Obsah (4)
§ 76§ 199§ 65§ 68Kriminaalasi nr 1-09-5239 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 02. september 2011.a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-09-5239 Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungi sekretär Ma
§ 76lg 1, maakohus m ä ä r a s : Mitte vabastada J.H *it temale Harju Maakohtu 28.
aprilli 2010.a otsusega kriminaalasjas nr 1-09-17666 mõistetud liitkaristuse: 3 aastat 2 kuud vangistust, kandmisest tingimisi enne tähtaega. Määrata advokaat Eve Lainele tasu õigusabi eest 63,92 eurot, millele lisandub käibemaks 12.78 eurot, kokku tasu 76,70 eurot. Mõista välja J.H-lt riigi tuludesse tasu õigusabi eest summas 76,70 eurot. Kriminaalmenetluse kulu tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB 1
(4)Pangas või arvele nr 221023778606 Swedbangas või arvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, viitenumber 2800049874. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik. Tartu Vangla on 15.07.2011.a esitanud Tartu Maakohtule J.H kohta koostatud materjalid tema vangistusest vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. J.H tunnistati süüdi Harju Maakohtu 28.04.2010.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-09-17666
§ 199lg 2 p 8, 9 järgi ning karistuseks mõisteti 3 kuud vangistust. Kr
MS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra, mõistes karistuseks 2 kuud vangistust.
§ 65
lg 1 ja § 64 lg 1 alusel loeti karistus kaetuks Harju Maakohtu 06.05.2009.a otsusega mõistetud karistusega ning liitkaristuseks loeti 3 aastat 2 kuud vangistust, millest arvestati maha eelmise otsuse järgi kantud 8 kuud vangistust (kandmata karistuse osa 2 aastat 6 kuud vangistust). Lisaks tunnistati J.H süüdi
§ 199lg 2 p 8, 9 järgi (14.10.2009.a kuni 10.12.2009.a episoodid) ning karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust. Kr
MS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ning karistuseks loeti 8 kuud vangistust.
§ 65
lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Harju Maakohtu 06.05.2009.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aastat 6 kuud vangistust, võrra ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 3 aastat 2 kuud vangistust.
§ 68lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka.
Karistusaja algus 16.12.2009.a, karistusaja lõpp 16.02.2013.a. Tartu Vangla iseloomustusest nähtub, et J.H on kriminaalkorras karistatud viiel korral, reaalset vangistust kannab neljandat korda. Kuriteod on varavastased ja toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil, tingituna narkootikumide sõltuvusest. Väärteokorras karistatud kümme korda. Vanglas on läbinud mitmeid sotsiaalprogramme:. Motivatsioon programmis osalemiseks oli kõrge. Alates 03.06.2011.a osaleb vangla tööhõives majandusabitöölisena. Vangistuse ajal on kaks distsiplinaarkaristust. Vabanemisel asub elama vanemate juurde. On omandanud autoremondilukksepa eriala. Töötanud ametlikult autoelektriku, keevitaja, troppija ja santehnikuna, mitteametlikult akende paigaldajana ja metallikokkuostupunktis keevitajana. Vabanemisel garanteeritud töökohta ei ole, kuid süüdimõistetu on kindel, et töö leidmisega probleeme ei tule. Saab ka invaliidsuspensioni. Vabanedes toetavad teda väidetavalt algul materiaalselt vanemad. Suhted lähedastega olid keerulised narkootikumide tarvitamise tõttu. Vanglas kokkusaamistel on käinud vanemad ja vanaema Elukaaslane on narkosõltlane ja viibib käesolevalt teist korda vanglas. Neil on ühine poeg, keda kasvatab elukaaslase ema. Suhtlusringkond oli narkootikumide tarvitamise tõttu valdavalt kriminaalse taustaga. Suhted vanematega on käesolevaks head. On üritanud sõltuvusest vabaneda ja väidetavalt sai metadoonasendusravi, kuid see ei aidanud. Tunnistab sõltuvust ja on nõus käima Anonüümsete Narkomaanide tugigrupis. Põeb kroonilist haigust. Psühhiaatrilisi probleeme ei ole. On kriminaalhoolduse ajal pannud toime uusi kuritegusid. Vaenulikkust ei väljenda, ametnikega suhtlemisel probleeme ei ole. Motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobuda tekkis enne käesoleva vangistuse algust, kui suhted paranesid vanematega ning tutvus oma poja emaga. Vangla toetab tingimisi ennetähtaegset vabastamist allutamisega käitumiskontrollile elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldaja hinnangul ei ole J.H suuteline ennast allutama kriminaalhoolduse nõuetele, kuna tema hoiakud on olnud mitteseadusekuulekad, isik on 2
(4)narkosõltlane ning ei ole omanud iseenda tegevuse ja elukorralduse üle märkimisväärset kontrolli. Kohtuistungil 01.09.2011.a süüdimõistetu avaldas, et vabanemisel asub elama vanemate juurde. Saab invaliidsuspensioni ja algul aitab teda rahaliselt ka ema. Enne vangistust, sain teada, et tema elukaaslane on rase. Sündinud poega kasvatab elukaaslase ema. Last on ta näinud piltidelt, teab, et laps on terve. Lapse ema kannab karistust, vabaneb jaanuaris 2012a. Hiljem hakkavad samas koos elukaaslane ja lapsega elama. On eramaja. Olen mitmel erialal töötanud, viimane ametlik töökoht oli 2004a. Kuriteo toimepanemise põhjuseks peab enda narkosõltuvust. Vanglas käib Anonüümsete narkomaanide grupis, tunneb, et see programm töötab. On läbinud programmi Eluviisi treening. Ka vabaduses tahab hakata Anonüümsete narkomaanide grupis edasi käima. Saab aru, et sõltuvus on ravimatu ja sellega tuleb pidevalt tegeleda. Ka elukaaslane on vanglas kõik sõltuvuse kursused läbinud. Varem ei ole enne tähtaega vabastatud. Vanglas oleku ajal on suhted vanematega paremaks läinud. Tegeleb vanglas spordiga ja käib kunstitundides, töötab koristajana. Vanglas jättis suitsetamise maha pärast suitsetamisega seoses saadud distsiplinaarkaristust. Teab, et 3300 eurot on kokku tema vastu esitatud kahjunõudeid, kavatseb neid edaspidi tasuma hakata. Prokurör vaidleb J.H vabastamisele enne tähtaega kategooriliselt vastu, arvestades eelkõige tema varasemat elukäiku. Viimased kuriteod on toime pandud katseajal. Tegemist on narkosõltlasega, uue kuriteo toimepanemise risk on vangla poolt nii kõrgeks hinnatud, et isegi vangla ei toeta tema ennet vabastamist. KrMS § 56 lg 3 järgi peab arvestama ka tema käitumist karistuse kandmise ajal, on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis näitab, et ka vangistuse ajal ei ole tema käitumine eeskujulik. Kaitsja toetab J.H ennetähtaegset vabastamist tingimisi, Kaitsja arvates on J.H vangistuses märgatavaid edusamme teinud. Läbitud programmid ja tegevus vanglas on tähelepanuväärne. Ta tunnistab oma narkosõltuvust, on sellega vanglas tegelenud ja tahab sellega vabaduses jätkata, tunnistades, et see on eluaegne probleem. On töötanud enne vangistust ja töötab ka vanglas. Tal on mitmeid erialasid, mis annavad talle eelise tööturul tööd leida. Tal on elukoht ja ta on taastanud suhted oma vanematega. Tal on laps, kes on andnud ta elule teise mõtte ja suuna. Kuigi vangla ei toeta tema ennetähtaegset vabastamist ja ka kriminaalhooldaja, leiab kaitsja, et muud iseloomustavad andmed annavad põhjust J.H ennetähtaegselt vabastada. Kohtu seisukohad J.H on süüdi tunnistatud ja karistatud teise astme kuriteo sooritamise eest:
§ 76
lg 1 kohaselt võib teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud (p 1) vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lg 2 p 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või (p 2) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Harju Maakohtu 28.04.2010.a otsusega mõisteti J.H-le karistus 3 aastat 2 kuud vangistust, millest
§ 76
lg 1 p 1 tähtaeg (üks kolmandik mõistetud karistusest) sai täis 06.01.2011.a.
§ 76lg 1 p 2 tähtaeg (pool mõistetud karistusest) täitus 16.07.2011.a.
Seega on käesolevaks ajaks J.H saabunud
§ 76lg 1 p 2 sätestatud tähtaeg (16.07.2011.a), see tähendab, et ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused on täidetud. 3
(4)Kohus on seisukohal, et J.H vabastamine karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega ei ole põhjendatud. Kohus mõistis J.H-le 06.05.2009 karistuse 3 aastat 2 kuud vangistust, millest kohesele ärakandmisele kuulus 8 kuud vangistust. Selle karistuse ärakandmiselt vabanes J.H juunis 2009. Kohe pärast vabanemist, s.t. katseajal jätkas J.H sama intensiivsusega uute varguste toimepanemist. See tähendab, et tema suhtes eelmisel korral kohaldatud tingimuslik karistus ja kriminaalhooldus ei omanud J.H suhtes mingit tähendust ega mõju. Ka ei omanud mõju ärakantud 8-kuuline vangistust. J.H on vargusi pannud toime esmajoones narkootikumide hankimiseks raha saamiseks. Sõltuvus narkootikumide tarvitamisest kestab J.H praegugi. Seetõttu on jätkuvalt olemas uute kuritegude riskiallikas. Ehkki praeguseks on J.H tunnistanud narkosõltuvust ja vajadust ravi järele, ei ole senised katsed ennast ravida tulemusi andnud, tema enda motivatsioon narkootikumidest hoidumiseks on olnud vähene. Seetõttu peab kohus võimalikuks, et kõige arvestatavam viis J.H narkootikumidest eemal hoida on teda kinnipidamiskohas võimalikult püsivalt sotsiaalprogrammide abil motiveerida narkootikumidest hoiduma. Kui selline hoiakuline muutus on toimunud, võib alles hakata rääkima ravist teraapia või muus vormis. Juba selline risk on kohtu hinnangul piisavalt tõsine, et jätta J.H vabastamata. Lisaks sõltuvusest tulenevale riskile on kohtu hinnangul tõsine risk asjaolu, et J.H elukaaslane on samuti mitu korda kriminaalkorras karistatud ja narkosõltlane, mis tähendab, et vangistusest vabastamisel satub J.H samasse narkootikumide tarvitajate ja kriminaalse taustaga isikute seltskonda. Lisaks neile riskidele puudub J.H vabaduses teadaolev ühiskondlikult aktsepteeritav ajasisustus. Varasemalt on tema elatusallikaks olnud vargused, ka praeguseks ei ole teada, et J.H ootaks vabaduses tema aega kasulikult täitev töine tegevus. Kõike seda arvestades loeb kohus J.H ennetähtaegse vabastamise riskid liiga kõrgeks ja ei pea võimalikuks tema vabastamist. Kaitsjale mõistab kohus tasu välja kaitsja poolt taotletud ulatuses. Kohtunik Ülle Raag 4
(4)