka peale kinnipidamiskohast vabanemist 2010.a. juulikuus, kuid ta on jätkanud hoopis kuritegude toimepanemist. Kannatanutele tekitatud materiaalsed kahjud on hüvitamata. Kohtu hinnangul arvestades eeltoodut ei ole põhjendatud T.N-i suhtes temale mõistetava liitkaristuse karistuse asendamine üldkasuliku tööga, mida

§ 74lg 5 põhimõtteliselt võimaldab.

Kõike eeltoodut arvestades peab kohus põhjendatuks T.N-i karistamist reaalse vangistusega

§ 74

lg 5 kohaselt kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt

§ 65lõikes 2 sätestatule. Siin arvestab kohus ka seda, et osa kuriteoepisoode

§ 68

alusel tuleb T.N-i kahtlustatavana kinnipidamise aeg ja vahi-all oldud aeg arvata karistusaja hulka ja seega tuleb mõistetud vangistusliku karistusaja algust hakata lugema tema kahtlustatavana kinnipidamisest 01.02.2011.a. Tsiviilhagid Kannatanute poolt esitatud on esitatud tsiviilhagid ja nende poolt on VÕS §-de 1043 ja 1045 lg1 p5 alusel taotletud T.N-ilt kahjutasude väljamõistmist järgmiselt: - Rimi Eesti Food AS ( reg.kood 10263574, Põrguvälja tee 3 Pildiküla Rae vald Harjumaa Eesti Vabariik, info.ee@rimibaltic.com ) 2.61 eurot (40.80 krooni); - Maxima Eesti OÜ (reg. kood 10765896, Pterburi tee 47 11415 Tallinn, andrei.agejev@maxima.ee) ) 40.12 eurot (627.80 krooni ); - A-Selver AS (reg.kood 10379733, Pärnu mnt 238a Tallinn, esindaja Saare Selveri juhataja Iige Laes tel tööl 4595401) ) 16.55 eurot; - T S (ik. ) 12,78 eurot. Kohus leiab et esitatud tsiviilhagid on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele. T.N ei ole ka ise esitanud vastuväiteid tsiviilhagidele. Asitõendid Asitõenditeks on kriminaalasja materjalide juures eraldi pakendites olevad turvakaamerate salvestised. KrMS § 126 alusel jätta asitõend kriminaalasja juurde. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMs § 180 lg1 ja 179 lg 1 p 2 tuleb T.N-ilt riigituludesse välja mõista sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 417,03 eurot (1,5 * 278,02). KrMS § 175 lg 1 p 4, 9 ja 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista menetluskuluna ka määratud kaitsjale makstav tasu nii eeluurimisel kui osalemise eest kohtuistungil so. summas 153 (ükssada viiskümmend kolm) eurot 41 senti. Süüdistatava kaitsja on kohtule esitanud kirjaliku taotluse kaitsjatasu arvestamiseks koos käibemaksuga summas 153.41 senti koos käibemaksuga (tl. 117). Kohus peab kaitsja taotluse põhjendatuks. K. Pedassaar kohtunik