Obsah (13)

§ 175 § 181 § 289 § 34 § 201 § 306 § 364 § 81 § 312 § 79 § 310 § 340 § 185

1-06-11700 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. oktoober 2007, Tartu Kriminaalasja number 1-06-11700 (05260102222, 06260100798, 06260100876) Koht

§-dest 337 lg 1 p 4; 338 p 1,2; 340 lg 2 p 2,3,5; 340 lg 3 tühistada Tartu Maakohtu

aprilli 2007 kohtuotsus osaliselt, see on :
Andrei Kuropatkini süüditunnistamises ja karistamises KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 ja KarS § 202 lg 1 järgi ja mõista ta nendes kuritegudes õigeks.
Andrei Kuropatkinilt ja Aleksei B.M-ilt solidaarselt D.Š. kasuks 1950 krooni, A.K. kasuks 1500 krooni, M.A. kasuks 3900 krooni, U.O. kasuks 500 krooni, R.J. kasuks 2500 krooni väljamõistmise osas kuritegudega tekitatud kahju katteks ja jätta nimetatud tsiviilhagid läbi vaatamata.
Andrei Kuropatkinilt väljamõistetud sundraha osas,

§ 175

lg 1 p 2 alusel Aleksei B.M-ilt ja Andrei Kuropatkinilt solidaarselt väljamõistetud I.K. sõidukulude 500 krooni hüvitamise osas,

§ 175

lg 1 p 3 alusel Andrei Kuropatkinilt DNA ekspertiisi teostamisega seotud menetluskulu 1460 krooni osas,

§ 175

lg 1 p 4 alusel advokaadile õigusabi osutamise eest makstud kulu 12 850.20 krooni osas,

§ 175

lg 1 p 5 alusel koopiate tegemise eest 360 krooni väljamõistmise osas ja

§ 175lg 1 p 10 alusel postisaadetiste kättetoimetamise kulude 170.

45 krooni osas. 2

Andrei Kuropatkinile kohaldatud tõkend – allkiri elukohast mittelahkumise kohta - tühistada
Aleksei B.M-i süüditunnistamises ja karistamises KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi kvaliﬁtseeritavates järgmistes kuritegudes ja ta nendes kuritegudes õigeks mõista: - ööl vastu
detsembrit 2005 Tartus Jalaka 44 maja juures CD-mängĳa Kenwood väärtusega 2500 krooni varguses; - ööl vastu
detsembrit 2005 Tartus Nõva 2 maja juures toimepandud varguse katses K.P. kuuluvast sõidukist; - ööl vastu
detsembrit 2005 Tartus Nõva 2 maja juures toimepandud varguse katses J.T. sõidukist; - ajavahemikul
jaanuari 2006 kell 18.00 kuni
jaanuari 2006 kell 09.35 Tartus Kuu 39 maja juures automagnetoola Blaupunkt väärtusega 700 krooni, šokolaadi Twix väärtusega 6 krooni ja šokolaadi Daim väärtusega 6 krooni varguses; - ööl vastu
jaanuari 2006 Tartus Pepleri 3 maja ees CDmängĳa Clarion väärtusega 1200 krooni varguses; - ööl vastu 10 jaanuari 2006 Tartus Uus 63a maja ees toimepandud varguse katses T.R. kuuluvast sõidukist; - ööl vastu 10 jaanuari 2006 Tartus Anne 1 ja Anne 2 majade vahelisel alal toimepandud varguse katses A.S. kuuluvast sõidukist; -
jaanuaril 2006 kell 17.45-20.00 Tartus Kaunase pst 70 maja ees automagnetoola Sony väärtusega 700 krooni varguses; - ajavahemikul
jaanuarist 2006 kuni
jaanuarini 2006 Tartus Mõisavahe 34 maja juures minidiski mängĳa Sony väärtusega 750 krooni varguses; -
jaanuaril 2006 kella 01.50 paiku Tartus Jaama 175 Kivilinna Konsumi parklas toimepandud varguse katses S.K. kuuluvast sõidukist; - ööl vastu
jaanuari 2006 Tartus Jaama 179 maja juures toimepandud varguse katses A.A. kuuluvast sõidukist; - ööl vastu
jaanuari 2006 Tartus Jaama 179 maja juures toimepandud varguse katses R.R. kuuluvast sõidukist; - ööl vastu
jaanuari 2006 Tartumaal Ülenurme vallas Tõrvandis Papli 9 maja ees CD-mängĳa Pioneer väärtusega 2000 krooni varguses; -
jaanuaril 2006 Tartus Kalda tee 1c Eedeni kaubanduskeskuse
korruse parklas välgumihkli Zippo väärtusega 300 krooni varguses; - ööl vastu
aprilli 2006 Tartus Jaama 179 maja otsa juures CD-mängĳa Clarion väärtusega 1000 krooni 3 varguses; - ajavahemikul
aprillist 2006 kell 22.00 kuni
aprilli 2006 kell 08.45 Tartus Uus 61 maja ees MP3 mängĳa Pioneer väärtusega 1500 krooni varguses; - ööl vastu
aprilli 2006 Tartus Aiandi tee 5 maja ees MP3 mängĳa JVC väärtusega 2500 krooni varguses; -
mai 2006 õhtul Tartus Sõpruse pst 8 maja ees toimepandud varguse katses M.A. sõiduautost; -
mai 2006 õhtul Tartus Anne 45 maja taga toimepandud varguse katses U.O. sõiduautost; - ööl vastu
maid 2006 Tartus Anne 45 maja taga CDmängĳa Pioneer väärtusega 500 krooni varguses; - ajavahemikul
maist 2006 kell 18.00 kuni
mai 2006 kell 07.55 Tartus Pikk 86 maja ees MP3 mängĳa Panasonic CQC1321 väärtusega 2500 krooni varguses; -
mail 2006 kella 00.00 ja 09.00 vahel Tartumaal Tõrvandis Papli 7 maja ees CD-mängĳa JVC Cameleon väärtusega 4000 krooni varguses; - ajavahemikul
maist 2006 kell 17.00 kuni
mai 2006 kell 06.00 Tartus Sõpruse pst 8 maja ees CD-mängĳa Denver väärtusega 2000 krooni, pagasiruumi katte väärtusega 200 krooni ja kaks kõlarit Denver koguväärtusega 1000 krooni varguses.
Aleksei B.M-i õigeksmõistmises KarS § 323 järgi.
Aleksei B.M-ilt O.A. kasuks 3000 krooni, K.P. kasuks 1415 krooni, J.T. kasuks 800 krooni; O.S. kasuks 1212 krooni, J.K. kasuks 2200 krooni, T.R. kasuks 1500 krooni, A.S. kasuks 500 krooni, K.V. kasuks 1700 krooni, K.V. kasuks 1500 krooni, S.K. kasuks 2500 krooni, A.A. kasuks 1000 krooni, R.R. kasuks 500 krooni, O.K. kasuks 4165 krooni, J.L. kasuks 750 krooni, M.B. kasuks 4500 krooni kuriteoga tekitatud kahju katteks väljanõudmise osas ja jätta nimetatud tsiviilhagid läbi vaatamata. 8.

§ 175

lg 1 p 2 alusel Aleksei B.M-ilt ja Andrei Kuropatkinilt solidaarselt väljamõistetud I.K. tasutud sõidukulude 500 krooni osas,

§ 175

lg 1 p 3 alusel Aleksei B.M-ilt sõrmejäljeekspertiisi teostamisega seotud ekspertiisikulu 1500 krooni ja DNA ekspertiisi teostamisega seotud menetluskulu 1460 krooni osas.

D.H süüditunnistamises ja karistamises 4 KarS § 263 p 1 järgi.
B.M-ini süüditunnistamises ja karistamises KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi kvaliﬁtseeritavas kuriteos, mille ta pani toime
detsembril
11.

§ 181

lg 1 alusel jätta Andrei Kuropatkinilt väljamõistetud sundraha 4500 krooni ja menetluskulud

§ 175

lg 1 p 3 alusel Andrei Kuropatkinilt DNA ekspertiisi teostamisega seotud 1460 krooni,

§ 175

lg 1 p 4 alusele advokaadile õigusabi osutamise eest makstud tasu 12 850.20 krooni,

§ 175

lg 1 p 5 alusel koopiate tegemise eest 360 krooni ja

§ 175lg 1 p 10 alusel postisaadetiste kättetoimetamise kulu 170.45 krooni riigi kanda 12. Mõista Aleksei B.M-ile Kar

S § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi karistuseks 9 kuud vangistust.

Süüdi tunnistada Aleksei B.M KarS § 266 lg 1 järgi
jaanuaril 2006 Tartus Kalda tee 1c Eedeni kaubanduskeskuse 2 korruse parklas J.L. sõidukisse Audi 80 sissetungimises ja mõista talle karistuseks 3 kuud vangistust.
Süüdi tunnistada Aleksei B.M KarS § 323 järgi ja mõista talle karistuseks 6 kuud vangistust.
KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergemad karistused kaetuks raskema karistusega ja jätta Aleksei B.M-i liitkaristuseks mõistetud 4 aastat vangistust KarS § 74 lg 1,3 kohaldamisega muutmata.
Välja mõista Aleksei B.M-ilt 450 krooni J.L. kasuks kuriteoga ( KarS § 266 lg 1) tekitatud kahju katteks. 17.

§ 175lg 1 p 2 alusel välja mõista Aleksei B.M-ilt I.K.

tasutud sõidukulud 500 krooni. 18.

§ 181

lg 1 alusel jätta Aleksei B.M-ilt

§ 175

lg 1 p 3 alusel väljamõistetud sõrmejäljeekspertiisi teostamisega seotud ekspertiisikulu 1500 krooni ja DNA ekspertiisi teostamisega seotud menetluskulu 1460 krooni riigi kanda. 5

Kaitsjatasu advokaat Aivar Kello poolt Tartu Ringkonnakohtus osutatud õigusabi eest 4800 krooni jätta riigi kanda.
Mõista D.H KarS § 263 lg 1 järgi õigeks.
D.H süüdi tunnistada KarS § 121 järgi ja mõista talle karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja jätta D.H liitkaristuseks mõistetud 2 aastat vangistust KarS § 74 lg 1,3 kohaldamisega muutmata.
Mõista B.M KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi kvaliﬁtseeritavas kuriteos, mille ta pani toime
detsembril 2005, õigeks.
Süüdi tunnistada B.M KarS § 266 lg 1 järgi
detsembril 2005 Tartu linnas Kaunase pst 7 maja juures I.U. kaubikusse Ford Transit sissetungimises ja mõista talle karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergemad karistused kaetuks raskema karistusega ja jätta B.M-ini liitkaristuseks mõistetud 2 aastat 3 kuud vangistust KarS § 74 lg 1,3 kohaldamisega muutmata.
Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.
Andrei Kuropatkini kaitsja apellatsioon rahuldada. Prokuröri ja Aleksei B.M-i kaitsja apellatsioonid rahuldada osaliselt. D.H kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
oktoobrist
Kassatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis alates
oktoobrist
Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates
novembrist
6 Esimese astme kohtu otsuse sisu Tartu Maakohtu
aprilli 2007 otsusega mõisteti Aleksei B.M süüdi ja karistati KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi 2-aastase vangistusega, KarS § 215 lg 2 p 1, 3 järgi 9-kuulise vangistusega ja KarS § 214 lg 2 p 1, 4 järgi 4-aastase vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeimaga, mõisteti liitkaristuseks 4 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja kahtlustatavana kinnipidamise aeg ning Aleksei B.M-i ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 3 aastat 22 päeva vangistust. Maakohus mõistis Aleksei B.M-i õigeks KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi esitatud süüdistuses
novembril 2005 toimepandud teos ja KarS § 323 järgi. Sama kohtuotsusega mõisteti D.H süüdi KarS § 214 lg 2 p 4 järgi ja karistati KarS § 61 lg 1 alusel 2-aastase vangistusega ning KarS § 263 p 1 järgi 6-kuulise vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, mõisteti liitkaristuseks 2 aastat vangistust. Sama kohtuotsusega mõisteti Andrei Kuropatkin süüdi ja karistati KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi 1 aasta 3-kuulise vangistusega ja KarS § 202 lg 1 järgi 3-kuulise vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel ei pöörata Aleksei B.M-ile ja D.H-le mõistetud karistust täielikult täitmisele, kui Aleksei B.M 2 aasta 6-kuulise katseaja kestel ja D.H 2aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning täidavad KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 alusel määratud kontrollkohustusi. KarS § 73 lg 1, 3 alusel ei pöörata A. Kuropatkinile mõistetud karistust täielikult täitmisele, kui A. Kuropatkin 3-aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kui KarS § 73 lg 4, 5 ei tulene teisiti. Sama kohtuotsusega mõisteti süüdi ja karistati ka P.U , B.M , H.O , M.O , F.U , O.R ja Andrei Mihelsoni ning mõisteti õigeks Alevtina Kapajeva. Kohus rahuldas tsiviilhagid, mõistes kuriteoga tekitatud kahjude katteks muuhulgas välja Aleksei B.M-ilt 5000 krooni T.L. kasuks, 135 krooni A.H. kasuks, 3000 krooni V.R. kasuks, 3000 krooni O.A. kasuks, 1415 krooni K.P. kasuks, 800 krooni J.T. kasuks, 9000 krooni M.O. kasuks, 1212 krooni O.S. kasuks, 2200 krooni J.K. kasuks, 1500 krooni T.R. kasuks, 500 krooni Andrei Sidorovi kasuks, 1700 krooni K.V. kasuks, 1500 krooni K.V. kasuks, 2500 krooni S.K. kasuks, 1000 krooni A.A. kasuks, 500 krooni R.R. kasuks, 4165 krooni O.K. kasuks, 750 krooni J.L. kasuks, 4500 krooni M.B. kasuks ja 3100 krooni R.G. kasuks; Aleksei B.M-ilt ja A. Kuropatkinilt solidaarselt 1950 krooni D.Š. kasuks, 1500 krooni A.K. kasuks, 3900 krooni M.A. kasuks, 500 krooni U.O. kasuks ja 2500 krooni R.J. kasuks; B.M-ilt ja Aleksei B.M-ilt solidaarselt 1545 krooni K.R. kasuks ja Aleksei B.M-ilt ja D.H-lt solidaarselt 2300 krooni M.S. kasuks. Alaealistel süüdistatavatel vahendite puudumisel tuleb kuriteoga tekitatud kahju tsiviilhagi ulatuses sisse nõuda nende vanematelt: J.A. Aleksei B.M-i ja I.A. D.H kuritegudega tekitatud kahjude katteks. Maakohus arutas muuhulgas Aleksei B.M-ile KarS § 214 lg 2 p 1, 4 järgi ja D.H-le KarS § 214 lg 2 p 4 järgi esitatud süüdistust selles, et nemad, sh Aleksei B.M isikuna, kes on varem toime pannud varguse, ajavahemikul
aprillist 2006 kuni
aprillini 2006 koos jätkuva tegevusena nõudsid M.S. erinevates summades raha tasumist väidetava tütarlaste 7 solvamise eest, millega neil mingit kokkupuudet ei olnud, kusjuures
aprillil 2006 grupis koos nõudsid Tartus Uus 56 maja hoovis M.S. 500 krooni üleandmist, millise tegevuse käigus lõi D.H M.S. jalaga põlve piirkonda, rusikaga rinda ja jalaga kubeme piirkonda, Aleksei B.M lõi samuti kannatanut ning ähvardas igakordsel kohtumisel kasutada tema suhtes vägivalda, kui M.S. ei anna neile nimetatud rahasummat üle 15 päeva jooksul;
aprillil 2006 kella 14.00 paiku peksid koos Tartus Uus 56 hoovis M.S. vaheldumisi, lüües kannatanut jalaga keha piirkonda, millise tegevuse käigus nõudsid kannatanult 1000 krooni või mobiiltelefoni №kia 3220 väärtusega 2300 krooni üleandmist, kuid kannatanu ei olnud sellele vaatamata nõus mobiiltelefoni üle andma; seejärel mõne aja pärast jätkasid kannatanult mobiiltelefoni üleandmise nõudmist Tartus Anne turu ja Anne keskuse vahelisel alal, millise tegevuse käigus lõi Aleksei B.M M.S. kahel korral rusikaga õlga ja D.H lõi kannatanut jalaga selga, mistõttu M.S. oli sunnitud edasise vägivalla kasutamise kartuses loovutama oma mobiiltelefoni Aleksei B.M-ile. Maakohus arutas ka Aleksei B.M-ile KarS § 323 järgi esitatud süüdistust selles, et tema, olles saanud teada, et M.S. on seoses temalt mobiiltelefoni ära võtmisega pöördunud politseisse ja soovist M.S. tema õiguspärase tegevuse eest kriminaalmenetluses kätte maksta,
aprillil 2006 kella 17.00 paiku Tartus Pika tänava ühe maja hoovis lõi M.S. ühe korra rusikaga vastu õlga ja ühe korra jalaga selja piirkonda ning mõni aeg hiljem pärast seda Tartus Uus 60 maja hoovis lõi M.S. kaks korda rusikaga rinna piirkonda ja ühe korra rusikaga vastu õlga, millega pani toime vägivalla kannatanu suhtes. Samuti arutas maakohus D.H-le KarS § 263 p 1 järgi esitatud süüdistust selles, et tema
mail 2006 kella 14.00-15.00 paiku Tartus Tartu Kommertsgümnaasiumi piirkonnas, see on avalikus kohas, nähes M.S. , sõimas kannatanut ebatsensuursete sõnadega ning seejärel kui M.S. põgenes D.H eest, jooksis D.H talle järele ning kasutas M.S. suhtes vägivalda, mis seisnes selles, et lõi kannatanut kaks korda rusikaga pähe ja ühe korra jalaga vastu jalga, mispeale M.S. kukkus. Maakohus arutas ka Aleksei B.M-ile KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi esitatud süüdistust muuhulgas selles, et tema ööl vastu
detsembrit 2005 tungis Tartus Jalaka 44 maja juures juhiukse luku lõhkumise teel O.A. kasutuses olevasse ja M.L. kuuluvasse sõiduautosse Audi 80, registreerimismärgiga XXX , kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära CD-mängĳa Kenwood väärtusega 2500 krooni; ööl vastu
detsembrit 2005 püüdis Tartus Nõva 2 maja juures autost esemete varguse eesmärgil juhipoolse ja kõrvalistujapoolse ukseluku lahtimuukimise teel tungida K.P. kuuluvasse sõiduautosse Volkswagen Golf, registreerimismärgiga XXX , kuid kuritegu jäi lõpule viimata, kuna autouksi ei õnnestunud avada; ööl vastu
detsembrit 2005 püüdis Tartus Nõva 2 maja juures autost esemete varguse eesmärgil juhipoolse ja kõrvalistujapoolse ukseluku lahtimuukimise teel tungida J.T. kasutuses olevasse J.T. kuuluvasse sõiduautosse Volkswagen Passat, registreerimismärgiga XXX , kuid kuritegu jäi lõpule viimata, kuna autouksi ei õnnestunud avada; ööl vastu
detsembrit 2005 tungis Tartus Nõva 2 maja juures juhiukse luku lõhkumise teel K.K. kuuluvasse ja M.O. kasutuses olevasse sõiduautosse Audi Coupe, registreerimismärgiga XXX-XXX , kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära CDmängĳa Sony väärtusega 8500 krooni; ajavahemikul
jaanuari 2006 kell 18.00 kuni
jaanuari 2006 kell 09.35 tungis Tartus Kuu 39 maja juures kõrvalistujapoolse ukseluku lõhkumise teel O.S. kasutuses olevasse ning U.S. kuuluvasse sõiduautosse Audi 80, registreerimismärgiga XXX , kust 8 ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära automagnetoola Blaupunkt väärtusega 700 krooni, šokolaadi Twix väärtusega 6 krooni ja šokolaadi Daim väärtusega 6 krooni, kokku võõrast vara 712 krooni väärtuses; ööl vastu
jaanuari 2006 tungis Tartus Pepleri 3 maja ees kõrvalistujapoolse ukseluku lõhkumise teel J.K. kasutuses olevasse ning S.K. kuuluvasse sõiduautosse Audi 80, registreerimismärgiga XXX XXX, kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära CDmängĳa Clarion väärtusega 1200 krooni; ööl vastu
jaanuari 2006 püüdis Tartus Uus 63a maja ees autost esemete varguse eesmärgil juhipoolse ja kõrvalistujapoolse ukseluku lahtimuukimise teel tungida T.R. kuuluvasse sõiduautosse Audi 90 Coupe, registreerimismärgiga XXX XXX, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, kuna autouksi ei õnnestunud avada; ööl vastu
jaanuari 2006 tungis Tartus Anne 1 ja Anne 2 majade vahelisel alal kõrvalistujapoolse ukseluku lõhkumise teel A.S. kuuluvasse sõiduautosse Audi 100, registreerimismärgiga XXX XXX, kust püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil võtta ära autostereot Sony DDX F 5550 väärtusega 3000 krooni, kuid loobus autostereo vargusest, kuna autos puudus autostereo esipaneel; ööl vastu
jaanuari 2006 tungis grupis A. Kuropatkiniga Tartus Turu 35 maja eest lukustamata uste kaudu I.K. sõiduautosse XXX-XXX , registreerimismärgiga XXX XXX, kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis pagasiruumist ära bassikõlari SONY XPLODE väärtusega 1000 krooni;
jaanuaril 2006 kell 17.45-20.00 tungis Tartus Kaunase pst 70 maja ees juhiukse ja kõrvalistujapoolse ukseluku lõhkumise teel K.V. sõiduautosse Audi 80, registreerimismärgiga XXX XXX, kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära automagnetoola Sony väärtusega 700 krooni; ajavahemikul
jaanuarist 2006 kuni
jaanuarini 2006 tungis Tartus Mõisavahe 34 maja juures juhi kõrvalistujapoolse ukseluku lõhkumise teel J.V. kuuluvasse ja K.V. kasutuses olevasse sõiduautosse Audi 80, registreerimismärgiga XXX XXX, kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära minidiski mängĳa Sony väärtusega 750 krooni;
jaanuaril 2006 kella 01.50 paiku tungis Tartus Jaama 175 Kivilinna Konsumi parklas automagnetoola varguse eesmärgil juhi kõrvalistujapoolse ukseluku lõhkumise teel S.K. kuuluvasse sõiduautosse Audi 80, registreerimismärgiga XXX XXX, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, kuna autos olnud CD-mängĳal Kenwood väärtusega 2500 krooni puudus esipaneel; ööl vastu
jaanuari 2006 tungis Tartus Jaama 179 maja juures automaki varguse eesmärgil juhiukse ja kõrvalistujapoolse ukseluku lahtimurdmise teel A.A. kuuluvasse sõiduautosse Audi 80, registreerimismärgiga XXX-XXX , kuid kuritegu jäi lõpule viimata, kuna automakki autos ei olnud; ööl vastu
jaanuari 2006 tungis Tartus Jaama 179 maja juures auto CD-mängĳa varguse eesmärgil juhiukse ja juhi kõrvalistujapoolse ukseluku lahtimurdmise teel R.R. kuuluvasse sõiduautosse Audi 80, registreerimismärgiga XXX-XXX , kuid kuritegu jäi lõpule viimata, kuna autos olnud CD-mängĳal Kenwood väärtusega 1000 krooni puudus esipaneel; ööl vastu
jaanuari 2006 tungis Tartumaal Ülenurme vallas Tõrvandis Papli 9 maja ees juhi kõrvalistujapoolse ukseluku lõhkumise teel O.K. kuuluvasse sõiduautosse Audi A6, registreerimismärgiga XXX-XXX , kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära CDmängĳa Pioneer väärtusega 2000 krooni; ööl vastu
aprilli 2006 tungis grupis koos A. Kuropatkiniga Tartus Jaama 179 maja otsa juures ukselukkude lahtimuukimise teel D.Š. kasutuses olevasse A.Š. kuuluvasse sõiduautosse Audi 80, registreerimismärgiga XXX-XXX , kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära CD-mängĳa Clarion väärtusega 1000 krooni; 9 ajavahemikul
aprillist 2006 kell 22.00 kuni
aprilli 2006 kell 08.45 tungis grupis koos A. Kuropatkiniga Tartus Uus 61 maja ees ukseluku lahtimuukimise teel A.K. sõiduautosse Audi 80, registreerimismärgiga XXX-XXX , kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära MP3 mängĳa Pioneer väärtusega 1500 krooni; ööl vastu
aprilli 2006 tungis Tartus Aiandi tee 5 maja ees ukselukkude lõhkumise teel M.B. kuuluvasse sõiduautosse Audi 80, registreerimismärgiga XXX-XXX , kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära MP3 mängĳa JVC väärtusega 2500 krooni;
mail 2006 kella 16.00-18.00 tungis uksekoodi ära arvamise teel Tartus Aiandi tee 5 maja lukustatud trepikotta, kus lõikas läbi trossluku väärtusega 100 krooni ning võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära R.G. kuuluva jalgratta Schwinn väärtusega 3000 krooni;
mai 2006 õhtul püüdis Tartus Sõpruse pst 8 maja ees CD-mängĳa varguse eesmärgil tungida M.A. kasutuses olevasse sõiduautosse Volkswagen Golf 2, registreerimismärgiga XXX-XXX , kuid kuritegu jäi lõpule viimata, kuna autouksi ei õnnestunud avada;
mai 2006 õhtul tungis Tartus Anne 45 maja taga CD-mängĳa varguse eesmärgil juhiukse luku lahtimuukimise teel U.O. kasutuses olevasse K.O. kuuluvasse sõiduautosse Opel Rekord, registreerimismärgiga XXX-XXX , kuid kuritegu jäi lõpule viimata võõra isiku lähenemise tõttu; ööl vastu
maid 2006 tungis grupis koos A. Kuropatkiniga Tartus Anne 45 maja taga lukustamata ukse kaudu U.O. kasutuses olevasse K.O. kuuluvasse sõiduautosse Opel Rekord, registreerimismärgiga XXX-XXX , kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära CDmängĳa Pioneer väärtusega 500 krooni; ajavahemikul
maist 2006 kell 18.00 kuni
mai 2006 kell 07.55 tungis grupis koos A. Kuropatkiniga Tartus Pikk 86 maja ees ukseluku lahtimuukimise teel R.J. le kuuluvasse sõiduautosse Audi 80, registreerimismärgiga XXX-XXX , kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära MP3 mängĳa Panasonic CQ-C1321 väärtusega 2500 krooni;
mail 2006 kella 00.00 ja 09.00 vahel tungis grupis koos A. Kuropatkiniga Tartumaal Tõrvandis Papli 7 maja ees parempoolse esiukse luku lõhkumise teel R.V. kuuluvasse sõiduautosse Volkswagen Passat, registreerimismärgiga XXX-XXX , kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära CD-mängĳa JVC Cameleon väärtusega 4000 krooni; ajavahemikul
maist 2006 kell 17.00 kuni
mai 2006 kell 06.00 tungis grupis koos A. Kuropatkiniga Tartus Sõpruse pst 8 maja ees ukselukkude muukimise ja parempoolse esiukse klaasi lõhkumise teel M.A. kasutuses olevasse sõiduautosse Volkswagen Golf 2, registreerimismärgiga XXX-XXX , kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära CDmängĳa Denver väärtusega 2000 krooni, pagasiruumi katte väärtusega 200 krooni ja kaks kõlarit Denver koguväärtusega 1000 krooni, kokku võõrast vara 3200 krooni väärtuses. Maakohus arutas veel A. Kuropatkinile KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi esitatud süüdistust selles, et tema ööl vastu
jaanuari 2006 Tartus Turu 35 maja eest, grupis Aleksei B.M-iga, tungis lukustamata uste kaudu I.K. sõiduautosse XXX-XXX , registreerimismärgiga XXX-XXX , kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis pagasiruumist ära bassikõlari SONY XPLODE väärtusega 1000 krooni; ööl vastu
aprilli 2006 Tartus Jaama 179 maja otsa juures, grupis Aleksei B.M-iga, tungis ukselukkude lahtimuukimise teel D.Š. kasutuses olevasse A.Š. kuuluvasse sõiduautosse Audi 80, registreerimismärgiga XXX-XXX , kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära CD-mängĳa Clarion väärtusega 1000 krooni; ajavahemikul
aprillist 2006 kell 22.00 kuni
aprilli 2006 kell 08.45 Tartus Uus 61 maja ees, grupis Aleksei B.M-iga, tungis ukseluku lahtimuukimise teel A.K. sõiduautosse Audi 80, registreerimismärgiga XXX-XXX , kust ebaseadusliku omastamise 10 eesmärgil võttis ära MP3 mängĳa Pioneer väärtusega 1500 krooni; ööl vastu
maid 2006 Tartus Anne 45 maja taga, grupis Aleksei B.M-iga, tungis lukustamata ukse kaudu U.O. kasutuses olevasse K.O. kuuluvasse sõiduautosse Opel Rekord, registreerimismärgiga XXX-XXX , kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära CDmängĳa Pioneer väärtusega 500 krooni; ajavahemikul
maist 2006 kell 18.00 kuni
mai 2006 kell 07.55 Tartus Pikk 86 maja ees, grupis Aleksei B.M-iga, tungis ukseluku lahtimuukimise teel R.J. kuuluvasse sõiduautosse Audi 80, registreerimismärgiga XXX-XXX , kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära MP3 mängĳa Panasonic CQ-C1321 väärtusega 2500 krooni;
mail 2006 kella 00.00 ja 09.00 vahel Tartumaal Tõrvandis Papli 7 maja ees, grupis Aleksei B.M-iga, tungis parempoolse esiukse luku lõhkumise teel R.V. kuuluvasse sõiduautosse Volkswagen Passat, registreerimismärgiga XXX-XXX , kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära CD-mängĳa JVC Cameleon väärtusega 4000 krooni; ajavahemikul
maist 2006 kell 17.00 kuni
mai 2006 kell 06.00 Tartus Sõpruse pst 8 maja ees, grupis Aleksei B.M-iga, tungis ukselukkude muukimise ja parempoolse esiukse klaasi lõhkumise teel M.A. kasutuses olevasse sõiduautosse Volkswagen Golf 2, registreerimismärgiga XXX-XXX , kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära CDmängĳa Denver väärtusega 2000 krooni, pagasiruumi katte väärtusega 200 krooni ja kaks kõlarit Denver koguväärtusega 1000 krooni, kokku võõrast vara 3200 krooni väärtuses. Samuti arutas maakohus A. Kuropatkinile KarS § 202 lg 1 järgi esitatud süüdistust selles, et tema, olles eelnevalt teadlik, et tegemist on kuritegelikul teel saadud varaga,
a aprilli lõpus – mai alguses müüs Georgi B.M-ile
aprillil 2006 Aleksei B.M-i ja D.H poolt M.S. väljapressimise teel omandatud mobiiltelefoni №kia 3220 väärtusega 2300 krooni. Aleksei B.M tunnistas ennast süüdi osaliselt. D.H ja A. Kuropatkin ennast süüdi ei tunnistanud. Kohtuotsuse motiivide kohaselt on Aleksei B.M-ile ja D.H-le esitatud süüdistus väljapressimises tõendatud. Kannatanu M.S. , tunnistajate ning süüdistatavate Aleksei B.M-i ja D.H ütlustega on tõendatud kuriteo toimepanemise koht, aeg ja viis. Tunnistajate ütluste ja traumakaardi koopiaga on tõendatud M.S. kehavigastused ja nende iseloom. Kehavigastused on tuvastatud arsti poolt vahetult peale kannatanu ja süüdistatavate kirjeldatud sündmusi. Sellest järeldub, et kannatanu vigastused on otseses põhjuslikus seoses süüdistatavate vägivallategudega. Aleksei B.M on kahtlustatavana ja süüdistatavana andnud erinevaid ütlusi võlasummade kohta. Kohus hindas tema ütlusi võlasummade kohta mitteusaldusväärseteks ning tegi sellest järelduse, et kannatanu ja kolmandate isikute vahelised võlasuhted olid talle ainult ettekäändeks kannatanult vara väljapressimiseks. Kohus kuulas rohkearvuliselt tunnistajate ütlusi, kes kohtuistungil enam asjaolusid täpselt ei mäletanud. Kohus kuulas üle mitmeid tunnistajaid, kes kuulsid asjaolusid süüdistatavate ja kannatanu kaudu ning ise sündmusi vahetult ei tajunud. Tunnistajad suhtlesid kannatanu ja süüdistatavatega tegude toimepanemise ajal ja kohtus ning see asjaolu mõjutas alaealiste tunnistajate ütlusi, kahandas nende usaldusväärsust. Tunnistajate M.K. , T.S. , V.T. ja M.V. ütlused olid kantud isiklikest huvidest lahendada konﬂikt kannatanuga, seda toetas ka tunnistaja A.K. . Tunnistaja M.K. ütlustes on suured vastuolud, mille tõttu tema ütlused on mitteusaldusväärsed. Sama täheldas kohus ka tunnistaja A.P. ütlustes. 11 Kannatanu ning tunnistajate M.K. , T.S. , V.T. , M.V. , A.K. ja N.D. ütlustega on tõendatud, et kannatanul tekkisid A.K. ja N.D. võlasuhted. Kannatanu ja tunnistaja A.K. ütlustega on tõendatud M.S. võlg tunnistajale 40 krooni ulatuses, mis on arutatavate sündmuste käigus tasutud. Tunnistajate N.D. ja M.K. ütlustega on tõendatud M.S. ja M.K. 100-kroonine võlg N.D. . Kannatanu eitab temal teise võlasuhte olemasolu ja väidab, et see vastutus on M.K. l. Pärast seda, kui M.S. tasus süüdistatavate poolt toetatud ja A.K. nõutud võla, asusid mõlemad süüdistatavad nõudma kannatanult teist võlga. Tunnistaja N.D. ei olnud soovi sel ajal võla tagasinõudmiseks ja ta ei ühinenud teiste tüdrukute tüliga kannatanu võimalike solvangute pärast. Kui Aleksei B.M talle helistas ja teda välja kutsus, pidi ta tunnistajale meelde tuletama võla olemasolu ja meelitas teda välja lubadusega see võlaküsimus kohe lahendada. A.K. kutsus välja D.H helistamisega. 100-kroonine võlg, mille suhtes võlgnik oli selgelt määratlemata, sai ajendiks M.S. raha nõudmiseks. M.S. esitati algul nõue 100 krooni tasumiseks vägivalla kasutamisega. Teda lõid mõlemad süüdistatavad keha erinevatesse piirkondadesse rusika ja jalaga. Kahe isiku poolt kannatanu peksmisega olukorras, kus tal ei olnud võimalik ennast kaitsta erinevatest suundadest tulenevate löökide tõttu ja temaga kaasa kutsutud isikud ei sekkunud peksmisesse, oli ähvardus tekitada raskeid kehavigastusi objektiivselt tõsine ja kannatanu pidas seda tõsiseks ka enda jaoks. Ähvarduse tegi kannatanu jaoks tõsiseks asjaolu, et vaatamata tema poolt erinevate isikute kaasakutsumisele tõrjuti need isikud kõrvale ja kannatanu suhtes kasutati füüsilist vägivalda. Kannatanule füüsilise vägivallaga nõudmist esitades põhjustasid süüdistatavad temale ka psüühilist vägivalda. Kannatanut ähvardati uute peksmistega, mille tagajärjed pidi tekitatama tervisekahjustusi, mille tagajärjel ei ole ta enam äratuntav ka lähedastele isikutele, ja see pidi kestma kuni raha andmiseni. Seda võimendati ähvardusega piirata tema vabadust garaaži sulgemisega. Kui kannatanu süüdistatavat kohates minema jooksis, väljus raha nõudmine oletatava võlasumma piiridest. Kui kannatanu raha ei toonud, realiseeriti nõudmine temalt mobiiltelefoni võtmise ja selle realiseerimisega. Süüdistatavad ei andnud M.S. mobiiltelefonist saadud raha, mis jäi üle väidetavast 100-kroonisest võlast, vaid pöörasid saadud võõra vara enda kasuks täies ulatuses. Seda asjaolu kinnitavad tunnistaja M.K. ütlused selle kohta, et võlg on seni tasumata. Aleksei B.M-ile esitatud süüdistus kannatanu suhtes vägivalla toimepanemises seoses politseisse pöördumisega ei ole tõendatud. Kannatanu ütluste järgi rääkis ta Aleksei B.M-ile politseis käimisest ajal, kui nad olid kahekesi teistest eemaldunud juttu ajama. Aleksei B.M eitab temal teabe olemasolu politseisse pöördumisest. Teised tõendid ei kinnita kannatanu ütlusi selles, et ta tahtis teostada oma õigusi kriminaalmenetluses. Ta oli küll isaga seda teinud, kuid jätkas käimist noorte kogunemise kohtades, kus sageli kohtas ka süüdistatavaid. Aleksei B.M, kes oli tunnetanud oma mõju kannatanu suhtes sellega, et saavutas ühele tüdrukule võla tasumise ja võla ettekäändel saanud endale kannatanu vara, jätkas kannatanu suhtes vägivaldset käitumist kannatanu kehalist puutumatust rikkudes ja teda sõidukiga taga ajades. Ta ise nimetab seda naljaks ega seo kannatanu õiguste teostamise takistamisega kriminaalmenetluses. Kohus järeldas, et Aleksei B.M puudus vastav tahe. Lühikese aja möödudes politseile avalduse andmisest kohtus kannatanu süüdistatavatega noortekeskuse juures ja otsis võimaluse neist eemalduda, emale märku anda ja seejärel ilmus politsei. Seega hoidis kannatanu oma aktiivse tegevusega ära Aleksei B.M-i võimaliku tegevuse takistada kriminaalmenetlust. Aleksei B.M-ile ei ole esitatud süüdistust kannatanu rahu rikkumise eest avalikus kohas ja seetõttu tuleb Aleksei B.M KarS § 323 järgi õigeks mõista. D.H-le esitatud süüdistus avaliku korra raskes rikkumises on tõendatud. D.H ja M.S. tutvus sai alguse D.H ja Aleksei B.M-i poolt M.S. suhtes toimepandud kuriteo asjaoludes. See kuritegu oli seotud mitmekordse füüsilise vägivallaga kannatanu suhtes ja ähvardusega piirata tema vabadust. Kirjeldatud ja tegudega kinnitatud ähvardused olid 12 veenvad ning kannatanul oli alust karta ähvarduste täideviimist ajast ja kohast olenemata. Kannatanu suhtes toimepandud vägivald ja ähvardamised toimusid avalikus kohas teiste nähes ja juuresolekul vaatamata sellele, et ta kutsus endale toeks sõpru. Kuigi D.H ja M.S. tulid teineteisele vastu erinevates gruppides teiste isikutega, asus D.H, kes varem oli M.S. suhtes vägivalda tarvitanud, teda kõnetama ning eemaldus grupist M.S. suunas. Need asjaolud andsid M.S. küllaldaselt alust karta uut vägivalda, mis võis ulatuda kuni varasemates ähvardustes väljendatud ulatuseni. Ähvardamine tervisekahjustuse tekitamisega on KarS § 120 järgi kvaliﬁtseeritav kuritegu ning täidab avaliku korra rikkumisega kaasneva vägivalla koosseisu. Süüdistatava tahe oli suunatud kannatanu rahu rikkumisele ja oma käitumisega ta selle ka saavutas. Varasematest vägivallategudest ja ähvardustest kannatanu suhtes avalikus kohas pidi süüdistatav möönma kannatanu taju vägivalla suhtes. Subjektiivsest küljest on süüteokoosseis täidetud, kui süüdlane pani kuriteo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Ainuüksi varasema vägivalla olemasolu kannatanu suhtes ja vägivallatseja eemaldumine grupist kannatanu kõnetamisega täidab kuriteokoosseisu objektiivse külje. Kaudsed tõendid, tunnistajate ütlused viitavad sel korral ka kannatanu kuklasse löömisele D.H poolt. Kannatanu ütlusi selles kuriteos kinnitavad tunnistaja T.K. ütlused. Tunnistaja nägi kannatanu põgenemist süüdistatava eest ja suhtles temaga vahetult pärast tegu. Varguste süüdistuses andis Aleksei B.M ütlusi, et sooritas küll kuritegusid, aga mitte kõiki süüdistuses kirjeldatuid. Teda hirmutati.
a talvel ütles politsei, et hakkavad peksma ja panevad vangi.
mail 2006 etapeeriti teda Viljandisse ja kaks politseinikku peksid teda arestimajas, et ta võtaks episoode enda peale. Ta ei tahtnud, et pekstakse ja võttis enda peale. Aleksei B.M ei tunnista enda süüd vargustes ööl vastu
detsembrit 2005 Tartus Jalaka 44 maja juures, ööl vastu
detsembrit 2005 Tartus Nõva 2 maja juures kahest autost, ajavahemikul
jaanuari 2006 kell 18.00 kuni
jaanuari 2006 kell 09.35 Tartus Kuu 39 maja juures, ööl vastu
jaanuari 2006 Tartus Pepleri 3 maja ees, ööl vastu
jaanuari 2006 Tartus Uus 63a maja ees, ööl vastu
jaanuari 2006 Tartus Anne 1 ja Anne 2 majade vahelisel alal,
jaanuaril 2006 kell 17.45-20.00 Tartus Kaunase pst 70 maja ees, ajavahemikul
jaanuarist 2006 kuni
jaanuarini 2006 Tartus Mõisavahe 34 maja juures,
jaanuaril 2006 kella 01.50 paiku Jaama 175 Kivilinna Konsumi parklas, ööl vastu
jaanuari 2006 Jaama 179 maja juures kahest autost, ööl vastu
jaanuari 2006 Tartumaal Ülenurme vallas Tõrvandis Papli 9 maja ees. Aleksei B.M ei ole enne kohtumenetlust enda peksmisest kellelegi teatanud. Ta ei ole pöördunud arsti poole ja ka muul viisil ei ole tuvastatud tema suhtes kohtueelses menetluses füüsilise vägivalla kasutamine. Seetõttu ei ole Aleksei B.M-i seletused, et ta andis kohtueelses menetluses uurĳale meelepäraseid ütlusi tema peksmise järel, usaldusväärsed. Nii nagu kohtueelses menetluses ütluste andmise põhjused, ei ole ka Aleksei B.M-i kohtus antud ütlused usaldusväärsed. Aleksei B.M-i ütlustes on tõendamiseseme asjaoludest vähe tõendeid. Kohus pidas võimalikuks hinnata tema ütlustest süüd tõendavateks tõenditeks vaid neid tõendamiseseme asjaoludes tähtsust omavaid fakte, mida Aleksei B.M kohtuistungil kirjeldab. Kuigi ta pöörab oma kirjeldust ja väidetavalt räägib asjaoludest politsei kaudu, ei ole tõenäoline, et ta varguseepisoodide suure hulga ja nende toimepanemisest möödunud aja jooksul mäletab politsei kaudu saadud teabe asjaolusid. Sellest tegi kohus järelduse, et süüdistatav annab ütlusi tema enda kogetud asjaoludest ja tehtud tegudest. Aleksei B.M-i väited, et ta ei olnud kuriteosündmuse kohas selle toimumise ajal, ei ole teiste tõenditega kinnitatud. Kohtuistungil antud ütlused, et ta oli kodus, on kinnitamata ja vastuolulised. Võimalik oli ööbimine kodunt väljas sõprade juures. Oli ka sündmusi, mille tõttu tema teekond viis mööda kuriteopaikadest. Need asjaolud ei välista tema viibimist sündmuskohal 13 kuriteo toimepanemise ajal. Süüdistus autodest vargustest on esitatud Aleksei B.M-ile üksi ja grupis koos A. Kuropatkiniga. Tunnistaja A.T. ütlused ja teised tõendid ei kinnita Aleksei B.M-i ütlusi kuritegude seotusest A.T. . Ka see asjaolu muudab Aleksei B.M-i ütlused mitteusaldusväärseteks. Aleksei B.M-i ütluste usaldusväärsust kahandab ka asjaolu, et tema eeluurimisel antud ütlusi ei kinnita teised tõendid. Kannatanute K.P. , J.T. ja M.O. ütlustega on tõendatud kuriteo toimepanemise aeg ööl vastu
detsembrit 2005 ja koht Nõva 2 maja juures. Aleksei B.M tunnistab nendest ainult M.O. kasutuses olnud sõiduautosse Audi Coupe sissetungimist. Süüdistatava ütluste mitteusaldusväärsuse tõttu on tõendatud kuriteo koht ja aeg kannatanute ütlustega. Ühes kohas samal ööl mitmesse autosse sissemurdmine ja sealt esemete vargus on toime pandud samal viisil. Tõendid tõendavad kuriteo toimepanemist ühe isiku, Aleksei B.M-i poolt. Samal ööl kuriteo toimepanemise aega ja kohta tõendavad kannatanu O.A. ütlused. Temalt varastati makk autost Audi 80, mis oli pargitud Jalaka 44 juurde. Sündmuskoha vaatlusprotokoll ja fotod kinnitavad kannatanu ütlusi ja tõendavad kahju ulatust. Kannatanu ütluste usaldusväärsuses ei ole põhjust kahelda. Kuriteo toimepanemise viis seob tegu Nõva 2 maja juures samal ööl teod toime pannud isikuga. Seda asjaolu tõendab dokumentaalne tõend, ütluste ja olustiku seostamise protokoll (
kd, tl 24-26), milles on ütlusi olustikuga seostatud Aleksei B.M-i juuresolekul. Toimingu teostamisel tehtud salvestuse vaatamisel ei tekkinud kohtul kahtlusi süüdistatava toimingu tegemise ajal antud ütlustes. Dokumentaalsed tõendid, ütluste ja olustiku seostamise protokollid (
kd, tl 24-26, 27-29) seovad kuriteosündmused Aleksei B.M-iga
ja
jaanuaril 2006 Kuu 39 maja juures, Pepleri 3 maja ees,
jaanuaril 2006 Uus 63a maja ees ning Anne 1 ja Anne 2 majade vahelisel alal,
jaanuarist
jaanuarini 2006 Mõisavahe 34 maja juures,
jaanuril 2006 Jaama 175 parklas ja Jaama 179 maja juures,
jaanuaril 2006 Tõrvandis,
jaanuaril 2006 Eedeni kaubanduskeskuse parklas. Kuritegude toimepanemise aeg ja koht on tõendatud kannatanute O.S. , J.K. , K.V. , T.R. , A.S. , K.V. , S.K. , R.R. , A.A. ja O.K. ütlustega. Kuriteoga tekitatud kahju ulatus ja vara asukohta pääsemise viis on tõendatud eelnimetatud kannatanute ütluste ja sündmuskoha vaatlusprotokollidega. Tunnistaja I.K. , kes elab Jaama 179 esimesel korrusel, tankla on 30 m kaugusel, nägi poissi, kes avas autol esimese parempoolse ukse, oli autos alla minuti ja siis läks ära Jaama 179 maja poole. Ta oli 170 cm pikk, pigem turskema kehaehitusega, seljas kapuutsiga beežikas jope, kapuuts oli peas, nägu ei näinud. Tunnistaja ütlused tõendavad kuriteo toimepanemise aega ja kohta. Isiku kirjeldus vastab süüdistatava isikukirjeldusele. Aleksei B.M tunnistas ennast süüdi
mail 2006 Aiandi tee 5 jalgratta varguses, kuid ei tunnistanud eelnenud ööl sama maja eest autost vargustest. Jalgratta varguse toimepanemise koht ja aeg on tõendatud kannatanu R. Ginteri ütlustega. Tunnistajad A.T. ja A.S. tõendavad, et aitasid Aleksei B.M jalgratast müüa. Kannatanu M.B. ütlustega on tõendatud ööl vastu
aprilli toimepandud kuriteo toimepanemise aeg, koht, viis ja varastatu väärtus. Kaks kuriteosündmust on toimunud sama maja ees ja trepikojas lühikeste ajavahemike järel. Autost vargus on toimepandud samal viisil, mis Aleksei B.M-i varasemates kuritegudes on tõendatud. Aleksei B.M oli kuriteopaigal. Nendel asjaoludel tegi kohus järelduse, et mõlemad kuriteod on toime pandud ühe isiku, Aleksei B.M-i poolt. Kuriteosündmused
mai 2006 õhtul Sõpruse pst 8 maja ees ja Anne 45 maja taga on tõendatud kannatanute M.A. ja U.O. ütlustega. Kannatanute ütlustega on tõendatud kuriteo toimepanemise aeg, koht, viis ja kahju ulatus. Esimesse autosse sissemurdmine jäi lõpule viimata, kuna autouksi ei õnnestunud avada. Teise auto muukimist takistas kolmanda isiku lähenemine. Aleksei B.M-i huvi auto vastu tõendab tunnistaja R.T. . 14 Aleksei B.M-ile ja A. Kuropatkinile esitatud süüdistuses grupis koos toimepandud seitsmes varguseepisoodis on kuritegude toimepanemise aeg, koht, toimepanemise viis ja tekitatud kahju ulatus tõendatud kannatanute I.K. , D.Š. , A.K. , R.J. , M.A. , R.V. , U.O. ja tunnistaja R.T. ütlustega. Dokumentaalse tõendi, jälitusprotokoll (
kd, tl 67-69) andmetel teostati jälitustoiming A. Kuropatkini, A. Turovski ja Aleksei B.M-i suhtes. Analüüsides A. Kuropatkini kasutuses olnud abonemendi kõnede eristusi, on tehtud järeldus, et A. Kuropatkinile on helistanud Aleksei B.M
jaanuaril 2006 mobiiltelefonilt. Korduvalt on kõned
mai 2006 viimastest tundidest
mai 2006 esimeste tundideni linna erinevatest telefoniautomaatidest. Ütluste ja olustiku seostamise protokolli (
kd, tl 57-61) andmetel on Aleksei B.M seostanud ütlusi olustikuga sündmuskohtadel Tartus Anne 45, Pikk 86, Sõpruse pst 8, Uus 61, Pikk 86, Jaama 179, Turu 35, Tõrvandis Papli
Ta on ette näidanud ka telefoniautomaadid Põhja ja Lääne pst nurgal, Kalda tee ja Sõpruse pst ristmiku läheduses. Aleksei B.M on andnud ütlusi selle kohta, kuidas ja kust ta võttis telefoni teel ühendust A. Kuropatkiniga ja kus nad seejärel kohtunud on, kuidas ta liikus A. Kuropatkiniga ühelt kuriteopaigalt teisele, kuidas autodesse sisse murdis ja mida sealt võtsid. Jälitustegevuse tulemusena saadud andmed on kooskõlas ütluste olustikuga seostamisel toimunud ettenätamistega. Tehtud videosalvestuse vaatamise järel ei tekkinud kohtul kahtlusi toimingu objektiivsuses. Aleksei B.M-i helistamised A. Kuropatkinile on toimunud kuriteosündmustele vahetult eelnenud ajal. Dokumentaalsed tõendid tõendavad A. Kuropatkini valduses kannatanutele kuuluvate asjade olemasolu. Läbiotsimisprotokolli andmetel leiti ja võeti A. Kuropatkinilt ära bassikõlar SonyX-Plode. Äravõetud eset on vaadeldud ja kirjeldatud asitõendi vaatlusprotokollis fototabeliga. Vaatlusprotokolli andmetel on sõiduautos Audi 80, registreerimismärgiga XXXXXX , tühi koht, kus varem asus MP3 mängĳa Panasonic CQ-C
Asja kohtuliku arutamise ajal tekkinud kahtlused selles, kas Aleksei B.M teab Tartu linnas laiali olevate sündmuskohtade asukohti, kõrvaldas süüdistatav kohtuistungil antud ütlustega, kus ta kirjeldas sündmuskohtade asukohti ja juhatas teed nendeni. Vaba kirjeldus kaarti kasutamata annab alust järeldada kirjeldaja head sündmuskohtade tundmist. Kohus ei nõustunud prokuröri seisukohaga, et Aleksei B.M-i kohtus avaldatud eeluurimisel antud ütlusi tuleb arvestada tõendina, kuna need haakuvad teiste tõenditega, eelkõige ütluste ja olustiku seostamise protokollide ja jälitusprotokolliga. Aleksei B.M-i ütlused on olnud vastuolulised ja sellest tulenevalt mõnel määral mitteusaldusväärsed. Süüdistatava kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlusi, mida süüdistatav kohtus ei kinnita, ei ole võimalik kasutada tõendina. A. Kuropatkini ja Aleksei B.M-i poolt grupis varguste toimepanemist tõendavad eelpoolkirjeldatud dokumentaalsed tõendid, mis kinnitavad mõlema süüdistatava seost sündmuskohtadega tegude toimepanemise ajal. Süüdistatavad tegutsesid grupis ning kooskõlastatult varguste toimepanemisel, olles eelnevalt endi rolli varguses kindlaks määranud. A. Kuropatkin pidi automakke turustama, Aleksei B.M võttis makid autost ja vastavalt eelnevale kokkuleppele andis A. Kuropatkini kätte. A. Kuropatkini rolli ulatust kinnitab Aleksei B.M-i väljapressimise tulemusena saadud mobiiltelefoni turustamine. Tunnistaja A.M. ütlused süüdistatavate seoste kohta on kaudne tõend nende ühisest tegevusest. Aleksei B.M ütlused kaassüüdlase kaitsmisel on olnud vastuolulised. Varguseepisoodi Jaama 179 juures Aleksei B.M eitab ja kinnitab, et A. Kuropatkinit ka seal ei olnud. Vastuolu on selles, et kui teda ei olnud, kust ta teab et A. Kuropatkinit ei olnud. Aleksei B.M-i vargused nii üksi kui grupis A. Kuropatkiniga on olnud aktiivsed periooditi. Kuriteo perioodide vahel on olnud väikseid vaheaegu. Kõik see iseloomustab kuriteo toimepanemist samade isikute poolt. 15 Aleksei B.M on kokku tõendatud 28 varguseepisoodi, neist seitse on ta toime pannud koos A. Kuropatkiniga. Mõlema koos toimepandud vargused on kõigil juhtudel kuriteod ka pärast
märtsi 2007 seadusemuudatust. Aleksei B.M-i üksi toimepandud vargustes on neljal juhul varastatu väärtus jäänud alla 1000 krooni, mis ei ole kohtuotsuse tegemise ajal enam kuritegu. Kuna tegu on sissetungimisena karistatav ka kohtuotsuse tegemise ajal KarS § 266 järgi, on kuriteo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi tegu õigesti kvaliﬁtseeritud. A. Kuropatkinile esitatud süüdistus kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara – Aleksei B.M-i ja D.H poolt M.S. väljapressimise teel omandatud mobiiltelefoni №kia 3220 turustamises, on tõendatud. On üldtuntud asjaolu, et mobiiltelefon on tehnikavahend, mida identiﬁtseeritakse IMEI koodiga. Mobiiltelefonide müügi ja vahendamisega tegelevad vastavad, selleks pädevad äriühingud oma esinduste ja kaupluste kaudu. Sellisel viisil tegutsemine on vajalik identiﬁtseerimise ja legaalse kauplemise tagamiseks. Eeltoodud asjaolu ja mobiiltelefoni müümisel määratletud madal hind andsid A. Kuropatkinile küllaldaselt alust kahelda vara seaduslikus päritolus. Ainuüksi vara pakkuja kinnitus probleemide puudumisest ei ole küllaldane selle päritolu kinnitamiseks. Müügiesindustes telefoni päritolu kontrollimas ei käidud. Arvestades A. Kuropatkini haridust ja asjaolu, et ta täiendab haridust tehnikakõrgkoolis, ei ole alust järeldada, et ta ei tundnud mobiiltelefonide kasutamisega seotud valdkonda. Kuriteokoosseis on täidetud, kui toimepanĳa tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega Karistuse mõistmisel arvestas maakohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtul ei ole küllaldaselt andmeid, millest järeldada, et süüdistatavatel on võimalik kanda rahalist karistust. Seetõttu ei ole võimalik kaaluda rahalise karistuse mõistmist. D.H on alaealine, varem karistamata, karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Arvestades, et D.H teod olid toime pandud lühikese aja vältel ning varem on süüdistatav kriminaal- ja väärteokorras karistamata, on tema kuritegudel juhuslik iseloom. Ta täidab koolikohustust ja omandab haridust. Nendel asjaoludel on võimalik teda karistada väljapressimise eest alla seaduses sätestatud alammäära ning ta karistusest täielikult vabastada käitumiskontrollile allutamisega. Aleksei B.M on alaealine, varem kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud ühel korral, karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Aleksei B.M peeti korduvalt kinni varguste toimepanemisel, samas ei teinud ta sellest järeldusi ning jätkas kuritegude toimepanemist. Kriminaalhooldaja kohtueelse ettekande kohaselt on risk uute kuritegude toimepanemise osas suur ning käitumiskontrollile allutades tuleks panna Alekseile lisakohustus täita katseajal koolikohustust. Kuigi väljapressimise puhul põhjustati kannatanule suuri üleelamisi, ei olnud tarvitatud vägivald sedavõrd intensiivne ja ei muuda tegu eriliselt raskeks. Seetõttu on võimalik esimese astme kuriteo eest mõista minimaalne ettenähtud karistus. Põhjendatud on Aleksei B.M-ile osalise reaalse vangistuse mõistmine. Apellatsioonides esitatud taotluste sisu Prokurör palub tühistada maakohtu otsuse osaliselt, Aleksei B.M-i õigeksmõistmises KarS § 323 järgi, tunnistada Aleksei B.M süüdi KarS § 323 järgi ja karistada teda 6-kuulise vangistusega; Aleksei B.M-ile mõistetud liitkaristus jätta muutmata. Samuti täiendada kohtulikku uurimist Aleksei B.M-i kohtueelsel uurimisel antud ütluste avaldamisega ning 16 muuta maakohtu otsuse motiveerivat osa, võttes tõendite hindamisel arvesse Aleksei B.M-i kohtueelsel uurimisel antud ütlusi ajavahemikul
detsembrist 2005 kuni
maini 2006 autodest toimepandud varguseepisoodides Aleksei B.M-i ja A. Kuropatkini süüdistuses. Apellatsiooni põhjenduste kohaselt ei ole maakohtu järeldus, et Aleksei B.M jätkas pärast väljapressimise toimepanemist vägivaldset käitumist kannatanu kehalist puutumatust rikkudes ja teda sõidukiga taga ajades, kuid süüdistatav nimetab seda naljaks ega seo kannatanu õiguste teostamise takistamisega kriminaalmenetluses, kooskõlas faktiliste asjaoludega. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta on usaldanud Aleksei B.M-i ütlusi ja kõrvale jätnud M.S. väited tema löömise põhjuste kohta. Kohtus väitis M. Semjonov, et
aprillil 2006 tuli tema juurde Aleksei B.M oma sõpradega. Süüdistatav ütles talle, et sai teada politseisse väljapressimise kohta avalduse tegemisest, kannatanu kinnitas seda. Aleksei B.M lõi teda politseisse pöördumise pärast rusikaga vastu rinda ja õlga, hiljem lõi ka jalaga. Seejuures oli süüdistatav vihane ja nõudis, et kannatanu avalduse politseist tagasi võtaks. Tunnistaja M.T. kinnitas kohtus eeluurimisel antud ja avaldatud ütlusi selle kohta, et M.S. l oli probleem
a maikuus seetõttu, et ta politsei poole oli pöördunud. Tunnistaja nägi, kuidas üks poiss, kes oli jalgrattaga, lõi Marki jalaga tagumikku. Kannatanu ütlused tema löömise põhjuste kohta on usaldusväärsed ja langevad kokku tunnistaja ütlustega. Kannatanu klassikaaslaste sõnul oli tervel klassil teada, et M.S. nõutakse raha ja M.S. pöördus seetõttu politseisse, mistõttu ei ole usutavad Aleksei B.M-i väited temal sellekohase teabe puudumise kohta. Aleksei B.M väitis, et kohtus küll sel päeval M.S. ga ja võis teda ka jalaga lüüa ja rusikaga õlga lükata, aga mitte seetõttu, et kannatanu politseisse läks. Samas väidab süüdistatav, et ütles siis kannatanule, et see ei räägiks kellelegi temalt rahanõudmise asjaoludest. Süüdistatav tunnistab, et sai politseisse avalduse esitamisest teada aprilli lõpus. Seega tunnistas süüdistatav kohtus ka ise, et raputas ja lõi kannatanut seetõttu, et see eelnevatest sündmustest kellelegi ei räägiks. Sellise tõendite kogumi juures jääb selgusetuks kohtu seisukoht, et Aleksei B.M puudus tahe takistada kannatanut kriminaalmenetluses oma õigusi teostamast ja maksta kätte politseisse avalduse esitamise eest. Kohus on jõudnud õigele järeldusele, tunnistades Aleksei B.M-i süüdi üksinda ja koos A. Kuropatkiniga autodest varguste toimepanemises ajavahemikul
detsembrist 2005 kuni
maini
Samas on kohus alusetult jätnud tõendina arvestamata Aleksei B.M-i kohtueelsel uurimisel antud ütlused neis episoodides, kus ütlused ristküsitluse käigus avaldati. Samuti jättis kohus süüdistatava ristküsitlust läbi viies teatud episoodides rahuldamata prokuröri taotlused Aleksei B.M-i ütluste avaldamiseks, kuigi tema väited kohtus olid erinevad eeluurimisel räägitust. Kirjeldatud rikkumised on võimalik ringkonnakohtu istungil kõrvaldada, viies läbi Aleksei B.M-i uue ristküsitluse vastavates episoodides. Prokurör kordab taotlusi ütluste avaldamiseks järgmistes episoodides: ööl vastu
detsembrit 2005 Tartus Jalaka 44 maja juures O.A. kasutuses olevast sõidukist toimepandud vargus (kd 8, tl 10); ööl vastu
detsembrit 2005 Tartus Nõva 2 maja juures autost esemete varguse eesmärgil K.P. le kuuluvasse sõiduautosse Volkswagen Golf sissemurdmise katse (kd 8, tl 9); ajavahemikul
aprillist 2006 kell 22.00 kuni
aprilli 2006 kell 08.45 Tartus Uus 61 maja ees A.K. sõiduautost toimepandud vargus (kd 8 tl 45, 1 lõik); ööl vastu
aprilli 2006 Tartus Aiandi 5 maja ees M.B. kuuluvast sõiduautost toimepandud vargus (kd 8, tl 48,
lõik); ööl vastu
maid 2006 Tartus Anne 45 maja juures U.O. kasutuses olevasse ning K.O. kuuluvasse sõiduautosse Opel Rekord sissetungimine ja sealt CD-mängĳa Pioneer väärtusega 500 krooni vargus (kd 8, tl 45,
lõigu esimesed 4 lauset); 17
mail 2006 Tartumaal Tõrvandis Papli 7 maja ees R.V. kuuluvasse sõiduautosse VW Passat sissemurdmine ja sealt CD-mängija JVC vargus (kd 8 tl 45,
lõigu 7.-
rida). Aleksei B.M tunnistas kohtueelsel uurimisel ennast täielikult süüdi ja andis ütlusi varguste toimepanemise asjaolude kohta. Nimetatud episoodides süüdistatav loobus kohtulikul uurimisel ennast ja A. Kuropatkinit süüstavatest ütlustest. Aleksei B.M põhjendas, et andis politseile selliseid ütlusi, kuna politseiametnikud ütlesid ette, mida ta peab rääkima.
a talvel ütles politsei, et hakkavad peksma ja panevad vangi.
mail 2006 etapeeriti süüdistatav Viljandisse ja kaks politseinikku peksid arestimajas. Süüdistatav avaldust peksmise kohta teinud ei ole ning samas väidab, et ei tahtnud, et teda pekstakse ja võttis süü enda peale – seega ennetades peksmist. Nõustuda ei saa kohtu seisukohaga, et kuivõrd süüdistatav on öelnud, miks ta on loobunud oma eeluurimisel antud süü omaksvõttu kinnitavatest ütlustest ja on korranud eeluurimisel räägitut kohtus, siis puuduvad vastuolud süüdistatava ütlustes. Juhul, kui isik ühel korral ütlusi andes tunnistab ennast toimepandus täielikult süüdi ja annab ütlusi kuriteo asjaolude kohta ning teisel korral eitab oma süüd ja sündmuskohal viibimist üldse, on tegemist ilmse vastuoluga isiku ütlustes, seega esineb alus ka ütluste avaldamiseks usaldusväärsuse kontrollimiseks vastavalt

§ 289lg 1.

Kolmes episoodis, vargustes ajavahemikul

jaanuarist
jaanuarini 2006 K.V. kasutuses olnud autost,
jaanuaril 2006 kell 01.50 paiku S.K. autost ja
jaanuaril 2006 O.K. autost, ei saa nõustuda Aleksei B.M-i ristküsitluse käigus võetud kohtu seisukohaga avaldada prokuröri poolt palutud ütlused vaid teatud osas. Süüdistatava ütlused tema mõjutamise kohta vägivallaga on absurdsed, kuivõrd süüdistatav on enne väidetavat peksmist andnud politseile kahtlustatavana ütlusi ja osalenud ütluste olustikuga seostamisel, kus on kinnitanud kõikide nende varguste toimepanemist, milles ta kohtus süüd eitab – vastavad menetlustoimingud on tehtud
a jaanuaris ning protokollid toimingute kohta on kohtus osaliselt avaldatud. Aleksei B.M-i kohtus avaldatud eeluurimisel antud ütlusi tuleb arvestada tõendina, kuna need haakuvad teiste tõenditega, eelkõige ütluste ja olustiku seostamise protokollide ja jälitusprotokolliga. Samuti ei ole alust uskuda, et ütlused on saadud kriminaalmenetluse seadustiku reegleid eirates. Süüdistatavale oli eeluurimisel selgitatud õigust vastavalt

§ 34

lg 1 p 2, et tema ütlusi võidakse kasutada süüdistuseks tema vastu, juures viibis kaitsja, siiski ei kasutanud ta oma õigust ütluste andmisest keeldumiseks. Süüdistatav kohtus tegelikult kinnitas, et andis selliseid ennast süüstavaid ütlusi ja tema antud ütlused on saanud õigesti protokolli kirja. Kohus on avaldanud süüdistatava ütlused

§ 289

lg 1 alusel ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks, mille tulemusena on selgunud, et teatud osas on Aleksei B.M-i ütlused usaldusväärsed. Kriminaalmenetluse seadustik hetkel kehtival kujul ei sea kohtus antud ütlusi eelisolukorda võrreldes eeluurimisel antud ütlustega. Aleksei B.M-i kaitsja palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega Aleksei B.M mõisteti süüdi KarS § 214 lg 2 p 1 ,4 ning osaliselt KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi. Apellatsiooni põhjenduste kohaselt ei ole Aleksei B.M toime pannud kõiki talle süüks arvatud kuritegusid ning vargused on ta toime pannud üksinda. Eeluurimisel tunnistas Aleksei B.M ennast süüdi kõigis talle süüks arvatud kuritegudes. Kohtuistungil tunnistas ta ennast süüdi vaid osade varguste toimepanemises. Ütluste muutmist põhjendas Aleksei B.M sellega, et ajal kui ta viibis Viljandi arestimajas, kasutati tema suhtes füüsilist vägivalda; kuna Aleksei B.M ei soovinud, et vägivalla kasutamine korduks, siis kõigil järgnevatel ülekuulamistel tunnistas ta ennast süüdi ning andis ütlusi nagu oleks ta toime pannud rea vargusi. Tegelikult ei oma tähtsust, miks Aleksei B.M oma ütlusi muutis. Oluline on see, milliste muude tõenditega, peale Aleksei B.M-i kohtueelsel uurimisel antud 18 ütluste, on tõendatud tema süü varguste toimepanemises. Kohtuotsus selles osas ei ole põhjendatud. Nendes kuriteoepisoodides, milles Aleksei B.M ennast kohtus süüdi ei tunnistanud, oleks kohus pidanud ta õigeks mõistma, sest midagi enamat peale eeluurimisel antud ütluste süüdistajal esitada ei olnud. Tähelepanuta on jäänud ka see, et Aleksei B.M on alaealine, kelle mõjutamine eeluurimisel on suhteliselt kerge. Nõustuda ei saa ka Aleksei B.M-i süüdimõistmisega väljapressimises. Kohus oleks pidanud Aleksei B.M-i tegevuse ümber kvaliﬁtseerima omavoliks. Aleksei B.M ei eita M.S. suhtes füüsilise vägivalla kasutamist, kuid füüsilist vägivalda kasutati selleks, et sundida M.S. tagastama tütarlastele võlgu võetud raha. Selles episoodis on üle kuulatud hulgaliselt tunnistajaid, kuid süüdimõistev otsus rajaneb siiski vaid kannatanu M.S. ütlustel. Kohus oleks pidanud M.S. ütlustesse suhtuma vägagi kriitiliselt. Praktiliselt kõik tunnistajad iseloomustasid M.S. negatiivselt – kui üleolevat, pahatahtlikku ja valelikku noormeest. Kohus on pealiskaudselt ning tendentslikult hinnanud Aleksei B.M-i ütlusi. Kohtu mõttekäik: „Kahtlustatava ja süüdistatavana on B.M andnud erinevaid ütlusi võlasummade kohta. Kohus hindab tema ütlusi võlasummade kohta ebausaldusväärseteks ning teeb sellest järelduse, et kannatanu ja kolmandate isikute vahelised võlasuhted olid talle ainult ettekäändeks kannatanu vara väljapressimiseks,“ jääb arusaamatuks ning järeldus ei tugine kohtus uuritud tõenditel. Mõistes Aleksei B.M-i KarS 323 järgi õigeks, möönab kohus sellega kaudselt, et M.S. ütlused ei ole usaldusväärsed, sest just M.S. ütlustele tugines nimetatud süüdistus. D.H kaitsja palub tühistada maakohtu otsuse D.H süüdimõistmise ja karistamise osas ning teha uue otsuse, mõistes D.H õigeks. Apellatsiooni põhjenduste kohaselt ei ole D.H süü tõendatud. Kohus on tõendeid hinnanud ühekülgselt, tõendite hindamisel esinevad vastuolud, kohtuotsuses puudub põhjendus. Kohtu järeldus põhineb tõendamata oletusel. Kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele. Kohtu järeldus, et kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis on tõendatud kannatanu M.S. , tunnistajate ning süüdistatavate Aleksei B.M-i ja D.H ütlustega, ei ole kooskõlas kriminaalasja materjalidega ega kohtus uuritud tõenditega. Kohtuotsuses on ümber jutustatud kannatanu ja tunnistajate ütlused, kuid järeldusi nendest tehtud ei ole. Kohus ei ole võtnud seisukohta selles, et tunnistajad M.K. , K.I. , P.T. , J.J. , R.H. , M.T. on märkinud, et M.S. l on komme suurendada toimunud sündmusi ja et M.S. sageli valetab. Kohus on jätnud põhjendamata, millistele tõenditele tuginedes ta loeb õigeks M.S. ütlused selles, et D.H küsis kannatanult tagasi 500 krooni ja väidetavalt hiljem võlg suurenes 1000 kroonini. Neid kannatanu ütlusi ei kinnita süüdistatavad ega ükski tunnistaja. Kohus on ebaõigesti järeldanud, et kannatanule tekitas vigastusi ka D.H ja need on tuvastatud traumakaardi koopial. Traumakaardi koopial on kannatanul sedastatud vasakul pool oimupiirkonnas marrastus ja seljal, abaluude vahel verevalum 1x2 sm. Rohkem vigastusi kannatanul

aprillil 2006 ﬁkseeritud ei ole. Keegi tunnistajatest ega süüdistatavatest ei kinnita, et D.H on kannatanut traumakaardil märgitud kehapiirkonda löönud.
mai 2006 episoodi kohta väidab kannatanu, et D.H oli kannul, sõbrad jooksid D.H taga – tema jooksis ära, kuid D.H sai ta kätte, lõi teda vastu jalga ja ta kukkus pikali; D.H lõi teda ka rusikaga pähe. Kannatanu sellekohased ütlused ei ole kohtulikul uurimisel kinnitamist leidnud. 19 Kohtuotsus on järelduste osas vastuoluline, puudub põhjendus. Kohtu järeldus, et tunnistajad suhtlesid kannatanu ja süüdistatavatega tegude toimepanemise ajal ja kohtus, mis mõjutas nende ütlusi, kahandas nende usaldusväärsust, on umbisikuline. Kohus leidis, et tunnistajate M.K. , T.S. , V.T. , M.V. , A.K. ütlused on kantud isiklikest huvidest lahendada konﬂikt kannatanuga, seega tulnuks need tõendid tervikuna kui ebausaldusväärsed kõrvale jätta. Kohus on tunnistaja M.K. osas märkinud, et tema ütlustes on suured vastuolud, mistõttu tema ütlused on mitteusaldusväärsed, sama asjaolu täheldas kohus ka tunnistaja A.P. ütlustes. Seega tulnuks mõlema tunnistaja ütlused tervikuna ebausaldusväärsuse tõttu kõrvale jätta, mitte hinnata neid valikuliselt. Kohtu järeldus, et 100-kroonine võlg, mille suhtes võlgnik oli selgelt määratlemata, sai ajediks M.S. raha nõudmiseks vägivalla kasutamisega, on täielikult põhjendamata. Kohus märgib taas umbisikuliselt uute peksmiste ähvardustest, raskete kehavigastuste tekitamistest, psüühilisest vägivallast, vabaduse piiramisest, garaaži sulgemisest, kuid ei põhjenda, millistel tõenditel taoline järeldus põhineb. Tunnistajate ja süüdistatavate ütlused ei kinnita D.H süüd väljapressimises ega ka avaliku korra raskes rikkumises vägivallaga. Otsuses on kirjeldatud tunnistaja K.I. ütlusi, aga puudub täielikult ütlustest tehtud järeldus. Kohus ei ole märkinud, et nimetatud tunnistaja ütlused oleksid ebausaldusväärsed või kantud isiklikest huvidest. D.H väljapressimise süüdistuse kohta ütleb K.I. , et teab sündmust vaid kannatanu sõnade põhjal, samas ütles ta kohtus, et nägi, kui M.S. löödi ühel korral rusikaga kõhu piirkonda. Tunnistaja ütleb, et lööja oli suuremat kasvu ja Marki sõnul teda kohtus ei ole (
novembri 2006 kohtuistungi protokoll). Tunnistaja märgib, et M.S. on noormees, kes vahel liialdab. Kohus on ümber jutustanud tunnistaja M.T. ütlused, kuid ei ole ütlustest järeldusi teinud. M.T. teab sündmusi samuti vaid M.S. saadud informatsiooni põhjal. Samuti kinnitas tunnistaja, et M.S. kindlasti suurendab toimunud sündmusi ja klassis keegi teda ei usu, sest ta on palju valetanud. Ka kohtuotsuses on märgitud, et tunnistaja kedagi saalisolĳatest ei tunne. Kuivõrd süüdistatavad viibisid kogu tunnistajate ülekuulamise aja saalis, siis saab teha järelduse, et M.T. ütlused ei kinnita D.H süüd. Kohus on avaldanud M.T. eeluurimisel antud ütluse, kuid ka avaldatust ei nähtu D.H süü. Otsusest saab lugeda tunnistaja P.T. ütluste refereeringut, aga mitte järeldusi ütlustest. Otsusest nähtub, et tunnistaja sõnul on M.S. näol tegemist noorukiga, kes kogu aeg valetab. Tunnistaja märgib, et raha pärast ei ole keegi Marki löönud. Tunnistaja sõnul D.H väärib sõbra nime, on rahulik, ei hakka peksma, hakkab sõnadega rääkima. Otsuses on tunnistaja J.J. ütlustele pööratud tähelepanu selles, et M.S. on tütarlapsi solvanud, on võtnud Anželalt 40 krooni võlgu ja Nadjalt 100 krooni. Otsuses ei ole kajastatud, et ka nimetatud tunnistaja ütles kohtuistungil, et M.S. liialdas ja valetas vahel. Tunnistaja J.J. ütlused on kohtuotsuse järeldavast osast välja jäänud. Otsuses on märgitud tunnistaja O.P. ütlused, tunnistaja ütluste kohta järeldus puudub. Tunnistaja D.H ei tunne. Ka kohtusaalis ta kedagi ära ei tunne. Otsuses on märgitud, et Aleksei B.M on andnud kahtlustatavana ja süüdistatavana erinevaid ütlusi võlasummade kohta. Kui kohus asub seisukohale, et Aleksei B.M-i ütlused tuleb lugeda ebausaldusväärseteks, siis tulnuks need kas tervikuna kõrvale jätta või arvestada Aleksei B.M-i poolt antud mõistlikku põhjendust ütluste muutmise kohta ja arvestada kohtus antud ütlustega. Otsuses on osundatud Aleksei B.M-i ütlustele, aga ei ole märgitud, milliste ütluste põhjal on kohus jõudnud järeldusele, et Aleksei B.M-i ütlused tõendavad D.H süüd. 20 D.H on kohtuliku uurimise käigus andnud ütlusi, mis kinnitavad võlasuhet kannatanu ning A.K. ja N.D. vahel, samuti selle kohta, et kannatanu on tütarlaste suhtes ebaviisakalt käitunud. Otsuses ei ole põhjendatud, millistele tõenditele tuginedes jõudis kohus järeldusele, et D.H süü M.S. 500 krooni ja hiljem 1000 krooni ülendmise nõudmises on tõendatud. Samuti ei ole põhjendatud, millistele tõenditele tuginendes kohus järeldab, et D.H nõudis M.S. mobiiltelefoni NOKIA üleandmist Anne turu ja Anne keskuse vahelisel alal. Põhjendamatu on kohtu seisukoht D.H süüdimõistmises KarS § 263 p 1 järgi. Kohus ei ole tuginenud ühelegi tõendile, kui kirjeldab väidetavaid ähvardusi ja helistamisi kannatanule. Kohus ei ole märkinud, millistele tõenditele tuginedes ta jõuab järeldusele, et
mail 2006 väidetav D.H eraldumine grupist ja kannatanu kõnetamine on aluseks D.H süüdimõistmisel KarS § 263 p 1 järgi. Kohus on osundanud kaudsetele tõenditele, milleks on tunnistajate ütlused, kuid ei nimeta, millised tunnistajad on tõendanud D.H süüd avaliku korra raskes rikkumises. Kohus on ebaõigesti leidnud, et tunnistaja T.K. ütlused kinnitavad D.H süüd. T.K. ütlustest
novembri 2006 kohtuistungil selgub, et tema sündmust ei näinud ja annab ütlusi vaid selle kohta, mida temale edastas kannatanu. Tunnistaja ütleb, et kannatanule järelejooksnud noormees oli vene rahvusest, pikemat kasvu, keda ta kirjeldada ei oska, kuid tunneks ära. Kohtuistungil ta seda noormeest ära ei tundnud, kuigi D.H, kes ei ole pikemat kasvu, viibis kohtusaalis. Seega ei saa teha järeldust, et M.S. koolimajja järele jooksnud noormees oli D.H. Isegi kui D.H oleks toime pannud mingi kriminaalkorras karistatava teo, siis karistuse mõistmisel tulnuks arvestada mõistlikkuse ja otstarbekuse printsiibist lähtuvalt kriminaalhooldusosakonna juhataja ja kriminaalhooldusametniku arvamust, et D.H suhtes on võimalik kohaldada

§ 201sätteid (või põhjendada selle mittekasutamist).

A. Kuropatkini kaitsja palub tühistada maakohtu otsuse A. Kuropatkini süüdimõistmise osas ning teha tühistatud osas uue otsuse, mõistes A. Kuropatkini õigeks. Apellatsiooni põhjenduste kohaselt ei ole A. Kuropatkini poolt süütegude toimepanemine KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 ja § 202 lg 1 järgi tõendamist leidnud ning tulenevalt süütuse presumptsiooni põhimõttest pidi kohus ta õigeks mõistma. Kohtuotsus on A. Kuropatkini osas vastuoluline ning ei tugine seadusele ja Riigikohtu seisukohale seaduse kohaldamisel.

§ 306

lg 2 järgi lahendatakse sama paragrahvi lõikes 1 loetletud küsimused kohtuotsuse tegemisel iga süüdistatava ja kuriteo puhul eraldi. Kohtuotsuse kohaselt tegutsesid süüdistatavad grupis ning kooskõlastatult varguste toimepanemisel, olles eelnevalt endi rolli varguses kindlaks määranud. A. Kuropatkin oli isikuks, kes pidi automakke turustama, Aleksei B.M võttis makid autost ning andis A. Kuropatkini kätte. Tekib küsimus A. Kuropatkini süüteo kvaliﬁtseerimise õigsuses, sest kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara turustamine on kvaliﬁtseeritav KarS § 202 järgi. Süüditunnistamine KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi on rajatud peamiselt Aleksei B.M-i ütlustele, sest dokumentaalse tõendina arvestatud kõnede eristusi ei saa pidada tõendiks. Kohtulikul uurimisel ei ole kindlaks tehtud, et mobiiltelefon, millelt helistati A. Kuropatkinile, kuulus Aleksei B.M-ile. A. Kuropatkini ütluste kohaselt on ta rohkem 21 suhelnud Aleksei B.M-i venna B.M-i kui oma klassivennaga. Sama kinnitas Aleksei B.M. Seega ülalmärgitud tõend – mobiiltelefoni eristused – on kahtlane. Arusaamatu on kohtu järeldus: „Aleksei B.M-i ütlused on olnud vastuolulised ja sellest tulenevalt mõnel määral mitteusaldusväärsed“, „Aleksei B.M-i ütlused kaassüüdlase kaitsmisel on olnud vastuolulised“ ja kuna „süüdistatav vastuolu selgitada ei oska, siis see asjaolu kinnitab veelgi tema tihedat seost A. Kuropatkiniga.“ Riigikohtu otsuse kriminaalasjas nr 3-1-1-3-07 kohaselt „kui on tegemist diametraalselt lahknevate erinevustega kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses antud ütlustes ning kui isik ei suuda mõistusepäraselt ning kohtule arusaadavalt selgitada erineval ajaperioodil antud ütluste erisuse põhjust, tuleb nimetatud tõend tervikuna kui ebausaldusväärne kõrvale jätta.“ Seega on kohus oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust

§ 364lg 1 p 3 tähenduses.

Nõustuda ei saa ka kohtu järeldusega kannatanu I.K. sõiduautost bassikõlari varguse kohta. Kannatanu ütluste kohaselt ei ole ta uurimisasutust vargusest teavitanud. Hiljem kutsuti ta uurimisasutusse ning näidati bassikõlarit, mille ta tundis ära külje peal oleva mõlgi järgi.

§ 81

lg 2 kohaselt esitatakse asi või muu objekt äratundmiseks koos vähemalt kahe sellega sarnase objektiga. Kuna kohtueelse menetluse käigus on oluliselt rikutud

§ 81

sätteid, siis kohtulikul uurimisel jäid kõrvaldamata tekkinud kahtlused kannatanu poolt bassikõlari äratundmise kohta, kuna kannatanu ei osanud nimetada tunnuseid (v.a mõlk), millised on omased ainult temale kuuluvale bassikõlarile. Seetõttu ei saa kindlaks teha, et A. Kuropatkinilt läbiotsimise käigus äravõetud bassikõlar on sama, mis varastati kannatanult. Tunnistades A. Kuropatkini süüdi KarS § 202 lg 1 järgi, on kohus oluliselt rikkunud

§ 312

p 1 sätteid, sest kohtuotsuse põhiosast ei nähtu tõendatuks tunnistatud asjaolud ja tõendid, millele kohus tugines. Tõendiks ei saa pidada otsuses märgitut: „Arvestades A. Kuropatkini haridust ja asjaolu, et ta täiendab haridust tehnikakõrgkoolis, ei ole alust järeldada, et ta ei tundnud mobiiltelefonide kasutamisega seotud valdkonda.“ Lisaks süüteo toimepanemise ajal õppis A. Kuropatkin keskkoolis ja jääb arusaamatuks, kuidas keskhariduse omandamine võis mõjutada süüteo toimepanemist. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtu istungil jäid süüdistatavad ja kaitsjad esitatud apellatsioonide juurde nendes toodud motiividel. B.M ja tema kaitsja vaidlesid prokuröri apellatsioonile vastu, paludes muuhulgas jätta prokuröri taotlus B.M-i süüdimõistmiseks KarS § 323 järgi rahuldamata. Prokurör palus Tartu Maakohtu otsuse tühistada osaliselt, see on maakohtu otsuses esitatud motiivide osas ja B.M-i õigeksmõistmises KarS § 323 järgi. Süüdistatavate kaitsjate apellatsioonid palus prokurör jätta rahuldamata. Tartu Ringkonnakohus, kuulanud ära süüdistatavad, kaitsjad, prokuröri ning tutvunud kriminaalasja materjalidega leiab, et Tartu Maakohtu otsus kuulub osalisele tühistamisele kohtuliku uurimise ühekülgsuse ja materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu. B.M-ile ja A. Kuropatkinile esitatud salajaste varguse süüdistused. Ringkonnakohtu istungil täpsustas B.M apellatsioonis esitatud taotluste sisu talle salajaste varguste toimepanemises esitatud süüdistuse osas, tuues välja kuriteod, milles ta enda süüditunnistamist ei vaidlusta. Ringkonnakohtu istungil kinnitas B.M , et ta ei vaidlusta apellatsiooni korras tema süüditunnistamist

septembril 2005 A.H. kuuluva jalgratta Merida Kalahar varguses,
22 detsembril 2005 M.O. kasutuses olevast sõidukist CD mängĳa Sony varguses,
jaanuaril 2006 I.K. le kuulunud sõidukist bassikõlari SONY X-PLODE varguses,
jaanuaril 2006 J.L. kasutuses olnud sõidukist välgumihkli Zippo varguses,
aprillil 2006 V.Š. sõidukist CD mängĳa Sony CDX S 2000 varguses ja
mail 2006 Aiandi tee 5 R. Ginterile kuuluva jalgratta Schwinn varguses. Kuivõrd B.M nimetatud kuritegusid apellatsiooni korras ei vaidlusta, siis puudub vajadus (v.a
jaanuari 2006 kuritegu), neid käsolevas otsuses käsitleda. Ringkonnakohus leiab, et B.M tuleb talle KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi süüks arvatud järgmistes kuritegudes õigeks mõista: - ööl vastu
detsembrit 2005 Tartus Jalaka 44 maja juures CD-mängĳa Kenwood väärtusega 2500 krooni varguses; - ööl vastu
detsembrit 2005 Tartus Nõva 2 maja juures toimepandud varguse katses K.P. kuuluvast sõidukist; - ööl vastu
detsembrit 2005 Tartus Nõva 2 maja juures toimepandud varguse katses J.T. sõidukist; - ajavahemikul
jaanuari 2006 kell 18.00 kuni
jaanuari 2006 kell 09.35 Tartus Kuu 39 maja juures automagnetoola Blaupunkt väärtusega 700 krooni, šokolaadi Twix väärtusega 6 krooni ja šokolaadi Daim väärtusega 6 krooni varguses; - ööl vastu
jaanuari 2006 Tartus Pepleri 3 maja ees CD-mängĳa Clarion väärtusega 1200 krooni varguses; - ööl vastu
jaanuari 2006 Tartus Uus 63a maja ees toimepandud varguse katses T.R. kuuluvast sõidukist; - ööl vastu
jaanuari 2006 Tartus Anne 1 ja Anne 2 majade vahelisel alal toimepandud varguse katses A.S. kuuluvast sõidukist; -
jaanuaril 2006 kell 17.45-20.00 Tartus Kaunase pst 70 maja ees automagnetoola Sony väärtusega 700 krooni varguses; - ajavahemikul
jaanuarist 2006 kuni
jaanuarini 2006 Tartus Mõisavahe 34 maja juures minidiski mängĳa Sony väärtusega 750 krooni varguses; -
jaanuaril 2006 kella 01.50 paiku Tartus Jaama 175 Kivilinna Konsumi parklas toimepandud varguse katses S.K. kuuluvast sõidukist; - ööl vastu
jaanuari 2006 Tartus Jaama 179 maja juures toimepandud varguse katses A.A. kuuluvast sõidukist; - ööl vastu
jaanuari 2006 Tartus Jaama 179 maja juures toimepandud varguse katses R.R. kuuluvast sõidukist; - ööl vastu
jaanuari 2006 Tartumaal Ülenurme vallas Tõrvandis Papli 9 maja ees CDmängĳa Pioneer väärtusega 2000 krooni varguses; -
jaanuaril 2006 Tartus Kalda tee 1c Eedeni kaubanduskeskuse
korruse parklas välgumihkli Zippo väärtusega 300 krooni varguses; - ööl vastu
aprilli 2006 Tartus Jaama 179 maja otsa juures CD-mängĳa Clarion väärtusega 1000 krooni varguses; - ajavahemikul
aprillist 2006 kell 22.00 kuni
aprilli 2006 kell 08.45 Tartus Uus 61 maja ees MP3 mängĳa Pioneer väärtusega 1500 krooni varguses; - ööl vastu
aprilli 2006 Tartus Aiandi tee 5 maja ees MP3 mängĳa JVC väärtusega 2500 krooni varguses; -
mai 2006 õhtul Tartus Sõpruse pst 8 maja ees toimepandud varguse katses M.A. sõiduautost; 23 -
mai 2006 õhtul Tartus Anne 45 maja taga toimepandud varguse katses Urmas Orase sõiduautost; - ööl vastu
maid 2006 Tartus Anne 45 maja taga CD mangĳa Pioneer väärtusega 500 krooni varguses; - ajavahemikul
maist 2006 kell 18.00 kuni
mai 2006 kell 07.55 Tartus Pikk 86 maja ees MP3 mängĳa Panasonic CQ-C1321 väärtusega 2500 krooni varguses; -
mail 2006 kella 00.00 ja 09.00 vahel Tartumaal Tõrvandis Papli 7 maja ees CD-mängĳa JVC Cameleon väärtusega 4000 krooni varguses; - ajavahemikul
maist 2006 kell 17.00 kuni
mai 2006 kell 06.00 Tartus Sõpruse pst 8 maja ees CD-mängĳa Denver väärtusega 2000 krooni, pagasiruumi katte väärtusega 200 krooni ja kaks kõlarit Denver koguväärtusega 1000 krooni varguses. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on B.M kohtueelsel uurimisel andnud ütlusi, et ta on ülalloetletud kuriteod toime pannud. Maakohtu istungil loobus B.M nimetatud ütlustest ning väitis, et tema nimetatud kuritegusid toime pannud ei ole. B.M põhjendas oma ütluste muutmist sellega, et pärast tema kinnipidamist kasutasid politseitöötajad tema suhtes vägivalda ning sundisid teda enda peale võtma kuritegusid, mida ta tegelikult toime pannud ei ole. Ringkonnakohtu istungil jäi B.M maakohtus antud ütluste juurde, eitades osalemist nimetatud kuritegude toimepanemisel. Seega nähtub B.M-i maakohtus antud ütlustest, et need on diametraalselt vastupidised tema poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustega ning seega tuli maakohtul ja ka ringkonnakohtul kontrollida B.M-i ütluste usaldusväärsust. Vastavalt väljakujunenud kohtuprakitakale saab

§ 289

lg 1 märgitu kohaselt kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamine ristküsitlusel (mis prokuröri taotlusel toimus nii maa- kui ka ringkonnakohtus) teenida eranditult vaid ristküsitlusel antud ütluste usaldusväärsuse kontrollimise eesmärki. Käesolevas kriminaalasjas on ainsateks sisulisteks tõenditeks, mis kinnitavad B.M-i süüd ülalnimetatud varguste toimepanemisel, tema poolt kohtueelses menetluses nii ülekuulamisel kui ütluste olustikuga seostamisel antud ütlused. Kohtuistungitel B.M aga oma kohtueelsel uurimisel antud ütlusi ei kinnitanud. Riigikohus on kohtuotsuses nr 3-1-1-3-07 märkinud, et üldjuhul on tõendina kasutatavad üksnes süüdistatava poolt kohtus antud ütlused. Samas on riigikohus ka väitnud, et kui on tegemist diametraalselt lahknevate erinevustega kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses antud ütlustes ning kui isik ei suuda mõistusepäraselt ning kohtule arusaadavalt selgitada erineval ajaperioodil antud ütluste erisuse põhjust, tuleb nimetatud tõend tervikuna kui ebausaldusväärne kõrvale jätta. Kui aga isik suudab kohtule usutavalt ja arusaadavalt selgitada, miks on ta erineval ajaperioodil andnud erinevaid ütlusi, saab usaldusväärseks lugeda üksnes kohtus, mitte aga kohtueelses menetluses antud ütlused. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kuivõrd B.M-i kohtueelsel uurimisel ja kohtus antud ütlused on diametraalselt vastupidised, tuleb need tunnistada ebausaldusväärseteks ja neid ei saa tõendina arvesse võtta. Ringkonnakohtu arvates on samale järeldusele jõudnud ka maakohus, sest kohtuotsuse leheküljel 57 on maakohus väitnud, et süüdistatava kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlusi, mida süüdistatav kohtus ei kinnita, ei ole võimalik kasutada tõendina. Samas on maakohus, ringkonnakohtule arusaamatult, B.M-i salajastes vargustes süüdi tunnistanud. 24 Tartu Maakohtu otsusest lähtuvalt võib teha järelduse, et maakohus tunnistas B.M-i ülaltoodud salajastes vargustes süüdi ütluste olustikuga seostamise protokolli ning kriminaalasjas teostatud jälitustoimgu protokolli alusel. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu taolise otsustusega.

§ 79

lg 1 kohaselt tehakse ütluste olustikuga seostamisel ülekuulatud kahtlustatavale ja teistele menetlusoaslistele ettepanek selgitada ja täpsustada kuriteosündmusesse puutuvaid asjaolusid kohapeal ja seostada ütlused sündmuskoha olustikuga. Ringkonnakohtu arvates tuleneb

§ 79

lg 1 mõttest, et ütluste olustikuga seostamise aluseks on eelkõige isiku varasemalt antud ütlused. Nimelt neid, juba varasemalt antud ütlusi püütakse täpsustada sündmuskohal. Eeltoodust tuleneb, et kahtlustatava poolt ütluste seostamisel olustikuga antud ütlusi tuleb hinnata samade reeglite kohaselt nagu mistahes teisi kahtlustatava poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlusi. Ringkonnakohus leiab, et kui kohus on tunnistanud kahtlustatava poolt kohteelsel uurimisel tema ülekuulamisel antud ütlused ebausaldusväärseteks, siis puudub võimalus tunnistada samasisulised, kuid kahtlustatava poolt ütluste seostamisel olustikuga antud ütlused usaldusväärseteks ja rajade sellele tõendile tuginedes süüdimõistev kohtuotsus. Seega leiab ringkonnakohus, et kuivõrd B.M-i kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlusi ei saa pidada usaldusväärseteks ja need tuleb tõendite hulgast välja jätta, siis ei saa pidada usaldusväärseteks ka tema ütluste seostamisel olustikuga antud ütlusi ning ka need tuleb tõendite hulgast välja arvata. Ringkonnakohus leiab, et B.M-i süüd nimetatud varguste toimepanemises ei tõenda ka jälitusprotokoll ja jälitusprotokolli lisa. Jälitusprotokolli lisast nähtuvalt on B.M-i kasutuses olnud mobiiltelefonilt helistatud A. Kuropatkini kasutuses olevale mobiiltelefonile. Asjaolu, et B.M on helistanud A. Kuropatkini mobiiltelefonile ei tõenda ringkonnakohtu arvates kuidagi, et samal ajal pani B.M toime vargusi autodest. Samas jääb arusaamatuks, kuidas jälitusprotokollis kajastamist leidnud teave saab tõendada, et nimetatud vargustest võttis täideviĳana osa ka A. Kuropatkin. Kuna teisi objektiivseid tõendeid, mis seoksid B.M toimepandud salajaste vargustega ei ole käesolevas kriminaalasjas kogutud, tuleb B.M ülalloetletud kuritegude toimepanemises õigeks mõista.

jaanuaril 2006 Tartus Kalda tee 1c Eedeni kaubanduskeskuse
korruse parklas J.L. kasutuses olnud sõidukist Audi 80 varastatud välgumihkli Zippo väärtusega 300 krooni varguses, millist B.M apellatsiooni korras ei vaidlusta, kvaliﬁtseerib ringkonnakohus KarS § 266 järgi.
märtsil 2007, s.o juba enne maakohtu poolt käesolevas asjas otsuse tegemist hakkas kehtima karistusseadustiku ja selle muutmisega seonduvate seaduste muutmise seadus mille § 9 p 21 sätestati KarS § 218 lg 1 järgmises sõnastuses: "Varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, välja arvatud röövimine, väljapressimine ja asja omavoliline kasutamine vägivalla abil ning tulirelva, laskemoona, lõhkeaine, kiirgusallika, narkootilise või psühhotroopse aine või nende lähteaine, suure teadusliku, kultuuri- või ajalooväärtusega eseme vargus, - karistatakse rahatrahviga kuni kolmsada trahviühikut või arestiga." Seega ei ole alates
märtsist 2007 enam kuriteona karistatavad vähem kui 1000 krooni maksva asja või varalise õiguse vastu suunatud varavastased süüteod, mis ei mahu KarS § 218 lg 1 nimetatud erandite alla. Tulenevalt eeltoodust ei ole alates
märtsist 2007 enam kuriteona karistatav B.M-ile süüks arvatud salajane vargus, mille ta pani toime
jaanuaril 2006 J. Lavrentjeva kasutuses 25 olnud sõidukist varastades sealt 300 krooni maksva välgumihkli Zippo. Vaatamata sellele on B.M-ile süüksarvatud tegu jätkuvalt kuriteona karistatav. Nimelt pani B.M süüdistuse ja maakohtu otsuse kohaselt välgumihkli Zippo varguse toime sissetungimisega varguse toimepanemise kohta – J.L. kasutuses olnud lukustatud sõiduautosse. Ehkki sissetungimisega toimepandud KarS § 218 mõttes väheväärtusliku asja vargus ei ole alates
märtsist 2007 enam kvaliﬁtseeritav kuriteona KarS § 199 lg 2 p 8 järgi, oli ja on valdaja tahte vastane ebaseaduslik tungimine võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale kuriteona karistatav omavolilise sissetungina, see on KarS § 266 järgi. Kuigi B.M-i tegevuse
jaanuaril 2006 kvaliﬁtseerib ringkonnakohus KarS § 266 järgi, tuleb B.M

§ 310lg 1 kohaselt hüvitada tema poolt J.

Lavrentjevale sõidukisse sissemurdmisega tekitatud kahju.

§ 310

lg 2 kohaselt kui kohus teeb õigeksmõistva kohtuotsuse, jäetakse tsiviilhagi läbi vaatamata. Sellest tulenevalt tuleb jätta läbi vaatamata Aleksei B.M-ilt O.A. kasuks 3000 krooni, K.P. kasuks 1415 krooni, J.T. kasuks 800 krooni; O.S. kasuks 1212 krooni, J.K. kasuks 2200 krooni, T.R. kasuks 1500 krooni, A.S. kasuks 500 krooni, K.V. kasuks 1700 krooni, K.V. kasuks 1500 krooni, S.K. kasuks 2500 krooni, A.A. kasuks 1000 krooni, R.R. kasuks 500 krooni, O.K. kasuks 4165 krooni, J.L. kasuks 750 krooni, M.B. kasuks 4500 krooni kuriteoga tekitatud kahju katteks väljanõudmise osas. Samadel põhjendustel ( A. Kuropatkin on nii kohtueelsel uurimisel kui ka kohtus eitanud enda osalust talle süüks arvatud salajastes vargustes, teda süüstavaks ainsaks tõendiks on B.M-i ebausaldusväärsed ütlused, mis on jäetud tõendite hulgast välja, jälitustoimingu protokoll ei tõenda kuidagi tema osalust varguste toimepanemises) mõistab ringkonnakohus A. Kuropatkini õigeks talle süüks arvatud järgmistes salajastes vargustes, millised ta süüdistuse kohaselt pani toime koos B.M-iga: - ööl vastu

jaanuari 2006 Tartus Turu 35 maja eest bassikõlari SONY X-PLODE väärtusega 1000 krooni varguses; - ööl vastu
aprilli 2006 Tartus Jaama 179 maja otsa juures CD-mängĳa Clarion väärtusega 1000 krooni varguses; - ajavahemikul
aprillist 2006 kell 22.00 kuni
aprilli 2006 kell 08.45 Tartus Uus 61 maja ees MP3 mängĳa Pioneer väärtusega 1500 krooni varguses; - öö vastu
maid 2006 Tartu Anne 45 maja taga CD mängĳa Pioneer väärtusega 500 krooni varguses; - ajavahemikul
maist 2006 kell 18.00 kuni
mai 2006 kell 07.55 Tartus Pikk 86 maja ees MP3 mängĳa Panasonic CQ-C1321 väärtusega 2500 krooni varguses; -
mail 2006 kella 00.00 ja 09.00 vahel Tartumaal Tõrvandis Papli 7 maja ees CD-mängĳa JVC Cameleon väärtusega 4000 krooni varguses; - ajavahemikul
maist 2006 kell 17.00 kuni
mai 2006 kell 06.00 Tartus Sõpruse pst 8 maja ees CD-mängĳa Denver väärtusega 2000 krooni, pagasiruumi katte väärtusega 200 krooni ja kaks kõlarit Denver koguväärtusega 1000 krooni varguses. Ööl vastu
jaanuari 2006 Tartus Turu 35 maja eest I.K. sõiduautost BMW bassikõlari SONY X-PLODE väärtusega 1000 krooni varguses peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt võeti läbiotsimise käigus A. Kuropatkini kasutuses 26 olnud sõidukist ära bassikõlari SONY X-PLODE, mis varastati I.K. sõidukist. A. Kuropatkin eitab nimetatud kõlari varguses osalemist ning väitis kohtuistungitel, et nimetatud kõlari ostis ta turult. Kohtuistungil kinnitas B.M , et nimetatud kõlari ta tõepoolest varastas ning müüs selle hiljem turul maha. B.M-i ütluste kohaselt pani ta selle varguse toime üskinda. Teisi objektiivseid tõendeid, mis lubaksid seostada A. Kuropatkinit nimetatud kuriteo toimepanemisega, kriminaalasjas kogutud ei ole. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd puuduvad tõsikindlad tõendid, et A. Kuropatkin oleks koos B.M-iga osalenud I.K. le kuulunud bassikõlari SONY X-PLODE varguses, siis tuleb A. Kuropatkin ka nimetatud kuriteos õigeks mõista. Samas puuduvad kriminaalasjas igasugused tõendid, mis annaksid aluse väiteks, et A. Kuropatkin omandas B.M-ilt kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara, sest millegagi ei ole ümberlükatud A. Kuropatkini väide, et ta ostis nimetatud kõlari turult. Seoses A. Kuropatkini õigeksmõsitmisega nimetatud kuriteos, tuleb I.K. le tekitatud kahju hüvitada B.M . Samuti tuleb B.M üksinda tasuda kohtukuluna temalt ja A. Kuropatkinilt maakohtu otsusega solidaarselt

§ 175lg 1 p alusel kohtukuluna välja mõistetud 500 krooni.

Kuivõrd ringkonnakohus mõistab õigeks B.M-i ja A. Kuropatkini ka salajastes vargustes, millised nad süüdistuse kohaselt panid toime koos, siis tulenevalt

§ 310lg 2 tuleb ka neilt solidaarselt kuritegudega tekitatud kahjude katteks D.Š.

kasuks 1950 krooni, A.K. kasuks 1500 krooni, M.A. kasuks 3900 krooni, U.O. kasuks 500 krooni, R.J. kasuks 2500 krooni väljamõistetud tsiviilhagid jätta läbi vaatamata. A. Kuropatkini süüdistus KarS § 202 lg 1 järgi Ringkonnakohus mõistab A. Kuropatkini õigeks ka kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara turustamises, see on KarS § 202 lg 1 järgi kvaliﬁtseeritavas kuriteos. Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et B.M andis A. Kuropatkinile 2006 aprilli lõpus üle M.S. kuulunud mobiiltelefoni №kia 3220, millise B.M oli M.S. saanud väljapressimise tulemusena. Maakohtu istungil on B.M tunnistanud, et telefoni, mille ta sai M.S. lt, pakkus ta müüa A. Kuropatkinile. B.M-i ütluste kohaselt ütles ta A. Kuropatkiniga toimunud vestluse käigus viimasele, et üks inimene soovib telefoni müüa ja kas A. Kuropatkin ei taha seda ära osta. Jutuajamisel A. Kuropatkiniga ta kinnitas viimasele, et see on normaalne telefon ning see ei ole varastatud. Nimetatud ütlusi kinnitas B.M ka ringkonnakohtu istungil. A. Kuropatkin on maakohtus andnud ütlusi, et millalgi 2006 kevadel oli tal kokkupuude B.M-iga seoses telefoni ostuga temalt. B.M pakkus talle müügiks mobiiltelefoni №kia, mis oli punast värvi. B.M selgitas talle, et telefon, mida ta müüa pakkus, on tema sõbra oma ning mingeid probleeme selle telefoniga ei ole. Temal endal telefoni vaja ei olnud, kuid üks tema klassivendadest vajas kasutatud telefoni seniks kuni ta endale uue ostab. Teadmisega, et klassivend, kelleks oli G. B.M, telefoni ostab, ta nõustuski B.M-ilt mobiiltelefoni ostma. Telefon, mille ta ostis, oli kasutatud ja sellel puudus tagumine kaan. B.M-ile maksis ta telefoni eest vist 400 krooni. A. Kuropatkini väidete kohaselt ta ei teadnud, et telefon, mille B.M talle müüs, on saadud kuritegelikul teel. Ta ei osanud ka seda kahtlustada, et nii noor inimene kui B.M võiks tegeleda millegi kuritegelikuga. Kui ta oleks teadnud, et telefon on saadud kuritegelikul teel ei oleks ta seda ostnud ja pakkunud seejärel seda oma klassivennale, sest kuritegelikul teel saadud telefon oleks varem või hiljem viimasele sekeldusi põhjustanud. Eeltoodud ütlusi kinnitas A. Kuropatkin ka ringkonnakohtu istungil. 27 G. B.M on andnud kohtuistungil ütlusi, et A. Kuropatkini kaudu ostis ta tõepoolest 2006 kevadel mobiiltelefoni. Telefoni eest maksis ta vist 400 krooni. A. Kuropatkin väitis talle, et üks isik müüb telefoni ja kas ta ei taha osta. Kuna tal oli telefoni vaja, siis ta oligi tehinguga nõus. Seda, et tegemist on kuritegelikul teel saadud telefoniga ta ei teadnud ja sellest A. Kuropatkin talle ka ei rääkinud. Ta ei kahtlustanud, et telefon on varastatud, sest see töötas ega olnud blokeeritud. Kauplusest ei ostnud ta telefoni seepärast, et seal olid need tema jaoks kallid. Ülaltoodud ütlustest nähtuvalt on A. Kuropatkin eitanud oma teadlikkust sellest, et telefon, mille ta müüs, on saadud kuriteo toimepanemise tulemusena. B.M on kohtus kinnitanud, et tema ei rääkinud A. Kuropatkinile, kuidas nimetatud telefon tema valdusse sai, vaid pakkus seda lihtsalt A. Kuropatkinile müüa. Ka G. B.M ei kinnita nagu oleks A. Kuropatkin talle telefoni üle andes rääkinud viimase kuritegelikust päritolust. Teisi objektiivseid tõendeid, mis annaksid alust väiteks, et A. Kuropatkin oleks olnud teadlik tema poolt müüdud telefoni saamisest kuriteo toimepanemise tulemusena, kriminaalasjas kogutud ei ole. Maakohus on kohtuotsuses leidnud, et kuivõrd mobiiltelefonide ost-müük toimub vastavate kaupluste kaudu, siis ostes selle eraisikult, pidi see A. Kuropatkinile andma küllaldase aluse kahelda telefoni ebaseaduslikus päritolus. Samuti pidi taolist kahtlust kinnitama müüdava mobiiltelefoni madal hind. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu taoliste seisukohtadega. Mobiiltelefonide müük isikute vahel, vastavate kaupluste vahenduseta, on täiesti tavaline müügitehing ning see ei ole isikute vahel keelatud. Seega ei näita asjaolu, et isik ostis telefoni teiselt isikult kuidagi seda, et ta peaks telefoni ostes olema teadlik selle kuritegelikust päritolust. Samuti ei näita seda käesoleval juhul müüdud telefoni hind. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli telefon kasutatud ning midagi erakorralist selles, et nimetatud telefoni müüdi 400 krooni eest, ringkonnakohtu arvates ei ole. Asjaolu, et A. Kuropatkin õpib tehnikakõrgkoolis, ei saa aga ringkonnakohtu arvates kuidagi kinnitada A. Kuropatkini teadlikkust telefoni saamisest kuriteo toimepanemise tulemusena. B.M-i süüdistus KarS § 214 lg 2 p 1,4 ja D.H süüdistus KarS § 214 lg 2 p 4 järgi Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti tuvastanud M.S. suhtes toimepandud väljapressimise faktilised asjaolud ja andnud neile õige õigusliku hinnangu. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et B.M-i ja D.H süü väljapressimise toimepanemises on tõendamist leidnud eelkõige kannatanu ja süüdistatavate eneste ütlustega, samuti dokumentaalsete tõenditega. Maakohus on kohtuistungil põhjalikult käsitlenud kannatanu, tunnistajate ja süüdistatavate ütlusi ning uurinud ka dokumentaalseid tõendeid. Kannatanu M.S. on kohtus väitnud, et esmalt nõuti temalt A.K. võla, 40 krooni, tasumist. Kuna ta oli tõepoolest A.K. võlgu, siis ta tasuski oma võla. Pärast võla tasumist kutsusid B.M-i ja D.H ta eemale ja D.H nõudis temalt 500 krooni üleandmist talle ja B.M-ile . Kui ta keeldus seda tegemist, siis lõid mõlemad süüdistatavad teda jalaga. Ta ei saanudki täpselt aru, miks temalt 500 krooni üleandmist nõuti. B.M-i ja D.H jutust sai ta vaid niipalju aru, et seda nõuti justkui kompensatsiooniks tütarlaste solvamise eest. Samas andis B.M talle tähtaja, et raha tuleb tal viimase kätte viia

maiks
Seejuures ähvardasid nii B.M kui ka D.H, et kui ta raha selleks kuupäevaks ei too, siis ta saab kõvasti peksa ja istub tühjas garaažis ilma vee ja toiduta. M.S. ütluste kohaselt ei võtnud ta B.M-i ja D.H rahanõudmist alguses eriti tõsiselt, kuid kui teda hakati 28 peksma ja ähvardama, siis tal tekkis hirm süüdistatavate ees. Samal ajal kui toimus 500 krooni üleandmise nõudmine, nõuti temalt ka 100 krooni suuruse võla tasumist N.D. .
aprillil 2006 sai ta uuesti kokku B.M-i ja D.H-ga. Kuna ta mõni aeg varem oli neid nähes minema jooksnud, siis nüüd nõudis B.M , et ta peab talle ja D.H-le maksma 1000 krooni. Kui ta ütles, et tal ei ole nii suurt summat kusagilt võtta, nõuti telefoni üleandmist. Tema keeldumise korral hakkasid B.M ja D.H teda peksma. Löödi igale poole, selga, rindu, õlga ning löödi nii rusika kui ka jalaga. Peksmise käigus võeti temalt ära mobiiltelefon. Pärast telefoni äravõtmist B.M-i ja D.H poolt rääkis ta juhtunust isale ning koos mindi traumapunkti, kus ﬁkseeriti tal olnud vigastused. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda M.S. kohtus antud ütluste usaldusväärsuses, sest sellesisulisi ütlusi on ta andnud ka kohtueelsel uurimisel. Kannatanu ütluste usaldusväärsust kinnitab SA Tartu Ülikooli Kliinikumi traumakaart, millest nähtuvalt on M.S. pöördunud
aprillil 2006 arsti poole. SA Tartu Ülikooli Kliinikumi traumapunktis on arstide poolt ﬁkseeritud M.S. l vasakul pool oimu piirkonnas marrastus ning seljal, abaluude vahel, verevalum. Nimetatud vigastuste olemasolu M.S. l kinnitavad ringkonnkohtu arvates tema väiteid, et teda peksti. M.S. ütluste usalduväärsust kinnitab ringkonnakohtu arvates ka asjaolu, et temalt võeti tõepoolest ära mobiiltelefon. Nimetatud fakti ei ole eitanud ka süüdistatavad B.M ja D.H . Ka kinnitavad M.S. ütluste tõepärasust tunnistajate ütlused, millest nähtub, et M.S. nõuti võla tasumist ja oletatava tütarlaste solvamise pärast nende ees vabandamist. Konﬂikti olemasolu M.S. ja süüdistatavate vahel ei eita ka B.M ja D.H , kes mõlemad on kohtus väitnud, et nad nõudsid tõepoolest M.S. tütarlastele võlgade tasumist ja nende ees vabandamist. Samas on B.M kohtus kinnitanud, et kohtudes teisel korral M.S. ga lõi ta viimast jalaga istmikku, võimalik, et lõi veel. B.M väidab, et ta ei peksnud M.S. , vaid lükkas ja raputas teda ning võimalik, et lükkas teda rusikaga õlast. Ka väidab B.M, et kuna M.S. l ei olnud raha võla maksmiseks soovitas ta M.S. l telefon ära müüa ja kuna viimane ei tulnud ise sellega toime, siis müüs ta temalt saadud telefoni ise A. Kuropatkinile. D.H on kohtuistungil samuti kinnitanud konﬂikti olemasolu M.S. ga võlgade ja väidetava tütralaste solvamise pärast. D.H väidete kohaselt ta ei löönud M.S. vaid ainult hoidis tal kukla tagant kinni. Ringkonnakohtu arvates nähtub üaltoodust, et M.S. ütlused on kokkulangevad tunnistajate ja süüdistatavate ütlustega konﬂikti olemasolu kohta B.M-i ja D.H ning M.S. vahel. Samuti selles osas, et nii B.M kui ka D.H nõudsid M.S. võla tasumist ja tütarlaste ees vabandamist. Samuti selles, et M.S. võeti ära mobiiltelefon. Ka langevad M.S. ütlused tema suhtes vägivalla tarvitamise kohta kokku traumakaartil ﬁkseerituga. Arvestades M.S. poolt antud ütluste kokkulangevust ülalesitatud asjaolude osas kriminaalasjas ülekuulatud tunnistajate ja süüdistatavate ütlustega, samuti dokumentaalsete tõenditega, puudub ringkonnakohtul alus kahelda ka M.S. ütlustes selle kohta, et B.M ja D.H olid isikud, kes nõudsid temalt
aprillil 2006 500 krooni ja
aprillil 2006 1000 krooni üleandmist ja võtsid temalt
aprillil 2006 raha mittesaamisel ära mobiiltelefoni ning kasutasid oma nõudmiste saavutamiseks vägivalda ja ähvardasid selle kasutamisega. Raha nõudmist M.S. kinnitavad ringkonnakohtu arvates kaudselt ka tunnistajate K.I. ja M.T. ütlused. Nii on K.I. andnud kohtus ütlusi, et M.S. ütluste kohaselt võeti temalt 2006 aprillis ära mobiiltelefon, sest ta ei olnud nõus maksma 1000 krooni. Ka on tunnistaja kinnitanud, et pärast mobiiltelefoni äravõtmist nägi ta M.S. koolis ning tal oli sinikas pea piirkonnas silma kõrval. Seega nägi tunnistaja M.S. l olevaid vigastusi ja vigastuse asukoht langeb kokku 29 traumapunkis M.S. l ﬁkseeritud vigastuse asukohaga. M.T. ütluste kohaselt on ta M.S. kuulnud, et temalt on nõutud 500 ja 1000 krooni üleandmist. Ringkonnakohtu arvates puudub alus kahelda M.S. poolt K.I. ele ja M.T. antud ütluste tõepärasuses, sest miks peaks M.S. rääkima tunnistajatele tõtt tema peksmise ja temalt mobiiltelefoni äravõtmise, kuid valetama neile temalt raha nõudmise kohta. Ringkonnakohtu silmis ei muuda M.S. ütlusi ebausaldusväärseks ka tunnistajate poolt kohtuistungil avaldatud arvamused, et M.S. võib liialdada temaga juhtunust rääkides. Ringkonnakohus arvestab seejuures asjaoluga, et kõik nimetatud kuriteo sündmuse tehiolude väljaselgitamisel ülekuulatud (v.a M.S. ) tunnistajad olid alaealised ja ainuüksi nende, veel väljakujunemata isiksuste, subjektiivne arvamus M.S. suhtes, kellega pealegi oldi konﬂiktis, ei muuda M.S. ütlusi ebausaldusväärseteks. Ülaltooduga loeb ringkonnakohus ümberlükatuks ka D.H kaitsja väited, nagu ei saaks M.S. ütlusi temaga toimunu kohta lugeda usaldusväärseteks. Väljapressimine on koosseisutüübilt kärbitud süüteokoosseis ja seega on süütegu lõpule viidud nõudmise esitamisega, millega kaasneb ähvardus või vägivalt. Samas võib kuritegelik rünne aga faktiliselt jätkuda ka pärast väljapressimise juriidilist lõppemist tegevuse näol, mille tagajärjel võõras vara tegelikult üle antakse. Ka see faktiliselt jätkuv rünne on hõlmatud väljapressimisest ega vaja täiendavat kvaliﬁtseerimist. Seega oli B.M-i ja D.H poolt kuritegu lõpule viidud alates hekest kui nad
aprillil 2006 kasutades M.S. suhtes vägivalda nõudsid viimaselt 500 krooni üleandmist ning lõppes faktiliselt momendil, kui M.S. oli sunnitud loovutama oma mobiiltelefoni B.M-ile ja D.H-le. Arvestades B.M-i kaitsja poolt apellatsioonis esitatud taotlust kaaluda B.M-i tegevuse kvaliﬁtseerimist M.S. suhtes omavolina, leiab ringkonnakohus, et vara nõudja vastutab omavoli eest selle vara ulatuses, millele kuulus omaniku nõudeõigus. Nõudeõigusest tunduvalt suuremas ulatuses vara omavoliline äravõtmine tuleb kvaliﬁtseerida varavastase kuriteona. B.M-i ja D.H poolne 500 krooni suuruse nõude esitamine M. Semjonivile
aprillil 2006 ja 1000 krooni suuruse nõude esitamine ja mobiiltelefoni maksumusega 2300 krooni äravõtmine
aprillil 2006, on summaliselt tunduvalt suuremad kui 40 või 100 krooni suurune võlg, millised summad oli M.S. võlgu tütarlastele. Samas pole vähetähtis asjaolu, et B.M-i ja D.H ning M.S. vahel sisulist võlavahekorda ei olnud, sest M.S. oli võlgu A.K. 40 ja N.D. 100 krooni, kusjuures viimane reaalselt M. Semjonivlt võla tasumist ei nõudnudki ega palunud seda teha ka B.M ja D.H . Samas ei tagastatud süüdistatavate poolt pärast mobiiltelefoni müümist ka võlga N.D. . Ringkonnakohtu arvates oli M.S. peksmise ja ähvardamise reaalseks põhjuseks B.M-i ja D.H poolt
ja
aprillil 2006, soov saada raha ja kui selgus, et M.S. l raha ei olnud, võeti ära kannatanule kuuluv mobiiltelefon. Tegemist oli vägivaldse vara hõivamisega ja võla nõue oli vaid ettekääne oma käitumise õigustamiseks. D.H süüditunnistamine KarS § 263 p 1 järgi Ringkonnakohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõenditega ei ole tõendamist leidnud D.H süü avaliku korra raskes rikkumises, mis oli seotud vägivallaga. D.H tegevus
mail 2006 M.S. suhtes tuleb kvaliﬁtseerida kehalise väärkohtlemisena ja D.H tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 järgi. Kannatanu M.S. ütluste kohaselt kohtus ta 2006 mais, see võis olla
mail 2006, koolist tulles D.H-ga, kes tuli talle vastu. Arvestades varasemat konﬂikti D.H-ga, püüdis ta viimast vältida ning minna teist teed, kuid süüdistatav märkas teda ning hakkas tema poole 30 liikuma. Kohtumise vältimiseks hakkas ta ära jooksma. D.H jooksis talle järele ning karjus, et jäägu ta seisma. Tema seisma ei jäänud, kuid süüdistatav jõudis talle järele. D.H lõi teda rusikaga pähe ning jalaga vastu tema jalga. Jalalöögist kukkus ta pikali. D.H ütluste kohaselt kohtas ta tõepoolest koolist tulles M.S. ning hõikas teda. Kui M.S. teda nägi, siis jooksis ta minema. Tema teda taga ei ole ajanud ja teda löönud ei ole. Tunnistaja K.I. ütluste kohaselt tulid nad koos M.S. ga koolist ja see võis olla
mail
Järsku hakkas M.S. jooksma ja üks noormees hakkas talle järele jooksma. Selle noormehe nimi, kes M.S. järele jooksis, on D.H . Nad kadusid tema vaateväljast ning mis edasi juhtus ta ei näinud. Hiljem M.S. rääkis talle, et see noormees oli ta kätte saanud, oli teda teda löönud ja et M.S. oli kukkunud. Tunnistaja T.K. ütluste kohaselt töötas ta 2006 mai lõpus turvamehena Descartese Lütseumis. Tunnistaja ütluste kohaselt mäletab ta juhtumit, kui nende kooli fuajeesse jooksis üks võõras noormees. Turvamehena läks ta selle noormehe käest küsima, miks ta nende kooli sisenes ja sellel ajal märkas ta kooli ruumidesse sisenemas veel üht noormeest. Teda nähes see noormees pöördus ja lahkus kooli ruumidest. Ta küsis sellelt sisenenud noormehelt, et milles on probleem. Viimane selgitas, et tal on probleem vene noormeestega ning ta oli nendega maadelnud. №ormehe ütluste kohaselt olevat tal ka varem nende noormeestega probleeme olnud. Selle poisi püksid olid määrdunud muruga. Kuna noormees politsei kutsumist ei soovinud, siis lubas ta noormehel kooli tagaukse kaudu lahkuda. Tunnistaja A.P. ütluste kohaselt mäletab ta ühte korda, kui tema, D.H ja A.A. jalutasid koos. Ühe eesti õppekeelega kooli juures kohtusid nad M.S. ga ning D.H hõikas M.S. , sest tahtis temaga rääkida. M.S. aga jooksis minema. Tunnistaja ütluste kohaselt ta neid sündmusi ei mäleta, kuid tema arvates keegi M.S. järgi ei jooksnud. Samasisulisi ütlusi D.H ja M.S. kohtumise kohta on andnud ka A.A. , väites, et kui M.S. D.H nägi hakkas ta jooksma kooli poole. Tema arvates keegi talle järele ei jooksnud. Ringkonnakohus leiab, võrreldes M.S. ütlusi tunnistajate ja süüdistatava ütlustega, et M.S. ütlused on usaldusväärsed ja puudub alus nendes kahelda. M.S. ütlusi kohtumisest D.H-ga
mail 2006 ja tema ära jooksmise kohta pärast seda kui D.H oli teda hõiganud, kinnitab nii süüdistatav ise kui ka tunnistajad K.I. , A.P. ja A.A. . K.I. kinnitab kohtuistungil, et ära jooksnud M.S. hakkas taga ajama D.H. Tunnistajad A.P. ja A.A. ei mäletanud kohtuistungil toimunud intsidenti täpsemalt, kuid nende arvates keegi M.S. taga ajama ei hakanud. Ringkonnakohus leiab, et tõepärasteks tuleb lugeda K.I. ja M.S. ütlusi, et D.H asus kannatanut jälitama. Vastasel korral jääb arusaamatuks, miks pidanuks M.S. jooksma võõra kooli fuajeesse ning miks ei piisanud talle D.H vältimiseks ainult eemale jooksmisest. M.S. ütlusi tema jälitamise kohta kinnitavad ka tunnistaja T.K. ütlused, milliste kohaselt jooksis pärast M.S. sisenemist nende kooli fuajeesse veel üks noormees, kes teda nähes aga koheselt lahkus. Tõepärasteks tuleb lugeda ka M.S. ütlusi tema löömise ja kukkumise kohta, sest vahetult pärast toimunud rünnet rääkis ta sellest tunnistaja T.K. . T.K. ütluste kohaselt märkas ta, et M.S. püksid olid muruga koos, mis ringkonnakohtu arvates kinnitab omakorda M.S. väidet, et teda löödi ja pärast D.H jalalööki ta kukkus. Põgenemisest koolimajja ning enda löömisest rääkis M.S. järgmisel päeval ka tunnistaja K.I. ele. Ringkonnakohtu arvates puudus M.S. l igasugune tõsiseltvõetav põhjus valetada tunnistajatele T.K. ja K.I. ele tema ja D.H vahel toimunu kohta. Ülaltoodule tuginedes loeb ringkonnakohus tõendatuks, et D.H lõi
mail 2006 Tartus, Tartu Kommertsgümnaasiumi piirkonnas M.S. rusikaga pea piirkonda ja jalaga vastu jalga. 31 Samas leiab ringkonnakohus, et D.H poolset tegevust ei saa kvaliﬁtseerida kui avaliku korra rasket rikkumist. Ringkonnakohus leiab, et isiku tegu täidab KarS §-s 263 märgitud kuriteo objektiivse koosseisu vaid juhul, kui see vastab ka ilma kvaliﬁtseeriva tunnuseta (käesoleval juhul vägivalla kasutamine) avaliku korra rikkumise põhikoosseisule, s.o rikub avalikus kohas teiste isikute rahu või avalikku korda. Riigikohus on kohtuotsuses nr 3-1-1-102-03 leidnud, et teiste isikute rahu rikkumine eeldab personiﬁtseeritud füüsilise isiku olemasolu, mistõttu selle all tuleb eelkõige mõista teiste isikute turvalisust, elu ja tervist ning rahu häirivat tegevust, samuti lugupidamatuse väljendamist teiste isikute suhtes, kui need teod ei moodusta eraldi süüteo koosseisu. Avaliku korra muu rikkumisena tuleb käsitada näiteks avaliku asja rikkumist, lõhkumist või omavolilist teisaldamist, kui puuduvad kuriteo tunnused KarS § 204 järgi, samuti alkoholi pruukimist avalikus kohas või alkoholĳoobes avalikku kohta ilmumist jms. D.H-le esitatud süüdistusest nähtuvalt süüdistatakse teda selles, et tema
mail 2006 Tartus, avalikus kohas, nähes M.S. sõimas teda ja kasutas tema suhtes vägivalda. Seega nähtub esitatud süüdistusest, et D.H-le etteheidetavaks teoks on vaid avalikus kohas M.S. sõimamine ja tema löömine. Samas ei nähtu süüdistusest kas ja kuidas D.H käitumine
mail 2006 rikkus teiste isikute rahu või avalikku korda. Ka kriminaalasjas kogutud tõenditest lähtudes ei ole ringkonnakohtu arvates võimalik välja tuua isikut või isikuid, kelle rahu oleks D.H rikkunud või milles seisnes tema poolne avaliku korra rikkumine. Asjaolu, kuidas ja kelle rahu D.H oma käitumisega rikkus ei selgu ka Tartu Maakohtu otsusest. Maakohus on oma otsuses vaid märkinud, et D.H tahe oli suunatud kannatanu rahu rikkumisele ja oma käitumisega ta selle ka saavutas. Ringkonnakohus leiab, et olukord, kus rikutakse vaid kannatanu, see on konﬂiktis osalenud teise poole rahu, ei ole käsitletav olukorrana, kus rikutakse teiste konﬂiktiväliste isikute rahu ja turvatunnet, mis on aga eelduseks isiku süüdimõistmisel avaliku korra rikkumises. Ringkonnakohus leiab, et ainuüksi isiku suhtes vägivalla tarvitamine avalikuks kohas, ei anna veel alust kvaliﬁtseerida isiku tegevust avaliku korra rikkumisena, sest koht kus tegu toime pannakse ei ole määrava tähtsusega isiku tegevuse kvaliﬁtseerimiseks KarS § 263 järgi. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd kriminaalasjas D.H-le esitatud süüdistusest ja kriminaalasjas kogutud tõenditest ei nähtu, et D.H oleks oma tegevusega rikkunud kolmandate, konﬂikti mittepuutuvate isikute õigusrahu või rikkunud avalikku korda, siis tuleb ta talle süüks arvatud KarS § 263 p 1 järgi kvaliﬁtseeritavas kuriteo õigeks mõista. Tõendamist leidnud asjaoludele tuginedes (D.H kasutas M.S. sühtes vägivalda, lüües teda rusikaga pähe ning jalaga vastu jalga) tuleb aga D.H süüdi tunnistada isikuvastase kuriteo toimepanemises, see on kehalises väärkohtlemises, mis on kvaliﬁtseeritav KarS § 121 järgi. B.M ega tema kaitsja ei ole ringkonnakohtu otsust, seal hulgas ka B.M-i süüditunnistamist ja tema karistamist KarS § 323 järgi vaidlustanud. Kuna nimetatud süüditunnistamist ei ole kassatsioonikorras vaidlustatud, ei pea ringkonnakohus vajalikuks B.M-i süüditunnistamist KarS § 323 järgi põhjalikumalt käsitleda. 32

§ 340

lg 1 kohaselt teeb ringkonnakohus, sõltumata apellatsioonis esitatud taotlusest, uue otsuse, kui ta tuvastab materiaalõiguse ebaõige kohaldamise, mis süüdistatava olukorda raskendab. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on B.M maakohtu

aprilli 2007 kohtuotsusega õigeks mõistetud
mail 2005 ja
mail 2005 toimepandud salajastes vargustes. Maakohtu otsusest nähtub, et kohus on B.M-i muuhulgas süüdi tunnistanud KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi ka
detsembril 2005 toimepandud salajases varguses I. Ussovile kuuluvast kaubikust. Samas on maakohus kohtuotsuse leheküljel 68 leidnud, et B.M-i poolt
detsembril 2005 varastatu väärtus ei ületa 1000 krooni, kuid kuna B.M-i tegevus on kohtuotsuse tegemise ajal karistatav, siis tuleb ta süüdi tunnistada ka selles kuriteo toimepanemise eest salajases varguses. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu sellekohase otsustusega. Alates
märtsist 2007 ei ole enam kuriteona karistatav vähem kui 1000 krooni maksva asja või varalise õiguse vastu suunatud varavastased süüteod, mis ei mahu KarS § 218 lg 1 nimetatud erandite alla. Tulenevalt eeltoodust ei ole alates
märtsist 2007 enam kuriteona karistatav B.M-ile süüks arvatud salajane vargus, mille ta pani toime
detsembril 2005 I.U. kuuluvast kaubikust. Vaatamata sellele on B.M-ile süüksarvatud tegu jätkuvalt kuriteona karistatav. Nimelt pani B.M süüdistuse ja maakohtu otsuse kohaselt varguse toime sissetungimisega varguse toimepanemise kohta I.U. kasutuses olnud lukustatud sõiduautosse. Ehkki sissetungimisega toimepandud KarS § 218 mõttes väheväärtusliku asja vargus ei ole alates
märtsist 2007 enam kvaliﬁtseeritav kuriteona KarS § 199 lg 2 p 8 järgi, oli ja on valdaja tahte vastane ebaseaduslik tungimine võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale kuriteona karistatav omavolilise sissetungina ning tuleb kvaliﬁtseerida KarS § 266 järgi. Süüdistatavatelt väljamõistetud kohtukulud. Maakohtu otsuses nähtuvalt on A. Kuropatkinilt välja mõistetud kohtukuludena sundraha 4500 krooni,

§ 175

lg 1 p 3 alusel DNA ekspertiisi teostamisega seotud 1460 krooni,

§ 175

lg 1 p 4 alusele advokaadile õigusabi osutamise eest makstud tasu 12 850.20 krooni,

§ 175

lg 1 p 5 alusel koopiate tegemise eest 360 krooni ja

§ 175lg 1 p 10 alusel postisaadetiste kättetoimetamise kulu 170.45 krooni.

Vastavalt

§ 181lg 1 hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik.

Kuivõrd A. Kuropatkin on õigeks mõistetud kõigis talle süüks arvatud kuritegudes, tuleb kohtuotsus temalt välja mõistetud kohtukulude osas tühistada ja jätta need riigi kanda. Aleksei B.M-ilt on maakohus kohtukuludena välja mõistnud

§ 175

lg 1 p 3 alusel sõrmejäljeekspertiisi teostamisega seotud ekspertiisikulu 1500 krooni ja DNA ekspertiisi teostamisega seotud menetluskulu 1460 krooni. Kuivõrd B.M on kuritegudes, milliste kohtueelsel uurimisel teostati eelpool nimetatud ekspertiisid õigeks mõistetud, siis tuleb kohtuotsus temalt

§ 181

lg 1 ekspertiiside toestamise eest väljamõistetud kohtukulude osas tühistada ja jätta need riigi kanda. Tulenevalt

§ 185lg 1 tuleb A.

Kello poolt B.M-ile ringkonnakohtus osutatud õigusabi eest tasumisel kuuluva summa tasumine jätta samuti riigi kanda. Aarne Sarjas Ago Kutsar 33 Mati Kartau

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.

1-06-11700\56

1-06-11700 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. oktoober 2007, Tartu Kriminaalasja number 1-06-11700 (05260102222, 06260100798, 06260100876) Koht

§ 175

§ 175

§ 175

§ 175

§ 175lg 1 p 10 alusel postisaadetiste kättetoimetamise kulude 170.

§ 175

§ 175

§ 181

§ 175

§ 175

§ 175

§ 175lg 1 p 10 alusel postisaadetiste kättetoimetamise kulu 170.45 krooni riigi kanda 12. Mõista Aleksei B.M-ile Kar

§ 175lg 1 p 2 alusel välja mõista Aleksei B.M-ilt I.K.

§ 181

§ 175

§ 289lg 1.

§ 34

§ 289

§ 201sätteid (või põhjendada selle mittekasutamist).

§ 306

§ 364lg 1 p 3 tähenduses.

§ 81

§ 81

§ 312

§ 289

§ 79

§ 79

§ 310lg 1 kohaselt hüvitada tema poolt J.

§ 310

§ 175lg 1 p alusel kohtukuluna välja mõistetud 500 krooni.

§ 310lg 2 tuleb ka neilt solidaarselt kuritegudega tekitatud kahjude katteks D.Š.

§ 340

§ 175

§ 175

§ 175

§ 175lg 1 p 10 alusel postisaadetiste kättetoimetamise kulu 170.45 krooni.

§ 181lg 1 hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik.

§ 175

§ 181

§ 185lg 1 tuleb A.