; § 266 lg 2 p 1,3 järgi, süüdistatav M.J , isikukood XXX, elukoht: XXXXX X või XXXXXX XXXX (vanemad), kriminaalkorras karistatud 1-l korral, väärteokorras karistatud, tõkendit kohaldatud ei ole, süüdistuses
lg 2 p 1,3 järgi ja süüdistatav J.A , isikukood XXX, elukoht: XXXXX X, kriminaalkorras karistatud 6-l korral, väärteokorras karistatud, tõkendit kohaldatud ei ole, süüdistuses
; § 266 lg 2 p 1,3 järgi t u v a s t a s: Süüdistus P.J süüdistatakse selles, et tema 2004. aasta detsembris grupis koos J.A ja M.J-iga sisenes korduvalt ebaseaduslikult valdaja tahte vastaselt Tartus P. 15 asuvasse kaasomanikele I.A. , A.M. , P.A. ja M.P. kuuluvasse suvilasse. Sellega pani P.J toime
lg 2 p 1,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseadusliku tungimise, mis on toime pandud grupi poolt ja vähemalt teist korda. P.J süüdistatakse selles, et tema 22.detsembril 2004.a kella 10.00 paiku grupis koos J.A-ga viibides Tartus P. 15 suvilas küttis ahju, veendumata küttekolde korrasolekus, mille tõttu süttis kaasomanikele I.A. , A.M. , P.A. ja M.P. kuuluv suvila, tekitades varalise kahju 100 000 krooni. Sellega pani P.J toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra asja rikkumise ettevaatamatusest üldohtlikul viisil. M.J süüdistatakse selles, et tema 2004. aasta detsembris grupis koos P.J ja J.A-ga sisenes korduvalt ebaseaduslikult valdaja tahte vastaselt Tartus P. 15 asuvasse kaasomanikele I.A. , A.M. , P.A. ja M.P. kuuluvasse suvilasse. Sellega pani M.J toime
lg 2 p 1,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseadusliku tungimise, mis on toime pandud grupi poolt ja vähemalt teist korda. J.A süüdistatakse selles, et tema 2004. aasta detsembris grupis koos P.J ja M.J-iga sisenes korduvalt ebaseaduslikult valdaja tahte vastaselt Tartus P. 15 asuvasse kaasomanikele I.A. , A.M. , P.A. ja M.P. kuuluvasse suvilasse. Sellega pani J.A toime
lg 2 p 1,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseadusliku tungimise, mis on toime pandud grupi poolt ja vähemalt teist korda. J.A süüdistatakse selles, et tema 22.detsembril 2004.a kella 10.00 paiku grupis koos P.J-iga viibides Tartus P. 15 suvilas küttis ahju, veendumata küttekolde korrasolekus, mille tõttu süttis kaasomanikele I.A. , A.M. , P.A. ja M.P. kuuluv suvila, tekitades varalise kahju 100 000 krooni. Sellega pani J.A toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra asja rikkumise ettevaatamatusest üldohtlikul viisil. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatavad ja nende kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.
lg 2 p 1,3 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale P.J-ile karistuseks 6 kuud vangistust.
järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale P.J-ile karistuseks 8 kuud vangistust.
lg 1 alusel mõista lõplikuks karistuseks 8 kuud vangistust lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga. Rakendades
sätteid määrata, et tingimisi jäetakse mõistetud tähtajaline vangistus kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui kohtualune ei pane 18 kuu katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle
sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: elama kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
lg 2 p 1,3 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale M.J-ile karistuseks 2 kuud vangistust.
alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle
§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. Rakendades
sätteid määrata, et tingimisi jäetakse mõistetud tähtajaline vangistus kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui kohtualune ei pane 18 kuu katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle
sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: elama kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
lg 2 p 1,3 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale J.A-le karistuseks 6 kuud vangistust.
järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale J.A-le karistuseks 8 kuud vangistust.
lg 1 alusel mõista lõplikuks karistuseks 8 kuud vangistust lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga. Rakendades
sätteid määrata, et tingimisi jäetakse mõistetud tähtajaline vangistus kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui kohtualune ei pane 18 kuu katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle
sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: elama kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Välja mõista P.J-ilt ja J.A-lt solidaarselt tsiviilhagi 100 000 krooni nõudes A.M. , I.A., P.A. ja M.P. kasuks. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistasid süüdistatavad, et avaldatud kokkulepete sisu oli neile arusaadav ja nad jäid kohtus nende juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkulepete juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatavad väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. P.J tuleb süüdi tunnistada
M.J tuleb süüdi tunnistada
J.A tuleb süüdi tunnistada
Kriminaalasjas on A.M. , I.A., P.A. ja M.P. poolt esitatud tsiviilhagi summas 100 000 kr P.J ja J.A vastu. KrMS § 180 alusel kuulub P.J-ilt, M.J-ilt ja J.A-lt väljamõistmisele menetluskuludena riigituludesse süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Kohtunik leiab, et kaitsja taotlus KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulude vähendamiseks on põhjendatud. Süüdistatavate näol on tegemist isikutega, kellel praktiliselt puudub igakuine sissetulek. Ainsana on ametlik elatusallikas J.A , kes saab 1500 krooni invaliiduspensioni. Isikud elatavad end taara korjamise ja müügist saadud rahaga. Seega kriminaalmenetluse kulude täielik nende kanda jätmine paneks nad ilmselt veelgi raskemasse majanduslikku olukorda. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 4 ja § 249 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada P.J
§-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: • elab kohtu määratud alalises elukohas – • ilmub kohtu määratud ajavahemiku järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
Määrata P.J katseajaks Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Tartu talituse (asuk. Tartu, Kalevi 1) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. P.J suhtes kohaldatud tõkend - elukohast lahkumise keeld - tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Süüdi tunnistada M.J
§-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: • elab kohtu määratud alalises elukohas – • ilmub kohtu määratud ajavahemiku järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
katseaega arvestama alates kohtuotsuse Määrata M.J katseajaks Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Tartu talituse (asuk. Tartu, Kalevi 1) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Süüdi tunnistada J.A
§-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: • elab kohtu määratud alalises elukohas – • ilmub kohtu määratud ajavahemiku järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
Määrata J.A katseajaks Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Tartu talituse (asuk. Tartu, Kalevi 1) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. KrMS § 310 alusel välja mõista P.J-ilt ja J.A-lt solidaarselt tsiviilhagi ükssada tuhat (100 000) krooni A.M., I.A., P.A. ja M.P. kasuks. KrMS § 180 alusel menetluskuludena riigituludesse välja mõista P.J-ilt kaitsja tasu viissada
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.