1 järgi. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus tuvastas: V.H on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et ta eeluurimisel kindlakstegemata ajal ajavahemikul 2006 a. detseXXXri lõpust kuni 2007 a. jaanuari alguseni omandas Tallinnas asuval territooriumil kahelt eesluurimisel kindlakstegemata isikult 5000 krooni eest kuriteo toimepanemise tulemusena saadud, SAM kuuluva sõiduauto XXX reg. nr. XXX hinnaga 31200 krooni ning hoidis sõidukit Tallinnas asuvas enda kasutuses olevas garaaziboksis seni kuni 26.02.2007 a. sõiduauto XXX Tallinnas asu-vas V.H kasutuses olevas garaaziboksis teostatud läbiotsimise käigus politsei poolt ära võeti, pidades võimalikuks ja mööndes, et sõiduauto XXX võib olla omandatud kuriteo toimepa-nemise tulemusena. Seega V.H pani oma tahtliku tegevusega toime kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise ja hoidmise s.o.
1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema 05.04.2007 a. kella 03 ajal lõi Tallinnas asuvale tunginud ning JM poolt maha paisatud AM kaks korda jalaga pähe, tekitades AM ninale pindmise haava, põhjustades M tervisekahjustuse ja füüsilist valu. Seega V.H pani oma tahtliku tegevusega teise inimese tervise kahjustamise ja valu põhjustanud löömise s.o.
Süüdistatav V.H tunnistab end talle inkrimineeritud kuritegudes täielikult süüdi ja taotleb kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Prokurör ja kaitsja samuti nõustuvad kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Kaitsja on seisukohal, et süüdistatavale esitatud süüteo kvalifikatsioon on täielikult põhjendatud ning süüteo toimepanemine süüdistatava poolt tõendatud. Süüdistatav ei taotle enda ülekuulamist, jääb eeluurimisel antud ütluste juurde. Kinnitab eeluurimisel antud ütlusi selles, et 2006 a. XXX ta võttis rendile XXX territooriumi, sest te-geleb autolammutuse ja autode äravedamisega. Viimasel ajal hakkasid territooriumil toimuma vargused ja otsustas vargad ise kinni püüda. 04.04.2007 a. ta kogus oma tuttavad ja öösel kella 01 ajal sõideti Betooni 34 territooriumile. Seal istuti varitsuses ja kella 3 ajal sõitis territooriumi juurde punast värvi auto ja sellest väljusid 3 inimest. Need isikud tulid territooriumile ja hakkasid kaasas olnud taskulampidega autosid valgustama. Sõber M paiskas ühe maha ja teised kaks põgenesid. Ta läks selle maha paistatud mehe juurde, kuid teised kaks sõpra hakkasid jälitama seda autot, mis ära sõitis. Maas lamavat noormeest ta lõi jalaga kahel korral vastu pead, kuna püüdis ära minna. Kurikaga ei löönud. Ta hoidis seda noormeest kinni kuni sõprade tagasitulekuni ja kohale tulid ka politseinikud. Samuti kinnitab vastastamisel antud ütlusi selles, et 05.04 öösel ta viibis terri-tooriumil olevas autos XXX ning nägi kahte inimest, kes sisenesid territooriumile ning valgustasid sõidukeid taskulambiga. Sel ajal temaga autos istunud sõber hüppas autost välja ja paiskas ühe nooruki pikali. Kaks sõpra istusid sõidukisse ja hakkasid sõidukit jälitama, kuid tema jäi pikali paisatud noorukit valvama. №oruk püüdis püsti tõusta, kuid ta lõi noorukit jalaga vastu pead. Kurikaga noorukit ei löönud. Samuti kinnitab eeluurimisel antud ütlusi selles, et detsembri 2006 a. lõpus või jaanuari 2007 a algul ta oli XXX territooriumil ja sinna sõitsid kaks noormeest ning pakkusid talle müüa XXX sõidukit. Auto eest küsiti 5000 krooni ja selle raha eest ka auto ostis. Autost leidis Soome tehnilise passi ning see asub tal kodus. Auto oli töökorras. Autot ostes ta aimas, et see on saadud kuritegelikul teel s.o. varastatud, sest autol puudusid reg. numbrid ja autol tehniline pass oli soome kodaniku nimel. Veebruari algul koristas garaaziboksi ja auto toimetas AS abil garaazi. 26.02. politseinike poolt oli ta kinni peetud ja viskas garaazi lukuvõtme märkama-tult lumme. Kavatses auto osadeks lammutada. Kannatanu AM poolt kohtueelsel uurimisel vastastamisel V.H-ga antud üt-lustest nähtub, et ööl vastu 05.04 ta viibis territooriumi väravate ees. Territooriumilt tulid välja 6-7 meest ja tungisid talle kallale. V.H jagas jalgadega tema keha ja pea vastu hoope. V.H esimesena paiskas ta maha, teised ka lõid teda, kuid V.H lõi rohkem. Algul V.H midagi käes ei olnud, kuid hiljem oli käes õhupüstol, seejärel ka kurikas. Tunnistaja AS poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et asub firma ja ta rendib sellelt firmalt ruumi, kus tegeleb autode remondiga. 2007 a. jaanuaris tema tuttav V.H palus abi garaazi lükata punast värvi sõiduautot XXX. Autol ei ol-nud esinumbreid. V.H süü on peale tema enda, kannatanu ja tunnistaja poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste veel leidnud tõendamist M kiirabikaardi, politsei ettekandega V.H ja M kinnipidamise kohta ning M juures asuva kurika kohta, M ja V.H vastastamisprotokolliga, asitõendi vaatlusprotokolli ja fototabeliga, läbiotsi-misprotokolliga mille käigus leiti garaazis punast värvi XXX / t.l. 12, 15, 115, 116, 121 – 123, 192 – 202 /.
alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kriminaalasja menetlemisel järgitud lühimenetluse sätteid, süüdistatava enda süüditunnistamine ning lühimenetluse kohaldamisega nõustumine oli tema tõeline tahte avaldus. Kohus arvestab süüdistatava kriminaalkorras karistamatust, väärtegude eest mõistetud rahatrahvide osalist tasumist, ainult ütluste alusel töökoha omamist, kuid 2006 a. eest 0 krooni sissetulekukut, kohus leiab, et teda tuleb karistada vangistusega tingimisi katseajaga. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 179, § 238, § 313 lg. 1 p. 5 kohus otsustas: 1 Süüdi tunnistada V.H
1 järgi ja mõista karistuseks 4 ( neli ) kuud vangistust Süüdi tunnistada V.H
järgi ja mõista karistuseks 7 ( seitse ) kuud vangistust
1 alusel mõistetud kergem karistus lugeda kaetuks mõistetud raskeima karistusega ja liitkaristuseks mõista 7 ( seitse ) kuud vangistust. Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks 4 ( neli ) kuud 20 ( kakskümmend ) päeva vangistust
alusel mõistetud karistus jätta täitmisele pööramata kui V.H ei pane kohtu poolt määratud 3 ( kolme ) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamise päevast. 2 Välja mõista V.H-lt sundraha 6525 krooni riigieelarve tuludesse 3 Välja mõista V.H-lt kaitsjatasu 1292.10 krooni Rahalised nõuded kanda Rahandusministeeriumi a/a XXXXXXXXXXXXSEB Eesti Ühispank viite-number XXXXXXXXXXX 4 Ida politseiosakonna hoiuruumis hoiul olev asitõend – kurikas – kohtuotsuse jõustumisel hävitada 5 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on kohtuotsusele õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamise päevast. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.