1-10-11006 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20.mail 2011.a, Narva kohtumajas Kriminaalasja number 1-10-11006 (10240101097, 10240100601,10240105373) Koht

KarS § 25 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema, olles isik, kes on varem toime pannud röövimise, ajavahemikus alates 02.10.2010.a kella 20.00-st kuni 03.10.2010.a. kella 08.00-ni, tegutsedes grupis koos Dmitri Dodonoviga, V D , M L ja R B , varastas lukustamata abiruumist, mis asub trepikoja sissepääsu kõrval aadressil Viru puiestee 39, Sillamäe, G M kuuluva ™S mopeedi, millega tekitas kannatanule varalist kahju summas 958,67eurot (15000 krooni). Samuti tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise, 02.11.2010.a kella 20.00-st kuni 13.11.2010.a kella 08.00-ni, tegutsedes grupis V D , aknaklaasi kõrvaldamise 8 1-10-11006 teel, varastas xxx erakinnistu territooriumilt servatud laudu, millega tekitas kannatanu U V varalise kahju summas 191, 73 eurot (3000 krooni). Oma tegevusega pani N.J toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise, isikute grupi poolt, sissetungimisega, s.t KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 3. P.U (kriminaalasi 10240100601). P.U süüdistatakse selles, et tema 09.02.2010.a kella 19.00 paiku tegutsedes grupis N.J-iga , võõra vallasasja omastamise eesmärgil, varjates nägu riideesemetega, tungis xxx eramajja, kus kasutades füüsilist jõudu vanas eas oleva A K suhtes, nimelt hoidis kannatanu kätega kinni ja sulgudes peopesaga tema suu, püüdis varastada A K kuuluvat sularaha summas 5000 krooni (319,56 eurot), milline tegevus jäi aga lõpule viimata tema tahtest mitteoleneval põhjusel, kuna kannatanu osutas vastupanu ja hakkas karjuma. Oma tegevusega pani P.U toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kasutades vägivalda, grupi poolt, sissetungimisega, näo varjamisega näokatte või maskiga või muul viisil, mis takistas isiku tuvastamist, s.t KarS § 200 lg 2 p 7, 9,

KarS § 25 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. II Kohtuistung Süüdistatav Dmitri Dodonov kinnitas kohtus, et soovib asja läbivaatamist lühimenetluses, tunnistas ennast süüdi täielikult kõikides süüdistuse episoodides, ülekuulamist ei taotlenud. Ta oli nõus nende kannatanute hagidega, kes ilmusid kohtuistungile. Ülejäänud hagidega ta nõus ei ole. Süüdistatav N.J kinnitas kohtus, et soovib asja läbivaatamist lühimenetluses, tunnistas ennast süüdi täielikult, ülekuulamist ei taotlenud. Süüdistatav P.U kinnitas kohtus, et soovib asja läbivaatamist lühimenetluses, tunnistas ennast süüdi täielikult, ülekuulamist ei taotlenud. Süüdistatavate Dmitri Dodonovi ja P.U kaitsja Valentina Manjuk palus kriminaalasi läbi vaadata lühimenetluse korras. Kaitsjal ei ole vastuväiteid tema kaitsealustele Dmitri Dodonovile ja P.U-le esitatud süüdistuse põhjendatuse ja tegude kvalifikatsiooni osas. Kohtueelse menetluse käigus olid kogutud kõik süütõendid, süüdistus on põhjendatud. Peamiseks küsimuseks jääb karistuse mõistmise küsimus. Süüdistatava N.J kaitsja Eduard Bulattšik ei ole nõus kaitsealusele N.J-ile esitatud tegude kvalifikatsiooniga, kuna süüdistus on KarS § 200 lg 2 p 7,8,

§ 24lg 4; § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi on osaliselt põhjendatud. Kaitsja leidis, et puudub alus kvalifitseerida N.J tegusid Kar

S § 200 järgi. Kannatanu M toetas oma tsiviilhagi, temale ei ole midagi tagastatud. Kannatanu T toetas tsiviilhagi täies ulatuses. Kannatanu S loobus hagist. 9 1-10-11006 Kannatanu R toetas hagi summas 49,85 eurot. Palus hagi süüdlastelt välja mõista. Kannatanu E toetas hagi summas 297,19 eurot. Palus hagi süüdlastelt välja mõista. Kannatanu M t hagi summas 170,32 eurot. Palus hagi süüdlastelt välja mõista. Prokurör leidis, et D. Dodonovi, N.J ja P.U süü on täielikult tõendatud. Dmitri Dodonovit süüdistatakse 11 varguse episoodis, mis on kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4,7,8,9 järgi. Samuti ühes röövimise episoodis, mis on kvalifitseeritud KarS § 200 lg 2 p 9 järgi. Peale selle veel kahes ärandamise episoodis KarS § 215 lg 2 p 1,2 järgi ja kahes episoodis KarS § 424 järgi. Dodonov tunnistas oma süüd täielikult. Ta ei vaidlusta kvalifikatsiooni õigsust. Võttes arvesse seda, et Dmitri Dodonovit on 28 korral karistatud väärtegude eest ja 5 korda kriminaalkorras, et ta pani kuriteod toime enne eelmise kohtuotsuse tegemist, siis tuleb kohaldada KarS § 65 lg

1. Võttes arvesse seda, et Dodonovit süüdistatakse 16 kuriteo episoodis, palus tunnistada Dodonov süüdi KarS § 200 lg 2 p 9, § 199 lg 2 p 4,7,8,9, § 215 lg 2 p 1,2, § 424 järgi ja karistada teda KarS § 200 lg 2 p 9 järgi vangistusega 3 aastat, KarS § 199 lg 2 p 4,7,8,9 järgi vangistusega 2 aastat, KarS § 215 lg 2 p 1,2 järgi vangistusega 6 kuud ja KarS § 424 järgi vangistusega 6 kuud. Kohaldada KarS § 64 ja mõista liitkaristus, suurima karistuse suurendamise teel, 5 aastat vangistust. Kohaldada KrMS § 238 ja vähendada karistust ühe kolmandiku võrra, arvates karistuse kandmise tähtaja hulka eelvangistus 11.-15.03.2010 ja 11.-
2. juuli 2010 – kokku 5 päeva. Karistuse tähtaega arvestada alates 08.10.2010.a. Kohaldada KarS § 65 lg 1 ja arvata karistusest maha 06.01.2011.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakantud osa ja see, mis järgi jääb, mõista reaalsele ärakandmisele. Mis puudutab seda, et Dodonov tunnistas tsiviilhagisid osaliselt – ainult tänasel kohtuistungil viibivate kannatanute osas, siis arvab prokurör, et see ei ole õige. Arvab, et ei saa tõsiselt võtta tema sõnu selle kohta, et ta tagastas asjad kannatanutele, kuna süüdistusaktis on esitatud kannatanute tsiviilhagid juba tagastatud esemeid arvestades. Sellepärast palus prokurör mõista süüdistatavalt Dodonovilt välja kõik tsiviilhagid. Kuna kannatanu S S loobus esitatud tsiviilhagist, siis ka meil tuleb antud hagist süüdistatava Dodonovi suhtes loobuda. N.J süüdistatakse 3 kuriteo episoodis, mis on kvalifitseeritud KarS § 200 lg 2 p 7,8,

§ 25lg 4, § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi. N.J teod on täielikult tõendatud, ja Kar

S § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi tunnistas ta oma süüd täielikult nii kohtueelse kui ka kohtuliku uurimise käigus. Teda süüdistatakse selles, et tegutsedes grupis koos P.U-ga , kasutasid nad kannatanu A K suhtes füüsilist jõudu, kuid kuritegu jäi katse staadiumisse. Süüdistaja arvates on Timoski süü KarS § 200 lg 2 p 7,8,

§ 25lg.4 järgi täielikult tõendatud.

N.J andis uurimise ajal üksikasjalikke ütlusi ja kohus avaldas need ütlused. N.J ja P.U ütlustest nähtub, et neil oli eelnev kokkulepe minna naisterahva juurde, samuti leppisid nad kokku selles, kuidas nad naiselt raha ära võtavad. Leppisid kokku selles, et mässivad näo mingitesse esemetesse. P.U ütlustest nähtub, et ta sulges naise suu ja N.J jooksis majja sisse. N.J kannatanult midagi ära ei võtnud ja seda mitte sellepärast, et ta hakkas kartma ja jooksis minema, vaid sellepärast, et ta ei leidnud kodust raha. Ja P.U annab ütlusi, et kui nad ära jooksid, ütles N.J talle, et ta ei leidnud majast raha. Just sellepärast jäigi kuritegu katse staadiumi. Ja see ei toimunud mitte sellepärast, et nad hakkasid kartma ja jooksid minema. Süüdistaja arvab, et N.J süü antud kuriteo toimepanemises on täielikult tõendatud ja tema teod on kvalifitseeritud õieti. Kuna N.J ei ole tänaseks päevaks veel täisealaliseks saanud, aga KarS § 200 lg 2 p 7,9,10 sanktsioon on küllaltki karm, siis on vaja välja selgitada kriminaalhooldusametniku arvamus karistuse osas, mida tuleks N.J 10 1-10-11006 suhtes kohaldada. Kriminaalhooldusametnik arvas, et N.J on võimalik karistada üldkasulike töödega vastavalt KarS § 69 lg 1, mis näeb ette, et alaealise suhtes on võimalik kriminaalkaristus, mis ei ole tähtajaga rohkem kui 2 aastat, asendada üldkasulike töödega. 09.02.2010.a pani ta kehtival katseajal toime uue kuriteo, sellepärast tuleb käesolev karistus liita 26.09.2009.a kohtuotsusega mõistetud karistusega. Ja kui rääkida sellest, et KarS § 200 sanktsioon näeb ette vangistuse tähtajaga alates 3 aastast, ja karistusele liidetakse veel ka 3 kuud ärakandmata karistust, seetõttu ei saa antud juhul rääkida karistuse mõistmisest üldkasulike tööde näol. Prokurör palus tunnistada süüdistatav N.J süüdi KarS § 200 lg 2 p 7,8,

§ 25lg.4, § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi ja mõista Kar

S § 200 lg 2 p 7,8,

§ 25lg 4 järgi karistuseks 3 aastat vangistust, Kar

S § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi 5 kuud vangistust. Kohaldada KarS § 64 põhimõtteid, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega ja mõista lõplikuks karistuseks 3 aastat vangistust. Vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks 2 aastat vangistust, kohaldada KarS § 65 lg 2, kuna ta pani käesolevad kuriteod toime kehtiva katseaja jooksul. Suurendada karistust käesolevate kuritegude eest 3 kuu võrra. Lõplikult kuulub ärakandmisele 2 aastat ja 3 kuud vangistust. Karistuse mõistmisel võttis prokurör arvesse seda, et N.J kahetseb ja tunnistab oma süüd toimepandus, samuti seda, et teda on juba ühel korral kriminaalkorras karistatud. Mis puudutab tsiviilhagisid, siis palub mõista N.J-ilt ja Dodonovilt välja tsiviilhagi 958,68 eurot kannatanu M kasuks, solidaarselt. Ja kuna prokuratuur arvab, et kannatanu V tsiviilhagi on põhjendatud, siis palub samuti mõista N.J-ilt välja antud tsiviilhagi. P.U süüdistatakse KarS § 200 lg 2 p 7,9,

§ 25lg 4 järgi.

Prokuratuur arvab, et süüdistatava P.U süü antud kuriteo toimepanemises on täielikult tõendatud. Eeluurimise ajal tunnistas ta oma süüd ja kahetses. Ta on veel alaealine ja ka tema suhtes oli esitatud kriminaalhooldusametniku ettekanne, ametnik arvab, et teda on võimalik karistada tingimisi vangistusega, koos kontrollnõuete määramisega. Kuna tema väärtegu on juba karistusregistrist kustutatud, siis on võimalik arvata, et P.U ei ole väärteokorras karistatud. Palun tunnistada P.U süüdi KarS § 200 lg 2 p 7,9,

§ 25lg 4 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda vangistusega tähtajaga 3 aastat. Kohaldada Kr

MK § 238 ja vähendada karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 2 aastat vangistust. Kohaldada KarS § 74 lg.1 ja mõista karistus tingimisi, kui ta kahe aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Samuti kohustada teda katseaja jooksul täitma kontrollnõudeid vastavalt KarS §

1. Samuti palun mõista kontrollnõuded vastavalt KarS § 75 p.2,4,8: mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume, leida töökoht ja lõpetada õpingud, samuti osaleda sotsiaalprogrammides. Tsiviilhagi puudub. Kohus avaldas kohtuistungil järgmised tõendid. Kriminaalasi
2. kannatanu L K ütlused. Ütluste kohaselt 14.03.2010.a kella 17.00 paiku tuli kannatanu juurde korterisse ilma kannatanu loata tema naaber Dmitri Dodonov. Tema lõhkus välisukse luku, toauksed ei olnud esiku poolt lukustatud. Dmitri hakkas kannatanult raha nõudma. Ta nõudis 200 krooni. Kannatanu ütles Dodonovile, et tal ei ole raha. Siis Dmitri tormas kannatanule kallale, esialgu tema õlgadest ja kätest kinni haarates hakkas kannatanut raputama, seejärel kuna kannatanu rääkis, et tal ei ole raha, lõi kannatanu toas jalust maha, haaras kahe käega kaelast kinni ja hakkas kannatanut raputama. Kannatanu oli väga hirmunud. Sel ajal nägi ta puhvetkapi riiulil 100 krooni. Tõusis püsti, võttis raha ära ja lahkus korterist. Dmitri oli väga purjus. (tl. 1-5) 11 1-10-11006 tunnistaja M D ütlused. Ütluste kohaselt 14.03.2010.a ajavahemikul 16.00 kuni 17.00 tegi alkoholijoobes poeg Dmitri Dodonov kodus skandaali. Tunnistaja koos emaga läksid teisel pool teed elavatele naabritele külla, sel ajal peksis poeg toas kõike segi. Poeg lõhkus korteris mitu aknaklaasi. Siis naabrite toaaknast välja vaadates nägi tunnistaja, et Dmitri läks korteris nr x elava naabrinaise, mutikese juurde. Sel ajal kutsus tunnistaja tütar politsei. Tunnistaja nägi, kuidas saabusid politseinikud, kes viisid Dmitri korterist nr x välja. (tl. 21-24) kahtlustatava Dmitri Dodonov ütlused. Dodonov andis ütlusi selle kohta, et enne seda tarvitas ta alkoholi kaks nädalat. 14.03.2010.a alates hommikust jätkas alkoholi tarvitamist. Jõi alkoholi Sillamäel. Kella 16.00 paiku tuli koju tagasi. Temale oli vaja raha, et alkoholi osta. Kodus raha ei antud. Tuli oma naabrinaise, mutikese juurde. Ta teadis, et tema pidi üksinda kodus viibima. Arvas, et mutike annab temale raha. Tuli ukse juurde, hakkas koputama, aga tema ei teinud ust lahti. Õlaga murdis uksi sisse, nad on nõrgad, astus tuppa. Mutike viibis seal. Ta üritas teda välja ajada, karjus tema peale. Dodonov ei kuulanud teda, hakkas temalt raha nõudma. Nõudis 200 krooni. Kannatanu ütles, et raha ei ole. Siis haaras esialgu tema kätest, siis aga õlgadest kinni, raputas mitu korda. Mutike rääkis endiselt, et tal ei ole raha, ta ei anna temale midagi. See ajas Dodonovit vihale. Kuna kannatanul on liikumishäired ja ta püsib vaevu jalal, kukkus ta tema tegude tagajärjel. Jätkas temalt raha nõudmist, haaras kahe käega tema kaelast kinni, kuid Dodonov ei kägistanud teda, vaid raputas. Sel ajal nägi puhvetkapis 100 krooni. Jättis mutikest põrandale, võttis puhvetkapist raha ära ja lahkus tema korterist. Tuli koju tagasi. Kuna enne seda lõhkus kodus akna ja riidles emaga, kutsus ta politsei. Seal peeti mind kinni ja toimetati Sillamäe konstaablijaoskonda. (lk.15-18) sündmuskoha vaatlusprotokoll , milles vaadeldi XXX asuvat korterit. Korteri põrandal on üksikud veretilgad. (tl. 6-7). Kriminaalasi
3. Kriminaalasjas nr 10240105373 (köide 1): kannatanu A T ütlused. Ütluse kohaselt 11.07.2010.a ajavahemikul alates kell 00.00 kuni kell 18.30 garaažiast aadressil Ristiku 4, Vaivara, varastati temale kuuluv auto VAZ 2105, reg. nr. xxxIAA, maksumusega 15000 krooni, puidutöötlemise tööpingi elektrimootor maksumusega 7500 krooni, neljasooneline vasest elektrikaabel pikkusega 200 meetrit maksumusega 6000 krooni. Seega varastati vara 28500 krooni väärtuses. Lisaks sellele lõhkusid vargad garaaži seina, tirides seinast blokke välja. Seina remondi hindas 3000 kroonile. Seetga on kogu kahju, arvestamata auto vigastusi 31500 krooni. Samuti selgitas kannatanu, et lisaks autole, mootorile ja kaablile varastati garaažist ka transformaator –alandi maksumusega 1000 krooni, autos ei olnud tulekustutit maksumusega 500 krooni, apteeki 250 krooni ning puksiirtrossi maksumusega 250 krooni. Mootor, kaabel ja transformaator on kannatanule tagastatud. Hüvitamata kahju koosneb garaažiseina remondimaksumusest (3000 krooni), auto maksumusest (15000 krooni) ja autos olnud asjade maksumusest (1000 krooni). Seega on hüvitamata kahju suurus 19000 krooni. (tl. 29 – 31, 33, 48 - 49) sündmuskoha vaatlusprotokoll ja fototabelid selle juurde, milles vaadeldi auto VAZ 2105, reg. nr. xxxIAA, ning Vaivara külas aadressil Ristiku 4 asuv garaaži (tl. 1 – 16, 18 – 24) 12 1-10-11006 tunnistaja A T ütlused, mille kohaselt 11.07.2010.a oli kinni peetud Dmitri Dodonov, kes juhtis autot VAZ2105 alkoholijoobes. Tal ei olnud kaasas auto dokumente ja juhiluba. Selgus ka see, et auto, millega Dodonov sõitis, oli ärandatud. (tl. 25 – 27) kahtlustatava Dmitri Dodonovi enda ütlused. Dodonov tunnistas enda süüdi motorolleri varguses, mis oli toime pandud aprillis 2010.a Tškalovi 29, Sillamäel. Varastatud motorolleri müüs ta 1200 krooni eest. Samuti Dodonov tunnistas enda süüdi auto VAZ 21053 varguses, mis oli toime pandud juunis 2010.a Sillamäes aadressil Majakovski 14, auto VAZ varguses, mis oli toime pandud aadresisl Geoloogia 10, Sillamäe, ning varguses garaažist aadressil Ristiku 4, Vaivara. (tl. 40 – 43). kannatanu S S ütlused. Smirnovi ütluste kohaselt ajavahemikul alates 28.04.2010.a kell 20.00 kuni 29.04.2010.a kell 06.30 tema majast aadressil Tškalovi 29, Sillamäe, varastati temale kuuluv motoroller Rocket 50CC, maksumusega 6000 krooni, ning istme all asuv automagnetoola maksumusega 350 krooni. Seega temale on tekitatud kahju 6350 krooni. (tl. 53 – 55, 62 - 63) sündmuskoha vaatlusprotokoll, milles vaadeldi Sillamäe linnas Tškalovi tänava majade nr 29 ja 18 vahele jääva sõidutee lõiku (tl. 60) kannatanu V G ütlused, mille kohalselt ööl vastu 17.06.2010.a Sillamäe linnas aadressil Majakovski 14 ärandati temale kuuluv auto VAZ 21053, reg. nr. xxx IAD, ehitusaasta 1986.a. Temale on tekitatud materiaalset kahju summas 8000 krooni. (tl. 67 – 69, 89 - 90) kannatanu J I ütlused (tl. 71 – 73, 76) sündmuskoha vaatlusprotokoll ja fototabelid selle juurde, milles vaadeldi autot VAZ 21053, reg. nr. xxx IAD, asukohaga umbes 700 meetri kaugusel Sinimäe asulast Vaivara vallas. (tl. 77 – 84) tunnistaja J T ütlused. Ta andis ütlusi selle kohta, et 11.juulil 2010.a. kella 12.00 paiku helistas Dmitri Dodonov ja tegi ettepaneku tema autoga sõitma minna. Tunnistaja nõustus. Ta läksi koos S P Dodonovi juurde Vaivarasse. Dodonoviga said nad kokku Vaivara lähedal. Ta oli tumesinise autoga VAZ. Ta ütles, et see on tema auto. Seal kõrval seisis veel üks auto -kollane VAZ. Selle kohta ütles Dodonov, et ka see on tema auto. Ta ütles, et seda on vaja remontida. Ta tahtis seda teha Sinimäel. Ta tegi ettepaneku võtta see auto puksiiri. P istus selle kollase auto rooli ja nad sõitsid. Jõudsid Sinimäe lähedale mere äärde. Seejärel jättis Dodonov selle auto sinna põõsastesse. Peale seda hakkasid nad sinise autoga ringi sõitma. Sinimäe asula lähedal tuli nendele vastu politseiauto. Politseinikud palusid Dodonivil auto parkida. Tunnistaja koos P väljusid autost ja lahkusid. Sealjuures ütles Dodonov, et nad viiksid kollase auto minema sellest kohast, kuhu ta oli selle jätnud. Siis nad läksid, istusid kollasesse autosse. Rooli taha istus tunnistaja. Nad hakkasid P kordamööda selle autoga sõitma. Pärast pidasid abipolitseinikud nad kinni. Alles pärast seda sai tunnistaja teada, et kollane auto oli ärandatud ja ka sinine auto oli ärandatud. Kollase autoga sõitsid nad ka koos D K . (tl. 85 - 87) 13 1-10-11006 tunnistaja V L ütlused. Tema ütluse kohaselt
4. juulil 2010.a kella 18.15 paiku ta nägi oma maja aknast, et Uus tn maja nr.2 ette sõitis sõiduauto VAZ, kollast värvi. Kuna nimetatud autot on ka enne nähtud Sinimäe alevikus sõitmas ilma numbrimärkideta, siis otsustas jälgida, kes sellega sõidavad. Autos oli 2 isikut, auto roolis oli N.J ja tema kõrval S P . Nad väljusid autost, läksid majja, seejärel umbes 10 minuti pärast väljusid majast ja sõitsid ära sellesamase kollast värvi autoga. Ta ei näinud kuhu nad sõitsid. Pärast seda tunnistajale helistati ja üteldi, et nägid selle auto Mummasaare mererannas. Auto oli tühi. Tunnistaja palus, et temale helistaks, kui auto juurde keegi tuleb tagasi. Pärast seda tunnistajale helistati, et auto oli teel mererannast Tallinna mnt suunas ja tunnistaja sõitis siis auto juurde. Autos oli kolm isikut, N.J, S P ja kolmas temale tundmatu noormees D K . Auto oli ilma registreerimisnumbrita, mistõttu tunnistaja kutsus välja politsei. Selgus, et antud auto oli ärandatud. Tunnistaja rääkis N.J-iga, kust ta on saanud selle auto ja ta ütles, et selle auto andis talle noormees nimega Dmitri. (tl. 92 - 94) tunnistaja S Przhelutskiy ütlused. Tunnistaja ütluste kohaselt 11.juulil 2010.a. kella 12.00 paiku helistas temale N.J ja tegi ettepaneku minna jalutama. Nad läksid Dmitri Dodonovi juurde Vaivara külla. Seal tunnistaja nägi Dodonovil kahte autot, üks oli tumesinine, teine kollane, mõlemad VAZ. N.J palus Dodonovilt luba kollase autoga sõitmiseks. Dodonov nõustus. Ta ütles, et ostis auto juba ammu. Ma sain niimoodi aru, et see toimus umbes kuu aega tagasi 2010.aasta juuni keskel. Teine, tumesinine auto oli Dodonovi sõnul samuti tema oma. Peale seda istus Dodonov tumesinise Žiguli rooli, aga tunnistaja koos N.J-iga istus kollasesse autosse. Rooli taha istus N.J. Algul nad sõitsi kahel autol sooja kanali juurde Mustale jõele. Seal nad suplesid, misjärel jätsid kollase auto Sinimäe asulasse garaažide juurde ja sõitsid kõik koos Sinimäe asula vastas mere äärde. Meres nad suplesid, sõitsid tagasi Sinimäele ja tahtsid sõita Vaivara külla, kuid siis sõitis nendele vastu politseiauto. Tunnistaja koos N.J-iga väljus autost. Politseinikud ütlesid Dodonovile, et ta pargiks auto, kuid Dodonov lisas gaasi ja sõitis minema. Sealjuures jäi selle auto kindalaekasse veel tunnistaja punane mobiiltelefon Nokia
5. Tunnistaja koos N.J-iga lahkusid sealt ja läksid kollase auto juurde, mis oli jäänud Sinimäele garaažide juurde. Nad sõitsid sellel autol mere äärde. Mere ääres hakkas N.J ümber pöörama, ei tulnud juhtimisega toime, sõitis liiva ja auto jäi kinni. Sealt sõitis mööda auto Volkswagen ja N.J palus selle auto juhti, et ta meid liiva seest välja tõmbaks. Neid tiriti välja, nad kavatsesid sõita Vaivara külla ja hakkasid liikuma Tallinna maantee suunas, kuid seal sõitis teele välja Vaivara vallavanem, kelle nimi on V , ja pidas naid kinni. Siis selguski, et see kollane auto Žiguli on ärandatud ja ei kuulu Dodonovile. (tl. 95 – 97) tunnistaja I R ütlused. Tema andis ütlusi selle kohta, et elab koos oma ema V R , kellel on tumepunast värvi auto VAZ 2107 reg. nr. xxx ACA. Autol ei ole signalisatsiooni. Auto pargitakse alati maja juures, praktiliselt alati ühes ja samas kohas.18.06.2010.a sõitis tema ema Venemaale külla. Auto jäi seisma hoovi, oli lukustatud, lukud olid terved. 19.06.2010.a kella 22.50 paiku helistas fonoluku kaudu kaheksandal korrusel elav naabrinaine O N ja ütles, et autot püütakse ärandada. Tunnistaja riietus ja läks välja. Väljas olid juba autode omanikud, mida auto ärandajad parklast välja sõites olid riivanud. Seal oli L Z , kes tuli trepist alla nähes, et ema auto seisab tema autoga kokkupuutes, ning rõdul seisis T , kelle tütar nägi, kuidas avarii toimumise järgselt hüppasid autost välja kaks noormeest ning jooksid minema. Hiljem tuli V S , kelle auto signalisatsioon oli tööle hakanud, kui ärandajad riivasid meie autoga tema auto pamperit. Need autod olid pargitud maja ees reas ja kui ärandajad 14 1-10-11006 püüdsid meie autoga parklast välja sõita, riivasid nad ema autoga neid autosid. Auto on vana. Autost midagi ei varastatud. Auto ülevaatamisel avastas tunnistaja ainult, et vigastatud on roolisammas, süütejuhtmed välja tiritud ja omavahel ühendatud. Roolisamba plastmassist kate ripnes juhtmetega samba küljes. Juhipoolsed uksed ei avanenud. Eesmine reisijapoolne uks oli avatud, lukk lõhutud. Ühtlasi oli juhiiste roolile lähemale nihutatud, st. see asus mitte selles asendis, nagu ema oli selle jätnud. Auto ärandamine ei õnnestunud, kuna ei suudetud autot ringi keerata ja hoovist välja sõita, sõideti vastu lähedalseisvaid autosid. Auto ärandamise katsega tekitatud materiaalse kahju hindab ära ema, kui ta koju tagasi jõuab. (tl. 100 – 105) kannatanu V R ütlused. Ütluste kohaselt 19.juunil 2010.aastal õhtul kella 23.00 paiku helistas kannatanule naabrinaine T S ja ütles, et kannatanu auto, mis oli pargitud Sillamäel Geoloogide tänava maja nr. 10 hoovi, hakkas sõitma ja sõitis otsa kahele autole. Kannatanu viibis sel ajal Venemaal ja sai sellest jutust aru, et ilmselt sõitis keegi kannatanu autoga. Järgmisel päeval helistas kannatanule tütar ja ütles, et autot püüti ärandada.
6. juunil 2010.a tuli kannatanu Venemaalt tagasi ja vaatas oma autot VAZ 2107 reg. nr. xxx ACA ja nägi, et auto ärandamiskatse käigus on lõhutud eesmise reisijapoolse ukse lukk maksumusega 230 krooni. Lisaks sellele oli lõhutud süüteluku kontaktid maksumusega 50 krooni. Ühtlasi oli auto tagumisel parempoolsel tiival mõlk, mille remondimaksumuse hindab kannatanu 500 kroonile. Seega on kahju suurus 780 krooni. (tl. 106 – 107) kannatanu D D ütlused. Ütluste kohaselt kuulub Vaivara külas aadressil Raudtee 12 asuv eravaldus tema emale M I . Veel hiljaaegu kasutas maja kaks perekonda, mistõttu on olemas kaks eraldi sissekäiku. Käesoleval ajal kasutab maja üht poolt kannatanu perekond ja teist poolt kannatanu ema. 14.05.
7. aastal kella 07.00 paiku helistas kannatanule ema ja teatas, et majja on aknaklaasi eestvõtmise teel sisse murtud. Ühtlasi olid lõhutud kuuride lukud. Mis oli kadunud, ema ei teadnud. 15.05.
8. aastal sõitis kannatanu ise maja juurde ja avastas, et maja sellel osal, mida kasutab kannatanu perekond, on aknaklaas eest võetud ja asub akna all. Toast olid kadunud: mustas-valges korpuses elektritriikraud maksumusega 50 krooni, mustasvalges korpuses spiraaliga elektriteekann maksumusega 159 krooni, musta korpuse ja isolatsiooniga kantav lamp maksumusega 250 krooni, raadio toitejuhe, mis kannatanu jaoks materiaalset väärtust ei oma. Peale kontrollimist selgus, et kurjategijad olid lõhkunud lukud kõikidel kuuridel. Ühest neist kadus roostevabast terasest kasutatud ruudukujuline 80 cm laiune kraanikauss. Hindab kraanikausi 250 kroonile. Ühtlasi kadus kuuri taga olnud vana pesumasina paak, mis kannatanu jaoks väärtust ei oma. Aknaklaasi eestvõtmisega kannatanule kahju ei tekitatud. Seetõttu on vargusega tekitatud kahju 709 krooni. (tl. 129 – 131, 133 - 134, 136 – 137) sündmuskoha vaatlusprotokoll, milles vaadeldi eravaldust aadressil Vaivara, Raudtee
9. (tl. 123) asitõendi vaatlusprotokoll ja fototabel selle juurde (tl. 159 – 161) kannatanu F S ütlused. Ütluste kohaselt 2010.aasta juunis kella 23.30 paiku helistas kannatanule töö juurde tema naine ja teatas, et maja hoovist aadressil Sillamäe, Geoloogide 10, tehti katse ärandada V R kuuluvat sõiduautot Žiguli ja sealjuures sõitsid ärandajad tagurdades otsa kannatanu autole Opel Astra, reg.nr. xxx APX. Kui S järgmise päeva hommikul töölt koju jõudis, nägi ta tõepoolest, et tema autol, mis seisis endiselt Geoloogide tänava maja nr. 10 hoovis, on mõlk pamperi vasakul poolel. 15 1-10-11006 Seejärel pöördus ta kindlustusfirma poole, kus on kindlustatud R auto ja kannatanu auto remonditi kindlustusfirma kulul. Remondi eest tasus kindlustusfirma. Remonditöökoja töötaja sõnul läks remont maksma 4040 krooni. Sel moel on materiaalne kahju kannatanule täies ulatuses hüvitatud ja materiaalseid pretensioone kannatanul ei ole. Naabrite sõnul proovisid Rasskazova autot ärandada kaks võõrast noormeest. (tl. 109 – 111) kannatanu L Z ütlused. Ütluste kohaselt tal on auto Hyundai Lantra Wagon 490MCB, mida ta pargib harilikult oma maja Geoloogide 14 hoovis. 2010.aasta juuni keskel õhtul kella 22.30 paiku, kuulis ta, et hakkas tööle tema auto signalisatsioon. Ta vaatas aknast välja ja nägi, et V R kuuluv auto Žiguli on tema autole otsa sõitnud. Ta läks kiiresti alla ja sai naabrite käest teada, et kaks noormeest olid teinud katset ärandada R autot. Ärandamine ei õnnestunud, kuid ärandamise käigus sõitsid nad otsa kannatanu autole ja ühtlasi veel ühele autole Opel. Naabrite sõnul nägi seda, kuidas R autost jooksid välja kaks noormeest, keegi tütarlaps Geoloogide tänava majast nr.
10. Kes see tütarlaps oli, kannatanu ei tea. Tema autol oli vasakult poolt pamper kriimustatud. Ta pöördus kindlustusfirmasse Salva Kindlustus ja see firma hüvitas temale auto remondiga seotud kahju. Auto remonditi Jõhvis ja remondi maksumus oli 3700 krooni. Kannatanule on kahju hüvitatud täies ulatuses, mistõttu materiaalseid pretensioone tall ei ole. (tl. 114 – 116) ütluste ja olustiku seostamise protokoll ja fototabel selle juurde (tl. 144 – 158) kahtlustatava Dmitri Dodonovi enda ütlused. Ta tunnistas oma süüd ning andis ütlusi selle kohta, et maikuus 2010.a pani ta toime varguse M I majast, mis asub XXX. ÖÖsel ta läks I maja juurde, võttis ära ühe aknaraami liistud, võttis eest aknaklaasi ja ronis läbi akna majja. Ta varastas teekannu, raadiot ei võtnud. Mõni päev peale vargust pani ta teekannu I krundi territooriumile. (tl. 139 – 141). kahtlustatava Dmitri Dodonovi enda ütlused. Ütluste kohaselt Dodonov selgitas liisaks, et seoses motorolleri vargusega, et juba peale vargust avastas ta tõepoolest motorolleri laekast automagnetoola. Ta ei mäleta, kuhu ta selle pani. Seoses aadressil Raudtee 12 asuvalt krundilt toime pandud vargusega selgitas täiendavalt, et ta varastas seal majakesest lisaks teekannule tõepoolest ka kantava lambi, raadio elektrijuhtme. Lisaks sellele, lõhkunud lukud, tungis ta ka kuuri, mis asus sellel aadressil Raudtee 12 paikneval krundil, ja varastas kuurist pundi traati. Ta ei mäleta, et ta oleks varastanud roostevabast terasest kraanikausi ning ka pesumasina paagi. Lambi ta lammutas pärast lahti ja võttis sealt välja vaske sisaldavad detailid. Seoses auto VAZ ärandamise katsega Geoloogide tänava maja nr. 10 juurest selgitas täiendavalt, et ta jooksis autost minema koos tuttavaga, kuna ühest Geoloogide tänava maja nr. 10 aknast hüüdis keegi mees, et mis me seal autos kolame. Peale seda nad jooksidgi minema. Sel ajal, kui Dodonov autos oli, ei toimunud otsasõitu kõrvalasuvatele autodele. Võimalik, et peale seda, kui nad minema jooksid, võis auto, millel oli käik välja võetud, ise kõrvalasuvatele autodele otsa veereda, kuna teepind on seal ebatasane. Seoses vargusega aadressil Ristiku 4 asuvast garaažist selgitas täiendavalt, et garaažist auto ja teiste asjade varastamisel leidis ta hiljem autost autoapteegi, tulekustuti ja nööri. See oli nimelt nöör, mitte puksiirtross. Need asjad ta viskas minema Vaivara küla läheduses. (tl. 163 – 165). Kriminaalasjas nr 10240105373 (köide 2): 16 1-10-11006 kannatanu A F ütlused. Ta esitas ütlusi selle kohta, et 21.04.2007.a ta ostis pojale valge-sinist värvi motorolleri BO-8 maksumusega 14900 krooni. Motorollerit kasutas tema poeg. Motoroller oli hoiul tema ämma talu kuuris XXX. 11.08.2010.a kella 19.00 ajal kannatanu koos pojaga sõitsid tallu, ta viis teda motorolleri järele. Nii kaua kui kannatanu ajas ämmaga juttu, tema poeg käis kuuris tuli tagasi ja teatas, et kuuri on sisse murtud ja motoroller on kadunud. Lõhutud ukse kõrval oli võõras sõrgkang. Kannatanule vargusega tekitatud varaline kahju on 14900 krooni. (tl. 2 – 4) kannatanu E F ütlused selle kohta, et 21.04.2007.a tema isa ostis temale valgesinist värvi motorolleri BO-8 maksumusega 14900 krooni. Motorollerit kasutas ainult tema. Motoroller seisis tema vanaema talu kuuris asukohaga: XXX. 11.08.2010 kella 19.00 ajal kannatanu koos isaga sõitsid tallu, tahtis viia motorolleri Sillamäele. Niikaua, kui kannatanu isa rääkis vanaemaga, kannatanu läks kuuri. Siis kui jõudis kuuri juurde nägi, et kuuri uksed on ära lõhutud. Uksed olid kinni, kuid puuklots millele kinnitatakse tabaluku aas, oli koos aasaga ukse ees. Lukk oli terve. Ta avas uksed ja avastas, et kuuri sissepääsu juures paremas nurgas kate all seisnud motoroller puudub, mille kannatanu pani kuuri 08.08.2010 kella 21.40 ajal. Motorolleri ratastel rattapöid oli värvitud valget värvi värviga, vasakul pool tiib oli katki ja liimitud, seal saamas tiivast veidi kõrgemal on suur kriimustus, vasakul tagumisel voolandil on olemas sügav kriimustus siksaki näol pikkusega umbes 10 cm, tagarattal ääres vasakul pool on olemas läbi kulunud külg, all paremal jala alusel on värvitud musta värvi kriimustus, taga pakiruumi kinnituskohas on ise puuritud neli ava. Pakiruumis oli punast värvi jalapump. Jalapump oli vana ja materiaalset väärtust ei oma. Veel oli paar villaseid sõrmkindaid ja mõned mutrivõtmed, mis samuti ei oma materiaalset väärtust. Vargusega tekitatud varaline kahju on summas 14900 krooni. Kuuris peale tabaluku väljatõmmatud aasade midagi ei ole kahjustatud ja midagi ei ole kadunud. (tl. 7 – 9, 31 - 32) sündmuskoha vaatlusprotokoll , milles vaadeldi XXX kuur. (tl. 1) asitõendi vaatlusprotokoll ja fototabel selle juurde ( tl. 17 – 21) kahtlustatava Dmitri Dodonovi enda ütlused. Dodonov tunnistas oma süüd ning seletas, et tema ööl
11. vastu
12. augustit 2010 ta otsustas panna toime varguse kuurist, mis asub XXX. Ta tahtis sealt varastada mingisugused vasest esemed. Antud eesmärgiga läks ta 11.augustil 2010 kella 01.00 ajal antud kuuri juurde. Ta tõmbas enda poole kuuri ukse liistu, millele oli kinnitatud luku aas ja liist koos lukuga ise kukkus. Pärast seda Dodonov läks kuuri ja hõbedase kanga all nägin motorollerit ja siis ta otsustas antud motorolleri ära varastada. Motoroller oli valget-sinist värvi. Ta lükkas motorolleri kuurist välja. Siis lükkas motorollerit kuni raudteeni, mis läheb tema majast mööda ja naela abil käivitas motorolleri. Sõitis motorolleriga ringi ja siis pani oma kuuri. Siis veel sõitis ringi. Tema juures Vaivara külas käis N.J ja siis Dodonov pakkus talle motorolleri osi ümber vahetada ja nimelt motorolleri valget-sinist värvi plastikust vooderdist ja esiratast. Ümber vahetada ta pakkus selleks, et kui ta hakkaks motorolleriga sõitma, keegi ei tunneks antud varastatud motorollerit ära. N.J Dodonovi juures paigaldas oma motorollerile plastikust vooderdist ja esiratast ja Dodonov detailid paigaldas tema varastatud motorollerile. Varastatud motorolleri pakiruumis ta avastas jalapumba, villased sõrmkindad, mutrivõtmed, millised viskas minema. Sellest, et motoroller on varastatud, N.J ei ole rääkinud. Järelikult Timoška ei teadnud, et tema motorollerile paigaldatud detailid on varastatud. Täielikult tunnetas oma süüd. (tl. 22 – 24). 17 1-10-11006 Kriminaalasjas nr 10240105373 (köide 3): kannatanu A A ütlused, tema poolt esitatud EGO järelmaksu leping ja allkiri mootorratta vastuvõtmise kohta. Artjemjev teatas, et tal on aiandusühistus Romaška Vaivara vallas. 24.08.2010.a õhtul kella 21.00 paiku sõitis aiast ära, eelnevalt lukustas maja ja garaaži uksed. Järgmisel päeval kella 11.00 paiku, tulles peale tööd aeda, avastas, et tundmatud olid katki löönud akna maja teisel korrusel, tungisid majja ja varastasid garaažis, esimesel korrusel, hoiul olnud kannatanu mootorratta XMOT 250 CC. Mootorratas oli musta-rohelisega, valdavalt must. Mootorratta soetas 2009.a jaanuaris järelmaksuga. Mootorratta maksumus on 27 860 krooni. Peale selle varastati 4 ballooni erinevate värvidega, iga ballooni maksumus on 70 krooni. Kokku on materiaalne kahju 28 140 krooni. (tl. 1 – 3, 27, 29 - 31) kannatanu A A hagiavaldus. Hagihind on 1600 krooni (tl. 35) sündmuskoha vaatlusprotokoll ja fototabelid selle juurde, mille vaadeldi garaažiboksi aiamajas nr xxx aiandusühistus R Vaivara vallas. (tl. 6 – 12) asitõendi vaatlusprotokoll ja fototabel selle juurde. Vaatluse ovjektis on krossimootorratas. A avalda, et välimuse järgi tunneb ära selle mootorratta kui enda oma, mis varastati 25.08.2010.a. Mootorrattalt puudub esilatern, aku, plastikust panel, süütelukuga kontaktgrupp. Kuna puudub aku, siis pole võimalik hinnata mootorratta tehnilist seisundit. ( tl. 23 – 25) tunnistaja R K ütlused. Ta selgitas, et 2010.a septembrikuu alguses, täpset kuupäeva ei mäleta, remondiboksi, mida rendime aadressil Tehase 8, Narva, tuli välimuse järgi tuttav noormees, kelle nimi on Dmitri, hiljem sai teada, et tema perekonnanimi on Dodonov. Ta pakkus osta krossimootorratast. Sellele dokumentide puudumine tunnistajat ei häirinud, kuna selliseid mootorrattaid pole vaja registreerida, kuna sellega linnas sõita ei tohi. Peale läbirääkimisi nad leppisid kokku vahetuse. Tunnistaja võttis Dodonovilt mootorratta ja andis Dodonovile ATV ja mootorratta /nende marki ei mäleta/. Aga dokumendid nende kohta andis Dmitrile, seepärast tunnistajale dokumente ei jäänud. Dmitri selgitas, et mootorratas on metsas, kuna kütus sai otsa. Samal päeval sõitsid mikrobussiga Dmitri poolt nimetatud metsa kusagil Vaivara vallas /teed näitas Dmitri/, kust võtsid ära mootorratta. Kui võtsid mootorratta ära, siis püüdsid seda käivitada, kuid ei õnnestunud. Pärast sõitsid maja juurde, mis on endise Vaivara raudteejaama juures. Seal võtsid maha ATV ja mopeedi. Peale seda sõitsid ära. Mootorratta jätsid boksi aadressil Tehase
13. Mingeid tegusid ümberehituseks, remontimiseks ega värvimiseks ei teinud. 2010.a septembris sai politseitöötajatelt teada, et soetas varastatud mootorratta. Seda tunnistaja ei teadnud. Dmitri ei rääkinud tunnistajale midagi sellest, et mootorratas on varastatud. Tunnistaja andis mootorratta vabatahtlikult välja. Peale seda, kui politseitöötajad võtsid mootorratta ära, otsustas Dmitri üles leida, et võtta talt ära ATV ja mopeed. Kuid ta ei leidnud teda üles. Seoses sellega avaldas tunnistaja tsiviilhagi summale 11 000 krooni. ATV hindas 5500 kroonile ja samale summale hindas mopeedi. (19 – 21) kahtlustatava Dmitri Dodonovi enda ütlused. Dodonov tunnistas oma süüd täielikult ning andis ütlusi selle kohta, et tema a, et augustikuu 20-nda kuupäeva paiku, täpset kuupäeva ei mäletanud, kuid ühel tööpäeval kella 23.30 paiku, kui mootorratta omanikku polnud, pani puidust alused maja akende alla, mööda neid ronis 2.korrusele. 18 1-10-11006 Lõhkus ühe akna ja tungis majja, läks trepist alla 1.korrusele, leidis garaažiruumi ja sisenes. Garaažis seisis Dodonovi poolt varem märgatud mootorratas. Garaažis avas riivid ja avas uksed. Õues oli pime, aiandusühistus kedagi polnud. Võttis mootorratta ja lükkas selle Sirgala prügila territooriumile, kuhu peitis metsa. Järgmisel päeval valis mobiiltelefoni telefoniraamatust telefoninumbri ja leppis kokku noormehega mootorratta müügis. №ormehe telefoninumbri andis Dodonovile keegi tuttavatest, kuid kes, ei mäletanud. Ta ei mäletanud numbrit, kuid helistas talle omalt telefonilt nr xxxxxxx. See noormees sõitis samal päeval paari tunni pärast tema juurde valge mikrobussiga, oli justkui Fiat. №ormees vaatas mootorratta üle ja ostis selle 2000 krooni eest. Raha sai Dodonov kätte. №ormehe nime ta ei mäletanud. (tl. 14 – 16). Kriminaalasjas nr 10240105373 (köide 4): kannatanu B G ütlused selle kohta, et 7.oktoobril 2010.aastal kella 14.00 paiku tuli ta oma sõiduautoga VAZ 21063, reg.märk xxx IAB, maksumusega 10 000 krooni Narvast Sillamäele ning jättis sõiduauto oma maja Tškalovi tn nr xx juurde, maja esimese trepikoja vastu. Kesköö paiku helistas lauatelefonile politseinikud ning palusid tulla välja oma auto juurde. Ta läks alla ja nägi, et tema sõiduauto seisas teises asendis, mitte nagu ta selle jättis. Kui ta alla läks, siis nägi, et auto seisis ainult ühe rattaga sõiduteel, ülejäänud rattad olid muru peal. Seejuures ta nägi ka, et reisijapoolse esiukse klaas oli löödud katki. Samuti oli autos kivi, millega arvatavasti lõhuti aken. Sõiduautot oli nihutatud selle endisest asendist, kuidas ta selle jättis, kahe meetri võrra. Katkilöödud akna hindas kannatnu 500 kroonile. Samuti nägi, et autos olid süüteluku juhtmed välja rebitud ning otse ühendatud. Autojuhi istet oli nihutatud. Kahju on tekitatud summas 500 krooni. Politseiautos ta nägi noormeest, kelle politseinikud olid kannatanu autos kinni pidanud. Tema nimi on Dmitri Dodonov. (tl. 12 – 15) kannatanu V E ütlused. Ta andis ütlusi selle kohta, et 06.10.2010.a kella 16.00 paiku, lõpetanud aiatööd, sõitis koju. Lahkudes pani ta maja uksed lukku. Järgmisel päeval, s.o 07.10.2010.a kella 10.00 paiku tuli aeda ning avastas, et maja uks on avatud terrassi poolt lõhutud. Maja ülevaatlusel ta avastas, et olid kadunud järgmised asjad: 2 ehitusvesiloodi: kollast värvi pikkusega 0.8 m magnetkinnitustega, maksumusega 300 krooni, ja punast värvi pikkusega 1.2 m, maksumusega 350 krooni. Vesiloodid olid hoiul esimesel korrusel, duširuumis. Esimese korruse saunast kadus vasest saunaämber mahuga 5 liitrit, maksumusega 400 krooni, alumiiniumpaak mahuga 30 liitrit, maksumusega 150 krooni, metallist nikeldatud nõudega /taldrikud, tassid/ karp, kogumaksumusega 100 krooni. Teiselt korruselt olid varastatud kaks metallist veepaaki, valmistatud roostevabast 5 millimeetrilisest terasest, juurde keevitud käepidemetega kandmiseks, mahuga 75 ja 100 liitrit. Paakide maksumus on vastavalt 700 ja 900 krooni. Pikendusjuhe 50 m kettal, maksumusega 400 krooni, metallitöödeks käärid maksumusega 200 krooni, kollast värvi 50 m mõõdulint, maksumusega 400 krooni, tumedat värvi 8 m mõõdulint maksumusega 150 krooni, ketassae ketas teemantotsikutega, maksumusega 500 krooni, sanitaartehnilised messingust tooted /vahelülid, liitetorud, nurgad, kraanid/ kogumaksumusega 500 krooni. Varaline kahju moodustas 4650 krooni. (tl. 35 – 37, 48 – 49, 51) kannatanu S M ütlused. Tema ütluste kohaselt 06.10.2010.a kella 18.00 paiku ta sõitis aiamaalt ära, eelnevalt lukustas majaukse riigellukku. Samuti pani verandalt majja viiva ukse lukku. 08.10.2010.a teatati kannatanule, et toimus sissetungimine 19 1-10-11006 tema majja. Tulles aeda, avastas, et maja välisukse lukk oli lõhutud, samuti oli lõhutud verandalt majja viiva ukse lukk. Maja ülevaatusel avastas ta, et esimese korruse toast olid varastatud järgmised asjad: kirves maksumusega 100 krooni, montaažikang maksumusega 50 krooni, kunstnahast sõrmikud maksumusega 25 krooni, mõõdulint pikkusega 7 meetrit, maksumusega 15 krooni, 10 liitriline plastämber maksumusega 50 krooni, kasutatud elektriline ketassaag musta värvi plastkorpuses maksumusega 1000 krooni, elektrijuhtmed pikkusega 25 meetrit, maksumusega 350 krooni. Verandalt olid varastatud metallist käepidemega haamer-naelakang maksumusega 100 krooni, murukäärid maksumusega 50 krooni, orgaanilisest klaasist näokaitsekilp maksumusega 50 krooni, roostevabast terasest pann läbimõõduga 15 mm, maksumusega 200 krooni, kaks kera trimmerjõhvi läbimõõduga 0.2 mm, kogumaksumusega 50 krooni. Kokku moodustas varaline kahju 2040 krooni. Lisaks seletas, et varas lõhkus nii esimese ukse luku kui ka teise ukse luku. Lisaks sellele kahjustatud on ka teine uks. Lõhutud lukud hindas kokku 300 kroonile, s.t. iga luku 150 kroonile. Teise ukse remondi hindas 500 kroonile. Kokku moodustab sissetungimisel tekitatud kahju 800 krooni. Pärast esimest ülekuulamist kutsuti teda politseisse, näidati asju, mille hulgast tundis ära varguse ajal ära võetud kirve, pruuni värvi kunstnahast sõrmikud ja haamri-naelakangi (ülekuulamisel haamer-naelakang on märgitud nagu kang). Asjad tundis ära väliskuju järgi. Haamer-naelatõmbamiskang on isetehtud, see valmistati tellimusel. Sõrmikud tundis ära suuruse ja värvi järgi. Kirve tundis ära käepidemel kollase värvi laigu, väliskuju järgi. Need on nimelt need asjad, mis kannatanult varastati. Antud asjad tagastati kannatanule, seetõttu on kahju hüvitatud summas 175 krooni. Hüvitamata kahju - 2665 krooni. (tl. 58 – 60, 73 – 74, 76) kannatanu V G ütlused. Ta andis ütlused selle kohta, et Vaivara vallas, aiandusühistus K tal on aiamaa nr xxx. Aiamaal tal on aiamaja verandaga. Verandale viiv välisuks lukustatakse ripplukuga, verandalt majja viiv uks lukustatakse siseluku. 03.10.2010.a ta oli aias. Aiast lahkudes ta pani maja uksed lukku, kõik jäi korda. 07.10.2010.a ta läks aeda ja avastas, et verandale viiv uks on lahti, rippluku aasad koos lukuga on lõhutud. Lukk oli lõhutud, kuid mitte avatud. Verandalt majja viiv uks oli samuti lahti, siselukk oli lõhutud, uksepiidal ja uksel luku piirkonnas olid sissemurdmise ja surumise jäljed. Maja ülevaatusel avastas ta, et olid varastatud järgmised asjad: tema tellimusel valmistatud sepistatud metallist küttepuude alus. Kubul olid kujutatud puulehed. Maksumus moodustab 250 krooni. Samuti varastati elektri-mehhaaniline seinakell musta värvi plastkorpuses maksumusega 600 krooni, verming kus oli kujutatud kalamees paadis kalaga käes maksumusega 300 krooni, raadio hõbedat värvi korpuses, maksumusega 600 krooni, kõrge kaminaküünlajalg, sepistatud, kõrgusega umbes 0.8 m, maksumusega 900 krooni. Raudteeäärse maa ülevaatusel, umbes 40 m kaugusel mööda raudteed viiva kõnnitee juurest leidis raadio ja küünlajala. Raadio oli katki ning täiesti kasutuskõlbmatu. Seesmise luku maksumus on 300 krooni, rippluku maksumus 50 krooni. Kokku varaline kahju 2000 krooni. (tl. 79 – 81) kannatanu J K ütlused. Esitatud küsimuste kohta K võis seletada, et Vaivara vallas, aiandusühistus K tal on aiamaa nr xxx. Aiamaal tal on puusaun. 03.10.2010.a oli aias. Aiast lahkudes ta pani sauna uksed ripplukku. Kui ta lahkus, kõik jäi korda. 07.10.2010.a temale teatati, et sauna uks on avatud. Ta läks aeda ja avastas, et ripplukku ei olnud, sauna uksed on lahti ja saunast olid varastatud järgmised asjad: kahe põletiga gaasipliit maksumusega 300 krooni, tavaline veekeetja maksumusega 100 krooni, roostevabast terasest šašlõkivarraste komplekt 6 tk, maksumusega 150 20 1-10-11006 krooni, kaasaskantav tööriistade musta värvi plastkast kollase kaanega maksumusega 300 krooni, pottide komplekt 2 tk, kogumaksumusega 100 krooni. Rippluku maksumus moodustab 65 krooni. Kokku moodustab varaline kahju 1015 krooni. (tl. 83 – 85, 88 - 91) sündmuskoha vaatlusprotokoll ja fototabelid selle juurde, milles vaadeldi Sillamäes, T tn maja nr xx esimese trepikoja juures asuvat sõiduautot VAZ 21063, reg. nr. 844IAB. (tl. 1 – 7); sündmuskoha vaatlusprotokoll ja fototabelid selle juurde, milles vaadeldi Vaivara vallas, AÜ K nr xxx asuvat aiamaja. (tl. 29 – 34); sündmuskoha vaatlusprotokoll ja fototabelid selle juurde, milles vaadeldi Vaivara vallas, AÜ aiamaal nr xxx asuvat aiamaja saunaga. (tl. 62 - 65); asitõendi vaatlusprotokoll ja fototabel selle juurde (tl. 45 – 47, 70 – 72, 87) väärteomenetluse lõpetamise määrus (tl. 98, 113) väärteoprotokoll AB 967135 (tl. 99) väärteoprotokoll AB 1146600 (tl. 114) joobeseisundi kontrollimise protokoll (tl. 101) indikaatorvahendi kasutamise protokoll (tl. 102) tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll (tl. 103) joobeseisundi tuvastamise saatekiri (tl. 120 – 121) sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl. 106, 122) tunnistaja D S ütlused. Ütluste kohaselt ööl vastu 8.oktoobrit 2010.aastal oli ta tööl autopatrullis koos vanemkonstaabli T S . Sillamäe linna patrullimisel liikus mööda Tškalovi tn maja nr xx juurde. Maja esimese trepikoja juurest sõitis välja nendele vastu sõiduauto VAZ 21063, reg.märk xxx IAB. Kell oli 23.40 7.oktoobril 2010.aastal. Ta andis sõiduauto juhile märku, et ta laseks neid mööda, et ta sõidaks tagasi. Autojuht tagurdas ja sõitis tagaratastega muru peale. Sõitis selle sõiduauto juurde, pärast seda väljus autost ja läks selle sõiduauto juurde, küsis temalt dokumente. Samuti küsis, kas auto kuulub temale. Autojuht ütles, et kohe võtab dokumendid, aga midagi välja ei võtnud. Ta ütles, et sõiduauto on tema sõbra oma. Tunnistaja palus tulla sõiduautost välja ja minna politsei autosse asjaolude selgitamiseks. Seejuures ta nägi, et reisijapoolse esiukse klaas on katki ja et süüteluku juhtmed on otse ühendatud. Lisaks sellele autojuht haises alkoholi järele. Autojuhis tundis ära Dmitri Dodonovi, kes oli varem mitmekordselt õigusrikkumisi toime pannud. Tuvastati sõiduauto omanik B G , kellele helistati. Ta tuli majast välja ning seletas, et toimus auto ärandamise katse, et auto oli korras, G sõnade kohaselt seisis auto teel maja juures. Dmitri Dodonov peeti kinni. Dodonovil oli ninaselja piirkonnas kriimustus ja seal oli tardunud veri. Nagu G seletas, ta ei andnud Dodonovile oma auto kasutamiseks luba. (tl. 8 – 10) 21 1-10-11006 tunnistaja J S ütlused. Ta seletas, et 30.07.2009.a kell 00.32 olles marsruudil PA 4477 märkas sõiduautot Volvo 740, reg. nr. xxxAIX, mille autojuht juhtis autot ebakindlalt. Peatasid auto kontrollimiseks ja tuvastasid, et autojuhti Dmitri Dodonov oli alkoholijoobes. Alkoquant seadme A104547 kohaselt moodustas alkoholisisaldus 1,25 mg/l väljapuhutavas õhus. Alkotest 711 näitas 119 mg/l +-0,10 mg/l- Lõplik tulemus oli 1,09 mg/l. (tl. 110 – 111) tunnistaja T S ütlused. Ta seletas, et 07.10.2010.a kell 23.40 ta koos D S olid marsruudil 4378 Sillamäel. Sõites mööda Tškalovi tn maja nr xx, märkasid sõiduautot Žiguli, mis sõitis välja nendele vastassuunda ilma tuledeta. Näinud autot, sõiduauto VAZ-2106, reg.märk xxx IAB, juht peatus, siis hakkas tagurdama ning sõitis muru peale, pärast seda peatus. Koos D S läksid auto juurde. Rooli taga istus Dmitri Dodonov, kellel ei ole juhiluba. D.Dodonovile tehti alkoholi test seadmega Alcoquant, mõõtur näitas 1,56 mg/
14. D.Dodonovi poolt juhitud sõiduauto kohta ta ei saanud ise seletusi anda. Autos oli katki löödud paremapoolse esiukse klaas. (tl. 125 – 126) tunnistaja A B ütlused. Ta sai seletada, et 08.10.2010.a kell 23.55 oli patrullimarsruudil 4474, meeskonnas koos S J , kui Sillamäel nendele anti üle Dodonov Dmitri, i.k.
15. T S seletas, et antud noormees peeti kinni kui ta juhtis tema poolt ärandatud autot VAZ 2106, reg.märk xxxIAB, Tškalovi xx Vaivara küla suunas. Sai teada, et Dodonov Dmitri ei oma ja pole kunagi omanud juhiluba. Alkoholitesti tegemisel seadmega LION500, näitas seade 1,56 mg/1 alco. Autojuht oli seadme lugemiga nõus. Autojuhile oli selgitatud, et temal on õigus teha vereproovi selles alkoholisisalduse tuvastamiseks, millest autojuht loobus. Autojuhile oli pakutud teha läbivaatust tõendusliku alkomeetriga Alcotest 711 MK EST nr ARAF-0027, millega autojuht nõustus. Kuid Dodonov ei saanud sellesse seadmesse puhuda vajalikku õhu kogust. Temale selgitati tema õigust teha vereproovi, millega ta nõustus. Pärast seda toimetati ta SA Narva Haigla, kus ta andis vabatahtlikult verd vereprooviks. Autojuht oli rikkumistega nõus. Oma süüd tunnistas täielikult. (tl. 128) kahtlustatava Dmitri Dodonovi enda ütlused. Ta andis ütlusi selle kohta, et tema 7.oktoobril 2010.aastal, kella 14.00 paiku tuli Sillamäele Vaivara külast ja kella 17.00 paiku hakkas alkoholi tarvitama, võttis viina, õlut. Tarbis alkoholi oma tuttavatega. Jõid väljas endise Sillamäe
16. Keskkooli juures Tškalovi tänaval. Pärast samal päeval, hilja õhtul, otsustas minna koju Vaivara külasse. Kuna tee oli pikk, otsustas mingi auto ärandada, et sellega koju sõita. Tškalovi tn maja nr 16 juures nägi beeži värvi VAZ sõiduautot. Otsustas selle auto ärandada. Ta lõi reisijapoolse esiukse kiviga katki, siis sisenes autosse. Autos rebis välja süüteluku juhtmed ja pani auto käima. Ta sõitis tee keskele ja siis tuli temale vastu politseiauto. Politseinik andis temale autost märku, et ta vabastaks tee, seetõttu sõitis tagasi muru peale. Politseinikud tulid tema juurde, palusid auto dokumente, küsisid kelle auto see oli. Ta otsustas neid petta, et teda ei peetaks kinni ja ütles, et sõiduauto on justkui kellegi tema tuttava oma. Temal paluti esitada dokumendid. Dokumente tal loomulikult ei olnud. Politseinikud palusid teda tulla nende autosse, pärast seda tegid selgeks, et ta tegelikult tahtis autot ärandada.
17. oktoobril 2010.aastal otsustas toime panna varguse mingist majast aiandusühistus Konna. Tol päeval, umbes kell 21.00 läks maja nr xxxjuurde, mis asus aiandusühistu ääres. Valis nimelt selle maja, kuna see asus teistest eemal. Lõhkus ukse ja sellisel moel sai majja. Majast varastas kaks vesiloodi, üks oli kollast, teine punast värvi, vaskämbri, alumiiniumpaagi, karbi, milles oli nõud, kaks roostevabast terasest metallpaaki, pikendusjuhtme, metallitöödeks käärid, kaks mõõdulinti, ketassae ketta. Lisaks sellele 22 1-10-11006 leidis majast veekraanid, mis samuti varastas ära. Varastatud asjad viis esialgu enda juurde koju Vaivara külasse, seejärel müüs paagi ühele mehele, kelle andmeid ta ei tea. Pärast seda otsustas toime panna varguse kõrval asuvast majast nr xxx Antud majas kedagi ei olnud. Alguses lõhkus maja välisukse luku. Niiviisi tungis verandale. Pärast seda lõhkus veel ühe verandalt majja viiva ukse luku. Majast varastas kirve, kagi, sõrmikud, mõõdulindi, ämbri, elektrisae, elektrijuhtmed, haamrinaelatõmbamiskangi, käärid, orgaanilisest klaasist näokilbi, roostevabast terasest panni, juhtme, see tähendab need asjad, mis olid kahtlustuses loetletud. Osa asju olid majas, osa asju - verandal. Kõik varastatud asjad viis oma majja Vaivara külas, kus nad peavad kuuris olema. Samuti pani ta toime varguse veel kahest majast. Need olid vist viimased vargused. Ta lõhkus ukseluku ja niiviisi sai maja nr xxx verandale. Pärast seda lõhkus veel verandalt majja viiva uske luku. Ta tungis majja ja varastas puualuse, seinakella, radio, kaminaküünlajala. Kas ta varastas vermingu, ta ei mäleta. Peale selle varguse pani ta veel toime varguse majast nr xxx. Ta võttis endale gaasipliidi, veeketja, mitme šašlõkivarrast, kasti ja kaks potti. Kõik varastatud viis ta enda juurde Vaivara külasse. Ta seletas ka, et temal ei ole kunagi olnud juhiluba. Varem ta olnud juba politsei poolt kinni peetud sõiduauto juhtimise eest juhiluba omamata. 07.10.2010.a ajavahemikul alates kella 20:00 kuni 23:40 jõi alkoholi, nimelt kanget õlut üldkoguses 2 liitrit. Viibis Sillamäe linnas, kui temal tekkis vajadus koju saada. Selleks lõi ta Tškalovi tn maja nr xx juurde pargitud sõiduauto VAZ 2106, reg.märk xxx IAB, aknaklaasi katki. Juhtmete ühendamise teel pani antud sõiduauto käima ja seda juhtides sõitis Tškalovi tänavalt xx Vaivara külasse. Oli peatatud politsei poolt. Alkoholitesti tegemisel indikaatori Lion 500 abil näitas seade Q 1,56 mg/
18. Ta oli seadme näiduga nõus. Teda toimetati Sillamäe politseiosakonda, kus tehes testi tõendusliku alkomeetriga ta ei suutnud seadmesse välja puhuda vajalikku õhukogust. Temale selgitati võimalust teha vereproovi veres alkoholisisalduse määramiseks, millega ta olnud nõus. Pärast seda teda toimetati SA Narva Haiglasse, kus andis vabatahtlikult verd. (tl. 24 – 26, 40 – 42, 66 – 68, 93 – 95, 132 - 135). Kriminaalasi
19. Kriminaalasjas nr 10240100601 (köide 1): kannatanu A K ülekuulamise protokoll. Kannatanu andis ütlusi selle kohta, et 09.02.2010.a oli kodus. Kella 19.00 kui keegi koputas akna peale, läks ta uksele, et vaadata, kes seal on. Ta olin esikus, kui maja uks avanes ja esikusse hüppas kas noormees või mees. See noormees haaras teda käega kinni, pani kannatanu suu kinni ja lükkas teda põrandale. Seejuures noormees ei rääkinud midagi, kuid hoidis kannatanut tugevalt ja pigistas tall suu kinni. Ta püüdis noormehe kätt eemale tõugata, vabaks saada. Kuid see ei tulnud hästi välja, kuna noormees oli tugev. Mingil hetkel proovides tema käest lahti saada, tundus kannatanule, et tuppa jooksis veel keegi. Kuid kannatanu ei jõudnud teda selgelt vaadata. Kui kannatanul õnnestus lõpuks tema käest lahti saada, siis ta hakkas temale eesti keeles karjuma „mis ma sulle paha tegin?" ja jõudis näha, et noormehel oli müts peas, näol oli midagi ümber mähitud, millega ta ei jõudnud selgelt vaadata, kuid nägu ta ei näinud, nägi ainult silmi. №ormees hoidis kannatanut umbes 5 minutit, siis lasi lahti ja jooksis ära. Kannatanu tõus, oli väga hirmunud. Ta lõdises. Ta helistas kohe õepojale Urmas Vitkinile, teatas sellest, mis temaga juhtus. Ta märkas, et tal tuli kulmust natuke verd. Kust see kriimustus tuli, kannatanu ei teadnud, võib olla see noormees kriimustas teda küünega. Kui õepoeg 23 1-10-11006 jõudis kannatanu juurde, vaatas maja, kõik asjad olid kohal, midagi ei läinud kaduma. Lisaks sellele, kannatanul on kahtlustus, et nimelt N.J pani 2010.aasta sügisel, täpset kuupäeva ta ei mäletanud, tema aia põlema. Ta istus kodus siis, kui nägi põlevat aeda aiale viivast aknast. Ta hakkas kohe helistama tema õepojale U V. Aed põles paar minutit, siis kustus ise ära, kuna see oli märg. See ei põlenud täiesti, nad ei hakanud seda vahetama. Süütamisega ei olnud temale varalist kahju tekitatud. Samuti ta teatas, et tema õepoeg U V hoidis tema kuuris laudu, millest osa oli tema poolt soetatud kannatanu maja remondiks, ülejäänud laudade osa jäi kannatanu maja katuse vahetusest. 2010.aasta novembri ühel päeval, täpset kuupäeva kannatanu ei mäletanud, läks ta kuuri ja nägi, et kuuris põrandal hoitud laudu oli palju vähem. Ta helistas õepojale. Ta tuli ja avastas, et lauad on tõepoolest varastatud. (tl. 14, 39-42) kahtlustatava P.U ülekuulamise protokoll. Ta seletas, et 2010.aasta talvel pöördus tema juurde N.J. Ta ütles, et ta teab, kust saab kergelt raha võtta, ütles summa 5000 krooni ja teatas, et mida tuleb teha on ronida ühte eramajja, kus elab eakas naine. Et ta olevat töötanud tema juures suvel ja teab, kus ta hoiab oma raha. Alguses ta N.J ei kuulanud, ega kavatsenud midagi teha. Kuid N.J veenis teda, et kõik läheb ruttu ja kergelt, et tal ei tule varastada, et kõik mida oli vaja teha, oli hoida mutti. Siis ta nõustus. 2010.aasta ühel veebruari õhtul, täpset kuupäeva ja kella aega ta nimetada ei saanud, läksid nad eramaja juurde, mis asub vahetult endise Vaivara vallamaja taga. Nad varjusid nägusid riietega: ta tõmbas kapuutsi pähe ja Varjas sellega kurgualuse niiviisi, et nägu oli praktiliselt varjatud. N.J varjas nägu samuti. Majas põles tuli. Nad läksid õue, ta koputas aknale. Ukse avas eakas naine. P.U-le tundus, et ta oli umbes 70-aastane. Nähes teda ta ehmus ära ja hakkas karjuma. Siis ta sisenes esikusse ja kattis tema suu oma käega, et ta ei karjuks. Naine hakkas lahti kiskuma, tal tuli hoida teda õlast kinni. Ta ei löönud teda ega kavatsenud lüüa, ainult hoidis kinni. Sel ajal hüppas N.J meist mööda majja, kuid viibis seal vähem kui ühe minuti, pärast seda tormas välja ja jooksis ära. Ta jooksis tema järele, kui nad olid jooksnud üsna kaugele ja peatusid, siis ütles N.J, et raha selles kohas, kus see pidi olema, ei olnud. (tl 16-20) tunnistaja S P ülekuulamise protokoll. Tunnistaja andis ütlusi selle kohta, et tema õpis ühes koolis koos N.J-iga , kellega suhtles. 2010.aasta talvel jutustas tunnistajale N.J, et tema koos P.U-ga tahtis röövida mutti. Et nad olevat katnud nägusid ja tulid mutile koju, koputasid, kannatanu ise avas ukse. Kui ta nägi neid, hakkas karjuma, nagu ütles Janek tuli tal suud katta. Sellest, kas nad on majast midagi võtnud või mitte, N.J ei rääkinud. Tunnistaja sai kohe aru, missuguse muti kohta käib juttu. Kuigi ta tema nime ei tea, taipas ta, et nad sisenesid eramajja P külas, endise vallamaja juures. Tunnistaja ei käinud nendega sinna ja teab sellest ainult N.J jutust. (tl. 22-25) kahtlustatava N.J ülekuulamise protokoll. J. Timoška andis ütlusi selle kohta, et 2010.aasta talvel, täpset kuupäeva ta ei mäletanud, tema tuttav P.U, keda ta tunneb umbes 10 aastat, pakkus temale ronida eramajasse P külas, mis asub kohe endise vallamaja taga. Ta selgitas, et tal oli vaja raha, seetõttu pakkus ronida selles majas elava vana naise majja. Ta ei teadnud, kas Steven oli varem selles majas käinud ja kust ta teadis, et seal oli raha, temale pole ka teada. Alguses ta keeldus, öeldes, et ta raius puid selles majas ja nad tunnevad teda seal. Siis pakkus Steven panna nägudele T-särgid, et meid ei tunneks ära. Järgmise päeva õhtul, väljas oli juba pime ning oli tuisk, nad tõmbasid T-särgid üles, ülevalt panid sügavalt mütsid pähe, nii et nende näod peale silmi olid riietega peidetud, läksid maja juurde. Alguses jäi ta 24 1-10-11006 teele maja juures, kui Steven läks õue poolt. Möödus vähem, kui minut aega, siis ta kuulsis naise häält. Ta kartis, et seal oli midagi juhtunud ja jooksis maja välisukse juurde. Ta sisenes majja ja nägi, et välisukse taga oli põrandal vana naine, kes karjus eesti keeles: „Mida ma olen teile teinud?"Steven aga istus tema peal ja hoiab tema kätest kinni, aga mutt vehib kätega, püüdis vabaks saada. Ta karjus Stevenile: „Jookseme siit minema". Ja nad jooksid ära. Ta seisis tee peal ja vaatas olukorda. Majja ta jooksis ainult seetõttu, et kuulsis karjumist. Koridorist kaugemale ta ei sisenenud. (tl. 11-15, 43-47) tunnistaja U V ülekuulamise protokoll. Tunnistaja andis ütlusi sellest, et P külas /Kideniidu kinnistu/ elab tema tädi A K . 2010.aasta talvel, kuid väljas oli juba pime, tädi helistas temale ning teatas erutatud häälega, et temale tungiti kallale. Tema hääle järgi oli selge, et tädi oli hästi ehmunud. Ta istus autosse ja umbes 20 minuti pärast oli tädi juures. Ta rääkis tunnistajale, et ta oli kodus siis, kui ta nägi kätt köögiaknal väljastpoolt maja. Ta otsustas minna vaatama, milles oli asi. Kui avas maja ukse, hüppas temale kallale mees, pigistas suud käega, pani põrandale. Tunnistaja tädi ei näinud selle mehe nägu, kuna temal oli näol kas mask või riideese. Tädi sõnade järgi katsus ta lahti kiskuda, karjus eesti keeles: Mida ma Teile tegin? Kuid midagi ei tulnud sellest välja, kuna mees hoidis teda tugevalt kinni. Siis kui tädi proovis lahti kiskuda, märkas ta, et majja jooksis veel keegi inimene. Kuid ta ei jõudnud teda hästi selgelt vaadata. Nagu ütles tädi, meesterahvas hoidis teda mitte kaua, pärast seda lasi lahti ja jooksis ära. Kui ta tõusis ja kontrollis asjade kohal olemist, siis selgus, et kõik oli omal kohal. Mitte midagi ei olnud majast varastatud. 2010.aasta sügisel, täpset kuupäeva tunnistaja samuti ei mäletanud, helistas tädi tunnistajale jälle ja teatas, et keegi /kes nimelt ta ei näinud/ süütas tema eramaja aia. Lisaks tema aiale panti põlema ka tema vastas elava naabri aed. Kui tunnistaja tuli kohale, nägi ta, et tõepoolest keegi oli aia süüdanud. Kuna aed oli vähe kahjustatud /me ei hakanud seda vahetamagi/, siis ei olnud süütamisega kahju tekitatud. 2010.aasta novembris, täpset kuupäeva ta enam ei mäletanud, helistas tunnistajale tädi jälle, hommikul, ta teatas, et öösel olid tema eramaja territooriumil asuvast kuurist varastatud tunnistajale kuuluvad lauad. Kui ta jõudis sinna, siis avastas, et läbi kuuri akna /klaas oli maha võetud/ olid tõepoolest varastatud erinevat pikkust /2-3.5m pikad/ lauad. Ta ei osanud öelda varastatud laudade täpset arvu, kuna soetas neid mitmel korral. Ta arvas, et oli varastatud umbes 3 ruutu servamata laudu kogumaksumusega 2500 krooni. (tl. 35-38) P.U ja J. Timoška vahel vastamisprotokoll (tl 26-30) Ühendatud kriminaalasjas nr 10240105262 (köide 2): kannatanu G M ülekuulamise protokoll. Tunnistaja andis ütlusi selle kohta, et 2010.aasta mai kuus kuulutuse järgi soetas Jõhvis mopeedi ™S, musta värvi, raami nr LFGS2000081000008 15000 krooni eest. 02.10.2010.aastal jättis mopeedi vankrite jaoks mõeldud ruumi, mis asub maja juures, kuid lukku seda ei pannud. Kell 20.00 läks ta välja, mopeed oli kohal. 03.10.2010.aastal kella 08.00 paiku avastas, et mopeed oli kaduma läinud. Kannatanu ei teadnud täpselt, kes võis seda varastada. Mopeedi kaal on 113 kg, sellel oli rool blokeeritud, mõlemad süüteluku võtmed on kannatanu käes. Väliskuju poolest on mopeed sarnane krossimootorrattaga, see tähendab, et tagumine pool on ülesse ulatuv, kuid rattad on maantee jaoks, on olemas tuled, mootori maht on 50 kuubikut. Küljes on paagist natuke allapoole kleebised, kus on valge fooni peal musta värviga joonistatud T täht. Plastikust esitiib on natuke kriimustatud, muid iseloomulikke tunnuseid mopeedil ei olnud. (tl. 1-7) 25 1-10-11006 tunnistaja K T ülekuulamise protokoll. Tikunov selgitas, et elab korteris aadressil XXX. 02.10.2010.aastal kella 23.00 paiku ta sõitis oma mopeediga maja nr xx, Viru puiesteel, juurde ja pööras tähelepanu sellele, et G M kuuluv mopeed, mille ta parkis tavaliselt maja nr xx oma 2.trepikoja juurde, asub külje peal trepikojast kõnnitee suunas viiva trepikäigu juures. Sel ajal maja nr xx juurest tulid tunnistaja juurde kolm noormeest, kellest ühe tundis ta nagu Sillamäe elanikku nimega „S ". Nad seisid ja rääkisid mitu minutit ja tunnistaja sõitis ära. №ormehed jäid hoovi. Umbes 15 minuti pärast tuli tunnistaja tagasi ja kui läks majade nr xx ja nr xx vahel asuvast kaarest mööda tuli temale vastu üks nendest noormeestest, kes olid „S " koos. Kui tunnistaja läks mööda hoovi pööras ta tähelepanu sellele, et G M mopeed seisab juba tallalauaga küljes sõiduteel ühe sõiduauto juures, umbes kahe meetri kaugusel sellest kohast, kus see varem lamas. Hoovis ei olnud juba kedagi. Järgmisel päeval sai ta teada, et Mišini mopeed oli varastatud. Kui ta rääkis „S " ja tema tuttavatega, pööras ta tähelepanu sellele, et maja nr xx hoovis istusid kolmanda trepikoja juures pingi peal kaks noormeest, keda ta ei tundnud. Need noormehed ei ole tunnistaja maja elanikud. №ormehed olid vanuselt umbes 20 aastat vana, ühel oli beež jope seljas, punane nokkmüts peas. Nägusid selgelt ei näinud. (tl 8-11) kahtlustatava Dmitri Dodonovi ülekuulamise protokoll. Ta selgitas, et 02.10.2010.aastal jõi alkoholi. Õhtul tulid tema juurde koju N.J ja tema sõber nimega S . Nad pakkusid minna Sillamäele jalutama. Nad läksid jalgsi Sillamäele, jalutasid linnas. Siis pakkus S toime panna mopeedi varguse, ta ütles, et Viru puiestee maja nr xx trepikoja juures seisab mopeed, mida oleks väga kerge varastada. Dodonov keeldus, ütles, et tal oli niigi palju vargusi arvel. Nad läksid maja juurde, Dodonov aga jäi ootama kõrval asuva lasteaia juurde. Mõne aja pärast tirisid N.J ja S mopeedi. Tirisid nad seda praktiliselt kogu jõust, kuna rool oli blokeeritud. Nad palusid teda, et ta võtaks blokeerimist maha. Dodonov murdis selle, N.J aitas Dodonovi. Siis nad istusid kolmekesi mopeedile ja sõitsid Vaivarasse. Dodonov jäi koju, aga N.J ja S sõitsid nende sõnade järgi Sinimäele ringi sõitma. Järgmisel päeval helistasid nad Dodonovile ja ütlesid, et mopeed oli katki, palusid, et ta parandaks. Tõid selle mopeedi mingi autoga. Seal oli käigukast lõhki. Oli vaja mootorit remontida. Lõpuks ta ei saanud midagi teha ja nad peitsid selle mopeedi raudteejaama juures põõsastesse. (tl 12-16) ütluste ja olustiku seostamise protokoll (tl 17-22) tunnistaja S P ülekuulamise protokoll. Tunnistaja selgitas, et 2010.aasta oktoobri alguses tema juurde tuli N.J ja V D , kes kutsusid tunnistajat Sinimäe teisele mäele mopeediga sõitma. Kui nad jõudsid sinna kolmekesi, siis ta nägi mäel M L , kes seisis ja hoidis krossimopeedi, marki ta ei mäletanud, kuid plastik oli sellel must-valge. Seda mopeedi oli ta varem näinud ruumis trepikoja juures aadressil Viru puiestee 39, Sillamäe. Tunnistajal oli selge, et see oli sealt varastatud, kuid ta ei hakanud küsima kes, millal ja kuidas seda tegi. Poisid hakkasid kordamööda selle mopeediga sõitma. Tunnistaja sõitis samuti umbes 5 meetrit. Siis mopeediga midagi juhtus. Tunnistaja on teadnud, et poisid palusid, et Dmitri Dodonov parandaks mopeedi, jätsid mopeedi temale Vaivara küla taga asuvatesse põõsastesse. Hiljem ütlesid tunnistajale noormehed, et Dodonov ei saanud mopeedi parandada. Kuhu nad jätsid selle mopeedi hiljem, tunnistaja ei teadnud. Tunnistaja isiklikult ei osalenud selle mopeedi varguses ega müügis. (tl 23-26) 26 1-10-11006 kahtlustatava N.J ülekuulamise protokoll. Kahtlustuse sisu kohta N.J selgitas, et 2010.aasta sügisel, täpset kuupäeva ta ei mäletanud, koos V D , M L ja R , tema perekonnanime ta ei teadnud, nad otsustasid minna N.J ühise tuttava Dmitri Dodonovi juurde, kes elab Vaivara külas. Kui nad tulid sinna, nad nägid, et ta oli purjus. D jutustas Dodonovile mopeedist, mida ta nägi maja aadressil Viru puiestee 39 juures ja pakkus Dodonovile seda varastada. Oli juba hilja, kui nad läksid kõik Vaivarast Sillamäele. N.J ei kavatsenud vargust toime panna, lihtsalt läks teistega koju. Koos jõudsid nad maja aadressil Viru 39 juurde, Maxima kaupluse lähedal. Alguses ei tahtnud Dodonov mopeedi varastata, ütles, et lähedal on liiga palju rahvast. Nad läksid temaga maja nurga juurde ja istusid pingile, kui D , L ja R käisid mopeedi vaatamas ja kontrollimas, kas sellel on alarm või mitte. Nad kohmitsesid mopeedi kallal umbes kaks tundi, siis tirisid kolmekesi selle mopeedi maja nurga juurde, kus seisid N.J ja Dodonov. Dodonov proovis seda käima panna. Esiteks oli tal vaja rikkuda rooli blokeerimisseadet. Ta ei saanud seda üksi teha ja palus, et N.J aitab. Nad võtsid roolist kinni ja tõmbasid niimoodi, et blokeerimisseade läks katki. Siis Dodonov võttis rooli ja jooksis kiiresti kooli suunas. Nad läksid sinna natuke hiljem ja ta nägi, et Dodonov juba rikkus plastikust kaitsekatet, tiris juhtmeid, kuid tal ei õnnestunud mopeedi käima panna. Ta pakkus tagastada mopeedi, kuid Dodonov keeldus. Ta vajutas tallalauda ja mopeed hakkas tööle. Dodonov, Dubinski ja Lutsenovich istusid ja sõitsid Dodonovi juurde Vaivarasse. N.J ja R läksid sinna jalgsi, lootes, et nad võtavad neid tee pealt. Kuid keegi ei tulnud nendele järele. Kui nad jõudsid Dodonovi juurde, noormehed juba jõid seal õlut. Järgmise päeva hommikul N.J ja D tulid S P juurde ja pakkusid talle sõita ringi. Nad läksid Sinimäe teisele mäele, kus neid ootas juba L mopeediga. Nad jälle sõitsid kordamööda mopeediga ringi. Siis midagi juhtus käigukastiga ja nad pidid tassima mopeedi Dodonovi juurde. Ta proovis seda parandada, kuid tal ei õnnestunud. Viimane kord nägi ta mopeedi põõsastes, Vaivara küla ääres, kus elab Dodonov. Päev või paar pärast vargust võttis N.J-iga ühendust mopeedi omanik. Ta otsustas tagastada temale mopeedi, kuid selles kohas, kuhu nad seda jätsid, mopeedi ei olnud. (tl.27-31) kahtlustatava V D ülekuulamise protokoll. Ta andis ütlusi selle kohta, et 2010.aasta sügisel, täpset kuupäeva ta ei mäletanud, jalutas ta koos M L ja R B , N.J-iga , ütles viimane Dmitri Dodonovile sellest, et mingis trepikoja juures asuvas abiruumis on krossimopeed. Ühel päeval, hilisõhtul vii s N.J D , Dodonovit, L , B aadressile Viru 39, Sillamäe. N.J ütles, et D , L ja B viiksid mopeedi trepikoja juures asuvast ruumist ja tiriksid seda kõrvale. N.J ise ja Dodonov istusid teise maja juures pingi peal. D , L ja B tulid ruumi, mis oli trepikoja sissekäigust vasakul. See ruum ei olnud lukus. Nad tirisid seal olnud mopeedi kolmekesi naabrimaja nurga juurde. B läks ära, aga Dodonov ja N.J lükkasid kahekesi rooli ja rikkusid rooli blokeerimisseadme. Pärast seda jooksis Dodonov mopeediga mööda rada 5.nda kooli kõrval. Seal ta murdis plastiku, rebis juhtmed välja ja pani mopeedi käima. Neljakesi: D , L , Dodonov ja N.J sõitsid Dodonovi talusse Vaivara külas. Nad sõitsid mopeediga ringi ja jätsid selle ööseks lehtla sse kalmistu lähedal. Selle mopeediga sõitsid nad ringi veel kaks päeva. Dubinskiga koos sõitis ringi veel S P ja M A . Siis andis Dodonov kellelegi mopeediga sõita ja mopeediga midagi juhtus. Siis nad tirisid selle Dodonovi juurde, et ta parandaks seda. Ta nokitses mopeedi kallal, õli voolas välja. Mopeed hakkas käima, kuid ei liikunud koha pealt. Jätsid mopeedi põõsastesse raudtee lähedal, Dodonovi maja taga. Nagu Dubinski on kuulnud tahtis N.J mopeedi kellelegi kinkida, kuid siis jäeti selle mingisse kuuri ja kuhu mopeed lõpuks jäi, ta ei teadnud. (tl 35-38) 27 1-10-11006 kahtlustatava R B ülekuulamise protokoll. Ta selgitas, et 2010.aasta sügisel, täpset kuupäeva ta ei mäletanud, otsustas minna jalutama. Helistas sõpradele ja sai teada, et tema tuttavad V D ja M L /tema klassikaaslane/ ja tema ühine tuttav N.J läksid Vaivara külasse tema teise tuttava Dmitri Dodonovi juurde. Ta läks samuti sinna. Ülesõidul kohtusid ja läksid tagasi Sillamäele. Veel varemgi rääkisid N.J ja Dubinski mingist mopeedist, mis seisab maja juures Viru tänaval. Tol õhtul läksid nad Viru 39 maja juurde. Kes oli esimene, kes pakkus sinna minna, ta ei kuulnud. Nad arutasid seda enne B kohtumist. Viiekesi läksid nad selle maja juurde. Dodonov ütles, et tuleb minna ja vadata millise käigu asendis on mopeed. N.J ütles B , et läheks ja vaataks seda. B läks trepikoja juurde, läks nišši trepikoja sissekäigu juures ja vaatas mopeedi. Ta tuli tagasi naabrimaja juurde, kus seisid ülejäänud poisid ja ütles, et mopeed on neutraalkäigu asendis. Siis ütles N.J B , L ja D , et nad tiriks mopeedi sellest ruumist välja ja tooks selle naabrimaja juurde, kuhu jäid N.J ise ja Dodonov. B , L sisenesid sinna ruumi ja proovisid mopeedi välja tirida. Vaatamata sellele, et see oli neutraalkäigu asendis, see ei tahtnud sõita. Nad tirisid seda alles poolmeetrit. Oli raske. Ta lasis lahti ja läks naabrimaja juurde, kus ütles N.J-ile ja Dodonovile, et tal on raske ja ta ei hakka tirima. Siis saatis N.J sinna D . L ja D tõid mopeedi ruumist sõiduteele välja, kui mööda sõitis auto. №ormehed viskasid mopeedi lihtsalt teele, kuna olid hirmunud. B sai aru, et sellest ei tule midagi head, et temal võivad tekkida probleemid. Ta ütles, et tal ei ole seda vaja ja lahkus. Sellest, mis edasi juhtus, teab ainult D ja L sõnade järgi. Nende sõnade kohaselt murdsid N.J ja Dodonov rooli blokeerimisseadme ja sõitsid mopeediga ära. Järgmisel päeval, nende sõnade järgi, sõitsid poisid selle mopeediga ringi. (tl. 42-46) kahtlustatava M L ülekuulamise protokoll. Ta selgitas, et 2010.aasta oktoobri ühel päeval, täpset kuupäeva ta ei mäletanud, L jalutas Sillamäel koos N.J , V D . Seejuures jõid õlut. Mis toimus edasi, mäletab juppide kaupa. Kolmekesi läksid nad Vaivara külasse N.J tuttava - Dmitri Dodonovi juurde. Pärast kohtumist nad läksid tagasi ja teel liitus nendega nende ühine tuttav R B . Nad läksid jalutama viiekesi. Kui nad läksid mööda maja aadressil viru 39, siis keegi poistest pööras tähelepanu krossimopeedile, mis seisis vankriruumis trepikoja juures. Kes ütles esimesena, et me võtaksime seda mopeedi ja sõidaksime sellega ringi, ta ei mäletanud. Ta mäletab, et Dodonov ütles, et peab vaatama, millises käiguasendis on mopeed. Vaatama läks B . Kas ta otsustas ise minna või kas keegi saatis teda, L ei mäletanud. Pärast seda, kui B tuli tagasi, sinna ruumi läksid L ja D . Kuidas nad tassisid mopeedi välja , ta ei mäletanud. Ta mäletab, et mingil hetkel nad jätsid mopeedi tee äärde, kuna mööda sõitis auto ja nad olid hirmunud. Edasi on L meeles, et Dodonov ikkagi pani mopeedi käima ja mitu inimest, sealhulgas ka L , sõitsid selle mopeediga külasse Dodonovi maja juurde. Järgmisel päeval L jälle kohtus noormeestega. Kalmistu lähedal ta isegi sõitis paar meetrit varastatud mopeediga. Mopeediga sõitis tol päeval ringi palju inimest. Mis edasi mopeediga sai ja kus see asub käesoleval hetkel, ta ei tednud. (tl 50-54) tunnistaja M A ülekuulamise protokoll. Tunnistaja andis ütlusi selle kohta, et tema 2010.aasta suvel, täpset kuupäeva ta ei mäletanud, tegi tema tuttav S P tunnistajale tuttavaks noormeest nimega Janek, tema perekonnanime ta ei teadnud. Ühel päeval, suve lõpus või sügise alguses, helistas tunnistajale Janek ja pakkus mopeediga ringi sõita. Ta tuli kutsel teele Vaivara kalmistu lähedal. Peale Janekut olid seal S P ja V D . Nad sõitsid ringi musta värvi mopeediga, millel olid rattad nagu 28 1-10-11006 krossimootorrattal. Kust noormehed võtsid seda mopeedi, seda tunnistaja ei küsinud, keegi neist tunnistajale seda ei rääkinud. Ta sai muidugi ise aru, et mopeedi noormehed varastasid. Tunnistaja ei sõitnud ise selle mopeediga, mitu korda sõidutas Janek teda sellega. Siis sõitis Janek mopeediga ära, aga tunnistaja, P ja D läksid linna. Rohkem ta ei ole mopeedi näinud. Tunnistaja kohtus V D . Kella 18.00 paiku nad läksid temaga jalutama. D helistas Janek ja kutsus naid kohtumisele Maxima kaupluse juurde Sillamäel. Kui nad jõudisid sinna, ütles Janek, et on vaja varastada laudu ühest eramajast. Alguses A ja D ei nõustunud, kuid Janek hakkas naid argpüksideks sõimama, ässitama. Janek ei ole A suhtes kunagi füüsilist jõudu kohaldanud, kuid tunnistaja kartis teda. N.J on vastik iseloom, ta pidevalt karjus. Tunnistaja jaoks oli lihtsam teha seda, mida ta soovib, et temast lahti saada. Seetõttu kui Janek hakkas tunnistaja peale karjuma, tunnistaja D nõustus. Tunnistaja läksid Janekiga mööda kalmistu teed ja jõudis maja juurde, mis seisab teelt vasakul. Janek võttis aknaklaasi maha ja ütles, et D roniks sisse. D ronis sisse, ja siis hakkas ta andma sealt laudu. Nad võtsid neid vastu. Kokku võtsid nad umbes 10 lauda pikkusega umbes 2-2.5m. Siis viisid lauad metsa, kus Janek koos teiste noormeestega ehitas endale staabi. Selleks ajaks kui nad tõid sinna laudu, seal olid juba püstitatud nurgad ja oli valmis ehitatud üks müür. Nad jätsid lauad staabi juurde ja lahkusid. Rohkem tunnistaja ei ole Janekiga midagi varastanud. (tl.58-63) vastastamisprotokoll (Dubinski-Barinovi) (tl. 75-78) Ühendatud kriminaalasjas nr 10240106092 (köide 3): sündmuskoha vaatlusprotokoll ja fototabelid selle juurde, milles vaadeldi xxx külas asuvat abiruum (kuur) (tl. 1 - 4); kahtlustatava V D ülekuulamise protokoll. Ta andis ütlusi selle kohta, et tema 2010.aasta novembris, täpset kuupäeva ta ei mäletanud, teatas N.J , et ta teab kust saab laudu võtta D peidukoha ehitamiseks. 2010.aasta novembri ühel õhtul viis N.J D , P , A , N ja T kuuri juurde, mis asub eramaja territooriumil vahetult Vaivara vallavalitsuse maja taga. N.J painutas naelad ära, millega oli kuuriaken kinnitatud ja võttis selle maha. Siis ta ütles, et P roniks kuuri. Kui P oli kuuris, hakkas ta andma sealt laudu, lauad olid üsna pikad, pikkusega umbes 3 meetrit. Kui palju ta laudu võttis, D ei lugenud. Keegi nendest võttis lauad vastu, teised vaatasid olukorda, täpsemalt öeldes seisid valves. Siis ütles N.J, et D roniks kuuri. P ronis kuurist välja ja D ronis sisse. Peale laudade, mis asusid põrandal, D ei näinud kuuris midagi. Ta hakkas andma neid laudu läbi akna teistele. Kui palju laudu ta välja andis, ta ka ei lugenud. Tema arvates kokku viisid nad sealt umbes 25 tükki. Igaüks nendest võttis mitu lauda ja viis neid sinna, kus nad ehitasid endale peidukohta. See oli N.J talu lähedal. Nendest laudadest ehitasid nad katuse ja kaks suurt seina. (tl. 5-9) kannatanu U V ülekuulamise protokoll. Ta seletas, et X külas /Kideniidu kinnistu/ elab tema tädi A K . 2010.aasta talvel, täpset kella aega ja kuupäeva tal on raske nimetada, kuid väljas oli juba pime, tädi helistas tunnistajale ning teatas erutatud häälega, et temale tungiti kallale. Tema hääle järgi oli selge, et tädi oli hästi ehmunud. Ta istus autosse ja umbes 20 minuti pärast oli tädi juures. Ta rääkis temale, et ta oli kodus siis, kui ta nägi kätt köögiaknal väljastpoolt maja. Ta otsustas minna vaatama, milles oli asi. Kui avas maja ukse, hüppas temale kallale mees, pigistas suud käega, pani põrandale. Tädi ei näinud selle mehe nägu, kuna temal oli näol kas mask või 29 1-10-11006 riideese. Tädi sõnade järgi katsus ta lahti rabeleda, karjus eesti keeles: Mida ma Teile tegin? Kuid midagi ei tulnud sellest välja, kuna mees hoidis teda tugevalt kinni. Siis kui tädi proovis lahti rabeleda, märkas ta, et majja jooksis veel keegi inimene. Kuid ta ei jõudnud teda hästi selgelt vaadata. Nagu ütles tädi, meesterahvas hoidis teda mitte kaua, pärast seda lasi lahti ja jooksis ära. Kui ta tõusis ja kontrollis asjade kohal olemist, siis selgus, et kõik oli omal kohal. Mitte midagi ei olnud majast varastatud. 2010.aasta sügisel, täpset kuupäeva ta samuti ei mäletanud, helistas tädi jälle ja teatas, et keegi /kes nimelt ta ei näinud/ süütas tema eramaja aia. Lisaks tema aiale pandi põlema ka tema vastas elava naabri aed. Kui kannatanu tuli kohale, nägi ta, et tõepoolest keegi oli aia süüdanud. Kuna aed oli vähe kahjustatud , siis ei olnud süütamisega kahju tekitatud. 2010.aasta novembris, täpset kuupäeva ta enam ei mäletanud, helistas tädi jälle, hommikul, ta teatas, et öösel olid tema eramaja territooriumi] asuvast kuurist varastatud kannatanule kuuluvad lauad. Kui kannatanu jõudis sinna, siis avastas, et läbi kuuri akna /klaas oli maha võetud/ olid tõepoolest varastatud erineva pikkusega /2-3.5m pikad/ lauad. Ta ei oska öelda varastatud laudade täpset arvu, kuna ta soetas neid mitmel korral. Kannatanu arvamusel oli varastatud umbes 3 ruutu servamata laudu kogumaksumusega 2500 krooni. (tl 13-19, 78-81) tunnistaja M A ülekuulamise protokoll. 2010.aasta suvel, täpset kuupäeva tunnistaja ei mäletanud, tegi tunnistaja tuttav S P tunnistajale tuttavaks noormeest nimega Janek, tema perekonnanime ta ei tednud. Ühel päeval, suve lõpus või sügise alguses, helistas tunnistajale Janek ja pakkus mopeediga ringi sõita. Ta tuli kutsel teele Vaivara kalmistu lähedal. Peale Janekut olid seal S P ja V D . Nad sõitsid ringi musta värvi mopeediga, millel olid rattad nagu krossimootorrattal. Kust noormehed võtsid seda mopeedi, seda tunnistaja ei küsinud, keegi neist tunnistajale seda ei rääkinud. Tunnistaja sai muidugi ise aru, et mopeedi noormehed varastasid ära. Tunnistaja ei sõitnud ise selle mopeediga. Siis sõitis Janek mopeediga ära, aga tunnistaja, P ja D läksid linna. Rohkem tunnistaja ei ole mopeedi näinud. Mõne aega pärast kohtus tunnistaja V D . Kella 18.00 paiku nad läksid jalutama. D helistas Janek ja kutsus neid kohtumisele Maxima kaupluse juurde Sillamäel. Kui nad jõudis sinna, ütles Janek, et on vaja varastada laudu ühest eramajast. Alguses tunnistaja ja D ei nõustunud, kuid Janek hakkas neid argpüksideks sõimama, ässitama. Janek ei ole tunnistaja suhtes kunagi füüsilist jõudu kohaldanud, kuid tunnistaja kartis teda. Tal on vastik iseloom, ta pidevalt karjus. Tunnistaja jaoks oli lihtsam teha seda, mida ta soovib, et temast lahti saada. Seetõttu kui Janek hakkas karjuma, tunnistaja D nõustus. Tunnistaja kood Janekiga läksid mööda kalmistu teed ja jõudsid maja juurde, mis seisab teelt vasakul. Janek võttis aknaklaasi maha ja ütles, et D roniks sisse. D ronis sisse, ja siis hakkas ta andma sealt laudu. Nad võtsid need vastu. Kokku võtsid nad umbes 10 lauda pikkusega umbes 2-2.5m. Siis viisid lauad metsa, kus Janek koos teiste noormeestega ehitas endale staabi. (tl 24-29) tunnistaja D T ülekuulamise protokoll. T andis ütlusi sellest, et 2010.aasta suvel tutvustas tema tuttav S P tunnistajale noormeest nimega Janek, tema perekonnanime tunnistaja ei teadnud. 2010.aasta sügisel, õhtusel ajal, kui tunnistaja, M N , M A ja V D jalutasid Sillamäel, helistas viimasele telefonile Janek ja kutsus kõiki kaupluse Maxima juurde. Kui nad jõudis sinna, ütles Janek, et tuleb varastada laudu ühest eramajast. Alguses nad ei tahtnud. Kuid Janek hakkas nagu tavaliseltki kõiki sõimama, kutsuma argpüksteks jms. Ta hakkas niimoodi kallale, et oli kergem nõustuda. Viiekesi läksid nad mööda Vaivara kalmistu teed ja jõudsid majani, mis asub teelt vasakul. Janek võttis tangid, painutas ära naelad ja võttis klaasi kuuri aknast välja. Siis 30 1-10-11006 ta ütles, et tunnistaja koos N roniksid sisse. Nad keeldusid ronimast, aga N tahtis üldse ära minna. Siis hakkas Janek tema peale karjuma: „Ära jäta meid, mida sa käitud nagu tüdruk!" ja lõi N rusikaga vastu külge. Tunnistaja ei tahtnud, et Janek lööks teda ka, seetõttu ütles, et ta ära ei lähe, aga sisse ei roni. N jäi samuti sinna. Janek ütles, et D roniks kuuri ja annaks sealt laudu. Nad võtsid neid vastu. Kokku võtsid nad umbes 10 lauda, nende pikkus oli 2-2.5m. Lauad olid uued, heledat värvi. Siis ronis D kuurist välja. Nad võtsid need lauad ja läksid metsa, kus Janek koos D ehitasid endale peidukoha. Palkaidest olid ehitatud nurgad ja üks sein. Nad jätsid sinna laudu ja läksid ära. (tl.30-33) vastamisprotokoll (tl 40-43) kahtlustatava N.J ülekuulamise protokoll. N.J tunnistas end süüdi ning andis ütlusi sellest, et tema 2010.aasta novembri alguses, pärast seda kui juba olid varastatud lauad O maja territooriumilt ning nendest oli ehitatud osa peidukohast, nendel läks jälle laudu vaja. Oli vaja ehitada seinu, põrandat jms. Kust võtta laudu ta ei teadnud. Keegi poistest pakkus sisse tungida vana naise juurde, kes elab eramajas endise vallavalitsuse maja taga. Hilisõhtul, kui N.J, S P , V D , M A , D T , M N jalutasid, pakkus D ronida vananaise kuuri ja vaadata mis seal oli. N.J keelitas teda sinna minemast kogu kambaga. Kuid ikkagi läksid. Nad ei tunginud vananaise territooriumile, kuna tema kuur asub maatüki serval ning moodustab osa aiast. Kuuri aken oli maatüki serva poolt. Alguses tahtsid poisid akna lõhkuda, kuid N.J kohe ütles, et seda ei tohi teha, kuna vana naine kuulab seda. Siis D võttis maha välise aknaraami ja klaasi. Alusplaadist tegid nad midagi redelikujulist. Kordamööda, N.J, D , P ronisid kuuri sisse. Nad nägid seal laudu ja N.J pakkus võtta kõige pikemaid. Pärast seda N.J ronis aknast välja ja hakkas vastu võtma laudu D ja P , kes jäid kuuri. Lauad oli erineva pikkusega, kuid uued. Kui palju laudu nad täpselt sealt võtsid, N.J ei osanud öelda, ta ei lugenud. Kuid hiljem võttis igaüks meist kuuest 5 tükki. Lauad viisid nad peidukoha juurde, kus N.J, P ja D kasutasid neid laudu peidukoha viimistluseks. (tl 47-51) vastamisprotokoll (tl 53-55) kahtlustatava M N ülekuulamise protokoll. N selgitas, et 2010.aasta sügisel, täpset kuupäeva ta ei mäletanud, võib-olla 2010.aasta oktoobri kuus, läks ta jalutama, kutsus välja oma sõbra D T . Nad kohtasid Janekut ja V D ja M A . Janek viis neid metsa, kus nendel oli peidukoht, ehitis laudadest. Kui nad seal istusid ütles Janek, et tal on vaja veel laudu, et peidukoha ehitamist lõpetada. Pärast seda ta viis neid ühe vana maja või kuuri juurde. Alguses ta ei saanud aru, et Janek tahab sealt midagi varastada. N sai sellest aru ainult siis, kui Janek võttis välja tangid ja hakkas nende abil akna küljest naelasid tõmbama. Seejuures hoidis S klaasi. Kui klaas oli maha võetud ning Janek ja V ronisid sisse ja hakkasid andma N sealt laudu. Ta võttis neid vastu. M ja D viisid neid laudu põllule ja jätsid neid sinna. Võtsid sealt üsna palju laudu. Siis nad kõik viisid lauad põllult metsa, peidukoha juurde ja jätsid neid sinna. Iga üks noormehest viis laudu põllult metsa 5-6 korda. Ta oli väsinud, tal oli külm, jalad olid märjad. Ta ei tahtnud enam laudu viia, millest N ütles Janekile. Ta karjus N peale ja lõi teda rusikaga vastu külge, ütles: „Mine, tassi!" N pidi taas laudu metsa tassima. Pärast seda N pakkus Tepijakovil ära minna vaatamata sellele, et Janek võib meid peksta. Kui Janek tegeles millegi muuga N ja T läksid kiiresti ära. Nad ei jõudnud kaugele minna. Janek sai neid kätte, haaras N kapuutsist kinni ja keeras tagasi, 31 1-10-11006 karjudes nende peale. Pärast seda nad viisid lauad veel ühe korra metsa, pärast seda läks Janek koju ja nad läksid ka Sillamäele. (tl 68-73) III Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Kuulanud ära süüdistatavad, uurinud ja avaldanud kriminaalasja materjalides kogutud tõendid ning hinnanud neid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et Dmitri Dodonovi, N.J ja P.U süü neile inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leindud ning on eeluurmise poolt õigesti kvalifitseeritud. Dmitri Dodonovit süüdistatakse 11 varguse episoodis, mis on kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4,7,8,9 järgi. Samuti ühes röövimise episoodis, mis on kvalifitseeritud KarS § 200 lg 2 p 9 järgi. Peale selle veel kahes ärandamise episoodis KarS § 215 lg 2 p 1,2 järgi ja kahes episoodis KarS § 424 järgi. Dodonov tunnistas oma süüd täielikult. Ta ei vaidlusta kvalifikatsiooni õigsust. Mis puudutab seda, et Dodonov tunnistas tsiviilhagisid osaliselt – ainult kohtuistungil viibivate kannatanute osas, siis arvab kohus, et see ei ole õige. Arvab, et ei saa tõsiselt võtta tema sõnu selle kohta, et ta tagastas asjad kannatanutele, kuna süüdistusaktis on esitatud kannatanute tsiviilhagid juba tagastatud esemeid arvestades. Kuna kannatanu S S loobus esitatud tsiviilhagist, siis ka tuleb antud hagist süüdistatava Dodonovi suhtes loobuda. Kohtul puudub alus mitte usaldada kannatanu L K , A T , S S , V G , J I , V R , D D , F S , L Z , A F , E F , A A , B G , V E , S M , V G , J K , G M , tunnistajate M D , A T , V L , S P , U V , K T ja kahtlustatava Dmitri Dodonovi ütlusi, kuna need on loogilised, järjepidevad, neis ei ole vastuolusid, need on kooskõlas nii omavahel kui ka kriminaalasja toimiku materjalidega. N.J süüdistatakse 3 kuriteo episoodis, mis on kvalifitseeritud KarS § 200 lg 2 p 7,8,

§ 25lg 4, § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi. N.J teod on täielikult tõendatud, ja Kar

S § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi tunnistas ta oma süüd täielikult nii kohtueelse kui ka kohtuliku uurimise käigus. Teda süüdistatakse selles, et tegutsedes grupis koos P.U-ga , kasutasid nad kannatanu A K suhtes füüsilist jõudu, kuid kuritegu jäi katse staadiumisse. Timoski süü KarS § 200 lg 2 p 7,8,

§ 25lg.4 järgi on täielikult tõendatud.

N.J andis uurimise ajal üksikasjalikke ütlusi ja kohus avaldas need ütlused. N.J ja P.U ütlustest nähtub, et neil oli eelnev kokkulepe minna naisterahva juurde, samuti leppisid nad kokku selles, kuidas nad naiselt raha ära võtavad. Leppisid kokku selles, et mässivad näo mingitesse esemetesse. P.U ütlustest nähtub, et ta sulges naise suu ja N.J jooksis majja sisse. N.J kannatanult midagi ära ei võtnud ja seda mitte sellepärast, et ta hakkas kartma ja jooksis minema, vaid sellepärast, et ta ei leidnud kodust raha. Ja P.U annab ütlusi, et kui nad ära jooksid, ütles N.J talle, et ta ei leidnud majast raha (tl 16-20, 27). Just sellepärast jäigi kuritegu katse staadiumi. Ja see ei toimunud mitte sellepärast, et nad hakkasid kartma ja jooksid minema. Timoski süü KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi on ka täielikult tõendatud. Kohtul puudub alus mitte usaldada kannatanu G M , U V , tunnistajate M A , S P kahtlustatava N.J ütlusi, kuna need on loogilised, järjepidevad, neis ei ole vastuolusid. Kohus arvab, et N.J süü antud kuriteo toimepanemises on täielikult tõendatud ja tema teod on kvalifitseeritud õieti. 32 1-10-11006 P.U süüdistatakse KarS § 200 lg 2 p 7,9,

§ 25lg 4 järgi.

Kohus arvab, et süüdistatava P.U süü antud kuriteo toimepanemises on täielikult tõendatud. Eeluurimise ajal tunnistas ta oma süüd ja kahetses. Hinnates ja seostades kõiki kohtu poolt uuritud tõendeid jõuab kohus veendumusele, et süüdistatavad N.J ja P.U, võõra vallasasja omastamise eesmärgil, varjates nägu riideesemetega, tungis xxx eramajja, kus kasutades füüsilist jõudu vanas eas oleva A K suhtes, nimelt P.U hoidis kannatanut kätega kinni ja sulgudes peopesaga tema suu, N.J püüdis varastada A K kuuluvat sularaha summas 5000 krooni (319,56 eurot), milline tegevus jäi aga lõpule viimata tema tahtest mitteoleneval põhjusel, kuna kannatanu osutas vastupanu ja hakkas karjuma. Kohus arvab, et süüdistatavate süü kuriteo toimepanemises on tõendatud ja õieti kvalifitseeritud. Süüdistatavate tegudes sisalduvad inkrimineeritava kuriteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. P.U hoidis kannatanut kätega kinni ja sulgudes peopesaga tema suu, N.J püüdis varastada A K kuuluvat sularaha summas 5000 krooni. Meetodiks, millega kannatanut sundida raha andma, oli valitud vägivalda. Antud kuriteo motiiviks on omakasu ja selle eesmärgiks oli ebaseaduslik võõra vara saamine. Subjektiivsest küljest tegutsesid süüdistatavad N.J ja P.U otsese tahtlusega, s.t. teadvustasid, et nad realiseerivad asjaolu, mis vastab süüteo koosseisule ja soovisid seda. N.J ja P.U teod olid kooskõlastatud iseloomuga, need olid suunatud ühise kuritegeliku tulemuse – varastada A K kuuluvat sularaha. Nende tegude kooskõlastatusest tunnistab kasvõi see fakt, et neil oli eelnev kokkulepe minna naisterahva juurde, samuti leppisid nad kokku selles, kuidas nad naiselt raha ära võtavad. Leppisid kokku ka selles, et mässivad näo mingitesse esemetesse. Kohus usaldab kannatanu A K , tunnistajate S P ja U V ütlusi, kuna need on järjepidevad, loogilised, on kooskõlas nii omavahel kui ka kriminaalasja toimiku materjalidega, nimelt P.U ja J. Timoška vahel vastamisprotokolliga (tl 26-30 köide 1), vastavalt millele P.U andis ütlusi, et kui nad ära jooksid, ütles N.J talle, et ta ei leidnud majast raha. IV Kohtu seisukoht karistuse osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatavate osas karistust raskendavaid asjaolusid KarS 58 mõttes ei esine, samuti puuduvad karistust kergendavad asjaolud. Süüdistatavad on toime pannud tahtlikult ja süüvõimelistena esimese astme kuriteo. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka varasemat karistatust ning ka süüdistatavate süü astet kuritegude toimepanemisel. Kohus arvestas karistuse mõistmisel ka seda, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Dmitri Dodonovi karistuse mõistmisel arvestab kohus seda, et D. Dodonov on varem 4-l korral kohtulikult karistatud, viimasel korral 06.01.2011.a Viru Maakohtu poolt KarS § 215 lg 2 p 1 järgi vangistusega 6 kuud. Ta on karistatud korduvalt väärteo toimepanemise eest. SA 33 1-10-11006 Ahtme Haigla tõendi nr 76 alusel on Dmitri Dodonov pöördunud psühhiaatrilise abi saamiseks. Ajavahemikul alates 15.02.-20.02.2010.a ta oli statsionaarselt ravil. Kuni vahistamiseni ta ei töötanud. Eeltoodust lähtuvalt kohus leiab, et Dmitri Dodonov vastavaid järeldusi enda jaoks ei teinud ning jätkas kuritegude toimepanemist. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut kohus leiab, et Dmitri Dodonovi suhtes on otstarbekas kohaldada reaalset vangistust, järgides KrMS § 238 lg 2 nõudeid. N.J karistuse mõistmisel arvestab kohus seda, et N.J on varem kriminaalkorras karistatud 1-l korral: Viru Maakohtu Narva kohtumaja 26.09.2008.a kohtuotsusega teda karistati KarS § 199 lg 2 p 8 järgi tingimisi vangistusega 3 kuud katseajaga 1 aasta 9 kuud. Seega pani ta toime uue tahtliku kuriteo katseaja jooksul. Ta on karistatud korduvalt väärteo toimepanemise eest. Abi saamiseks Ahtme Haigla polikliiniku psühhiaatrikabinetti N.J ei ole pöördunud. Ta on alaealine. Eeltoodust lähtuvalt kohus leiab, et N.J vastavaid järeldusi enda jaoks ei teinud ning jätkas kuritegude toimepanemist. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut kohus leiab, et N.J suhtes on otstarbekas kohaldada reaalset vangistust, järgides KrMS § 238 lg 2 nõudeid. P.U on varem kohtu poolt karistamata. Ta ei ole pöördunud abi saamiseks Ahtme Haigla polikliiniku psühhiaatrikabinetti. Ta on alaealine. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut kohus leiab, et P.U suhtes ei ole otstarbekas reaalset vangistust kohaldamist, vaid tuleb kohaldada KarS § 74 lg 1 sätet. V. Tsiviilhagi Kohtuistungi käigus kannatanud M , T toetasid oma tsiviilhagid. Kannatanu S loobus hagist. Kannatanu R toetas hagi summas 49,85 eurot ning palus hagi süüdlastelt välja mõista. Kannatanu E toetas hagi summas 297,19 eurot ning palus hagi süüdlastelt välja mõista. Kannatanu M toetas hagi summas 170,32 eurot ning palus hagi süüdlastelt välja mõista. Dodonov tunnistas tsiviilhagisid osaliselt, ainult kohtuistungil viibivate kannatanute osas, kuna ta tagastas asjad kannatanutele. Nagu kohtuliku uurimise käigus oli tuvastatud, süüdistusaktis on esitatud kannatanute tsiviilhagid juba tagastatud esemeid arvestades / köide 4 – tl. 45-49, 70-74, 87-89, köide 3- tl. 21-31, köide 2- tl. 7-11, 17, 31-31, köide 1- tl. 29-32, 48-50, 53-56, 62-63, 67-70, 71-75,89-91, 106-108, 109-112, 114-117, 159-160/. Kohus leiab, et kannatanute A T , V G , V R , D D , A F , A A , B G , V E , S M , V G , J K , L K ja G M tsiviilhagid on põhjendatud ning kuuluvad välja mõistmisele süüdistatavatelt. Kannatanu U V tsiviilhagi tuleb jätta läbi vaatamata. Kannatanul on õigus esitada tsiviilhagi tsiviilkohtumenetluse korras. VI. Menetluskulud Kohus peab KrMS § 180 lg 1 alusel põhjendatuks süüdimõistetutelt välja mõista kohtukulud. KrMS §-de 175 lg 1 p 9 ja 179 lg 1 p 1 alusel kuulub Dmitri Dodonovilt, N.J-ilt ja P.U-lt väljamõistmisele sundraha esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise tõttu igaühelt summas 695 eurot 05 senti, milline summa vastab 2,5 palga alammäärale. 34 1-10-11006 Kohus peab tulenevalt KrMS §-st 175 lg 1 p 4 põhjendatuks välja mõista süüdistatavatelt ka määratud kaitsjatele väljamakstava tasu ja KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjatele kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu. Kohus teeb kohtuotsuse lähtudes ülaltoodust ning juhindudes KrMS §-dest 238; 306; 310313. Galina Jasnjuk Kohtunik 35