Obsah (10)

§ 201§ 200§ 199§ 274§ 65§ 214§ 121§ 64§ 68§ 202

1-07-9171 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. oktoober 2007. a Tallinn Kriminaalasja nuXXXer 1-07-9171 (07231800208) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi

§ 201

lg 2 p 1, 4; 199 lg 2 p 4, 5, 7, 8; 121; 214 lg 2 1, 4; 200 lg 2 p 4 järgi; G.O süüdistus

§ 201

lg 2 p 1, 4; 214 lg 2 p 1, 4; 202 lg 2 p 2 järgi; P.R-i süüdistus

§ 200

lg 2 p 4, 8; 121; 214 lg 2 p 1, 4 järgi lühimenetluses Prokurör Natalia Miilvee Süüdistatav P.R Ik: 376112403XXX, kodakondsuseta, keskharidus, töökoht: puudub, elukoht: XXX Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 04.01.2007 kuni 05.01.2007, 25.01.2007, vahistatud 27.01.2007 Varasem karistatus:

1. Tallinna Linnakohtu 03.09.1998 otsusega KrK § 139 lg 1 ja § 15 lg 2 järgi rahatrahv 720 krooni.
2. Tallinna Linnakohtu 18.04.2000 otsusega KrK § 140 lg 2 p 3; 139 lg 2 p 1, 2 ja § 15 lg 2 järgi vabadusekaotus 1 aasta ja 3 kuud tingimisi 1 aastase katseajaga.
3. Tallinna Linnakohtu 25.08.2000 otsusega KrK § 139 lg 2 p 2 ja 15 lg 2 järgi rahatrahv 820 krooni.
4. Tallinna Linnakohtu 27.04.2001 otsusega KrK § 2101 lg 2 p 3; 2025 lg 1 järgi vabadusekaotus 1 aasta, KrK § 41 alusel 1 aasta ja 4 kuud.
5. Tallinna Linnakohtu 15.01.2002 otsusega KrK § 141 lg 1 järgi vabadusekaotus 4 aastat.
6. Harju Maakohtu 02.10.2006 otsusega

§ 199

lg 1 Kaitsja Süüdistatav Kaitsja Süüdistatav Kaitsja 2 p 4; 280 järgi vangistus 6 kuud tingimisi 2 aasta ja 6 kuulise katseajaga. Ärakandmata vangistus 5 kuud ja 28 päeva. Advokaat Niina Petrjakova T.H Ik: XXX, kodakondsuseta, keskharidus, töökoht: puudub, elukoht XXX Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 31.01.2007, vahistatud 02.02.2007 Varasem karistatus:

1. Tallinna Linnakohtu 27.04.1995 otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2; 140 lg 2 p 1, 2, 3 järgi vabadusekaotus 1 aasta ja 4 kuud tingimisi 2 aastase katseajaga.
2. Tallinna Linnakohtu 15.01.1996 otsusega KrK § 140 lg 2 p 1, 3; 141 lg 2 p 1, 2, 3; 185 lg 2; 197 lg 3; 124 1 lg 1 järgi vabadusekaotus 6 aastat.
3. Tallinna Linnakohtu 22.11.2001 otsusega KrK § 2025 lg 1 järgi arest 39 päeva.
4. Tallinna Linnakohtu 13.03.2003 otsusega KrK § 141 lg 2 p 1; 140 lg 2 p 2, 3, 4; 139 lg 2 p 1, 2, 3; 203 lg 1 järgi vangistus 4 aastat. Vabastatud tingimisi enne tähtaega Harju Maakohtu 06.09.2005 määrusega katseajaga kuni 31.01.
5. Karistuse ärakandmata osa 4 kuud ja 2 päeva. Advokaat Talvi Vaske G.O Ik: XXX, kodakondsuseta, põhiharidus, töökoht: puudub, elukoht: XXX Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 29.01.2007, vahistatud 30.01.2007 Varasem karistatus:
6. Tallinna Linnakohtu 24.10.1994 otsusega KrK § 141 lg 2 p 1, 2 ja 17 lg 6 järgi vabadusekaotus 6 aastat tingimisi 3 aastase katseajaga.
7. Tallinna Linnakohtu 05.05.1995 otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2 järgi rahatrahv 3000 krooni.
8. Tallinna Linnakohtu 02.08.1995 otsusega KrK § 139 lg 2 p 2, 3 järgi vabadusekaotus 1 aasta.
9. Tallinna Linnakohtu 12.12.1999 otsusega KrK § 139 lg 2 p 2 ja § 15 lg 2 järgi vabadusekaotus 6 kuud tingimisi 2 aastase katseajaga.
10. Tallinna Linnakohtu 13.07.2001 otsusega KrK § 2071 lg 1; 207 3 lg 1; 202 5 lg 1; 207 lg 3 1; 2071 lg 4 järgi vabadusekaotus 5 aastat, KrK § 41 alusel 5 aastat ja 6 kuud.
11. Harju Maakohtu 20.06.2006 otsusega

§ 274

järgi vangistus 30 päeva,

§ 65lg 2 alusel 1 kuu ja 29 päeva, vabanes karistuse kandmiselt 18.08.2006.

Advokaat Leelo Viil 2 RESOLUTSIOON 1. T.H süüdi tunnistada

§ 201

lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda tähtajalise vangistusega 1 (üks) aasta. 2. T.H

§ 201

lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemises õigeks mõista tema käitumises kuriteokoosseisu puudumise tõttu. 3. T.H süüdi tunnistada

§ 199

lg 2 p 4, 5, 7, 8 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda tähtajalise vangistusega 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud. 4. T.H süüdi tunnistada

§ 214

lg 2 p 1, 4 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda tähtajalise vangistusega 5 (viis) aastat ja 6 (kuus) kuud. 5. T.H süüdi tunnistada

§ 200

lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda tähtajalise vangistusega 4 (neli) aastat. 6. T.H süüdi tunnistada

§ 121

ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda tähtajalise vangistusega 4 (neli) kuud. 7.

§ 64

lg 1 alusel, suurendades raskeimat üksikkaristust, mõista liitkaristuseks kuritegude kogumis tähtajaline vangistus 8 (kaheksa) aastat ja 3 (kolm) kuud. 8. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning lugeda ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 5 (viis) aastat ja 6 (kuus) kuud. 9.

§ 65

lg 2 alusel liita käesoleva otsusega mõistetud karistusele eelmise, so Tallinna Linnakohtu 13.03.2003 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, so tähtajaline vangistus 4 (neli) kuud ja 2 (kaks) päeva täies ulatuses, lugedes liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis tähtajaline vangistus 5 (viis) aastat 10 (kümme) kuud ja 2 (kaks) päeva. 10.

§ 68

lg 1 alusel arvestada T.H-le mõistetud liitkaristuse, so tähtajalise vangistuse 5 aastat 10 kuud ja 2 päeva ärakandmist alates T.H kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 31.01.2007. 11. T.H suhtes valitud tõkend vahistamine jätta kohtuotsuse täitmise tagamiseks muutmata. 12. G.O

§ 201

lg 2 p 1, 4 ettenähtud kuriteo toimepanemises õigeks mõista tema käitumises kuriteokoosseisu puudumise tõttu. 13. G.O süüdi tunnistada

§ 214

lg 2 p 1, 4 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda tähtajalise vangistusega 6 (kuus) aastat. 14. G.O süüdi tunnistada

§ 202

lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda tähtajalise vangistusega 6 (kuus) kuud. 15.

§ 64

lg 1 alusel, liites mõistetud karistused täies ulatuses, mõista liitkaristuseks kuritegude kogumis tähtajaline vangistus 6 (kuus) aastat ja 6 (kuus) kuud. 16. KrMS § 238 lg 2 alusel, vähendades mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõista ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajaline vangistus 4 (neli) aastat ja 4 (neli) kuud. 17.

§ 68

lg 1 alusel arvestada G.O-le mõistetud liitkaristuse 4 (neli) aastat ja 4 (neli) kuud ärakandmist alates G.O kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 29.01.

2. G.O suhtes valitud tõkend vahistamine jätta kohtuotsuse täitmise tagamiseks muutmata.
3. P.R süüdi tunnistada

§ 200

lg 2 p 4, 8 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda tähtajalise vangistusega 5 (viis) aastat. 20. P.R süüdi tunnistada

§ 214

lg 2 p 1, 4 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda tähtajalise vangistusega 4 (neli) aastat. 21. P.R süüdi tunnistada

§ 121

ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda tähtajalise vangistusega 3 (kolm) kuud. 22.

§ 64

lg 1 alusel mõista kuritegude kogumis liitkaristuseks raskeima üksikkaristuse suurendamise teel tähtajaline vangistus 6 (kuus) aastat. 23. KrMS § 238 lg 2 alusel, vähendades mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõista ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajaline vangistus 4 (neli) aastat. 24.

§ 65

lg 2 alusel, liites käesoleva otsusega mõistetud karistusele eelmise, so Harju 3 Maakohtu 02.10.2006 otsusega mõistetud karistusest ärakandmata osa, so vangistus 5 kuud ja 28 päeva täies ulatuses, mõista kohtuotsuste kogumis lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajaline vangistus 4 (neli) aastat 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. 25.

§ 68

lg 1 alusel arvestada P.R-ile mõistetud liitkaristusest, so vangistusest 4 aastat 5 kuud ja 28 päeva kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg 04.01.2007 kuni 05.01.2007, so 2 (kaks) päeva, lugedes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajaline vangistus 4 (neli) aastat 5 (viis) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva, millise karistuse ärakandmist arvestada alates P.R-i kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 25.01.

2. P.R-i suhtes valitud tõkend vahistamine jätta kohtuotsuse täitmise tagamiseks muutmata.
3. T.H-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 9000 (üheksa tuhat) krooni, mis tuleb 6 (kuus) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXXXXXXXXXXXXXX Hansapangas, viitenuXXXriga XXXXXXXXXXXXXXX, märkides selgitusena „T.H , 1-07-9171, sundraha“.
4. G.O-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 9000 (üheksa tuhat) krooni, mis tuleb 6 (kuus) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXXXXXXXXXXXXXX Hansapangas, viitenuXXXriga XXXXXXXXXXXXXXX, märkides selgitusena „G.O, 1-07-9171, sundraha“.
5. P.R-ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 9000 (üheksa tuhat) krooni, mis tuleb 6 (kuus) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXXXXXXXXXXXXXX Hansapangas, viitenuXXXriga XXXXXXXXXXXXXXX, märkides selgitusena „P.R , 1-07-9171, sundraha“.
6. T.H-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 4507 (neli tuhat viissada seitse) krooni ja 60 senti, mis tuleb 6 (kuus) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXXXXXXXXXXXXXX Hansapangas, viitenuXXXriga XXXXXXXXXXXXXXX, märkides selgitusena „T.H, 1-07-9171, kaitsjatasu“.
7. G.O-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 5248 (viis tuhat kakssada nelikümmend kaheksa) krooni, mis tuleb 6 (kuus) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXXXXXXXXXXXXXX Hansapangas, viitenuXXXriga XXXXXXXXXXXXXXX, märkides selgitusena „G.O, 1-07-9171, kaitsjatasu“.
8. P.R-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 4141 (neli tuhat ükssada nelikümmend üks) krooni ja 80 senti, mis tuleb 6 (kuus) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXXXXXXXXXXXXXX Hansapangas, viitenuXXXriga XXXXXXXXXXXXXXX, märkides selgitusena „P.R , 1-07-9171, kaitsjatasu“.
9. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia
10. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
11. AS esitatud tsiviilhagi jätta AS poolt kohtuistungil tsiviilhagist loobumise tõttu läbi vaatamata.
12. VD esitatud tsiviilhagi 1000 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning Ruslan 4 T.H-lt välja mõista VD kasuks 1000 (üks tuhat) krooni.
13. AB esitatud tsiviilhagi 67000 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning P.R-ilt välja mõista AB kasuks 67 000 (kuuskümmend seitse tuhat) krooni.
14. AL esitatud tsiviilhagi 3700 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning T.H-lt välja mõista AL kasuks 3700 (kolm tuhat seitsesada) krooni.
15. SK esitatud tsiviilhagi 2250 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning T.H-lt välja mõista SK kasuks 2250 (kaks tuhat kakssada viiskümmend) krooni.
16. Asitõend: kriminaaltoimikus olev CD plaat salvestustega säilitada KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaatoimiku materjalide juures.
17. Asitõend: koos kriminaaltoimikuga kohtusse saadetud mobiiltelefon Ericsson, ID-kaart nr XXX T.H nimele, Tallinna ühistranspordi ID pileti kviitung, Hansapanga deebetkaart Visa Electron T.H nimele, Sportlandi kliendikaart nr XXX, Hansapanga kontonuXXXri meelespeakaart, kliendikaart nr XXX telefoninuXXXritega, City Takso visiitkaart välja anda KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel nende seaduslikule omanikule T.H-le, andes need asjad üle T.H kinnipidamiskoha administratsioonile hoiule võtmiseks T.H isiklike asjade hulgas.
18. Asitõend: koos kriminaaltoimikuga kohtusse saadetud korpuse alumise plaadita magnetoola Blaupunkt välja anda KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel selle seaduslikule omanikule EA. (XXX)
19. Asitõend: koos kriminaaltoimikuga kohtusse saadetud magnetoola JVC esipaneel karbis kui asi, mille omanikku ei ole tuvastatud ja kui asi, millel puudub väärtus, kuulub KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele.
20. Asitõend: koos kriminaaltoimikuga kohtusse saadetud juhiluba nr XXX VV nimele edastada Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele eeskirjadejärgseks hävitamiseks.
21. Asitõend: koos kriminaaltoimikuga kohtusse saadetud ID kaart nr XXX AS nimele edastada Kodakondsus- ja Migratsiooniametile eeskirjadejärgseks hävitamiseks.
22. Asitõend: koos kriminaaltoimikuga kohtusse saadetud partnerkaart kui väärtusetu asi kuulub KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele.
23. Asitõend: koos kriminaaltoimikuga kohtusse saadetud Säästukaart, Haigekassa liikmekaart nr XX AS nimele, Stockmanni kliendikaart, K-Rauta kliendikaart välja anda KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel nende seaduslikule omanikule AS. (XXX)
24. Asitõend: koos kriminaaltoimikuga kohtusse saadetud SK ja K OÜ vahel 18.12.2006 sõlmitud laenuleping kui väärtusetu asi kuulub KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele.
25. Asitõend: koos kriminaaltoimikuga kohtusse saadetud välismaalase pass nr XXX SK nimele kui kehtetu dokument edastada Kodakondsus- ja Migratsiooniametile eeskirjadejärgseks hävitamiseks.
26. Asitõend: koos kriminaaltoimikuga kohtusse saadetud Maestro deebetkaart nr XXX ES nimele tagastada selle omanikule ASle Pank. (XXX)
27. Asitõend: koos kriminaaltoimikuga kohtusse saadetud Statoil Extra kuldkaart nr XXX ES nimele välja anda ASle Eesti Statoil. (XXX)
28. Asitõend: koos kriminaaltoimikuga kohtusse saadetud kõneajakaardid TeleYks, Tele2, ZEN kuuluvad kui väärtusetud asjad KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele.
29. Asitõend: koos kriminaaltoimikuga kohtusse saadetud sõiduki registreerimistunnistus nr XXX sõiduautole XXX registreerimismärgiga XXX, millise sõiduki omanikuks on märgitud HS, edastada Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele eeskirjadejärgseks hävitamiseks.
30. Asitõend: koos kriminaaltoimikuga kohtusse saadetud sõiduki registreerimistunnistus nr XXX sõiduautole XXX registreerimismärgiga XXX, millise sõiduki omanikuks on märgitud AI, edastada Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele eeskirjadejärgseks hävitamiseks.
31. Asitõend: kohtuistungil prokuröri poolt AS allkirja vastu välja antud kuldrist jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel selle asja seaduslikule omanikule AS.
32. Asitõend: kohtueelsel menetlusel AS välja antud jope jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel selle asja seaduslikule omanikule AS.
33. Asitõend: kohtueelsel menetlusel SK välja antud arvutiprotsessor, monitor, arvutihiir ja 5 klaviatuur jätta KrMS§ 126 lg 3 p 2 alusel nende asjade seaduslikule omanikule SK. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: T.H süüdistatakse selles, et tema varem varguse toime pannud isikuna 12.10.2005 kella 18.30 ajal Tallinnas, Priisle kaupluse ja Kärberi tänava vahel, sai helistamiseks DK SK kuulunud mobiiltelefoni Motorola E398 maksumusega 2250 krooni, seejärel otsustas jätta telefoni tagastamata ja omastas selle. Samuti tema 12.03.2006, viibides Tallinnas XXXkorteris, sai IK korraks helistamiseks telefoni Samsung E630 maksumusega 3816 krooni ja pärast helistamist ei tagastanud telefoni selle omanikule ja läks telefoniga minema ning müüs telefoni maha. Samuti tema 15.01.2007 kella 18.00 ajal, viibides Tallinnas XXX sotsiaalmaja toas sai VD mobiiltelefoni №kia 6610i maksumusega 1100 krooni selleks, et lugeda oma kõnekaardilt läbi SMSd. Pärast SMSde läbilugemist ei tagastanud telefoni omanikule, vaid andis telefoni edasi G.O-le, kellega koos lahkus sündmuskohalt. Seega T.H pani toime valduses oleva vallasasja ebaseadusliku enda kasuks pööramise isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja omastamise, grupi poolt, so

§ 201lg 2 p 1, 4 ettenähtud kuriteo.

Samuti tema 11.11.2006 kella 22.30 ajal Tallinnas XXX maja juures, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil haaras avalikult, kuid vägivalda kasutamata AL jope taskust mobiiltelefoni №kia 3100 maksumusega 2000 krooni ja rahakoti maksumusega 300 krooni, samuti rahakotis olnud sularaha summas 1000 krooni, korterivõtmed maksumusega 400 krooni, AL nimele välja antud passi, juhiloa ja sõiduki dokumendid. Samuti tema 31.01.2007 kell 14.55 ajal, viibides Tallinnas, XXX hoone juures, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, koos käesolevas kriminaalasjas kohtu alla andmata isikuga tungis akna lõhkumise teel sisse AS B abihoonesse, kust varastas ASle B kuulunud metalli: 10 metalltoru ja 5 äXXXrit naelu kogumaksumusega 5000 krooni. Seega T.H pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, mis on toime pandud avalikult, sissetungimisega ja grupi poolt, so

§ 199lg 2 p 4, 5, 7, 8 ettenähtud kuriteo.

Samuti tema 06.01.2007 kell 22.30, viibides Tallinnas XXX asuva kasiino ees, pärast seda kui P.R lõi SK rusikaga näkku, tiris koos P.R-iga SK kioski taha, kus lükkas SK pikali ja peksis maas lamavat SK jalgadega kehasse ja pähe, tekitades SK elule mitteohtlikke tervisekahjustusi ja füüsilist valu. Seega T.H pani toime teise inimese peksmise ja tervisekahjustuse tekitamise, so

§ 121ettenähtud kuriteo.

6 Samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise, grupis koos P.R-i ja G.O-ga nõudis SK 5000 krooni üleandmist alljärgnevalt: 07.01.2007 kella 18.00 ajal kohtasid P.R ja G.O SK Tallinnas XXX sotsiaalmaja ees ja eesmärgiga jälgida, millises toas SK elab, palusid neile tuua vett. Seejärel järgnesid nad SK kuni tema elukohaks olnud toa nr XXX ukseni, kuid sisse ei pääsenud. Kui SK majast väljus, lõi G.O mitmel korral SK rusikaga näkku ja nõudis 5000 krooni või arvuti üleandmist. Kuna SK keeldus nõudmise täitmisest, läks G.O koheselt SK elukohta. SKsamas toas nr XXX elanud VD avas koputamise peale ukse ning tuppa pääsenud G.O asus pakendama SK kuuluvat arvutit koos klaviatuuri, kõrvaklappide, hiire ja monitoriga kokku maksumusega 7000 krooni. Kui tuppa jõudnud SK püüdis asjade äravõtmist takistada, lõi G.O SK mitmel korral rusikaga näkku, P.R aga samal ajal otsis toas kapid läbi, kuid midagi väärtuslikku ei leidnud. G.O nõudis taas SK neile 5000 krooni üleandmist, lubades tagastada arvuti pärast raha üleandmist. Seejärel kästi kannatanul viia asjad sotsiaalmajast välja valvurist takistamatult möödumiseks, millele SK allus ja viis varasema vägivalla mõjul ise monitori majast välja, samuti eeldades, et keeldumise korral pekstakse läbi ka VD ja sunnitakse VD kandma asju SK asemel. Maja ees ootas neid T.H, kellele G.O andis üle koti koos sinna pakendatud arvutijuhtmete ja klaviatuuriga. G.O teatas SK, et järgmisel päeval antakse talle teada telefoninuXXXer, kuhu SK peab helistama raha üleandmise korraldamiseks. 15.01.2007 kella 18.00 ajal tulid T.H koos G.O-ga Tallinnas XXX tuppa, et leida SK kuna viimane ei olnud nõutud raha neile toonud ega helistanud. Kuna toas viibis üksnes VD, ootasid T.H ja G.O SK poole tunni vältel ja seejärel lahkusid. 24.01.2007 kella 22.00 ajal Tallinnas Sõle tänaval, endise kino Rahu juures nägid T.H ja G.O SK kauplusest väljumas, haarasid SK mõlemast küljest kinni ja tirisid kauplusest eemale, samal ajal küsides, miks ta ei ole senini neile raha toonud. Varasema vägivalla mõjul lubas SK tuua raha 26.01.2007 ja leppis selleks kokkusaamise. Seega T.H pani toime varalise kasu üleandmise nõudmise, kui kasutati vägivalda, grupi poolt ja isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise, so

§ 214lg 2 p 1, 4 ettenähtud kuriteo.

Samuti tema 20.01.2007 kella 00.50 ajal Tallinnas XXX maja juures lõi AS rusikaga näkku, võttis maas istunud kannatanul jope kraest kinni ja tõXXXas jope kannatanu seljast ära, samuti võttis kannatanu kaelast kautšukist nööri otsas rippunud kuldristi, misjärel põgenes koos kannatanu asjadega. Jope maksumuseks oli 2000 krooni, jope taskutes olid kaks võtmekimpu kogumaksumusega 350 krooni, ühe võtmekiXXXu küljes võtmehoidja maksumusega 100 krooni, Taccini rahakott maksumusega 150 krooni, rahakotis olnud kaks Hansapanga kaarti taastamishinnaga kokku 60 krooni, AS nimele välja antud dokumendid: Kaubamaja kliendikaart maksumusega 500 krooni, rahalise väärtuseta Stockmanni kuldkaart, ABC Ehituse kliendikaart maksumusega 25 krooni, K-Rauta kliendikaart maksumusega 25 krooni, telefoniautomaadi kõnekaart jäägiga 15 krooni, rahalise väärtuseta erinevad visiitkaardid ja suveniirid, mobiiltelefon №kia 6100 maksumusega 500 krooni. Kannatanu kaelas olnud kuldristi maksumusega oli 3000 krooni ja kautšuknööri maksumusega 500 krooni, kokku võeti kannatanult ära asju maksumusega 7075 krooni. Seega T.H pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud vägivallaga ja isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise, so

§ 200lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo.

7 G.O süüdistatakse selles, et tema varem varguse toime pannud isikuna, 15.01.2007 kella 18.00 ajal, viibides Tallinnas XXXsotsiaalmaja toas nägi, kuidas T.H sai VDlt mobiiltelefoni №kia 6610i maksumusega 1100 krooni selleks, et lugeda oma kõnekaardilt läbi SMSd. Pärast SMSde läbilugemist ei tagastanud T.H telefoni omanikule, vaid andis telefoni edasi G.O-le, kes lahkus sündmuskohalt. Seega G.O pani toime valduses oleva vallasasja ebaseadusliku enda kasuks pööramise isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja omastamise, grupi poolt, so

§ 201lg 2 p 1, 4 ettenähtud kuriteo.

Samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise, grupis koos P.R-i ja T.H-ga nõudis SK5000 krooni üleandmist alljärgnevalt: 07.01.2007 kella 18.00 ajal kohtasid P.R ja G.O SK Tallinnas XXX sotsiaalmaja ees ja eesmärgiga jälgida, millises toas SK elab, palusid neile tuua vett. Seejärel järgnesid nad SK kuni tema elukohaks olnud toa nr XXX ukseni, kuid sisse ei pääsenud. Kui SK majast väljus, lõi G.O mitmel korral SK rusikaga näkku ja nõudis 5000 krooni või arvuti üleandmist. Kuna SK keeldus nõudmise täitmisest, läks G.O koheselt SK elukohta. SK samas toas nr XXX elanud VD avas koputamise peale ukse ning tuppa pääsenud G.O asus pakendama SK kuuluvat arvutit koos klaviatuuri, kõrvaklappide, hiire ja monitoriga kokku maksumusega 7000 krooni. Kui tuppa jõudnud SKpüüdis asjade äravõtmist takistada, lõi G.O SK mitmel korral rusikaga näkku, P.R aga samal ajal otsis toas kapid läbi, kuid midagi väärtuslikku ei leidnud. G.O nõudis taas SK neile 5000 krooni üleandmist, lubades tagastada arvuti pärast raha üleandmist. Seejärel kästi kannatanul viia asjad sotsiaalmajast välja valvurist takistamatult möödumiseks, millele SK allus ja viis varasema vägivalla mõjul ise monitori majast välja, samuti eeldades, et keeldumise korral pekstakse läbi ka VD ja sunnitakse VD kandma asju SK asemel. Maja ees ootas neid T.H, kellele G.O andis üle koti koos sinna pakendatud arvutijuhtmete ja klaviatuuriga. G.O teatas SK, et järgmisel päeval antakse talle teada telefoninuXXXer, kuhu SK peab helistama raha üleandmise korraldamiseks. 15.01.2007 kella 18.00 ajal tulid G.O koos T.H-ga Tallinnas XXXtuppa, et leida SK kuna viimane ei olnud nõutud raha neile toonud ega helistanud. Kuna toas viibis üksnes VD, ootasid T.H ja G.O SK poole tunni vältel ja seejärel lahkusid. 24.01.2007 kella 22.00 ajal Tallinnas Sõle tänaval, endise kino Rahu juures nägid T.H ja G.O SK kauplusest väljumas, haarasid SK mõlemast küljest kinni ja tirisid kauplusest eemale, samal ajal küsides, miks ta ei ole senini neile raha toonud. Varasema vägivalla mõjul lubas SK tuua raha 26.01.2007 ja leppis selleks kokkusaamise. Seega G.O pani toime varalise kasu üleandmise nõudmise, kui kasutati vägivalda, grupi poolt ja isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise, so

§ 214lg 2 p 1, 4 ettenähtud kuriteo.

Samuti tema ajavahemikul 25.01.2007 kuni 29.01.2007 sai enda elukohas Tallinnas XXX tasuta ja G.O-le teadaolevalt mittetöötavalt narkosõltlaselt MN G.O-le meeldima hakanud automagnetoola Blaupunkt maksumusega 6800 krooni ja mille MN oli ööl vastu 25.01.2007 varastanud Tallinnas XXX maja juurde pargitud EA sõiduautost XXX registreerimismärgiga XXX. Samuti tema võttis endale T.H poolt 20.01.2007 röövitud ja nende ühisesse elukohta Tallinnas XXX toodud AS kuulunud talvejope, mille taskutes olid AS nimele 8 väljastatud dokumendid ja millist jopet kandis G.O 29.01.2007. kuni kinnipidamiseni Seega G.O pani toime kuriteo tulemusena saadud vara omandamise ja hoidmise, mis on toime pandud vähemalt teist korda, so

§ 202lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo.

P.R süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, 03.12.2006 kella 17.00 ajal Tallinnas XXX maja juures istus AB kuuluvasse ja taksoteenust osutavasse sõiduautosse registreerimismärgiga XXX, kus võttis välja noa ja selle ähvardusel nõudis AB kuldehete ja raha äraandmist. Ähvardusele alludes andis AB ära temal kaelas olnud ristiga kuldketi maksumusega 44 000 krooni, randmel olnud kuldkäevõru maksumusega 12 000 krooni, sõrmes olnud kuldsõrmuse maksumusega 5000 krooni, rahakoti maksumusega 1000 krooni, rahakotis olnud raha summas 5000 krooni, kokku asju 67 000 krooni väärtuses. Seega P.R pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud psüühilise vägivallaga ja isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise ja mis oli toime pandud relvana kasutatava esemega ähvardades, so

§ 200lg 2 p 4, 8 ettenähtud kuriteo.

Samuti tema 06.01.2007 kella 22.30 ajal Tallinnas XXX asuva kasiino ees lõi SK rusikaga näkku, misjärel tiris koos T.H-ga SK kioski taha, kus lükkas SK pikali ja peksis maas lamavat SK jalgadega kehasse ja pähe, tekitades SK tervisele mitteohtlikke tervisekahjustusi ja füüsilist valu. Seega P.R pani toime teise inimese peksmise ja tervisekahjustuse tekitamise, so

§ 121ettenähtud kuriteo.

Samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise, grupis koos G.O ja T.H-ga nõudis SK 5000 krooni üleandmist alljärgnevalt: 07.01.2007 kella 18.00 ajal kohtasid P.R ja G.O SK Tallinnas XXX sotsiaalmaja ees ja eesmärgiga jälgida, millises toas SK elab, palusid neile tuua vett. Seejärel järgnesid nad SK kuni tema elukohaks olnud toa nr XXX ukseni, kuid sisse ei pääsenud. Kui SK majast väljus, lõi G.O mitmel korral SK rusikaga näkku ja nõudis 5000 krooni või arvuti üleandmist. Kuna SK keeldus nõudmise täitmisest, läks G.O koheselt SK elukohta. SK samas toas nr XXX elanud VD avas koputamise peale ukse ning tuppa pääsenud G.O asus pakendama SK kuuluvat arvutit koos klaviatuuri, kõrvaklappide, hiire ja monitoriga kokku maksumusega 7000 krooni. Kui tuppa jõudnud SK püüdis asjade äravõtmist takistada, lõi G.O SK mitmel korral rusikaga näkku, P.R aga samal ajal otsis toas kapid läbi, kuid midagi väärtuslikku ei leidnud. G.O nõudis taas SK neile 5000 krooni üleandmist, lubades tagastada arvuti pärast raha üleandmist. Seejärel kästi kannatanul viia asjad sotsiaalmajast välja valvurist takistamatult möödumiseks, millele SK allus ja viis varasema vägivalla mõjul ise monitori majast välja, samuti eeldades, et keeldumise korral pekstakse läbi ka VD ja sunnitakse VD kandma asju SK asemel. Maja ees ootas neid T.H, kellele G.O andis üle koti koos sinna pakendatud arvutijuhtmete ja klaviatuuriga. G.O teatas SK, et järgmisel päeval antakse talle teada telefoninuXXXer, kuhu SK peab helistama raha üleandmise korraldamiseks. 15.01.2007 kella 18.00 ajal tulid G.O koos T.H-ga Tallinnas XXX tuppa, et leida SK kuna viimane ei olnud nõutud raha neile toonud ega helistanud. Kuna toas viibis üksnes VD, ootasid T.H ja G.O SK poole tunni vältel ja seejärel lahkusid. 9 24.01.2007 kella 22.00 ajal Tallinnas Sõle tänaval, endise kino Rahu juures nägid T.H ja G.O SK kauplusest väljumas, haarasid SK mõlemast küljest kinni ja tirisid kauplusest eemale, samal ajal küsides, miks ta ei ole senini neile raha toonud. Varasema vägivalla mõjul lubas SK tuua raha 26.01.2007 ja leppis selleks kokkusaamise. Seega P.R pani toime varalise kasu üleandmise nõudmise, kui kasutati vägivalda, grupi poolt ja isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise, so

§ 214lg 2 p 1, 4 ettenähtud kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav P.R tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi osaliselt, seletades, et AB võttis ta ära vaid käeketi, kuid ei ähvardanud teda noaga. Muus osas tunnistas end süüdi ja nõustus lühimenetlusega. Süüdistatav T.H tunnistas end temale inkrimineeritud toimepanemises süüdi täies ulatuses ja nõustus lühimenetlusega. kuritegude Süüdistatav G.O unnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi täies ulatuses ja nõustus lühimenetlusega. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 13.10.2005 koostatud kannatanu SK ülekuulamisprotokollist nähtuvalt palus 12.10.2005 kella 18.30 ajal tundmatu meesterahvas kannatanu pojalt DK telefoni helistamiseks. Mees pani telefoni oma SIM-kaardi ja helistas poja juuresolekul. Pärast helistamist küsis poeg telefoni tagasi, kuid meesterahvas ütles, et poeg oodaku teda samas kohas, andes pojale RK nimele väljastatud ID-kaardi ja oma telefoni ning lahkus Priisle suunas. Telefon, millega meesterahvas lahkus, oli Motorola E398 ja kuulus kannatanule ning maksis 2250 krooni. (t/l 242-246) Tele2 järelmaksuleping, mille kohaselt ostis SK 24.08.2005 mobiiltelefoni Motorola E398 hinnaga 2250 krooni ostuhinna täieliku tasumise tähtajaga 17.03.

1. (t/l 247) 06.02.2007 koostatud kannatanu DK ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli kannatanu oma tuttavatega Priisle taga tühermaal ja tal oli telefon käes. Nende juurde tuli meesterahvas ja palus helistamiseks telefoni. Andis oma Motorola telefoni ja mees pani oma kaardi sinna sisse. Ütles meesterahvale, et aitab helistamisest. Mees ütles, et tagastab telefoni ning liikusid Priisle poe poole, mees rääkis sel ajal telefoniga. Priisle poe juures nõudis telefoni mitu korda tagasi, mille peale meesterahvas ütles, et kohe annab. Pärast seda andis meesterahvas oma dokumendid ja katkise telefoni. Jäi meesterahvast ootama ja ootas poolteist tundi ning sai aru, et teda peteti. Telefon oli musta korpusega Motorola hinnaga 2250 krooni. (t/l 257-259) 22.02.2007 koostatud kahtlustatava T.H ülekuulamisprotokollist nähtuvalt läks kahtlustatav 12.10.2005 kella 18.30 ajal Linnamäe teelt läbi tühermaa Kärberi tänava poole. Tühermaal nägi kolme noormeest. Tema telefoni aku oli tühjaks saanud ja otsustas paluda üht noormeest, et ta annaks oma Motorola E398 telefoni. Ütles noormehele, et tal on vaja minna Priisle kaupluse juurde ja võtta sealt ühelt tuttavalt telefoninuXXXer. №ormees hakkas muretsema telefoni pärast ja ta andis pandiks oma Ericssoni telefoni. №ormees rahunes maha ja ta läks noormehe telefoniga Priisle kaupluse poole. Teel mõtles, et telefoni ei tagasta ning suundus Kärberi tänavale pandimajja, kus pantis telefoni 800 krooni eest ning raha kulutas oma otstarbeks. (t/l 248-252) 13.10.2005 koostatud suulise kuriteoteate protokoll, millest nähtuvalt avaldas SK et 12.10.2005 kella 18.30 ajal tundmatu meesterahvas kannatanu pojalt DK telefoni helistamiseks. Mees pani telefoni oma SIM-kaardi ja helistas poja juuresolekul. Pärast helistamist küsis poeg telefoni tagasi, kuid meesterahvas ütles, et poeg oodaku teda samas kohas, andes pojale RK nimele väljastatud kaardi ja oma telefoni ning lahkus Priisle suunas. Telefon, millega meesterahvas lahkus, oli Motorola E398 ja kuulus kannatanule ning maksis 2250 krooni. (t/l 238-241) 10 22.02.2007 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi mobiiltelefoni Ericsson, valgest plastist kilekotti, EV isikutunnistust nr XXX T.H nimele, Hansapanga pangakaarti T.H nimele, hansapanga kaarti kontonuXXXriga XXX, Sportlandi kliendikaarti, kliendikaarti SVP märkmetega, City Takso kaarti, Tallinna Ühistranspordi ID-pileti kviitungit isikukoodiga XXX. (t/l 253-256) 12.10.2005 koostatud akt esemete paigutamise kohta korrapidamisteenistuse ruumidesse, millest nähtuvalt võeti hoiule mobiiltelefon Ericsson, ID-kaart T.H nimele, Hansapanga kaart T.H nimele, Sportlandi kliendikaart, hansapanga kaart kontonuXXXriga, paberileht telefoninuXXXritega. (t/l 237) 06.04.2006 koostatud kahtlustatava T.H ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tunnistas kahtlustatav, et võttis XXXkorteris IK telefoni. Alguses võttis helistamiseks, pärast otsustas varastada. Kaks tundi pärast korterist väljumist müüs telefoni ajalehekuulutuse peale maha 1000 krooni eest Tundmatule inimesele. Üüris korterit XXX ja I jäi korterisse. Kui I ära minemas oli, läks uks kinni ja ta ise tuli tagasi 3 tunni pärast ning I seal enam ei olnud. Järgmisel päeval tulid mingid inimesed koos Irinaga ja nõudsid telefoni tagasi. Ostis telefoni tagasi ning andis I . (t/l 338-XXX1) 12.03.2006 koostatud kannatanu IK ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli kannatanu 12.03.2006 kella 18 ajal XXX korteris ning Ruslani nimeline noormees palus helistamiseks telefoni. Läks kööki suitsu tegema ja sel ajal kadus noormees koos telefoniga minema. Telefon oli Samsung E-630 maksumusega 3500 krooni. Leping oli sõlmitud GK nimele. Ruslani perekonnanime ei tea, Ruslan rääkis, et vabanes vanglast 4 kuud tagasi. (t/l 325-327) 15.03.2006 koostatud kannatanu IK ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli kannatanu 12.03.2006 Tallinnas ja tal oli vaja lapsega jõuda arsti juurde. Tänaval hakkas laps nutma ja tema juurde tuli noormees, kes tundis huvi miks laps nutab. Vastas, et last on vaja toita ja noormees tegi ettepaneku tema juurde koju sõita ja last toita. Sõitsidki noormehe juurde ja ta hakkas lapsele süüa tegema. №ormees, kes tutvustas end Ruslanina, palus helistamiseks tema telefoni, pani oma kaardi sisse ja hakkas helistama. Ei pannud tähele millal Ruslan korterist väljus. Hakkas telefoni pärast kartma ja teatas politseisse. Läks koos lapsega haiglasse ja õhtul hilja tuli tema juurde Ruslan ja tagastas telefoni. Varalisi pretensioone Ruslani vastu ei ole. 13.03.2006 koostatud tunnistaja GK ülekuulamisprotokollist nähtuvalt palus tema tütar IK tal osta telefon tütrele. Telefoni ostis 2005 aasta juulis, augustis Tele2st Tallinnas. Telefon oli Samsung E-630, maksumusega üle 3000 krooni. Leping oli ostetud 1 kuulise järelmaksuga, igakuiselt 212 krooni. Raha selleks annab Irina. 12.03.2006 helistas talle Tallinnast I ja ütles, et temalt varastati telefon. I sõitis lapsega Tallinnasse, kuid elab tegelikult XXX. Telefoni kohta on tal olemas vaid arve. (t/l 328-330) 12.03.2006 koostatud kuriteoteate protokollist nähtuvalt avaldas IK, et 12.03.2006 kella 18 paiku võttis XXX asuvas korteris Ruslani nimeline noormees temalt helistamiseks telefoni Samsung E-630 maksumusega 3500 krooni ja läks telefoniga teadmata suunas minema. (t/l 323-324) 17.03.2006 koostatud puhtsüdamlik ülestunnistus, millest nähtuvalt T.H puhtsüdamlikult tunnistas seda, et olles tema poolt renditud korteris XXX, varastas noorelt I nimeliselt tütarlapselt, kelle oli külla kutsunud, ära telefoni. Telefon oli Samsung SGH-E
2. Pärast tungivat palumist tagastas telefoni omanikule. Pärast seda teatas kannatanu nendevahelises vestluses, et tal varalisi pretensioone ei ole. (t/l 336-337) 14.11.2006 koostatud kannatanu AL ülekuulamisprotokollist nähtuvalt kõndis kannatanu 11.11.2006 kella 22.30 ajal mööda Kärberi tänavat ja maja nr XXX juures haaras mingi tundmatu noormees tema eest lahti oleva jope taskust mobiiltelefoni №kia väärtusega 2000 krooni, võtmed väärtusega 400 krooni, rahakoti väärtusega 300 krooni, selles olnud sularaha 1000 krooni, dokumendid, sh pass kannatanu nimele, juhiluba, №rdea Panga 11 kaart, visiitkaardid, sõiduki registreerimistunnistus. №ormees põgenes Laagna tee suunas, varaline kahju tekitati 3700 krooni ulatuses. (t/l 221- 222) 22.02.2007 koostatud kannatanu AL ülekuulamisprotokollist nähtuvalt 11.11.2006 kella 22.30 ajal XXX maja juures tungiti talle kallale ja rööviti taskust dokumendid, mobiiltelefon №kia, milles oli Diili kaart, kolm korterivõtit, üks autovõti, rahakott ja selles olnud sularaha, pass tema nimele, juhiluba tema nimele, 2 №rdea Panga kaarti, visiitkaardid, auto registreerimistunnistuse koopiad. №ormehed põgenesid Laagna tee suunas. Tekitati varaline kahju 3700 krooni. (t/l 231-2XXX) 04.01.2007 koostatud kahtlustatava T.H ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli kahtlustatav 11.11.2006 kesklinnas ja pööras tähelepanu tugevasti purjus meesterahvale. Meesterahvas istus bussi nr 60, tema sisenes samuti bussi ja mõtles, et sõidab Priisleni, käib ema juurest läbi. Lõpppeatuses meesterahvas väljus ja siis mõtles mehelt midagi ära võtta. XXX maja juures võttis meesterahvas välja mobiiltelefoni ja ta astus ligi ning küsis telefoni helistamiseks. Teeskles nagu helistaks ja meesterahva tähelepanu oli mujal, misjärel võttis meesterahva taskust rahakoti ning pani jooksu Säästumarketi poole. Kaupluse taga avastas rahakotist pangakaardid, ID kaardi, 147 krooni. Raha võttis endale, ülejäänud asjad viskas minema. Rahakott oli väike ja selles ei olnud ei passi ega juhiluba ega auto dokumente.. Siis sõitis Lasnamäelt minema, pani telefoni oma kaardi ning tegi mõned kõned. 12.11.2006 müüs telefoni Balti Jaama turul 300 krooniga. (t/l 225-229) 04.01.2007 koostatud puhtsüdamlikust ülestunnistusest nähtuvalt tunnistas T.H , et 11.11.2006 võttis ta XXX maja juures 50-aastaselt meesterahvalt ära telefoni ja rahakoti. Pärast seda jooksis minema ja vaatas rahakoti sisu üle. Midagi väärtuslikku leidmata viskas rahakoti minema ja telefoni müüs järgmisel päeval juhuslikule möödujale. Telefonimudelit ei mäleta, võis olla №kia
3. (t/l 223-224) 03.12.2006 koostatud kannatanu AB ülekuulamisprotokollist nähtuvalt viibis kannatanu 03.12.2006 kella 17 ajal taksojuhina Kalevipoja ristmiku juures, täpsemalt XXX maja juures ning rääkis telefoniga. Viibis sõidukis XXX registreerimismärgiga XXX, milline sõiduk kuulub taksofirmale XXX . Mingisugune noormees istus tema autosse tema kõrvale ja küsis vene keeles, kas otsustasid mind petta. Seejuures pani noa talle vastu. Siis lisas veel, et tal pole kaotada midagi, lööb maha. Nõudis, et kannatanu kõik kulla ära võtaks. Selle peale võttis kannatanu maha kuldketi valgest kullast ristikesega 60 grammi kokku, maksumusega 30 000 krooni, kahekordse lukustusega kuldkäevõru 40 grammi maksumusega 12 000 krooni, klotsersõrmus 8 grammi maksumusega 5000 krooni, samuti andis ära musta värvi Armani rahakoti koos sularahaga summas 5000 krooni, mis oli nädala jooksul teenitud raha. №ormees väljus ja sisenes XXX, istus juhiistmele ja hakkas sõitma Kalevipoja põigi poole. (t/l 154-158) 12.12.2006 koostatud kannatanu AB ülekuulamisprotokollist nähtuvalt soovis kannatanu eelnevatele ütlustele lisada, et 08.12.2006 sõitis mööda Pärnu mnt linna poole ning märkas Klubi Marabu juures Pärnu mnt-lt Süda tänavale keeramas XXX registreerimismärgiga XXX ning sõidukis üksinda viibivas juhis tundis ära inimese, kes röövis temalt 03.12.2006 asjad, millega tekitati materiaalne kahju 67 000 krooni. Käevõru maksis 12 000 krooni, kaelakett 30 000 krooni, klotsersõrmus 5000 krooni, ristike 14 000 krooni, rahakott 1000 krooni, rahakotis oli 5000 krooni. (t/l 159-162) 05.01.2007 koostatud kannatanu AB ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas kannatanu, et kui 03.12.2006 kella 17 ajal Kalevipoja ja Vikerlase ristmikul taksofirmale XXX kuuluvas sõidukis XXX registreerimismärgiga XXX istus ja kui autosse tema kõrvale istus meesterahvas, arvas, et tegemist on kliendiga. Mees võttis kohe pükste alumisest küljetaskust välja liigendnoa ja pani selle kannatanule parema külje juurde vastu ribisid ning süüdistas teda petmises ja nõudis millegi eest raha. Ei saanud aru mida mees tahab, nägi teda esimest korda. Mees väitis, et on kinni istunud ja et tal ei ole midagi kaotada, lubas maha lüüa ja nõudis kulla äravõtmist. Kannatanul oli käe peal kuldkett, samas käes oli klotsersõrmus, kaelas oli kuldkett. Ei jäänud muud üle kui kuld ära anda. Mees nägi käigukastil ka Armani rahakotti ning võttis selle ära koos selles olnud 5000 krooniga. Siis 12 mees väljus ja istus XXX, mis oli lähedal, kuid kannatanu ei tea kas see oli seal juba enne või sõitis hiljem juurde. 08.12.2006 nägi sama autot ja meest Pärnu mnt-l ja kirjutas auto numbri üles. (t/l 186-190) 17.05.2007 koostatud tunnistaja GM ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tunneb tunnistaja AB umbes 15 aastat, õppisid ühes koolis ja elavad ühes majas. Ühel õhtul helistas talle AB ja ütles, et teda rööviti. Sõitis tema juurde Lasnamäel. AB töötas sel ajal XXX taksoga. Kohapeal seletas AB, et oli kliendi peale võtnud ja see võttis noaga ähvardades temalt ära kuldehted: sõrmus, kett. Varem on neid ehteid A näinud, need olid tõesti soliidsed ja ilusad asjad. A oli šokiseisundis. Pärast seda rääkis veel kaua sellest. (t/l 215217) 12.12.2006 koostatud fotode järgi äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt on AB fotol nr 1 kujutatud P.R ära tundnud isiku, kes 03.12.2006 istus tema autosse ja hõivas temalt asjad. (t/l 163-168) OÜ teatisest nähtuvalt võttis juht AB rendile XXX E OÜle kuuluva auto detsembris 2006, kuid nende firmas sellel perioodil ei töötanud. (t/l 214) 11.105.2007 esitatud teatisest nähtuvalt on sõiduauto XXX registreerimismärgiga XXXomanikuks RV. (t/l 219) 19.01.2007 koostatud kannatanu SK ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli kannatanu 06.01.2007 kella 22.30st kuni 00.20ni kasiinos Olympic aadressil . Tema juurde tuli tuttav Jevgeni, kellega läks Tuulemaa tänaval asuvasse ühiselamusse, siis tulid kasiinosse tagasi. Kasiino juures oli noorte seltskond ja Ženja jäi nende juurde, tema ise läks aga kasiinosse jooma. Kui välja tuli, palus Ženja osta talle šokolaadi. Minnes tema juurde tagasi lõi Ženja teda ootamatult rusikaga näkku, öeldes, et kannatanul saavad olema probleemid. Kukkus löögist maha ja kohe tulid teised viis noormeest tema juurde ja hakkasid jalgadega peksma. Senikaua kuni lebas maas, otsiti ta taskud läbi. Nagu hiljem aru sai, võeti temalt ära mobiiltelefon №kia 1110, pass ja ligikaudu 100 krooni. Siis jooksid kõik minema. Järgmisel päeval, so 07.01.2007 oli jälle kella 18.00 ajal kasiino juures ja ootas sõpra ning tema juurde tulid Ženja ja üks eelmisel päeval teda peksnud noormeestest ning nad hakkasid ennast eilse pärast õigustama ja vabandama. Läksid ühiselamu poole ja läks trepist üles et teistele juua tuua. Tulles trepist alla ütles Ženjaga koos olnud noormees, et ta teab, et kannatanul on arvuti ning tahtis seda vaadata. Kannatanu keeldus temaga tuppa minemast, mille peale see noormees lõi kannatanut mitu korda näkku ja kehasse ja sisenes tuppa. Kannatanu jäi koos Ženjaga alla. Mõne aja pärast läks üles ning nägi, et see noormees pakib kokku tema arvutit, monitori ja kõrvaklappe. №ormees ütles, et võtab kõik need asjad tagatiseks senikaua kuni kannatanu annab talle 5000 krooni. Küsimusele mille eest ta võlgu on lõi noormees uuesti kannatanut ja ütles, et oled võlgu, see tähendab, oled võlgu. Pärast seda käskis noormees temal kanda monitori ja teisi asju kandis Ženja. Kui jõudsid Tuulemaa tänavani, siis kästi tal ära minna. Nad lubasid kannatanuga ühendust võtta selleks, et ta saaks raha neile ära anda. Varalist kahju tekitati 7000 krooni. (t/l 2-4) 26.01.2007 koostatud kannatanu SK ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas kannatanu, et 06.01.2007 oli ta kasiinos asukohaga XXX ja tema juurde tuli tuttav Jevgeni, keda teadis kuu aega ja kellel on sõiduauto XXX , viies mudel. Mängisid natuke ja siis tahtis Jevgeni kuhugi minna narkootikume süstima. Läksid XXXühiselamu juurde, kuid neid ei lastud sinna sisse, sest teda oli sealt juba välja tõstetud. Läksid kasiinosse tagasi ja Jevgeni saatis teda tualetti süstlasse vett võtma. Seal oli veel üks narkomaan, kes võttis vett ja teine narkomaan lamas maas. Temalt küsiti narkootikumi, kuid ta ütles, et tal ei ole. Seejärel läks välja ja Ženja ootas teda kioski juures ning saatis teda šokolaadi ostma. Kioski järjekorras seisis maas lamanud noormees tema taga. Ženja küsis kes see noormees on, kuid kannatanu ütles, et ei tea, kuid inimest on vaja aidata. Kui šokolaadid olid käes, läks Ženjaga eemale ja Ženja juurde läks see noormees, kellega Ženja rääkis. Siis Ženja läks ära ja tuli tagasi ning küsis kannatanu käest mida ta rääkis sellele noormehele narkootikumidest. Kuulamata vastust lõi Ženja teda rusikaga näkku. Kannatanu jäi püsti, kuid siis haarasid Ženja ja see noormees tal jopest kinni ja tirisid kioski taha. Seal hakati 13 teda peksma ning peksjatega liitus noormees, kellega oli rääkinud tualettruumis. Jõudis anda oma telefoni tuttavale. Teda peksti jalgadega ning kuna oli näoga vastu asfalti, ei näinud täpselt kes teda peksid. Järgmisel päeval kohtas kasiino juures taas Ženjat ja tema järel tuli sama noormees, kellega oli vestelnud tualettruumis. Vestlesid, noormees pakkus talle suitsu ja ta läks XXX ühiselamu juurde. Valvur avas ukse ja nähes Ženjat ütles, et sel noormehel on probleemid politseiga. Ženja väitis, et ei ole. Teised jäid fuajeesse, tema ise läks üles teistele vett tooma. Nemad aga tulid järele ja ta jõudis toani nr XXX. Tõi neile vett, kuid miski neile ei meeldinud. Läksid õue ja see noormees ütles, et kannatanu on talle võlgu ning nõudis arvutit. Ütles, et tal ei ole arvutit, kuid noormees lõi teda mitu korda rusikaga näkku. Läksid tagasi ühiselamu juurde, kuid kannatanu ning Ženja jäid valvuri juurde, noormees aga jooksis tuppa nr XXX V juurde. V ei teadnud kes ukse taga on ning avas ukse. Kannatanu oli natuke aega valvuri juures, kuid siis jooksis tuppa ja nägi, et see noormees pakib arvutit kokku. Püüdis teda peatada, kuid noormees hakkas teda taas peksma. Ženja seisis kõrval, ei löönud teda, kuid otsis kappides. Kokkuvõtteks võeti ära arvuti ja kõrvaklapid. Nad käskisid tal kanda monitori kuni XXX ühiselamuni, noormees tassis kilekotti, milles olid juhtmed, klaviatuur ja teised arvuti osad. Teist kilekotti tassis Ženja. Väljas kohtusid teise noormehega, kes teda oli eelmisel õhtul peksnud ja see noormees, kes oli arvuti ära võtnud, andis oma koti sellele noormehele üle ning läks ise minema. XXX ühiselamu juures võttis see noormees temalt ka monitori. Kui kannatanu tagasi läks, tuli tema juurde uuesti see noormees, kes oli teda peksnud ja toast arvuti võtnud ning ütles, et annab kannatanule oma telefoninumbri. Monitori kandis toast kuni Tuulemaa ühiselamuni ise, sest kartis, et seda sunnitakse tegema v või et talle antakse uuesti peksa. Arvuti äravõtmisega tekitati varaline kahju 7000 krooni ja passi taastamine läheb 100 krooni. Hiljem nägi sama seltskonda veel korduvalt. 24.01.2007 kella 22 ajal nägi neid samu noormehi endise kino Rahu juures poes ja triibulise jopega noormees, kes võttis temalt monitori, nõudis raha. Lepiti kokku uus kokkusaamine 26.01.2007 kasiino juures. (t/l 24-29) 26.01.2007 koostatud tunnistaja VD ülekuulamisprotokollist nähtuvalt ärkas tunnistaja 07.01.2007 hommikul üles ja SK näitas talle silma all olevat sinikat ning ütles, et teda peksti eelneval õhtul. Õhtul läks Sergei sigarettide järele ning kui tagasi tuli, võttis tassi vett ning väljus. Nägi avatud ukse kaudu kahte noormeest. Mõne aja pärast koputas keegi uksele ja ta tegi toa ukse lahti. Nägi ukse taga ühte nendest noormeestest, kellele viis Sergei vett. №ormees ütles, et Sergeil on probleemid ja ta on raha võlgu. Kui noormees hakkas arvutit kokku panema, siis ta ei seganud teda, kuivõrd ei teadnud nende asju. Varsti astus tuppa Sergei ühe noormehega ja Sergei püüdis takistada asjade äravõtmist, kuid see noormees, kes esimesena oli sisenenud, peksis Sergeid näkku. Lõppes sellega, et arvuti pandi kokku ja Sergeil kästi kanda monitori ning nad läksid minema. Poole tunni pärast tuli Sergei tagasi, kuid asjast nad ei rääkinud. 15.01.2007 koputati uksele ja ukse taga oli kaks noormeest, kellest üks oli see, kes võttis Sergeilt ära peksmisega arvuti. №ormehed küsisid sisenemiseks luba ja ootasid Sergeid pool tundi. Pärast seda läks esimesena minema see, kes Sergeilt arvuti ära võttis, teine ootas veel natuke ja läks samuti ära. (t/l 42-44) 18.02.2007 koostatud tunnistaja VD ülekuulamisprotokollist nähtuvalt täiendas tunnistaja oma varasemaid ütlusi, et kui Sergei pärast arvuti äravõtmist koju tagasi tuli, siis ta rääkis, et see noormees, kes temalt arvuti võttis ja kes kandis valget salli ja pikka musta jopet ongi see sama, kes eelmisel päeval oli Sergeid peksnud ja ära võtnud mobiiltelefoni. See oli sama mees, kes tuli tunnistaja juurde koju koos teise noormehega ja varastas tema mobiiltelefoni. (t/l 132-1XXX) 26.01.2007 koostatud kannatanu VD ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli kannatanu 15.01.2007 kella 18 paiku kodus kui uksele koputati. Tegi ukse lahti ja nägi kahte 30 aastast meest. Ühte neist nägi nädal varem kui sama mees tuli tema juurde koju ühe noorema mehega ja siis tema juuresolekul lõi SK näkku ja võttis ära S kuuluva arvuti. Seekord ütlesid nad, et otsivad S . Nad olid kannatanu juures pool tundi. Üks neist, vähem tõmmu küsis kasutada kannatanu telefoni №kia 6610i. Püüdis teadet läbi lugeda. Seejärel 14 nad läksid ära ja kannatanu märkas mobiiltelefoni kadumist. Tõmmuma nahaga mees oli mustas mantlis. №ormehel, kes ei olnud nii tõmmu, nägi ka käes mobiiltelefoni, mis varem kuulus SK. See oli vanem №kia mudel rikutud ekraaniga. (t/l 6-9) 26.01.2007 koostatud tunnistaja AR ülekuulamisprotokollist nähtuvalt töötab tunnistaja XXX ühiselamus valvurina. Tunneb elanikke põhiliselt nägupidi, mõnda ka nimepidi. Korteris XXX elab kaks noormeest, üks pikkade juustega, teine lühikeste juustega. 07.01.2007 oli tööl, kellaaega ei mäleta, kuid oli pime ja tuli korteri XXX elanik, kes on pikkade juustega. Tuli koos mingi keskmist kasvu noormehega, läksid tuppa XXX, vestlesid. Mõne aja pärast, umbes 15-20 minuti pärast tulid nad teiselt korruselt alla ja korteri XXX elanik kandis arvutit, tema kaaslane ei kandnud midagi. Korteri XXX elanikku ei olnud pekstud, vestles oma kaaslasega rahulikult. Mingeid kahtlusi ei tekkinud. Kuna õues ei käinud, siis ei tea kas mõni kaaslane väljas ootas. (t/l 14-16) 25.01.2007 koostatud P.R-i kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtuvalt oli 25.01.2007 kell 23.00 P.R kinnipidamise hetkel seljas kollane jope, hallid püksid, sinised spordijalatsid. (t/l 10-13) 29.01.2007 koostatud G.O kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtuvalt oli 29.01.2007 kell 09.00 G.O kinnipidamise hetkel seljas must jope, sinised teksapüksid, mustad jalatsid. (t/l 56-59) 26.01.2007 koostatud isiku fotode järgi äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt tundis SK fotol nr 2 kujutatud G.O ära noormehe, kellega kohtus 06.01.2007 kasiino tualettruumis asukohaga XXX. Pärast seda peksis teda koos Ženja ja veel ühe võõra noormehega. 07.01.2007 võttis sama isik tema korterist XXX ära arvuti. Tal oli seljas musta värvi mantel ja pikk valge sall. Kaelal on tätoveering. (t/l 33-35) 26.01.2007 koostatud isiku fotode järgi äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt tundis SK fotol nr 2 kujutatud T.H ära isiku, kes peksis teda koos Ženja ja veel ühe noormehega kasiino juures aadressil XXX. Isikust jäi hästi meelde tema pilk. Seljas oli tal triibuliste varrukatega jope. (t/l 36-38) 26.01.2007 koostatud isiku fotode järgi äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt tundis SK fotol nr 2 kujutatud P.R ära isiku, keda teadis Ženjana ja keda tunneb umbes kuu aega alates sellest ajast kui elas ühiselamus XXX. (t/l 39-41) 26.01.2007 koostatud isiku fotode järgi äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt tundis VD fotol nr 2 kujutatud G.O ära isiku, kes kaks korda käis tema korteris. Esimene kord peksis isik SK ja võttis ära arvuti, teist korda tuli 15.01.2007 koos veel ühe noormehega. Istusid pool tundi ja varastasid ära telefoni. (t/l 45-47) 29.01.2007 koostatud läbiotsimise protokollist nähtuvalt otsiti läbi korter asukohaga XXX. Sektsioonkapist leiti juhiluba VV nimele, diivanvoodi pesusahtlist leiti kilekotike, milles Stockmanni kliendikaart, K-Rauta kliendikaart AS nimele, Säästukaart AS nimele, Kaubamaja-Selveri partnerkaart AS nimele. Riidekapist leiti määramata kodakondsusega SK nimele välja antud pass, mille vahel pandimaja leping SK nimele, sõiduauto XXX registreerimismärgiga XXX registreerimistunnistus, sõiduauto XXX registreerimismärgiga XXX registreerimistunnistus, Sampo Panga Maestro kaart ja Statoil Ekstra kuldkaart ES nimele, samuti kõnekaardid TeleYks, Tele2, Zen, samuti leiti korterist arvuti monitor, protsessor, klaviatuur, hiir. (t/l 49-55) 30.01.2007 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi automakki Blaupunkt, meeste musta värvi talvejopet, automaki JVC esipaneeli, VV nimele välja antud juhiluba, AS nimele välja antud: Stockmanni kliendikaarti, K-Rauta kliendikaarti, Säästukaarti, Haigekassakaarti, Partner kaarti, ID-kaarti, SKnimele välja antud kodakondsuseta isiku passi, pandimaja lepingut nr 77 SK nimele, sõiduauto XXX registreerimismärgiga XXX registreerimistunnistust, sõiduauto XXX registreerimismärgiga XXX registreerimistunnistust, ES nimele välja antud: Sampo pangakaarti ja Statoil Extra kuldkaarti, kõnekaarte: Tele2, ZEN, TeleYks, CD plaati salvestusega 06.01.2007 sündmusest. (t/l 66-71) 30.01.2007 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi arvuti monitori, arvutiplokki, arvutihiirt, klaviatuuri. (t/l 122-126) 15 K-Arvutisalongi arve nr XXX helikaardi Trust 714DX 7.1 Sound Expert SPDIF in+out ostmise kohta hinnaga 636 krooni. (t/l 30) OÜ A arve nr XXX arvuti Sempron 2400+ ostmise kohta hinnaga 3975 krooni. (t/l 31) OÜ D arve nr XXX kõrvaklappide ostmise kohta hinnaga 1995 krooni. (t/l 32) 20.01.2007 koostatud kannatanu AS ülekuulamisprotokollist nähtuvalt 20.01.2007 öösel kella 01 paiku XXX maja juures ründasid teda kaks tundmatut meesterahvast. Nad lõid kannatanut vastu pead ja löögist kaotas ta teadvuse. Toibus alles Mustamäe Haiglas ning tal olid lõhki löödud nägu ja otsaesine. Ei oska öelda mis kaduma läks, sest tema asjad on vastuvõtuosakonnas. Koju minnes oli pisut joonud, oli pime ning seetõttu ei oska ründajaid kirjeldada. Neid oli kaks ja umbes 25-aastased. (t/l l07-109) 01.02.2007 koostatud kannatanu AS ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tuli kannatanu ööl vastu 20.01.2007 endise kino Rahu poolt koju. Liikus mööda Sõle tänavat ja kapuuts oli peas. Möödus Madala bussipeatusest ja jõudis ülekäiguraja juurde kui kohtus kahe noormehega, kes välimuse järgi olid narkomaanid. Üks oli prillidega ja hakkas kuhugi helistama ning seejärel kaotas teadvuse. Kui haiglast hakati välja kirjutama, avastas, et temalt oli varastatud jope, mis maksis 2000 krooni. Jopel on palju taskuid, ka varrukal. Taskus olid kahed korteri võtmed, ühe kimbu küljes merevaigust ripats maksumusega 100 krooni. Lukkude vahetamise eest maksis 350 krooni. Teises taskus oli rahakott Tatšini maksumusega 150 krooni, rahakotis kaks Hansapanga kaarti, iga taastamine maksab 30 krooni, paroolikaart, ID-kaart kannatanu nimele, taastamine maksab 250 krooni, Kaubamaja partnerkaart 50 krooni, Säästukaart 50 krooni, Stockmanni kuldkaart, ABC Ehituse kliendikaart 25 krooni, K-Rauta kliendikaart 25 krooni, taksofoni kõnekaart jäägiga 15 krooni, Aleksander Nevski katedraali isa Leonidi visiitkaart, kolm hiina suveniirmünti, taskus veel paber kolme konto numbriga. Peale selle kadus mobiiltelefon №kia 6100 väärtusega 500 krooni. Kaelast võeti ära ka kullast rist, mille ühel pool on kujutatud Kristuse ristilöömine ja teisel pool neitsi Maarja kujutis. Küljel slaavikeelne kiri. Rist oli kautšuknööri otsas. Risti maksumus 3000 krooni, kautšuknööri maksumus 500 krooni. Kokku tekitati varaline kahju 7075 krooni. (t/l 112-117) 05.02.2007 koostatud tunnistaja AKülekuulamisprotokollist nähtuvalt 2007 aasta alguses läks T.H juurde koju Lõime tänaval et võtta oma dokumendid. Istusid seal natuke ja läksid seejärel bussipeatuse vastas olevasse kasiinosse. Olid kasiinos vähemalt kolm tundi ja väljudes sealt läksid bussipeatusesse. T.H istus, tema ise seisis. Nende juurde tuli purjus meesterahvas ning lõi T.H vastu külge. Vihastas selle peale ning võttis mehel jopest kinni ning tõukas vastu kioskit. Mees lõi end vastu kioskit ära. Mees püüdis teda lüüa, tema püüdis meest lüüa, kuid kumbki ei tabanud. Jätkates sõnavahetust liikusid kolmekesi edasi Sõle tänava suunas. Kui olid ristmiku ületanud, jäid kõnniteele seisma ja seal lõi T.H meesterahvast rusikaga vastu lõuga. Mees kukkus saadud löögist ja hakkas kähisema. Tunnistaja püüdis meest tõsta ja istuma panna, T.H võttis jope ülaosast kinni ja tõmbas, mille tagajärjel mees libises jopest välja. T.H jooksis jopega minema. Jooksis T.H-le järele. Läksid T.H juurde koju, istus seal natuke aega ja läks minema. Jope jäi T.H korterisse ja kas seal taskutes oli midagi või mitte, seda ei tea. (t/l 135-137) 29.01.2007 koostatud läbiotsimise protokollist nähtuvalt otsiti läbi korter asukohaga XXX. Sektsioonkapist leiti juhiluba VV nimele, diivanvoodi pesusahtlist leiti kilekotike, milles Stockmanni kliendikaart, K-Rauta kliendikaart AS nimele, Säästukaart AS nimele, Kaubamaja-Selveri partnerkaart AS nimele. Riidekapist leiti määramata kodakondsusega SKnimele välja antud pass, mille vahel pandimaja leping SK nimele, sõiduauto xxx registreerimismärgiga XXX registreerimistunnistus, sõiduauto XXX registreerimismärgiga XXX registreerimistunnistus, Sampo Panga Maestro kaart ja Statoil Ekstra kuldkaart ES nimele, samuti kõnekaardid TeleYks, Tele2, Zen, samuti leiti korterist arvuti monitor, protsessor, klaviatuur, hiir. (t/l 49-55) 30.01.2007 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi automakki Blaupunkt, meeste musta värvi talvejopet, automaki JVC esipaneeli, VV nimele välja 16 antud juhiluba, AS nimele välja antud: Stockmanni kliendikaarti, K-Rauta kliendikaarti, Säästukaarti, Haigekassakaarti, Partner kaarti, ID-kaarti, SK nimele välja antud kodakondsuseta isiku passi, pandimaja lepingut nr 77 SK nimele, sõiduauto XXX registreerimismärgiga XXX registreerimistunnistust, sõiduauto XXX registreerimismärgiga XXX registreerimistunnistust, ES nimele välja antud: Sampo pangakaarti ja Statoil Extra kuldkaarti, kõnekaarte: Tele2, ZEN, TeleYks, CD plaati salvestusega 06.01.2007 sündmusest. (t/l 66-71) 29.01.2007 koostatud G.O kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtuvalt oli 29.01.2007 kell 09.00 G.O kinnipidamise hetkel seljas must jope, sinised teksapüksid, mustad jalatsid. (t/l 56-59) 13.03.2007 koostatud esemete äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt esitati AS äratundmiseks musta värvi talvejoped, milliste hulgast tundis AS ära oma jope firma Tiger Forse ja tasku kohal oleva sisselõike järgi. (t/l 118-120) Koopia 21.03.2007 koostatud läbiotsimise protokollist, millest nähtuvalt toimetati kriminaalasja nr 06230100596 raames läbiotsimine APelukohas XXX ja läbiotsimise käigus võeti leiti ja võeti ära elutoast sektsiooni pealt karp, milles minigrip kilekott pruuni värvi tahke ainega, TV alt kapis olevast seifist kollasest metallist kapsel, milles minigrip kilekott valge pulbrilise ainega, samuti tühjad minigrip kilekotid, must sametist karp kahe kollasest metallist sõrmusega, sinine karp minigrip kilekotiga, milles kollasest metallist kaelakett kollasest metallist ristiga, minigrip kilekott kollasest metallist käeketiga kolme kollasest metallist ristiga, minigrip kilekott kollasest metallist kaelaketiga ühes kollasest metallist ristiga, minigrip kilekott kollasest metallist kaelaketiga kollasest metallist Amburi tähtkujuga kuloniga, minigrip kilekott kollasest metallist kaelaketiga, minigrip kilekott kolme kollasest metallist katkise kaelaketi, ripatsi, hambakrooniga, minigrip kilekott kolme kollasest metallist kulonoga, minigrip kilekott kahe kollasest metallist sõrmusega, minigrip kilekott kollasest metallist risti ja musta paelaga, minigrip kilekott elevandi ja linnu kujuliste hõbedast värvi kulonitega, karbis lahtiselt kollasest metallist kett kuloni ja rõngaga kirjaga Versece, hõbedast värvi metallist kaelakett sama värvi kuloni ja kihvaga, hõbedast värvi metallist jäärakujuline kulon, karp, milles hõbedasest metallist rist ja kaks kivi, hõbedast värvi metallist kulon, lillaka kiviga, nahataolisest materjalist lukuga suletav kott 13 hõbedast värvi metallist katkise ketiga, 3 hõbedast värvi metallist ketti, 10 hõbedast värvi metallist sõrmust, 4 hõbedast värvi metallist kõrvarõngast, 30 hõbedast värvi metallist väikest detaili, akna ja sektsiooni vahel olevast karbist seifist märkmepaber kirjetega, käekell DjaC, käekell Tissot, karp 2 kõnekaardiga, kaaluviht, hõbedast värvi metallist klambri vahel sularaha 15 x 500 krooni, elutoa voodist sim-kaart ZEN, elutoast sektsiooni riiulilt käekell Pulsar, kollasest metallist käekett ja sõrmus, 2 mobiiltelefoni №kia, Hansapanga teleteenuse leping, üürileping, sünnitunnistus AB nimele, TV kõrvalt vöökotist padrun, esikust metallist toru aine jälgedega, dokumendid A.B nimele ja FIE M.Z kviitung/arve täitmata plangid, süstal tundmatu vedelikuga, sülearvuti Desknote, kaks maali. (t/l 307-309) 05.04.2007 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi kollasest metallist risti, mille ühel küljel on kujutatud Kristuse ristilöömine ja teisel küljel neitsi Maarja kujutis sülesoleva lapsega. Risti küljes mustast nahast nöör. (t/l 313-318) 20.01.2007 koostatud SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla teatisest nähtuvalt diagnoositi AS pea ja näopiirkonna põrutus, pindmised põrutushaavad otsmikul, traumaatiline ämblikvõrkkelmealune verevalum. (t/l 111) 31.01.2007 koostatud tunnistaja AS ülekuulamisprotokollist nähtuvalt helistas talle 31.01.2007 kella 16.00 ajal HK, kes on AS B osanik ja teatas, et politsei on tabanud AS B territooriumilt kaks isikut, kes olid varastanud naelu ja metalltorusid. Sai AS B juhilt IS korralduse Motodepoo maja juurest haljasalalt ära tuua viis ämbrit naelu ja 10 metalltoru. Paigutas asjad territooriumile garaaži. Need asjad oli varastatud abihoonest ning sinna oli sisse tungitud akna lõhkumise teel. Abihoone uksed ja ukselukud olid terved. Esialgne kahjusumma on 4000-5000 krooni. (t/l 75-78) 17 14.03.2007 koostatud tunnistaja DS ülekuulamisprotokollist nähtuvalt kohtus tunnistaja 2007 aasta jaanuari lõpus juhuslikult oma tuttava T.H-ga . Alguses sõitsid T.H asju ajama, siis läksid Balti Jaama kõrval asuvale turule. Seal tuli ligi võõras mees ja küsis, kas nad ei taha kumbki teenida 200 krooni. Palus, et aitaks temale mingeid asju autosse tassida. Nõustusid. Hoone asus turu lähedal territooriumil, mis oli hooldamata ja nägi välja nagu hoone, millist ei kasutata. Hakkasid hoonest välja vedama ämbreid ja kaste naeltega ning mingisuguseid torusid. Nad ei laadinud midagi autosse, vaid viisid kokkulepitud kohta ning panid maha. Politseinikud pidasid neid kinni ja siis sai aru, et on toime pannud varguse. (t/l 85-87) 21.03.2007 koostatud avaldusest nähtuvalt avaldas Bastion AS juhatuse esindaja IS, et AS B aadressiga XXX hindab vargusega tekitatud kahjuks 5000 krooni. (t/l 79) 31.01.2007 koostatud vanemkonstaabli Roman Zagorskini ettekandest nähtuvalt sai vanemkonstaabel 31.01.2007 kell 15.00 väljakutse XXX, kus tassitakse mingeid asju. Jõudes kohale pidasid kinni kaks meesterahvast, kellest üks oli T.H, kes oli tagaotsitav ja Dmitri Spiridenko, kes tassisid kahte kasti naeltega. Üle tänava oli pandud kokku juba umbes 10 toru ja viis ämbrit naelu. Kontrollides hoonet avastas, et sisse oli murtud akna kaudu. Trellid olid maha võetud ja klaas purustatud. Hoone kuulub ASle B ja kohale tuli juhatuse liige HK. (t/l 80) 12.03.2007 koostatud tunnistaja MNe ülekuulamisprotokollist nähtuvalt varastas tunnistaja 25.01.2007 Koplis ühe maja juurde pargitud sõiduautost automagnetoola Blaupunkt. Sõiduk oli kirsipunane XXX väikebuss. Automagnetofoni tõi korterisse T.H juurde. Ei rääkinud midagi selle kohta, kust selle sai. G.O tahtis seda magnetoolat endale ja ta ei olnud vastu ning jättis temale. (t/l 150-152) Koopia Harju Maakohtu 25.05.2007 otsusest MNe süüdistunnistamises

§ 199lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja karistamises vangistusega 2 aastat ja 6 kuud.

Otsuse kohaselt süüdistati M.N muuhulgas ka selles, M.N 25.01.2007 kella 02.50 ajal tungis ukseklaasi lõhkumise teel Randla 8 maja juurde pargitud sõiduautosse XXX registreerimismärgiga XXX ja varastas automaki Blaupunkt, tekitades varalise kahju 6800 krooni ulatuses. (t/l 140-143) 30.01.2007 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi automakki Blaupunkt, meeste musta värvi talvejopet, automaki JVC esipaneeli, VV nimele välja antud juhiluba, AS nimele välja antud: Stockmanni kliendikaarti, K-Rauta kliendikaarti, Säästukaarti, Haigekassakaarti, Partner kaarti, ID-kaarti, SK nimele välja antud kodakondsuseta isiku passi, pandimaja lepingut nr 77 SK nimele, sõiduauto XXX registreerimismärgiga XXX registreerimistunnistust, sõiduauto Ford Escort registreerimismärgiga XXX registreerimistunnistust, ES nimele välja antud: Sampo pangakaarti ja Statoil Extra kuldkaarti, kõnekaarte: Tele2, ZEN, TeleYks, CD plaati salvestusega 06.01.2007 sündmusest. (t/l 66-71) 29.01.2007 koostatud G.O kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtuvalt oli 29.01.2007 kell 09.00 G.O kinnipidamise hetkel seljas must jope, sinised teksapüksid, mustad jalatsid. (t/l 56-59) 13.03.2007 koostatud esemete äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt esitati AS äratundmiseks musta värvi talvejoped, milliste hulgast tundis AS ära oma jope firma Tiger Forse ja tasku kohal oleva sisselõike järgi. (t/l 118-120) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava T.H süüd tunnistavad ütlused, süüdistatava G.O süüd tunnistavad ütlused, süüdistatava P.R-i osaliselt süüd tunnistavad ütlused, kannatanu AS ütlused, kontrollinud kriminaaltoimikus leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kannatanu SK ütlusi, SKsõlmitud Tele2 mobiiltelefoni järelemaksulepingut, kannatanu DK ütlusi, kahtlustatava T.H süüd tunnistavaid ütlusi, SK suulise kuriteoteate protokolli, asitõendi, so mobiiltelefoni Ericssoni, kilekoti, T.H nimele välja antud kaartide vaatlusprotokolli, kahtlustatava T.H ülekuulamisprotokolli, kannatanu IK ülekuulamisprotokolle, tunnistaja GK ülekuulamisprotokolli, IK suulise kuriteoteate 18 protokolli, T.H puhtsüdamlikku ülestunnistust, kannatanu ALülekuulamisprotokolle, kahtlustatava T.H ülekuulamisprotokolli, T.H puhtsüdamlikku ülestunnistust, kannatanu AB ülekuulamisprotokolle, tunnistaja GM ülekuulamisprotokolli, AB isiku fotode järgi äratundmiseks esitamise protokolli, OÜ XXX Eliit teatist, Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse teatist sõiduki XXX registreerimismärgiga XXX omaniku kohta, kannatanu SK ülekuulamisprotokolle, tunnistaja ja kannatanu VD ülekuulamisprotokolle, tunnistaja AR ülekuulamisprotokolli, kahtlustatava P.R-i kahtlustatavana kinnipidamise protokolli, kahtlustatava G.O kahtlustatavana kinnipidamise protokolli, SK isiku fotode järgi äratundmiseks esitamise protokolle, VD isiku fotode järgi äratundmiseks esitamise protokolli, XXX asunud korteri läbiotsimisprotokolli, XXX korteri läbiotsimisel leitud ja äravõetud asitõendite vaatlusprotokolle, K-Arvutisalongi arvet, OÜ A arvet, OÜ D arvet, kannatanu AS ülekuulamisprotokolle, tunnistaja AK ülekuulamisprotokolli, AS jope äratundmiseks esitamise protokolli, AP elukoha läbiotsimisprotokolli, AP elukoha läbiotsimisel leitud ja äravõetud kuldristi ja selle küljes olnud nööri vaatlusprotokolli, SA PERH teatist AS diagnoositud tervisekahjustuste kohta, tunnistaja AS ülekuulamisprotokolli, tunnistaja DS ülekuulamisprotokolli, AS B juhatuse liikme teatist tekitatud varalise kahju suuruse kohta, vanemkonstaabli Roman Zagorskini ettekannet, tunnistaja MNe ülekuulamisprotokolli, koopiat Harju Maakohtu 25.05.2007 otsust MNe süüditunnistamises ja karistamises

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi, asitõendi automagnetoola Blaupunkt vaatlusprotokolli, kahtlustatava G.O kinnipidamise protokolli, asub seisukohale, et süüdistatavate T.H , G.O ja P.R-i süü neile inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava T.H käitumine kvalifitseeritud DK, IK ja VD vara suhtes toimepandud süütegudes

§ 201lg 2 p 1, 4 ettenähtud kuritegudena.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt küsis süüdistatav kõigil juhtudel kannatanutelt mobiiltelefoni selle kasutamise eesmärgil ning saanud kannatanu mobiiltelefoni enda kätte, kasutas seda ning jättis kannatanule tagastamata, pöörates saadud vallasasja enda kasuks. Kahel korral võttis ta mobiiltelefoni endale, V.D saadud telefoni aga andis temaga kaasasolnud G.O-le . Süüdistatav on end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi tunnistanud. Kohus, kuulanud ära süüdistatava süüd tunnistavad ütlused, tutvunud kriminaalasjas üle kuulatud kannatanute ülekuulamisprotokollidega, samuti asitõendite vaatlusprotokollidega, asub seisukohale, et T.H süü temale inkrimineeritud kuritegudes on tõendamist leidnud. Samas asub kohus seisukohale, et inkrimineeritud süütegude karistusõiguslik hinnang ei ole põhjendatud

§ 201lg 2 p 4 osas.

Kohus asub seisukohale, et V.D mobiiltelefoni kasutada saamisel sai T.H asja üle valduse ning hilisem telefoni üleandmine G.O-le ei anna alust kvalifitseerida seda käitumist tegutsemisena isikute grupis koos G.O-ga, kuivõrd vahetu süüteo täideviija oli T.H, kes oma valdusesse saanud telefoni endale jättis. Ühte telefoni ei oleks saanud grupis oma valdusesse saada. Telefoni hilisem üleandmine G.O-le näitas seda, et T.H oli telefoni enda kasuks pööranud ning seda näitas ta G.O-le telefoni üleandmisega, st ta tegi telefoniga mida tahtis. Kuivõrd G.O oli telefoni valduse ülemineku juures, siis oli teo täideviijaks T.H, kes teostas

§ 201

ettenähtud teo, G.O aga, saades telefoni ja teades selle valdusesse saamise asjaolusid, saab vastutada

§ 202

ettenähtud teo eest, mitte

§ 201lg 2 ettenähtud teo kaastäideviijana.

Seetõttu leiab kohus, et T.H tuleb

§ 201

lg 2 p 4 ettenähtud teo toimepanemises õigeks mõista tema käitumises kuriteokoosseisu puudumise tõttu ning T.H kuulub süüditunnistamisele

§ 201

lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises, so valduses oleva vallasasja ebaseadusliku enda kasuks pööramises isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja omastamise. T.H on kohtu alla antud ka

§ 199lg 2 p 4, 5, 7, 8 ettenähtud kuritegude toimepanemises.

T.H on end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi tunnistanud. Kohus, kuulanud ära süüdistatava süüd tunnistavad ütlused, samuti 19 kontrollinud kannatanu AL ütlusi kohtueelsel menetlusel, XXX hoone vaatlusprotokolli, asitõendite vaatlusprotokolli, tunnistajate AS ja DS ülekuulamisprotokolle, AS B juhatuse liikme ISi teatist varalise kahju kohta ning vanemkonstaabli Roman Zagorskini ettekannet, asub seisukohale, et süüdistatavale inkrimineeritud tegude toimepanemine on tõendamist leidnud. Kuivõrd AL vara hõivamine oli toime pandud avalikult ning A.L võeti tänaval ära temale kuulunud vallasasjad ning T.H oli isikuks, kes on varem toime pannud varguse, siis on T.H käitumises

§ 199lg 2 p 4, 5 ettenähtud kuriteo tunnused.

Kuivõrd aga AS B hoonest vallasasjade äravõtmine oli toime pandud koos teise isikuga, kes ei ole käesolevas kriminaalasjas kohtu alla antud ning hoonesse tungiti sisse akna kaudu, milline lõhuti, leiab kohus, et AS B vara hõivamine on kvalifitseeritav

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 ettenähtud kuriteona, kuivõrd AS B hoonest vallasasjade hõivamise hetkel oli T.H isikuks, kes on varem toime pannud varguse ning milline tegu oli toimepandud grupis ja sissetungimisega. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud

§ 199lg 2 p 4, 5, 7, 8 ettenähtud kuritegudena.

T.H on kohtu alla antud

§ 121

ettenähtud kuriteo toimepanemises selles, et tema XXX asuva kasiino ees pärast seda kui P.R oli löönud SK rusikaga näkku, tiris koos P.R-iga S.K kioski taha ja lükkas S.K pikali, misjärel peksis lamavat S.K jalgadega kehasse ja pähe. Kohus, kuulanud ära süüdistatava süüd tunnistavad ütlused, kontrollinud kannatanu S.K ütlusi, fotode järgi äratundmiseks esitamise protokolle, tunnistaja VD ülekuulamisprotokolli, samuti süüdistatavate G.O ja P.R-i ütlusi, asub seisukohale, et T.H käitumine on õigesti kvalifitseeritud teise inimese peksmisena ja tervisekahjustuse tekitamisena, so

§ 121ettenähtud kuriteona.

T.H on kohtu alla antud

§ 214

lg 2 p 1, 4 ettenähtud kuriteo toimepanemises, mis seisnes SK varalise kasu üleandmise nõudmises kui kasutati vägivalda, grupi poolt ja isikuna kes on varem toime pannud varguse ja röövimise. Kohus, kuulanud ära süüdistatava süüd tunnistavad ütlused, kontrollinud kriminaalasjas kannatanuna üle kuulatud SK ülekuulamisprotokolle, süüdistatavate G.O ja P.R-i kohtuistungil antud ütlusi ja kohtueelsel menetlusel antud ütlusi, tunnistaja VD ülekuulamisprotokolle, tunnistaja AR ülekuulamisprotokolli, isikute fotode järgi äratundmiseks esitamise protokolle, XXX eluruumi läbiotsimisprotokolli, asitõendite vaatlusprotokolle, arveid vallasasjade maksumuse kohta, asub seisukohale, et kogutud tõenditega on T.H süü temale inkrimineeritud väljapressimises tõendamist leidnud. Kriminaalasja materjalide kohaselt võttis T.H pärast seda, kui SK suhtes oli G.O kasutanud vägivalda ja sundinud SK temalt hõivatud vallasasju kandma ning P.R oli kannatanu eluruumi läbi otsinud, võttis õues SK SK vallasasjad ning nädal hiljem läks SK juurde üleandmata jäetud raha nõudma ning veel hiljem pidas koos G.O-ga uuesti SK kinni, nõudes taas raha üleandmist. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tuvastatud, et süüdistatavatel puudus alus nõuda SK raha ning võtta ära tema arvutitehnikat ning raha saamiseks kasutatud vägivald ja vallasasjade äravõtmine, tagamaks SK poolt raha üleandmist tulevikus on hinnatav varalise kasu üleandmise nõudmisena. Kuivõrd G.O kasutas SK suhtes vägivalda ja selle kasutamist ära kasutades jätkas T.H varalise kasu üleandmise nõudmist, olles pärast vägivalla kasutamist võtnud enda kätte ka SK vallasasjad, pani T.H toime varalise kasu üleandmise nõudmise kui kasutati vägivalda, grupi poolt ja isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise. Kuigi T.H ise vägivalda ei tarvitanud, kiitis ta selle tarvitamise heaks ja jätkas koos G.O-ga varalise kasu üleandmise nõudmist. Seetõttu leiab kohus, et T.H käitumine on õigesti kvalifitseeritud

§ 214lg 2 p 1, 4 ettenähtud kuriteona.

T.H on kohtu alla antud

§ 200lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemises.

Kohus, kuulanud ära T.H süüd tunnistavad ütlused, kannatanu AS ütlused, kontrollinud kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana üle kuulatud T.H ütlusi, kannatanu AS ütlusi, tunnistaja AK ütlusi, XXX eluruumi läbiotsimisprotokolli, asitõendite 20 vaatlusprotokolli, G.O kinnipidamise protokolli ja selles kirjeldatud G.O riietust, esemete äratundmiseks esitamise protokolli, AP elukoha läbiotsimise protokolli ja asitõendi – kuldristi vaatlusprotokolli, SA PERH teatisest nähtuvaid AS diagnoositud tervisekahjustusi, asub seisukohale, et T.H süü temale inkrimineeritud varavastase kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. T.H on varem karistatud röövimise toimepanemise eest ning uue teo toimepanemise ajaks ei olnud karistus kustunud. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt kasutas T.H kannatanu A.S suhtes vägivalda, mis oli kannatanult vallasasjade äravõtmise ja kannatanu vastupanu murdmise vahendiks. Arvestades tekitatud tervisekahjustust ja kannatanu selgitusi ning tunnistaja A.K ütlusi, asub kohus seisukohale, et T.H käitumine on õigesti kvalifitseeritud

§ 200

lg 2 p 4 ettenähtud kuriteona, so võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud vägivallaga ja isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise. G.O on kohtu alla antud

§ 201

lg 2 p 1, 4 ettenähtud kuriteo toimepanemises selles, et grupis koos T.H-ga pööras enda kasuks T.H-lt saadud mobiiltelefoni, millise oli tema juuresolekul T.H saanud oma valdusesse VD . Kohus asub seisukohale, et süüdistusaktis esitatud süüdistuse sisu ja formuleering välistavad süüdistatava süüditunnistamise temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises, kuivõrd süüdistuse kohaselt viibis G.O V.D toas ja nägi, kuidas T.H sai V.D mobiiltelefoni, mille hiljem sai T.H-lt endale. Seega ei saanud G.O tegutseda

§ 201

ettenähtud kuriteo kaastäideviijana, kuivõrd mobiiltelefoni üleandmine ei toimunud V.D juuresolekul ning V.D märkas mobiiltelefoni kadumist hiljem. Seega teadis G.O seda, et T.H pööras valdusesse saadud telefoni oma kasuks ning andis hiljem üle G.O-le. G.O ei saanud ka mobiiltelefoni oma valdusesse VDilt, vaid T.H-lt , kes oli telefoni juba enda valdusesse saanud ja enda kasuks pööranud, mida näitas selle edasiandmine e kinkimine G.O-le ja VDile tagastamata jätmine. Seetõttu leiab kohus, et G.O käitumises on kuriteo toimepanemisena saadud vara omandamise koosseis, so

§

§ 202

lg 1 ettenähtud kuriteo koosseis, mistõttu tuleb G.O

§ 201

lg 2 p 1, 4 ettenähtud kuriteo toimepanemises tema käitumises kuriteokoosseisu puudumise tõttu õigeks mõista ja süüdi tunnistada

§ 202lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises.

G.O on kohtu alla antud

§ 214lg 2 p 1, 4 ettenähtud kuriteo toimepanemises.

Kriminaaltoimiku materjalidest, sealhulgas süüdistatavate ütlustest, kannatanu SK ja tunnistaja VD ütlustest nähtuvalt kasutati SK suhtes vägivalda ning nõuti 5000 krooni üleandmist, kusjuures otsiti koos P.R-iga läbi S.K ja V.D eluruum ning võeti ära S.K kuulunud arvutitehnika, tagamaks S.K nõutud rahasumma kättesaamist, ähvardades teda samaaegselt vägivalla kasutamise jätkamisega. Pärast arvutitehnika äravõtmist käis G.O koos T.H-ga S.K otsimas ning hiljem pidas koos T.H-ga S.K kinni ja nõudis jätkuvalt raha üleandmist. Arvestades taolisi asjaolusid leiab kohus, et G.O tegutses kuriteo vahetu täideviijana, esitades varalise kasu üleandmise nõudmisi, võttes selle täitmise tagamiseks kannatanu vallasasju ning kasutades kannatanu suhtes füüsilist vägivalda ning esitades jätkuvaid nõudmisi varalise kasu üleandmiseks. Inkrimineeritava teo pani G.O toime aga isikuna, kes on varem toime pannud nii röövimise kui ka varguse. Seetõttu leiab kohus, et kohtueelsel menetlusel on süüdistatava G.O käitumine õigesti kvalifitseeritud

§ 214lg 2 p 1, 4 ettenähtud kuriteona.

G.O on kohtu alla antud ka

§ 202

lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises selles, et tema omandas T.H-lt AS röövitud jope, mida kandis kuni kinnipidamiseni ning MN viimase poolt sõidukist varastatud automagnetoola Blaupunkt. Kohus, kuulanud ära süüdistatava ütlused, kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke materjale, sealhulgas kohtuotsust MNe süüditunnistamises, G.O elukoha läbiotsimisprotokolli, asitõendite vaatlusprotokolle, kannatanu A.S ülekuulamisprotokolle, A.S esemete äratundmiseks esitamise protokolli, G.O kahtlustatavana kinnipidamise protokolli, millest nähtuvalt 21 kandis G.O A.S kuulunud jopet, asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü on tõendamist leidnud. T.H-lt jopet vastu võttes sai G.O aru, et jope, mille taskutes on dokumendid nii temale kui T.H-le võõra isiku nimele ja muud esemed, on saadud kuritegelikul teel ning magnetoolat vastu võttes M.N , keda süüdistatav teadis kui narkosõltlast, kelle sissetulekud tulenesid vaid varavastaste kuritegude toimepanemisest ja kellel puudus nii sõiduk kui ka rahalised vahendid automagnetoola ostmiseks ja kes selle lihtsalt ära andis, sai ka aru, et see magnetoola on saadud kuritegelikul teel. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud

§ 202lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemisena.

Samas, arvestades asjaolu, et kohus asus seisukohale, et T.H-lt V.D kuulunud mobiiltelefoni omastades pani G.O toime

§ 202

lg 1 ettenähtud kuriteo, kuulub ka nimetatud kuritegu samaliigiliste kuritegude kogumis lõppkokkuvõttes kvalifitseerimisele

§ 202

lg 2 p 2 ettenähtud kuriteona ning G.O kuulub süüditunnistamisele kolmes

§ 202

ettenähtud kuriteo toimepanemises, so kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamises ja hoidmises, mis on toime pandud vähemalt teist korda. P.R on kohtu alla antud

§ 200

lg 2 p 4, 8 ettenähtud kuriteo toimepanemises selles, et tema varem röövimise toime pannud isikuna võttis AB psüühilise vägivallaga võõraid vallasasju nende vallasasjade ebaseadusliku omastamise eesmärgil. P.R tunnistas end süüdi osaliselt, väites, et ta ei kasutanud nuga ning võttis A.B vaid sõrmuse. Kohus, kuulanud ära süüdistatava süüd osaliselt tunnistavad ütlused, kontrollinud kriminaaltoimiku kirjalikke materjale, sealhulgas kannatanu AB korduvaid ja ühesuguseid ütlusi temalt asjade hõivamise asjaolude kohta, P.R-i fotode järgi äratundmise protokolli, tunnistaja GM ülekuulamisprotokolli, ARKI teatist sõiduauto XXX registreerimismärgiga XXX omaniku kohta ning OÜ XXX E teatist, asub seisukohale, et usaldusväärsemaks tuleb hinnata kannatanu AB ütlusi, kuivõrd kannatanu enne süüdistatavale inkrimineeritava teo toimepanemist süüdistatavat ei tundnud, mistõttu ei saa ka olla põhjust valeütluste andmiseks. Peale selle ei nähtu ka muid asjaolusid, mis võiks tekitada kannatanul soovi anda teadvalt valeütlusi süüdistatava vastu või temalt hõivatud esemete koguse, üksikasjade või maksumuse osas. Kannatanu märkas süüdistatavat mõned päevad hiljem pärast kuriteo toimepanemist ning tundis ta ära ning süüdistatava kasutatud sõiduki andmete järgi tehti kindlaks ka süüdistatav, kelle ta fotodelt ära tundis. Seega puudub igasugune alus kannatanu ütluste tõepärasuses kahtlemiseks, eriti veel olukorras, kus kannatanut on korduvalt hoiatatud teadvalt valeütluste andmise eest. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud täies süüdistuse mahus. Kannatanu ütlustest nähtuvalt ähvardas süüdistatav kasutada nuga, mille süüdistatav surus kannatanu keha vastu ning kohus leiab, et kasutatud psüühiline vägivald ja seejuures kasutatud relvana kasutatav nuga olid vahenditeks, mis murdsid kannatanu vastupanu ja lõid aluse asja üleminekuks. Kohus ei pea võimalikuks, et kannatanu oleks temale kuulunud väärismetallist ehteid ja raha niisama loovutanud ning kannatanul puudus ka põhjus välja mõelda temalt hõivatud ehete kogust olukorras, kus ta ei teadnud isegi teo toimepannud isikut ning ta ei saanud kuidagi kindel olla selles, et ta kunagi oma asjad tagasi võiks saada. Samuti ei nähtu kriminaalasjast asjaolusid, mis võiks viidata kannatanu huvile suurendada temalt hõivatud esemete hulka või väärtust, näiteks kindlustusraha kättesaamise eesmärgil või mingite muude varaliste kohustuste tõttu seoses hõivatud esemetega. Kriminaaltoimikust nähtuvalt pani süüdistatav temale inkrimineeritud teo toime ajal, mil eelmine karistus röövimise eest ei olnud kustunud. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud

§ 200lg 2 p 4, 8 ettenähtud kuriteona.

P.R on kohtu alla antud

§ 214

lg 2 p 1, 4 ettenähtud kuriteo toimepanemises, so SK varalise kasu üleandmise nõudmises, mille käigus kasutati vägivalda, mis pandi toime isikute grupis ja mis on toime pandud isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise. P.R tunnistas end temale inkrimineeritud teo toimepanemises mõningate mööndustega süüdi. Kohus kontrollis ka kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, sh kannatanu SK ülekuulamisprotokolle, SK äratundmiseks esitamise 22 protokolle, tunnistajate VD ja AR ülekuulamisprotokolle, XXX eluruumi läbiotsimisprotokolli ja asitõendite vaatlusprotokolli, samuti arveid arvutitehnika ostmise kohta ning asub seisukohale, et süüdistatavale inkrimineeritava teo toimepanemine on tõendamist leidnud. Kogutud tõenditest nähtuvalt läks süüdistatav pärast G.O koos SK SK eluruumi, kus G.O oli hakanud S.K asju kokku panema ning kui SK püüdis teda takistada, hakkas G.O S.K suhtes varalisi nõudmisi esitama ja füüsilist vägivalda kasutama. Samal ajal P.R, kiites heaks nõudmiste esitamise ja füüsilise vägivalla kasutamise ja ähvardused seda vägivalda kasutada ka edaspidi juhul, kui SK ei täida esitatud nõudmisi, otsis läbi S.K ja V.D eluruumi, leidmaks veel midagi väärtuslikku kaasavõtmiseks peale G.O poolt kokku pandud arvuti ning sundisid S.K ise oma asjad välja viima, vältimaks valvuri sekkumist. Seega tegutses P.R kuriteo kaastäideviijana. Inkrimineeritud tegu toime pannes oli aga P.R isikuks, kes on varem toime pannud röövimise ja varguse. Seetõttu leiab kohus, et P.R-i käitumisele on kohtueelsel menetlusel antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud

§ 214lg 2 p 1, 4 ettenähtud kuriteona.

P.R on kohtu alla antud

§ 121

ettenähtud kuriteo toimepanemises selles, et tema 06.01.2007 lõi XXXjuures SK rusikaga näkku ning tiris koos T.H-ga S.K kioski taha, kus lükkas S.K pikali ning peksis lamavat S.K jalgadega kehasse ja pähe. Kohus, kuulanud ära süüdistatava süüd tunnistavad ütlused, kontrollinud kohtueelsel menetlusel üle kuulatud kannatanu SK ütlusi, tunnistaja VD ütlusi, asub seisukohale, et süüdistatavale inkrimineeritud kehaline väärkohtlemine on tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine õigesti kvalifitseeritud

§ 121ettenähtud kuriteona.

Kohtueelsel menetlusel esitas AS tsiviilhagi 5075 krooni nõudes, milline nõue sisaldas endas temalt röövimise käigus ära võetud jope maksumust 2000 krooni, kuldristi maksumust 3000 krooni, võtmekimpude maksumust 350 krooni, võtmehoidja maksumust 100 krooni, rahakoti maksumust 150 krooni, pangakaartide taastamismaksumust 60 krooni, Kaubamaja kliendikaardi maksumust 500 krooni, ABC Ehituse kliendikaardi taastamismaksumust 25 krooni, K-Rauta kliendikaardi maksumust 25 krooni, kõnekaardi maksumust jäägiga 15 krooni, mobiiltelefoni maksumust 500 krooni ja kaelas rippunud paela maksumust 500 krooni. Kohtueelse menetluse käigus tagastati kannatanule jope ja kohtuistungil kuldrist, mille tõttu sai ta tagasi temale kuulunud esemeid 5000 krooni ulatuses. Ülejäänud osas loobus kannatanu kohtuistungil varalistest nõuetest T.H vastu. Kohus asub seisukohale, et kuigi kannatanul olnuks õigus nõuda süüdistatavalt temale tekitatud varalise kahju hüvitamist täies ulatuses, siis varalistest nõuetest loobumise tõttu jätab kohus ülejäänud osas esitatud tsiviilhagi läbi vaatamata. Kohtueelsel menetlusel esitas VD tsiviilhagi 1000 krooni nõudes, milline nõue sisaldas endas T.H poolt temalt hõivatud mobiiltelefoni maksumust. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ning kuulub täies ulatuses rahuldamisele ning T.H-lt kannatanu kasuks väljamõistmisele, kuivõrd varaline kahju tekkis kannatanul T.H kuritegeliku käitumise tulemusena ning varaline kahju tuleb hüvitada, so kannatanu varaline seisund tuleb viia kuriteo toimepanemise eelsesse seisundisse varalise kahju tekitaja vahendite arvelt. Kohtueelsel menetlusel esitas AB tsiviilhagi 67000 krooni nõudes, milline nõue sisaldas endas kannatanult röövimise käigus hõivatud kuldehete ja rahakoti maksumust ning sularaha summat. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ning kuulub täies ulatuses rahuldamisele ning P.R-ilt kannatanu kasuks väljamõistmisele, kuivõrd varaline kahju tekkis kannatanul P.R-i kuritegeliku käitumise tulemusena ning varaline kahju tuleb hüvitada, so kannatanu varaline seisund tuleb viia kuriteo toimepanemise eelsesse seisundisse varalise kahju tekitaja vahendite arvelt. 23 Kohtueelsel menetlusel esitas AL tsiviilhagi 3700 krooni nõudes, milline nõue sisaldas endas kannatanult avaliku varguse käigus hõivatud mobiiltelefoni maksumust 2000 krooni, rahakoti maksumust 300 krooni ja korterivõtmete maksumust 400 krooni ning sularaha summat 1000 krooni. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ning kuulub täies ulatuses rahuldamisele ning T.H-lt kannatanu kasuks väljamõistmisele, kuivõrd varaline kahju tekkis kannatanul T.H kuritegeliku käitumise tulemusena ning varaline kahju tuleb hüvitada, so kannatanu varaline seisund tuleb viia kuriteo toimepanemise eelsesse seisundisse varalise kahju tekitaja vahendite arvelt. Kohtueelsel menetlusel esitas SK tsiviilhagi 2250 krooni nõudes, milline nõue sisaldab endas mobiiltelefoni maksumust, millise telefoni hõivas T.H SK pojalt DKlt. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ning kuulub täies ulatuses rahuldamisele ning T.H-lt kannatanu kasuks väljamõistmisele, kuivõrd varaline kahju tekkis kannatanul T.H kuritegeliku käitumise tulemusena ning varaline kahju tuleb hüvitada, so kannatanu varaline seisund tuleb viia kuriteo toimepanemise eelsesse seisundisse varalise kahju tekitaja vahendite arvelt. T.H-le karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatavale inkrimineeritud süütegude süü suurust, tekitatud varalist kahju, süütegude toimepanemise asjaolusid ja eesmärke ning süüdistatava isikut, samuti karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Kohus leiab, et süü tunnistamine kinnipidamise järgselt, samuti kohtueelsel menetlusel ülekuulamisel ja kohtuistungil ei ole arvestatav karistust kergendava asjaoluna, kuivõrd süüdistatav ei ole avaldanud kahetsust, mida võiks pidada puhtsüdamlikuks või et ta oleks iseseisvalt ilmunud süü ülestunnistamisele ning on oma süüd tunnistanud tingimustes, kus on tema suhtes juba piisavalt tõendeid kogutud. T.H süüdistatakse kaheksa kuriteo toimepanemises, millest seitse olid suunatud võõraste vallasasjade ja vara vastu ning üks teise isiku tervise vastu. Karistuse liigi valikul lähtub kohus asjaolust, et kriminaaltoimikust nähtuvalt ei ole süüdistataval aastate vältel olnud püsivat, alalist ja legaalset sissetulekut, mis võimaldaks tema suhtes kohaldada mõne inkrimineeritava kuriteo sanktsioonis ettenähtud alternatiivset karistust, so rahalist karistust, kuivõrd üldjuhul varavastaste kuritegude toimepanemine näitab ilmselgelt süüdistataval rahaliste vahendite ja legaalsete elatusvahendite puudumist või ilmselget ebapiisavust. T.H süüdistatakse kolme mobiiltelefoni enda kasuks pööramises, milliste tegudega põhjustas süüdistatav varalise kahju, mis ei olnud kuigi suur. Sellele vaatamata tegutses ta sooviga saada ise varalist kasu, mida näitas ka osade enda kasuks pööratud mobiiltelefonide mahamüümine. Arvestades enda kasuks pööratud vallasasjade suhteliselt väikest väärtust asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü ei ole kuigi suur. Samas peab kohus oluliseks asjaolu, et süüdistatav näitas nende tegude toimepanemisel üles järjekindlust ja kasutas ära kannatanute usaldust. Seetõttu leiab kohus, et

§ 201

lg 2 p 1 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest võib süüdistatavale mõista karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, kuid kohus ei pea võimalikuks mõista karistust sanktsiooni alammääras. T.H süüdistatakse kahe

§ 199

lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises, milliste toimepanemise eesmärk oli oma majandusliku olukorra parandamine füüsilise ja juriidilise isiku asjade arvelt. Seejuures ei olnud ei A.L ega AS B tekitatud varaline kahju kuigi suur, kusjuures AS Bastionile tagastati temalt varastatud vallasasjad. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohus seisukohale, et T.H-le inkrimineeritavate varguste toimepanemisel ei ole süüdistatava süü kuigi suur, mistõttu peab kohus võimalikuks mõista T.H-le karistuse

§ 199

lg 2 p 4, 5, 7, 8 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra.

§ 214

lg 2 p 1, 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuse määra valikul lähtub kohus T.H rollist kuriteo toimepanemisel, kus ta peaaegu algusest, so alates S.Klt õues arvutitehnika äravõtmisest jätkuvalt ja korduvalt käis S.Kle varalisi nõudmisi esitamas, käies S.K kodust otsimas ja nõudes ka faktiliselt avalikus kohas S.Klt raha üleandmist. Taoline käitumine näitas süüdistatava järjekindlat soovi saada S.Klt varalist kasu, teades samas, et selle saamiseks igasugune alus puudub ning teades S.K suhtes kasutatud vägivallast, kasutas seda ära S.Klt 24 raha saamiseks. Arvestades S.K isikut ja T.H isikut ja varasemat käitumist, oli S.Kl küllaldane alus arvata, et tema suhtes jätkatakse vägivalla tarvitamist kui ta esitatud rahalisi nõudmisi ei täida ja et ta jääb ilma temalt äravõetud vallaasasjadest. Seetõttu leiab kohus, et kuriteo toimepanemise iseloomu, tehiolusid ja järjekindlust arvestades ei saa süüdistatavale mõista karistust ettenähtud sanktsiooni alammääras, küll peab kohus võimalikuks karistuse mõista alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Mis puudutab T.H-le karistuse mõistmist

§ 200

lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest, siis arvestab kohus kannatanule A.S tekitatud tervisekahjustuste raskusastet ja teo toimepanemise asjaolusid, samuti tekitatud varalist kahju ning asjaolu, et T.H on varem juba kahel korral samalaadsete kuritegude toimepanemise eest karistatud pikaajaliste vangistustega. Seetõttu ei pea kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistust ettenähtud sanktsiooni alammääras, vaid seda tunduvalt ületavana. Arvestades aga asjaolu, et kannatanul A.S ei olnud süüdistatava vastu varalisi pretensioone, leiab kohus, et karistuse võib mõista alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra.

§ 121

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuse mõistmisel leiab kohus, et kuivõrd S.K suhtes kasutati vägivalda, mille käigus peksti maaslamavat kannatanut, siis ei pea kohus võimalikuks mõista karistust ettenähtud sanktsiooni alammääras või selle lähedasena, kuid peab võimalikuks mõista karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Kuritegude kogumis liitkaristuse mõistmisel peab kohus oluliseks asjaolu, et T.H pani järjekindlalt toime rea varavastaseid kuritegusid ja isikuvastase kuriteo, mis näitab süüdistatava ilmselgelt üleolevat suhtumist teiste isikute varasse ja tervisesse ning soovi ennast elatada kõrvaliste isikute vara arvelt, mida ta on juba aastate jooksul suutnud korduvalt tõestada, mille kohta annavad küllaldast informatsiooni ka tema karistusandmed. Seetõttu leiab kohus, et

§ 64

lg 1 alusel liitkaristust mõistes tuleb suurendada raskeimat mõistetud üksikkaristust. Kuivõrd Harju Maakohtu 06.09.2005 määrusega vabastati T.H temale Tallinna Linnakohtu 13.03.2003 otsusega mõistetud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt ning uue varavastase kuriteo pani ta toime kuu aja möödudes, so kohtu poolt määratud katseajal, kuulub käesoleva otsusega mõistetud karistusele

§ 65

lg 2 alusel liitmisele Tallinna Linnakohtu 13.03.2003 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 4 kuud ja 2 päeva täies ulatuses. P.R-ile karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatavale inkrimineeritud süütegude süü suurust, tekitatud varalist kahju, süütegude toimepanemise asjaolusid ja eesmärke, süüdistatava rolli teo toimepanemisel ning süüdistatava isikut, samuti karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Kohus leiab, et süü tunnistamine kinnipidamise järgselt, samuti kohtueelsel menetlusel ülekuulamisel ja kohtuistungil ei ole arvestatav karistust kergendava asjaoluna, kuivõrd süüdistatav ei ole avaldanud kahetsust, mida võiks pidada puhtsüdamlikuks või et ta oleks iseseisvalt ilmunud süü ülestunnistamisele ning on oma süüd tunnistanud tingimustes, kus on tema suhtes juba piisavalt tõendeid kogutud. Kohtuistungil välja näidatud üleolev suhtumine teo toimepanemisse ja kannatanutesse näitab selgelt igasuguse kahetsuse puudumist.

§ 214

lg 2 p 1, 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuse määra valikul lähtub kohus P.R-i rollist kuriteo toimepanemisel, kus ta koos G.O-ga viibis S.K eluruumis ning kiites heaks varalise nõudmise esitamise ja vägivalla G.O poolt, otsis samal ajal läbi S.K eluruumi, et leida veel midagi väärtuslikku kaasavõtmiseks. Samas, olles koos G.O ja S.Kga lahkunud S.K eluruumist koos S.K vallasasjadega, ei osalenud ta hiljem S.Kle varaliste nõuete esitamises, mis näitab tema väiksemat rolli väljapressimise toimepanemisel, mistõttu peab kohus võimalikuks mõista P.R-ile karistuse ettenähtud sanktsiooni alammääras. Mis puudutab P.R-ile karistuse mõistmist

§ 200

lg 2 p 4, 8 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest, siis arvestab kohus kannatanu suhtes kasutatud psüühilise vägivalla ulatust ja relvana kasutatava muu eseme kasutamist, mis viis lõppkokkuvõttes kannatanule olulise varalise kahju tekkimiseni kannatanult röövitud esemete väärtuse mõttes. Peale selle on P.R-i näol tegemist isikuga, keda on varem röövimise toimepanemise eest pikaajalise vangistusega karistatud. Ka varasemad korduvad karistused ning mõistetud karistus röövimise eest ei sundinud süüdistatavat loobuma uute esimese astme varavastaste kuritegude toimepanemisest. Seetõttu arvestades süü suurust ja süüdistatava 25 isikut leiab kohus, et süüdistatavale ei saa röövimise eest karistust määrata ettenähtud sanktsiooni alammääras ning karistus tuleb määrata oluliselt rangem. Samas ei pea kohus vajalikuks mõista karistust ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning peab võimalikuks selle määrata alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra.

§ 121

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuse määramisel leiab kohus, et kuivõrd S.K suhtes kasutati vägivalda, mille käigus peksti maaslamavat kannatanut, siis ei pea kohus võimalikuks mõista karistust ettenähtud sanktsiooni alammääras või selle lähedasena, kuid peab võimalikuks mõista karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Kuritegude kogumis liitkaristuse mõistmisel peab kohus oluliseks asjaolu, et P.R pani kuu aja jooksul toime kaks esimese astme varavastast kuritegu ja isikuvastase kuriteo, mis näitab süüdistatava ilmselgelt üleolevat suhtumist teiste isikute varasse ja tervisesse ning soovi ennast elatada kõrvaliste isikute vara arvelt, mida ta on juba aastate jooksul suutnud korduvalt tõestada, mille kohta annavad küllaldast informatsiooni ka tema karistusandmed. Seetõttu leiab kohus, et

§ 64

lg 1 alusel liitkaristust mõistes tuleb suurendada raskeimat mõistetud üksikkaristust. Kuivõrd süüdistatav pani temale inkrimineeritud kuriteod toime kahe ja kolme kuu möödumisel pärast temale Harju Maakohtu 02.10.2006 otsusega määratud katseaja algust, seega katseaja kestel, leiab kohus, et

§ 65

lg 2 alusel tuleb käesoleva otsusega mõistetavale liitkaristusele täies ulatuses liita Harju Maakohtu 02.10.2006 otsusega mõistetud ja kohtuotsuse kuulutamise ajaks ärakandmata karistus vangistus 5 kuud ja 28 päeva. G.O-le karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatavale inkrimineeritud süütegude süü suurust, tekitatud varalist kahju, süütegude toimepanemise asjaolusid ja eesmärke ning süüdistatava isikut, samuti karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Kohus leiab, et süü tunnistamine kinnipidamise järgselt, samuti kohtueelsel menetlusel ülekuulamisel ja kohtuistungil ei ole arvestatav karistust kergendava asjaoluna, kuivõrd süüdistatav ei ole avaldanud kahetsust, mida võiks pidada puhtsüdamlikuks või et te oleks iseseisvalt ilmunud süü ülestunnistamisele ning on oma süüd tunnistanud tingimustes, kus on tema suhtes juba piisavalt tõendeid kogutud. G.O süüdistatakse nelja varavastase kuriteo toimepanemises. Karistuse liigi valikul lähtub kohus asjaolust, et kriminaaltoimikust nähtuvalt ei ole süüdistataval aastate vältel olnud püsivat, alalist ja legaalset sissetulekut, mis võimaldaks tema suhtes kohaldada mõne inkrimineeritava kuriteo sanktsioonis ettenähtud alternatiivset karistust, so rahalist karistust, kuivõrd üldjuhul varavastaste kuritegude toimepanemine näitab ilmselgelt süüdistataval rahaliste vahendite ja legaalsete elatusvahendite puudumist või ilmselget ebapiisavust. G.O süüdistatakse kolmel korral kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamises ja hoidmises, mis näitab seda, et süüdistatav pidas täiesti loomulikuks asjaolu, et ta omandab võõrast vara kas lihtsalt niisama või võileivahinna eest, tegemata seejuures liigseid kulutusi ja vältides sissetuleku saamiseks töö tegemist, teades samas, et need esemed on kuulunud kolmandatele isikutele ja nende esemete omanikud on nendest esemetest ilma jäänud omanike tahte vastaselt. Selline elustiil näitab süüdistatava selgelt üleolevat ja põlglikku suhtumist töisesse tulusse ja soovi elatuda teiste arvelt. Arvestades taolisi asjaolusid leiab kohus, et süüdistatavale ei ole võimalik mõista karistust

§ 202

lg 2 p 2 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest ettenähtud sanktsiooni alammääras, vaid oluliselt rangemana. Samas arvestades omandatud vallasasjade suhteliselt väikest väärtust leiab kohus, et karistuse võib mõista alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra.

§ 214

lg 2 p 1, 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuse määra valikul lähtub kohus G.O rollist kuriteo toimepanemisel, kus ta algusest alates hakkas tegu valitsema, esitades varalisi nõudmisi SK, nõudmiste täitmisest keeldumisel kasutas S.K suhtes füüsilist vägivalda, võttis ära SK vallasasjad ning sundis neid S.K välja viima elukohast, mille järgselt käis S.K kodust otsimas, tagamaks nõudmiste täitmist ning jätkuvalt esitas S.Kle nõudmisi. Taoline käitumine näitas süüdistatava eesmärki ja järjekindlat soovi saada S.Klt varalist kasu, teades samas, et selle saamiseks igasugune alus puudub ning kasutades S.K suhtes vägivalda, jätkas vägivalla kasutamisega ähvardamist ja nõudmiste esitamist. Arvestades S.K isikut ja G.O isikut ja varasemat vägivaldset käitumist S.K suhtes, oli 26 S.Kl küllaldane alus arvata, et tema suhtes jätkatakse vägivalla tarvitamist kui ta esitatud rahalisi nõudmisi ei täida ja et ta jääb ilma temalt äravõetud vallaasasjadest. Seetõttu leiab kohus, et kuriteo toimepanemise iseloomu, tehiolusid ja selle toimepanemisel näidatud järjekindlust arvestades ei saa süüdistatavale mõista karistust ettenähtud sanktsiooni alammääras, vaid see tuleb mõista ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedasena. Kuritegude kogumis liitkaristuse mõistmisel peab kohus oluliseks asjaolu, et G.O pani järjekindlalt toime rea varavastaseid kuritegusid, mis näitab süüdistatava ilmselgelt üleolevat suhtumist teiste isikute varasse ja tervisesse ning soovi ennast elatada kõrvaliste isikute vara arvelt, mida ta on juba aastate jooksul suutnud korduvalt tõestada, mille kohta annavad küllaldast informatsiooni ka tema karistusandmed. Seetõttu leiab kohus, et

§ 64

lg 1 alusel liitkaristust mõistes tuleb suurendada raskeimat mõistetud üksikkaristust ja mõistetud karistused tuleb liita täies ulatuses. Märt Toming kohtunik 27