← Eesti

1-06-7263\11

Kriminaalasi nr. 1 – 06 - 7263 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 15. oktoobril 2008 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäride: Leili Merila ja Ave Mõistlik; tõlkide: Maksim Tšurk

§ 25lg.

2 järgi. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus tuvastas: A.B on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et ta 13.11.2003 a. Tallinnas Kentmani 13 asuvas Tallinna Linnakohtus toimuva kohtuistungi käigus tsiviilasja arutamisel vara jagamise kohta esitas kohtule tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil fiktiivsed dokumendid: 01.03.2000 a. laenulepingu F ga raha summas 500000 FIM kohta ja 29.05.2000 a. laenulepingu F ga 1000000 EEK kohta, kuid ei viinud kuritegu lõpule temast mitteolenevatel põhjustel, kuna hageja hakkas kahtlema nimeta-tud lepingute vastavuses tegelikkusele ja tsiviilasja läbivaatamine oli peatatud. Oma tegevusega üritas A.B tõestada kohtule, et kohtule esitatud ühisvara nimekirjas nimetatud korterid aadressil Xxx Tallinn hinnaga 600000 krooni ja Xxx Tallinn hinnaga 600000 krooni on ostetud A.B poolt A F laenatud sularaha eest ja seega kuuluvad ühisvara jagamisel A.B-le määramiseks. Seega A.B püüdis saada varalist kasu ülalnimetatud korterite maksumuse suuruses s.o. 1200000 krooni ulatuses. Ühisvara jagamisel ülalnimetatud korterite määramisel A.B-le oleks tekitatud varaline kahju J –M K , kuna temale ühisvara jagamisel ettenähtud osa oleks vähenenud. Seega oma tegevusega pani A.B toime varalise kasu suures ulatuses saamise katse tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel s.o. KarS § 209 lg. 2 p.

§ 25lg.

2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav A.B end talle inkrimineeritud kuriteos süüdi ei tunnista. Kaitsja leiab, et A.B-le esitatud süüdistus ei ole põhjendatud. Süüdistatav A.B kohtuistungil ei soovi ütlusi anda. Kannatanu J – M K annab ütlusi, et ta tunneb A.B maist 1999 a. ja

  1. oktoobril 1999 a. abiellusid. Kooselu kestis umbes kaks ja pool aastat. Pärast abiellumist suun-duti elama Floridasse, järgmisel aastal koliti Soome ja seejärel hakkasid Eestisse kolima. Tal ei olnud Eestis töötamiseks tööluba ja seega ei töötanud Eestis. Samuti abikaasa Merike ei tööta-nud. Abielu ajal omavahelised suhted olid head. Ta ei oska ütelda lahkumineku põhjust, sest ühel päeval s.o.
  2. aprillil 2002 a. Merike saatis talle sõnumi, et läks minema. Sel ajal elasid nad Ida – Virumaal Alajõel. Lahutusprotsess algas 2002 a. oktoobris, kuid käesoleva ajani abielu on ametlikult lahutamata. Ta tegi avalduse politseisse seetõttu, et Merike oli kelleltki võtnud laenu 2000 a. 2, 5 miljonit krooni. Ta arvab, et 13.11.2003 a. esitatud laenulepingud on võltsitud, sest ta oli abikaasaga 24 tundi koos ja keegi ei anna töötule laenu. Merikesel ei olnud ka vara. Ta on tagantjärele näinud neid lepinguid ja kindlasti need ei ole õiged lepingud, vaid fiktiivsed ning need on kindlasti tagantjärgi tehtud. A F on näinud ainult kohtusaalis. Raha lae-namisest Merike pole talle mitte kunagi rääkinud. Tal arvet Eestis ei olnud kuna Merikese jutu kohaselt välismaalased arvet avada ei saa ja Merikese arvel oli peaaegu kogu tema raha. Ta seda juttu kuskil pangas ei kontrollinud. Suuremad summad olid 500000 FIM ja teine kord 1800000 FIM. Samuti väiksemaid summasid. Merikese arvel olevat raha kasutati koos. Ta tuli Merikesega sel päeval laevaga Soomest, kuid ei mäleta selle päeva kuupäeva aga samal päeval raha pani Merikese arvele Raekoja platsil olevas pangas. Raha kuulus talle, sest selle sai Soomes kinnisvara müügist. Teine suurem summa paar kuud hiljem pandi Merikese arvele Tartu Emajõe ärikeskuses. 2000 a. osteti koos tema raha eest korter Tallinnasse xxx ning korterite hind oli 580000 ja 620000 krooni. A.B kirjutati Merikese nimele seetõttu, et Merikese and-metel välismaalasel ei ole isikukoodi ja saa lepingut vormistada. Ta uskus abikaasa juttu. Oste-tavaid kortereid käis vaatamas koos abikaasa ja maakleriga. A.B osteti sularahas. Raha üle-andmine toimus notaribüroos lepingu allakirjutamise ajal. Tartus ostetud korteri vormistas ka Merikese nimele. Sularahas ostes saab kiiremini dokumendid kätte ja seetõttu sularahas arvel-damine mugavam. Tunnistaja S Š annab ütlusi, et 2000 a. oli tema perekonnanimi D ja Narva mnt-l omas kinnisvarana kontorit, mis koosnes kolmest toast. Kuid seda aadressi ei mäleta. Um-bes seitse aastat tagasi kinnisvaramaakleri kaudu müüs kontori abielupaarile, kes istuvad kohtu-saalis. Ostu-müügileping vormistati notari juures ja seal viibisid peale tema veel maakler, abielu-paar A.B. Müügi summa kanti arvele ja vist 17000 krooni anti sularahas. Tunnistaja A T annab ütlusi, et 2000 a. ta töötas maaklerina firmas Tipo Liin. Ta oli maakleriks xxxning 20 korteri tehingu vormistamisel ja need ostis abielupaar A.B. Mõlemad käisid koos kortereid vaatamas. Tema arvates abielupaari ost toimus ühiselt. №tari juures vormistamisel viibisid peale tema veel abielupaar ja panga esindaja. Osa raha tasuti notari deposiitarvele ja diplomaadikohvris olevast rahast osa anti talle sularahas J K poolt. Le-ping vormistati A.B nimele. xxxkorter kuulus enne abielupaarile T . Tunnistaja M T annab ütlusi, et ta müüs korteri ammu ja arvab, et kohtusaalis viibivatele isikutele. Enne korteri ostu mõlemad käisid korteriga isiklikult tutvumas. Müüs korteri notariaalse tehingu vormistamisega. №tar asus Mere pst-l ja raha anti mõlema poolt. Kumb täpselt raha üle andis ta ei mäleta, kuid mõlemad hoidsid teineteisel käest kinni. Raha anti talle üle vahetult pärast notari tehingut ja raha oli plastikaatkotis. Mõlemad olid sel hetkel koos väga sõbralikud. Tema arvates raha saamisel ta andis uutele omanikele ka korterivõtmed. Suhtlemine toimus soome keeles ja seda keelt ta valdab väga hästi. Tunnistaja A F annab ütlusi, et ta tunneb kohtusaalis istuvat A.B päris ammu. A.B pöördus tema poole finantsabi saamise tõttu ja see summa oli suur. Summa laenamine vormistati allkirjaga ja sel ajal seadus ei kohustanud notari dokumendi vormistamist ning see dokument peab olema uurija käes olevas kriminaalasjas. A.B laenas raha mitmel kor-ral. A.B lubas raha tagastada, kuid see jäi lahendamata, sest ta võeti vahi alla. Ühised tuttavad soovitasid A.B-le raha laenata ja ta ei kahelnud A.B poolses petmises. Ta laenas raha Merike-sele kolmel neljal korral ja summad olid erinevad, kuid summa suurusi ei mäleta. Raha oli eri-nevas valuutas. Tal sel ajal isiklikku bürood ei olnud ja tegeles kinnisvara müügiga. Ta ei ole valmis vastama raha saamise kohta ning keeldub küsimusele vastamast. 1995 a. tegeles kin-nisvaraga aga endale kinnisvara ei vormistanud ja selleks olid isiklikud põhjused. Merikese poolt raha tagastamise aeg jäi õhku rippuma, sest ta on vahi all. Tal oli võimalus raha anda ja selle ta-gasi saamises mingit kahtlust ei olnud ja veel pidi saama ka protsente. Tunnistaja I T annab ütlusi, et ta töötab Piirivalveametis logistikaosakonnas ja 2003 a. piiriületuse kanded põhinevad piiriületuse dokumentidel. Tol ajal oli eksimusi nimede osas, oli kiire töötempo, skännerite vead. Andmed olid informatiivsed, mitte tõenduslik. Sel aastal võeti ka- sutusele uus programm. Andmete kandevead ei olnud ka uues programmis kõrvaldatud. Ei ole võimalik tagada 100%-st andmete korrektsust. 1 Kriminaalasja materjalide kohaselt süüdistatava A.B süüdistuses KarS § 209 lg. 2 p.

§ 25lg.

2 järgi on fikseeritud dokumentaalselt: -03.09.2002 a. J M K esitab hagiavalduse Tallinna Linnakohtusse abielulahutuse ja ühisvara jagamise nõudes abikaasa A.B vastu (abielu sõlmitud 27.10.1999 a. ) milles märgitu kohaselt abielu kestel soetatud tema vahenditega korter Xxx Tallinnas; korter xxx/ xxx Tallinnas; xxx Tartus; garaaziühistu xxx osakud; sõiduk xxx reg. nrxxx; traktor xxx reg, nr. xxx; sularaha 632845.48 krooni, mille on kostja ära kasutanud; 250000 krooni mille kostja poolt lahkumisel kaasa võetud ja taotleb jagada abielu kestel soetatud vara ning tunnustada nimetatud vara tema omandiõiguseks / t.l. 76, 77 / -28.01.2004 a. JMK esitab kohtule hagiavalduse täienduse ja selle kohaselt ta kinnitab, et ülalnimetatud vara on ühisvaraks ja soetatud vara tuleb jätta tema omandisse. Kost-jalt ta ei soovi üle soetatud vara maksumuse võlgade tasumist / t.l. 79 – 81 / -A F ja A.B vahel 01.03.2000 a. sõlmitud laenulepingu kohaselt F laenab A.B-le 500000 FIM-i, millise summa on A.B ka kätte saanud / t.l. 23 / -A F ja A.B vahel

  1. mail 2000 a. sõlmitud laenulepingu kohaselt F laenab A.B-le 1000000 krooni, millise summa A.B ka kätte saanud / t.l. 24 / -eksperdiarvamuse kohaselt nendel laenulepingutel allkirjad A F nime all on tõenäoliselt kirjutatud F poolt ja A.B allkirjad ning tekstid on kirjutatud A.B poolt /t.l. 36 / -Tallinna Linnakohtu kinnistusosakonna andmete kohaselt XxxTallinn korteri omaniku A.B 30.12.2002 a. kinnistamisavalduse alusel kande number sisse kantud 21.05.2003 a. / t.l. 132 / -Tallinna Linnakohtu kinnistusosakonna andmete kohaselt xxx Tallinn korteri omaniku A.B 16.12.2003 a. kinnistamisavalduse alusel kande number sisse kantud 19.03.2004 a. / t.l. 133 / -Tartu Maakohtu kinnistusosakonna andmete kohaselt xxx Tartu elamumaa omaniku A.B 22.10.2000 avalduse alusel sisse kantud 15.03.2000 a. / t.l. 134 / -Hansapanga A.B konto väljavõttest nähtuvalt 01.03.2000 a. kell 11.51 Hansapanga Raeplatsi Tallinn kontoris A.B kontole lõpunumbritega …990 sissemakstud FIM-d kell 11.57 konverteeriti EEK-ideks ( selle suurus t.l. 158 ) / t.l. 158, 169, 300, 301 / -Hansapanga A.B konto väljavõttest nähtuvalt 29.05.2000 a. kell 14.08 Hansapanga Emajõe Tartu kontoris A.B kontole lõpunumbritega …990 laekub summa ( selle suurus t,.l. 162, 169 ) -08.02.2000 a. lepingu kohaselt JMK omanikuna müüb Soomes kinnistu summas, millise suurus märgitud lepingus / t.l. 69 / -A F kontojääk Ühispangas 0 krooni ajavahemikul 01.02.2000 a. kuni 01.06.
  2. Hansapangas F l arvet ei ole. A.B väljavõte 01.02.2000 a. kuni 01.05.2000 a. laekus 01.03.2000 a. 1314950 krooni ja 29.05.2000 a. laekus tema arvele 1008000 krooni / t. l. 158, 162 /. -Jouko A.B 17.02.2000 a. Soomes müüs AS hinnaga 2500000 FIM / t.l. 97 / 2 Kohtuistungil süüdistatav A.B end talle inkrimineeritud kuriteos süüdi ei tunnista ja loobus ütluste andmistest. -KrMS § 66 lg. 3 kohaselt tunnistaja on kohustatud andma tõeseid ütlusi, kui ütluste andmisest keeldumiseks puudub seaduslik alus. Kohtuistungil tunnistajana A F ütlustesse suurtest rahasummade laenamisest tuttavale A.B tuleb suhtuda kriitiliselt. Tema ütlus-test nähtuvalt ta laenas A.B-le raha mitmes erinevas valuutas ja mitmel korral ning A.B lubas raha tagastada aga tema vahi alla võtmisega tagastamine jäi lahendamata. Ühised tuttavad soovi-tasid A.B-le raha laenata ja tal ei olnud kahtlust raha tagasi saamisest, sest pidi saama ka prot-sente. Kohtuistungil paljudele küsimustele jättis vastused andmata ja keeldus samuti küsimus-tele vastamast. Tal sel ajal isiklikku bürood ei olnud ja tegeles kinnisvara müügiga, kuid endale kinnisvara ei vormistanud. -Tsiviilkohtu 18.06.2004 a. kohtuistungi protokollist nähtuvalt kostja A.B kinnitas, et raha sai F osade kaupa ja leping vormistati tagantjärgi F kontoris vanalinnas. Summad olid erinevad, kuid summade suurust ei mäleta aga raha sai erinevates pubides ja baa-rides. Nii toimus rahade saamine mõlema lepingu puhul ja lepingud kirjutati alla tagantjärgi. Vii-mane leping vormistati juunis aga allkirjastati 29.05 kuupäevaga, sest F l oli vaja lepingut garantiiks, et temalt raha tagasi saada. Garantiiks oli kinnisvara, mis oli ostetud Tartus. Laenu võtmine abikaasaga kooskõlastatud ei olnud. Laenu eest ostis Tartu korteri, Tallinna korterid, garaazi Tartusse. Alajõe maja ja bussi ostmist ei mäleta. / t.l. 128, 129 / -01.03.2000 a. ja 29.05.2000 a. F ja A.B poolt allkirjastatud lepingute kohaselt p. 4 alusel laenuintress on 12 % laenujäägilt aastas. p. 5 kohaselt laenuandja annab laenusumma üle vastavalt laenuvõtja korraldusele alates lepingu allakirjutamise hetkest kas korraga või osade kaupa. p. 6 alusel laenuvõtja tagastab laenusummad koos laenuintressiga täies ulatuses
  3. märtsiks 2005 a. ja
  4. maiks 2000 a. p.8 kohaselt juhul kui laenuvõtja ei tagasta laenusummat ja laenuintresse täies ulatuses toodud kuupäevaks, kohustub ta tasuma viivist iga tasumisega viivitatud päeva eest. Viivis 0,5 % tasumata summast päevas. 3 Kohtuistungil F poolt antud ütlustest nähtuvalt A.B-le antud suurtes summades raha-line laen on käesoleva ajani täielikult tagasi saamata, sest viibib vahi all. Tal mingit bürood ei olnud ja tegeles kinnisvaraga. Tsiviilkohtuistungi protokollist nähtuvalt A.B väitis, et raha sai osade kaupa ja leping allkirjastati tagantjärgi F vanalinna büroos. Kohus on seisukohal, et F ütlustesse raha tegelikku laenamisse tuleb suhtuda kriitiliselt asjaoludel, et pole tuvastatud tema ametlikku töötamist kinnisvara maaklerina ega bürood, milles ta töötas. Ühispanga andmetel F l ajavahemikul 01.02.2000 a. kuni juuni 2000 a. oli null ja Hansapangas kontoarve puudus. Samuti F ja A.B ütlused laenulepingu sõlmi-mise seaduslikkusest ei leia kohtu poolt aktsepteerimist, sest nende poolt antud ütlused ei vasta lepingu tingimustele. A.B ütluste kohaselt lepingu täitmise garantiiks oli kinnisvara, mis oli ostetud Tartus, kuid lepingus märgitud garantiiks oli hoopis viivise tasumisega tasumata summast viivitatud päeva eest summas 0, 5 % päevas. Lepingus märgitu p. 5 kohaselt laenuandja annab laenusumma üle vastavalt laenuvõtja korraldusele alates lepingu alla kirjutamise hetkest kas korraga või osade kaupa. A.B ütlustest ta sai raha F mitmetel kordadel erinevates pubides ja baarides enne lepingu allakirjutamist ja leping vormistati tagantjärgi. Kohus aktsepteerib kannatanu JMK poolt antud ütlusi temal sellise rahalise summa olemasolu kohta ja nende paigutamisest
  5. märtsil 2000 a. Raeplatsi hoiupanka ja
  6. mail 2000 a. Tartu Ärikeskuse hoiupanka, kuna raha tal raha olemasolu ja tema ütlused on ka kriminaalasja materjalides dokumentaalselt kinnitust leidnud. Kohtu poolt selle laenulepingu aktsepteerimisega A F l vastavalt sel ajal kehtinud Tsiviilkoodeksi § 276 alusel tekib seaduslik alus tema poolt lepingutes märgitud summade tagastamiseks kohtu kaudu, sest kohtuistungil F poolt antud ütlustest nähtuvalt ta pole Kor-telt laenatud raha tagasi saanud ja lepingute p. 6 kohaselt kahes laenulepingus laenusummad koos laenuintressiga täies ulatuses pidid olema tagastatud vastavalt
  7. märtsiks 2005 a. ja
  8. maiks 2005 a. ning sellest tingitud p. 8 märgitud viivisega. Kuigi A.B väitel laenu mittemaksmise garantiiks pidi olema Tartus olev kinnisvara aga see kinnistu ei saa olla kindlaks garantiiks, sest selle hinnaks JMK hindas hagiavalduses summas 400000 krooni. Kuid lepingus märgitud sätte kohaselt A.B peab tasuma viivist tasumata summast 0, 5 % päe-vas 4 A.B ja A F laenulepingu p. 7 kohaselt loetakse laenuandjale tagastatuks laenusumma ja laenuintressi ülekandmisega laenuandja arveldusarvele või üleandmisega sularahas. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et A.B oleks vastavalt lepingu tingimustele kuni 01.03.2005 a. ja 29.05.2005 a. tagastanud F arveldusarvele lepingus täheldatud laenu-summa ja samuti kohtuistungil F ei kinnitanud raha saamist ja üleandmisega sularahas. Sel ajal kehtinud Tsiviilkoodeksi § 273 kohaselt laenuleping summaga üle 50 rubla peab olema sõlmitud kirjalikus vormis. Mõlemale laenulepingule A.B kirjutas omakäeliselt laenulepingutes nimetatud summade kätte saamisest, kuid kummalgi ei ole esitada mingeid kirjalikke dokumente raha tagastamise ja kättesaamise kohta. Kriminaalasja materjalide ja muude tõendite kohaselt A F l kuni 2000 märtsini ja maini, mil allkirjastati F ja A.B poolt laenulepingud, ei tuvastatud F l rahaliste vahendite olemasolu, seega ta ei saanud A.B-le reaalselt anda laenu süüdis-tusaktis nimetatud summades. 5 Tunnistajate Š , T ja T poolt antud ütluste kohaselt A.B ja JMKkäisid koos müüdavaid kortereid vaatamas ja hiljem koos tasusid ostu tehingu eest sularahas kui ka tasumisega notari deposiitarvele. Kohtusse esitatud materjalide kohaselt kinnistute ostmisel A.B ega JMK ei tekkinud küsimust ega kahtlust tehingute vormistamisel raha puudumisest, sest JMK oli teadlik raha olemasolust, kuna tal oli see raha Soomes saadud kinnistute müügist ja A.B ka oli teadlik raha olemasolust seetõttu, et abikaasa poolt olid nimetatud summad laekunud tema arveldusarvele. Kohus ei saa arvestada A.B poolt tsiviilkohtus antud ütlusi selles, et tema poolt saadud laenu eest ta ostis nii Tartus, Tallinnas ja mujal kinnisvarad. Sel juhul JMK oleks olnud õigus esitada abikaasale küsimuse raha olemasolu kohta, kuid JMK seda ei teinud, sest ta oli teadlik, et kinnistute ostmise tehingud toimusid tema raha eest. JMK esitab 2002 a. septembris hagiavalduse abielu lahutamiseks ja ühisvara jaga-mise kohta. Alles 2004 a. kohtuistungil A.B esitab kohtuistungil teate A F vormistatud laenulepingute olemasolu kohta. 6 Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 89 lg. 1 selgitab, et näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Sama § lg. 2 kinnitab, et näilik tehing on tühine Kohus leiab ülaltoodu alusel, et A F ja A.B vahel vormistatud kaks laenulepingut lepingutes märgitud suurte summade laenamise kohta A.B-le on fiktiivsed ja nad olid vormistatud eesmärgiga A.B poolt varalise kasu suures ulatuses saamise katse tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel ja seetõttu kohus ei saa neid laenulepinguid ja nende sisu aktsepteerida ning loeb neid ülalnimetatu põhjal fiktiivseteks. Kohtuistungil kogutud tõendite ja kriminaalasjas kogutud materjalidega on tuvastatud A.B süü ülaltoodu kirjelduse ja kirjalike tõendite ( tõendite asukohad ülalpool nimetatud tekstis märgitud lehtedel ) kohaselt. KarS § 56 alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus, lisaks ülaltoodule, arvestab karistuse mõistmisel süüdistatava kriminaalkorras karistamatust, töökoha ja iseseisva sissetuleku olemasolu, kohus leiab, et teda tuleb karistada vangistusega. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 179, § 311 - § 313, § 315 kohus otsustas: 1 Süüdi tunnistada A.B KarS § 209 lg. 2 p. 2 järgi ja § 25 lg. 2 kaudu ning mõista karistuseks 1 ( üks ) aasta vangistust. KarS § 73 alusel mõistetud karistus jätta täitmisele pööramata kui A.B kohtu poolt määratud 3 ( kolme ) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamise ajast. 2 Välja mõista A.B-lt sundraha 6525 krooni riigieelarve tuludesse 3 Välja mõista A.B-lt kohtukuludena ekspertiisitasu 3160 krooni Rahalised nõuded kanda Rahandusministeeriumi a/a 102200334800017 SEB pank viitenumber 2800049777 4 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on kohtuotsusele õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamise päevast. Kohtunik / allkiri /

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.