4-11-725/6

(7)päeva aresti. Vastavalt V™S § 199 lg 3 jõustub kohtuotsus aresti mõistmise kohta alates selle tegemisest ja peale kohtuotsuse kuulutamist pööratakse kohtuotsus aresti mõistmise kohta täitmisele viivitamatult. Aresti kandmise algus alates

1. veebruarist
2. Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon TARTU Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kohtuotsus on kättesaadav 14.03.
3. KOHTU POOLT UURITUD TÕENDID ja JÄRELDUSED: 22.02.2011 koostas patrullpolitseinik Jevgeni Malahhov väärteoprotokolli nr. AB 1151118 selle kohta, et 29.11.2010 kell 16:15 xxx tänava suunas liikus sõiduauto VW CaddY G.M-i 1 juhtimisel, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust kui see oli karistusena ära võetud alates 11.10.2010 kuni 11.01.
4. oma kolleegil, Sõidukijuht rikkus Liiklusseaduse §20 lg 1 sätteid s.o §
5. Sõiduki juhtimise keeld

(1)Mootorsõidukit ei või juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. ja väärtegu kvalifitseeriti Liiklusseaduse § 74-1 lg 2 järgi s.o § 741 . Mootorsõiduki või trammi juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt

(1)Mootorsõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimise õiguseta isiku poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või arestiga.

(2)Sama teo eest isiku poolt, kes on sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud või kellel mootorsõiduki või trammi juhtimise õigus on peatatud või kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimise õigus ära võetud – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. [RT I 2005, 40, 311 - jõust. 01.10.2005] 25.02.2011 kohtuistungil tunnistaja Alxxx Uxxxütlustega on tõendatud, et 29.11.2010 liiklusjärelevalve teostamise käigus xxx sõitis sõiduauto, millel ei põlenud vasakpoolne tagumine ääretuli. Sõiduk sõitis xxx hoovi ja juhi uksest väljus G.M, kellega tunnistaja on varem tööalaselt kokku puutunud ja tunneb teda. G.M palus luba laps koju viia ja tulla tagasi. Tunnistaja lubas G.M laps viia koju. Ootamise ajal palus tunnistaja TxxxMxxx kontrollida arvutist isikut., ütles ees ja perekonnanime „G.M“ . AUxxx - tunnistaja ootas G.M maja ukse juures. T.Mxxx teatas, et isikul on juhtimisõigus ära võetud. Tekkis kahtlus, et isik ei tulegi välja. Tunnistaja ootas 4-5 minutit, tuled majas olid kustutatud. Tunnistaja kirjutas kutse G.M-i nimele ja andis selle üle G.M-i vennale, Raul G.M-ile, keda tunnistaja samuti tunneb isiklikult tööalaselt. Raul G.M väljus majast ja tal oli seljas sama jope, mis enne G.M . Tunnistaja pöördus Raul G.M-i poole nimepidi, mille peale Raul G.M ehmus ja väitis, et autodokumendid andis ta enne tuppa m minekut A.xxx Tunnistaja eitava vastuse järel otsis Raul G.M autost autodokumendid ja esitas need kontrollimiseks. Tunnistaja TxxxMxxx ütlustega on tõendatud, et xxx liiklusjärelevalvet teostades nägi mööda xxx tänavat liiklemas sõidukit xxx, millel tagumine vasakpoolne ääretuli ei põlenud. Otsustati sõiduk kontrollimiseks peatada, lülitades sisse sinised-punased vilkurid. Sõiduk kiirendas esialgu ja pööras xxx maja hoovi. Sõitnud hoovi järgi nägi tunnistaja autost koheselt väljumas noormeest. Axxx läks noormehe juurde. Isik palus, et viib lapse tuppa. Alxxx lubas, kuna oli talv ja külm. Isik läks majja. Axxx palus arvutisse lüüa nime- G.M. Selgus, et talt on ära võetud mootorsõiduki juhtimisõigus. Kedagi majast ei väljunud, kõik tuled majas olid kustunud. Keegi koputamise peale ust ei avanud. Teiselpool maja oli kuulda pleki muljumisel tekkinud häält. Tunnistaja läks vaatama ja veendus, et teel oli jäljed, mis läksid esimese aknani ja aknalaual seespool oli lumine jälg. Tunnistaja läks tagasi teisele poole maja. Alxxx seisis ühe isikuga, kellel oli seljas hele jope. Tunnistaja arvas, et 2 isik tuli majast välja. Kui A.Uxxx vestlev isik vaatas tunnistaja suunas selgus, et see isik ei olnud sama isik, kes sõidukit juhtis. Kui Axxx nimetas seda isikut Rauliks - isik ehmatas. Axxx palus esitada autodokumendid ja isik ütles, et esitas juba. Alxxx ütles, et ei ole esitanud. Isik läks sõidukisse, leidis sõiduki registreerimistunnistuse ja andis politseiametnikele. Axxxr palus majast kutsuda G.M. Isik vastas, et ei kutsu. Tunnistaja ega ta kaaslane ühtegi menetlustoimingut läbi ei viinud, kedagi üle ei kuulanud.. Axxx kirjutas kutse, mille palus G.M G.M edastada G.M-ile . Raul G.M keeldus kutse edastamisest. G.M selgitas, et ta ei näinud et 29.

1. 2010, kui sõiduauto roolis oli vend G.M. Menetlusalune isik selgitas, et ta ei mäleta mis toimus ja pole selles osalenud. Väärteotoimiku lk.13, 15,16-17,19,20-21 tõenditega (5 kutset) s.o G.M-ile edastamiseks üleantud või posti teel edastatud kutsetele aadressile xxx G.M-i nimele ei ole menetlusaluse isikuna väljakutsutu reageerinud või on kutsed jäetud antud aadressil edastamata adressaadil täheldatud isikule. Tlk. 23-24 esitatud otsusega väärteoasjas 15.09.2010 nr.2440,10,007260 on tõendatud, et G.M karistati Liiklusseaduse § 74-22 lg 2 alusel eriõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Nimetatud otsuses kohtuväline menetleja on märkinud: „ Menetleja on seisukohal, et isikule, kellele ei mõju rahalised karistused, sest neid ta lihtsalt ei tasu, tuleb kohaldada rangemat karistust mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise näol. Kui ka selline meetod ei mõju ja isik jätkuvalt karistuse kandmise ajal paneb toime väärtegusid, näiteks juhib mootorsõidukit ajal kui juhtimisõigus on karistusena peatatud, võimaldab seadus määrata karistuseks ka aresti. Kohtuväline menetleja loodab siiralt, et öeldu mõjutab isikut ja ta hoidub edaspidistest õigusrikkumistest.`` Otsuse ärakirja sai G.M kätte 29.09.2010 allkirjastades selle. Hinnanud kogutud tõendeid nende kogumis leidis kohus, et väärteomenetluse käigus on kogutud küllaldaselt põhjendavaid tõendeid selle kohta, et G.M rikkus 29.11.2010 kell 16:15 Liiklusseaduse § 20 lg 1 sätteid, s.t juhtis mootorsõidukit xxx omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust kui see oli karistusena ära võetud alates 11.10.2010 kuni 11.01.
2. Tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud LS § 74-1 lg 2 järgi. Kohus hindab tõepärasena patrullpolitseiametnike Axxxr xxxi ja Trxxx Mxxxütlusi G.M-i isiku äratundmise ja süülise käitumise kohta. - Kohtul pole alust ütluste andmisest seadusliku aluseta keeldumise ning teadvalt valeütluste andmise eest hoiatatud tunnistajate ütluste usaldusväärsuses kahelda. Kaitsja ega menetlusalune isik pole kohtumenetluse käigus tunnistajate A. Uxxx ja T.Mxxx ütluste õigsust kahtluse alla seadnud põhjendatud vastuväidetega, mistõttu peab maakohtus tunnistajate ütlustele tuginemist, mis seonduvad kogutud tõendite kogumiga piisavaks ning leiab, et käesolevas asjas pole kohus tõendite hindamisel väärteo menetlusõigust rikkunud. Kohus leidis, et ilmselgelt on tegemist menetlusaluse isiku G.M-i poolt kartuses vastutusest kõrvalehoidumisega toimepandud väärteo eest mõistetava karistuse ees. G.M-i kõrvalehoidumine seisneb eelkõige menetlusest kõrvalhoidumises kutsetele mittereageerimisega aadressil, mida ta avaldas kohtule s.o xxx, kaasates sellisele ignoreerivale käitumisele (kutsete mitteedastamisele) oma lähedased(vend G.M xxxx. Kohus hindab põhjendamatuks G.M-i kaitsja taotluse rahuldamist tunnistajana G.M-i venna, G.M Txxxi ülekuulamiseks, mis on üksnes ettekääne kohtuistungi edasilükkamiseks ja menetluse venitamiseks. Kaitsjal oli piisav võimalus enne kohtuistungit väärteoasjas olevate ütlustega tutvumiseks ja oma kaitsealusega kohtumiseks, aja planeerimiseks vajalike täiendavate tõendite sealhulgas tunnistaja kohaloleku kindlustamiseks. Tunnistaja G.M Txxxi õigustele 3 tuginedes, on tal õigus oma lähedaste( s.o venna G.M-i) vastu mitte anda süülisi ütlusi. Isegi xxxaxxx ütlused eneserõõna korral ei lükka ümber tõepäraseid ja väärteos kogutud tõenditega seonduvaid tunnistajate A.Uxxx ja T.Mxxx ütlusi. Miski ei takistanud sõiduautot juhtinud G.M peale lapse tuppaviimist koheselt väljuma ja politseiametnikele selgitusi andmast toimepandu asjaolude kohta. Menetlusalune isik aga valis käitumiseviisi, millest kohus järeldab, et isik hoiab kõrvale temale mõistetavast karistustest. Kohus leidis, et kogutud tõenditele tuginedes ei ole tuvastatud G.M-i süüd välistavaid asjaolusid. G.M-i väärteo toimepanemine oli tahtlik tegu ja menetlusalune isik on väärteo toimepanemises süüdi. G.M-i vastutust kergendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Isik ei tunnista oma süüd ja ei ole väljendanud kahetsust toimepandu suhtes. G.M-i vastutust raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Karistuse mõistmisel leidis kohus, et G.M, olles teadlik väärteo toimepanemisele järgnevast karistusest, kui eelneva otsusega väärteoasjas 15.09.2010 nr.2440,10,007260 teda karistati mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 kuuks ja milline G.M-i poolt oli 29.09.2010 allkirjastatud. Ida Prefektuuri eelnimetatud otsuses oli täheldatud muuhulgas: Kui ka selline meetod ei mõju ja isik jätkuvalt karistuse kandmise ajal paneb toime väärtegusid, näiteks juhib mootorsõidukit ajal kui juhtimisõigus on karistusena peatatud, võimaldab seadus määrata karistuseks ka aresti. Kohus leidis, et G.M-ile ei ole varasemate väärteo toimepanemise eest mõistetud karistused- rahatrahvid ja eriõiguse äravõtmine - olnud piisav meede edaspidi tema poolt väärtegude toimepanemisest hoidumiseks, mistõttu kohus kohaldab seaduses ettenähtud rangemat meedet s.o aresti seitse päeva s.o sanktsiooni alammäärale lähedases määras. Juhul kui G.M jätkuvalt paneb toime väärtegusid on küllaldaselt põhjendatud ka eelnimetatud karistusmäära suurendamine. Kergemad karistused - rahatrahvid, mida ta ei ole tasunud ja eriõiguse äravõtmine, mille täitmise nõudeid isik on eiranud - ei ole piisava mõjuga ega pole avaldanud motivatsiooni G.M-i edasisele seaduskuulekale käitumisele. Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent Loretta Pikma(allkiri) Kohtuotsus jõustus Riigikohtu määrusega 21.09.2011 №oremreferent Liivi Õun Liivi Õun 4