lg 2 p 9 järgi; Lühimenetlus Prokurör Kaito Puusepp Süüdistatav M.Z ik: XXX, EV kodanik, põhiharidus, töökoht: puudub, elukoht: XXX, asukoht X Vangla Tõkend: ei ole kohaldatud Varasem karistatus: 1. Harju Maakohtu 13.11.2008 otsusega
lg 2 p 1 järgi vangistus 30 päeva,
Harju Maakohtu 20.09.2010 otsusega
lg 1, § 199 lg 2 p 7, 9, § 215 lg 2 p 1, 2, § 64 lg 1, järgi vangistus 6 kuud 20 päeva,
Harju Maakohtu 22.02.2011 otsusega
lg 2 p 7, 8, 9 järgi vangistus 8 kuud,
Ärakandmata karistus 7 kuud ja 28 päeva. Karistus pööratud täitmisele Harju Maakohtu 09.05.2011 määrusega, karistuse ärakandmise algus 02.05.2011. Kaitsja Advokaat Toomas Bekker 1 RESOLUTSIOON 1. M.Z süüdi tunnistada
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada M.Z-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud. 3.
lg 2 alusel suurendada M.Z-ile mõistetud karistust Harju Maakohtu 22.02.2011 otsusega mõistetud ja Harju Maakohtu 09.05.2011 määrusega täitmisele pööratud karistuse võrra, so vangistuse 7 kuud ja 28 päeva võrra ning mõista M.Z-ile liitkaristuseks tähtajaline vangistus 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva, millise liitkaristuse ärakandmist arvestada alates 02.05.
lg 2 p 7, 8, 9 alusel, 26.02.2011 Tallinna linnas XXXkorteris võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära KL kuluva sülearvuti Dell koos laadija, hiire ja USB juhtmega väärtusega kokku 191,73 eurot, väärtuseta spordikoti ning mündikogu väärtusega 150 eurot. Seega pani M.Z oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt, s.o
Kohtuistungil süüdistatav M.Z seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. 2 Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • 02.03.2011 ja 04.03.2011 koostatud kannatanu KL´e ülekuulamisprotokollide kohaselt elab ta ühetoalises korteris Tallinnas XXXkoos oma elukaaslase ML´iga. 2010 detsembri alguses tuli nende juurde ajutiselt elama elukaaslase tuttav M.Z (56744773, sünd. XXX), kelle ema oli ta kodust välja visanud. 23.02.2011 ütlesid Mele, et ta peab korterist lahkuma ja võib oma asjadele järgmisel päeval järele tulla. Kannatanu ja tema elukaaslane lahkusid 24.02.2011 korterist hommikul kella 09.00 paiku. Lahkudes lukustas korteri välisukse ülemise ukseluku. Paari tunni pärast helistas kannatanule M ja küsis korteri võtit. Ta sõitis autoga Pärnusse ja sai korteri võtme, et saaks korterist kätte oma autokooli jaoks tehtud fotod. M pidi pühapäeval, 27.02.2011, XXX korteris ootama ja võtme üle andma. Kannatanu elukaaslane M saabus laevalt koju 26.02.2011 hilisõhtul ja korterisse minnes avastas, et laua peal ei olnud sülearvutit Dell (mudel Studio 15 T5750, seeria number DF85V3J, musta värvi korpusega, ostetud 2008, ühel klahvil oli peal punast värvi küünelakki) koos akulaadija, hiire ja USB juhtmega - hetke turuväärtusega umbes 3000 EEK (191,73 EUR) ja teatas sellest kannatanule telefoni teel. Lisaks sellele ei olnud korteris laua peal enam kuuluvat mündikogu pruuni värvi nahkkaantega albumis (uuemad ja vanemad mündid alates 1560) ja üleriietekapist puudus spordikott (hall/oranž, suurem, ühe küljetasku põhi on katki, vana) varalise väärtuseta. Korteris ei olnud enam ka Me isiklikke asju ja korteri võtit, mille ta M 24.02.2011 andis, võti oli pandud nende postkasti. Peale varguse avastamist helistas elukaaslane politseisse. Ise läks kannatanu koju 27.02.2011 õhtul, toas olid laiali alkoholi pudelid, kontrollis korteri üle ja rohkem puuduvaid esemeid ei avastanud. On mitmel korral võtnud telefoni teel M ühendust, kuid tema telefon oli kogu aeg väljas. Vargusega tekitati kannatanule varalist kahju esialgsetel andmetel 191,73 EUR. Politsei poolt on kannatanule tagastatud sülearvuti Dell Studio 15 T5750, seerianumbriga DF85V3J. Sülearvuti on töökorras. Samuti sai tagasi sülearvuti koti, laadija ning arvutihiire. Mündikogu väärtus on umbes 150 eurot, samas summas soovib esitada tsiviilhagi. (t/l 2-3, 4-5) • 04.03.2011 koostatud hagiavaldusest nähtuvalt esitab KL seoses ajavahemikul 24.02.201126.02.2011 toimepandud vargusega Tallinnas, XXX korterist tsiviilhagi summas 150 eurot. (t/l 6) • 04.03.2011 koostatud üleandmise-vastuvõtmise akti kohaselt 04.03.2011 andis Lombard 24 h OÜ esindaja AJ Põhja Prefektuuri Kriminaalbüroo VVKT Kesklinna teenistuse esindajale üle sülearvuti Dell seeria nr. DF85V3J ning lepingu koopia. (t/l 8) • 26.02.2011 koostatud lepingu koopiast nähtuvalt 26.02.2011 M.Z pantis sülearvuti Dell PP33L, RefNUmber 08037, koti, laadija ja hiirega Lombard 24h OÜ-le 200 euro eest. (t/l 9) • 04.03.2011 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt oli vaadeldavaks objektiks sülearvuti Dell, musta värvi korpusega. Tõstes üles sülearvuti kaane, oli sisemine korpus hõbedast värvi. Ekraani all kiri Dell. Klaviatuuri kohal üleval vasakus nurgas kiri stuudio. Sülearvuti tagumisel kaanel oli vasakus üleval nurgas musta värvi kleebis, millel kirjad: Dell, www.dell.com. Model №: PP33L, Ref Number 08037, Made in Poland, Dell LBL P/N: R932D A00 EMP. Selle kleebise all oli veel üks musta värvi kleebis, millel kirjad: studio 1535, selle all U.S Patent. Edasine sõna ning numbrid olid loetamatud, kuna kleebis oli tugevalt kriimustatud. Selle kleebise all oli valget värvi kleebis, millel triipkood ning kirjad: Service Tag DF85V3J, 292-188-735-19, express service code. Sülearvuti kott oli musta värvi, peal logo Case Logic. Esiküljel oli takjakinnisega tasku, mille sisu oli punast ning halli värvi. Sülearvuti kott oli lukuga avatav. Avades koti, oli pealmine külg seestpoolt halli värvi, küljel oli punast värvi tasku ning võrgusahtel. Alumise külje sisu oli halli värvi, sellel oli halli ning musta värvi rihmad. Sülearvuti laadijal oli küljes kummist rihm, millel kiri Dell. Sülearvuti laadijal oli musta värvi kleebis, millel omakorda oli valget värvi kleebis kirjadega: CNODF315-7165-85E-607B, REV A04 Made in China. Optiline hiir oli pealt hõbedast värvi, 3 alumine külg musta värvi. Pealmisel küljel kiri: Trust. Alumisel küljel n kleebis, millel kirjad: Trsut, www.trust.com/15349, wireless Optical Mouse, S/N 08057723, Made in China. Alumisele küljele oli kinnitunud musta värvi USB-mälupulk, millel peal kiri Trust. (t/l 10-15) • 12.05.2011 koostatud kahtlustatava M.Z-i ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi ja selgitab, et 2010 Detsembris kolis oma tuttavate K ja M juurde aadressile XXX 15-56, kuna tema ema viskas ta kodunt välja. Nad ise kutsusid teda enda juurde elama, maksis neile üüri. Veebruari kuus otsustas Eestist ära minna, selleks oli tal vaja raha. 26.02.2011 olles üksi korteris võttis K sülearvuti Dell koos laadija, hiire ja juhtmetega, spordikoti ja mündikogu. Sülearvuti koos lisadega viis Kaarli Hambapolikliiniku juures asuvasse pandimajja ning sai selle eest 200 eurot. Seejärel sõitis häälega Saksamaale. Olles Eestist lahkunud teatas M , millisesse pandimajja sülearvuti viis. Mündikogu ja spordikott on tal Berliinis. M.Z leiab, et mündikogu väärtus võis olla 20 eurot aga kindlasti mitte 150 eurot. (t/l 19-21) • M.Z karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on teda varem kriminaalkorras karistatud 3 korral: - 13.11.2008 Harju Maakohtu otsusega
MS § 238 lg 2,
järgi tingimisi vangistus 30p katseaeg 1a 6k; - 20.09.2010 Harju Maakohtu otsusega
MS § 238 lg 2 järgi vangistus 6k 20p,
lg 2, § 69 järgi üldkasulik töö 458 tundi tähtajaga 1a; - 22.02.2011 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja
199 lg 2 p 7,8,9 alusel vangistusega 1 a, KrMS § 238 lg 2 alusel vangistusega 8 k, mis
(t/l 38-43) • Teatisest kahtlustatava M.Z-i päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2010 oli 0 eurot. (t/l 28) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava M.Z-i süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanu KL´e ütlusi, hagiavaldust, üleandmise– vastuvõtmise akti, koopiat lepingust, asitõendi vaatlusprotokolli, karistusregistri väljavõtet, asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava M.Z-i käitumine kvalifitseeritud
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli M.Z temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise ajal isikuks, kes oli viimase aasta jooksul toime pannud enam kui kaks vargust. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt 26.02.2011 Tallinnas XXXkorteris võttis M.Z ära KLele kuluva sülearvuti Dell koos laadija, hiire ja USB juhtmega väärtusega kokku 191,73 eurot, väärtuseta spordikoti ning mündikogu väärtusega 150 eurot. Seega nelja päeva möödudes eelmise otsuse kuulutamisest, millega teda tunnistati süüdi
Sellisest asjaolust teeb kohus järelduse, et süüdistatava jaoks on varguste toimepanemine põhiliseks elatusvahendite saamise viisiks ja väljakujunenud elulaadiks ning selline käitumine on hinnatav varguse toimepanemisena süstemaatiliselt
Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena, selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, so
Kohtueelsel menetlusel on KL esitanud tsiviilhagi 150 euro nõudes, milline sisaldab endas varastatud ja tagastama vara väärtust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuuluva mündikogu varastas M.Z, kes seda on ka ise tunnistanud. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanu kasuks 4 väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine täies ulatuses otseselt seotud süüdistatava M.Z-i poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 150 eurot, millisena on seda hinnanud kannatanu. Kohus hindab kannatanu hinnangut vara väärtuse kohta usaldusväärsemana, kuivõrd kannatanu on ise selleks aastate vältel teinud kulutusi ning teab seda kui suured need kulutused on olnud ning tal on olnud võimalus hinnata oma asjade väärtust ka pärast varguse toimepanemist. Asjaolu, et süüdistatav on hinnanud kannatanu vara vaid 20 euro vääriliseks, ei ole kohtule siduv, kuivõrd süüdistatava käitumine on näidanud, et võõral varal on tema jaoks hinda vaid juhul, kui ta saab selle koheselt realiseerida oma esmavajaduste rahuldamiseks. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista M.Z-ilt KL´e kasuks. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on süüdistatav pärast varguse toimepanemist edastanud informatsiooni varastatud ja seejärel panditud vara asukoha kohta, mille tulemusena osa varastatust tagastati kannatanule. Kohus hindab sellist asjaolu süüteo avastamisele aktiivse kaasaaitamisena
lg 1 p 3 mõttes , kuivõrd sellise informatsiooni edastamine viis varastatud vara kättesaamisele ja samuti koguti sellega seoses ka lisainformatsiooni teo toimepanija kohta. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimikust nähtuvalt puudub süüdistataval alaline sissetulek, millele viitab ka süüdistatava poolt toime pandud süüteo varavastane iseloom ja mis oli toime pandud rahaliste vahendite saamiseks. Peale selle on kahe eelmise otsusega kohaldamata jäetud karistused täitmisele pööratud. Seetõttu, arvestades süüdistatava majanduslikku olukorda ja kuriteolaadi leiab kohus, et süüdistatava suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat karistatud kriminaalkorras kuriteo toimepanemise eest varem 3 korda. Seejuures pöörati Harju Maakohtu 20.09.2010 otsusega määratud asenduskaristus ja 22.02.2011 otsusega kohaldamata jäetud vangistus täitmisele, kuivõrd süüdistatav ei täitnud kontrollnõudeid ja moodustati liitkaristus. Käesolevas kriminaalasjas inkrimineeritud teo pani süüdistatav toime 4 päeva möödudes viimase otsuse kuulutamisest, so katseajal. Taolised andmed viitavad sellele, et süüdistatav ei ole õiguskuulekas ega ole järeldusi teinud varasematest karistustest. Seetõttu ei sobi süüdistatav ka kriminaalhooldusele, kuivõrd on küllaldane eeldus arvata, et ta käituks kriminaalhooldust takistavalt. Seda on süüdistatav ka kahe kohtuotsuse järgselt korduvalt tõestanud. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale mõistetav karistus kuulub reaalsele ärakandmisele. Karistuse määra valikul lähtub kohus süü ja tekitatud kahju suurusest. Süüdistatavat süüdistatakse vaid ühe kuriteo toimepanemises ning süüdistatava antud informatsiooni tõttu sai kannatanu osa temalt varastatud asjadest tagasi ning esialgselt tekitatud varaline kahju vähenes. Seetõttu peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Kuivõrd aga süüdistatavale inkrimineeritud süütegu on toime pandud eelmise kohtuotsusega määratud katseajal, so pärast otsuse kuulutamist, siis tuleb mõistetavale karistusele
lg 2 alusel liita eelmise kohtuotsusega mõistetud vangistus täies ulatuses, arvestades liitkaristuse ärakandmist alates eelmise otsusega mõistetud liitkaristuse ärakandmise algusest. 5 Märt Toming kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.