ja § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja karistuseks on
lg 1 alusel mõistetud 2 aastat 7 kuud vangistust.
lg 1 alusel liideti mõistetud karistusega Tartu Maakohtu 22.05.2008.a otsusega mõistetud karistus 11 kuud 21 päeva vangistust osaliselt ning liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti 3 aastat 2 kuud vangistust. Tartu Maakohtu 22.05.2008.a otsusega mõistetud kantud karistus 11 kuud 21 päeva vangistust arvestati mõistetud karistusest
lg 1 alusel kantud karistus, kandmata karistus on 1 aasta 4 kuud 13 päeva vangistust.
lg 1, 3 alusel ei pöörata vangistust täitmisele, kui V.I i pane katseaja 2 aastat 6 kuud jooksul tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab talle
lg 1 kohaselt käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
lg 2 alusel kohustati V.I käitumiskontrolli ajal jätkama õpinguid põhihariduse omandamiseks, mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume, mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta ning osalema kriminaalhooldaja määramisel toimetulekuoskusi tõstvates sotsiaalprogrammis. Kohtuotsusega määrati V.I käitumiskontrolli teostamiseks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kohtuotsus jõustus 21.07.2009.a. 11.07.2011.a esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldusametnik Sirje Vasemägi kohtule erakorralise ettekande V.I kohta, milles teeb ettepaneku pöörata karistus täitmisele. Ettekande kohaselt ei täida V.I talle kohtuotsusega käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: ei ilmu registreerimisele, ei ela kindlaksmääratud kohas ning ei taotle luba elukohast lahkumiseks. Samuti ei täida süüdimõistetu
lg 2 p 2 alusel pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi ning
lg 4 alusel pandud lisakohustust pöörduda hiljemalt 01.06.2011.a alkoholiprobleemi selgitamiseks psühholoogi poole. V.I ei ole ilmunud registreerimiskohustust täitma alates 20.05.2011.a. Süüdimõistetu täpset asukohta ei tea ka tema ema Anneli V.I. 08.06.2011.a on Tartu linnas politseipatrulli poolt indikaatorvahendi mõõtmisega tuvastatud alkohoolne joove 1,0 mg/l. Süüdimõistetu elukohta Tähe 12-43 Jõgeva saadetud kutse 16.07.2011.a kohtuistungile võttis V.I isiklikult vastu 19.07.2011.a. Kohtuistungile V.I i ilmunud, samuti ei teatanud ta kohtule ilmumist takistavast mõjuvast põhjusest. Kriminaalhooldusametnik teatas kohtuistungil, et teadaolevalt on V.I juulikuus kahel korral viidud kainenema, sega jätkab ta alkoholi tarvitamist. Nõustamisel käis ühe korra ja rohkem ei tulnud. Kriminaalhooldusametnik palus kuulutada V.I tagaotsitavaks ja võtta ta vahi alla. Prokurör toetas kohtuistungil kriminaalhooldaja ettepanekut. Kohus leidis, et esitatud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele KrMS § 140 lg 1, 3, § 130 lg 5 ja § 429 lg 1 p 1 alusel. Kohus kuulutas V.I tagaotsitavaks ja kohaldas tõkendina vahistamist. 20.08.2011.a V.I tabati. 05.09.2011.a kohtuistungil V.I selgitas, et ta ei soovi vangistusse minna. Ta leiab, et alkoholi tarvitamine ei ole probleem, kuna ta igapäevaselt ei joo. Samas kinnitas, et ta on katseajal, s.o perioodil, kui talle oli määratud kohustus mitte tarvitada alkoholi, joobes korduvalt politseile vahele jäänud. Ka siis, kui politsei ta 20.08.2011.a vahistas, oli ta alkoholi tarvitanud. Oma elukohas ta ei viibinud, kuna kodus tekkisid probleemid ja tal oli lihtsam eemal viibida. Põhiliselt elas ta Tartus tuttavate juures. Käesolevalt loodab ta, et probleemid on lahenenud ning ta saaks uuesti koju elama asuda. Vabanedes asuks ta ka tööle ja siis ei oleks enam vaba aega ega võimalust alkoholi tarvitada. Kriminaalhooldaja jäi kohtuistungil esitatud ettepaneku juurde. Ta selgitas, et V.I ei täitnud kohustusi ja põhiline probleem oli tal alkoholi tarvitamisega. V.I andis varasemalt samuti lubadusi ennast parandada, mistõttu ongi talle ühel korral juba täiendavaid 2
lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt
lg 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Asja materjalidest nähtuvalt puudub alus kohaldada V.I suhtes kergemaid meetmeid, s.o katseaja pikendamist või täiendavate kohustuste määramist. V.I on kriminaalhooldusperioodil korduvalt rikkunud nõuet mitte tarvitada alkoholi, millest tulenevalt on juba varem kohtumäärusega pandud talle täiendav kohustus. V.I täitis seda osaliselt, ta käis korra psühholoogi vastuvõtul, kuid jätkas endiselt alkoholi tarvitamist ja järgnevale vastuvõtule ei ilmunud. Ta selgitab, et ei näe probleemi alkoholi tarvitamises, kuna iga päev ei joo. Eelnevast nähtub, et süüdimõistetu suhtub vastutustundetult käitumiskontrolli ajaks määratud kohustustesse. Käesolevaks ajaks on V.I rikkunud lisaks esmaseid kontrollnõudeid, s.o ta ei ilmunud registreerima ja lahkus elukohast, millega tegi võimatuks kõigi
Kriminaalhooldaja selgitustest nähtub, et ka varasemal perioodil on olnud probleeme registreerimiskohustuse täitmisega, kuna V.I lahkus elukohast kauemaks kui 15 päeva kriminaalhooldajat sellest teavitamata ning ei ilmunud määratud ajal registreerimisele. V.I on viibinud pikka aega eelvangistuses ning on teadlik tagajärgedest, mis kaasnevad kontrollnõuete täitmata jätmisega. Vaatamata sellele ta rikkus kontrollnõudeid ja kohustusi ega kasutanud ka täiendavaid võimalusi, mis talle anti 16.05.2011.a määrusega lisakohustust määrates. Eelnevast tulenevalt nõustub kohus kriminaalhooldaja arvamusega, et kriminaalhoolduse jätkamine V.I suhtes ei ole otstarbekas ega täida enda eesmärki ning kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmata osa, mis on üks aasta neli kuud 13 päeva vangistust, tuleb täitmisele pöörata. Kohus lähtub määruse tegemisel KrMS §-dest § 427 lg 2 ja § 432 Kohtunik: 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.