TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 26. märts 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus nr 1-09-1754 (kohtueelses menetluse

§ 25

lg 2 järgi advokaat Raul Tosmann Süüdistus Kaitsja Süüdistatav Süüdistus Kaitsja D.F (isikukood 38701076015; elukoht xxxxx x xxxxxxxxx xxxxxxxxxx ; ilma kindla töökohata; omab kriminaalkaristatust) KarS §

§ 25

lg 2 järgi advokaat Raul Tosmann RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1. Kriminaalasjas: 1.1 Tunnistada A.N süüdi karistusseadustiku (KarS) §

§ 25lg 2 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 3 (kolm) kuud; Kar

S § 69 alusel asendada A.N-ile mõistetud vangistus 3 kuud üldkasuliku tööga 180 (ükssada kaheksakümmend) tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 24. märts 2010; üldkasuliku töö tegemisel allutada A.N KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxx x xxxxx-xxxx xxxxxxxxxx ; tühistada A.N-ile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld; 1.2 tunnistada D.F süüdi karistusseadustiku (KarS) §

§ 25lg 2 järgi ja mõista talle rahaline karistus 100 (ükssada) päevamäära, s.

o 5000 (viis tuhat) krooni; 03.märts 2006 Tartu Maakohtu otsusega KarS § 117 järgi tingimisi 3 aastase katseajaga mõistetud 2 aastat jätta iseseisvale täitmisele; tühistada D.F-ile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld; Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes

1. Kahju ja kriminaalmenetluse kulude osas: 2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus: 2.1.1 rahuldada täielikult Viljandi TÜ kauplus Maksimarket tsiviilhagi ning välja mõista solidaarselt A.N-ilt ja D.F-ilt 1020 (üks tuhat kakskümmend) krooni Viljandi TÜ kauplus Maksimarket kasuks; 2.2 välja mõista riigieelarve tuludesse: 2.2.1 A.N-ilt sundraha 6525 ( kuus tuhat viissada kakskümmend viis ) krooni, riigi õigusabi tasu 1212 ( üks tuhat kakssada kaksteist) krooni 45 senti ja postikulu 30 (kolmkümmend ) krooni; 2.2.2 D.F-ilt sundraha 6525 ( kuus tuhat viissada kakskümmend viis ) krooni, riigi õigusabi tasu 1212 ( üks tuhat kakssada kaksteist) krooni 45 senti ja postikulu 30 (kolmkümmend ) krooni; 2.2 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaadile: Raul Tosmannile 442 (nelisada nelikümmend kaks) krooni 50 senti. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises
2. Selgitada: 3.1 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.2 üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale; 3.3 rahalise karistus loetakse täidetuks ja otsust rahalises karistuses kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahalise karistusena mõistetud rahasumma täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või kontole nr 221023778606 Swedbank AS-is (tasumisel viitenumber 4100065035) kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul; 3.4 kriminaalmenetluse kulud loetakse tasutuks ja otsust kriminaalmenetluse kuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on kohtukulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või kontole nr 221023778606 Swedbank AS-is (tasumisel viitenumber 2800049874); 3.5 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
3. Süüdistatavate ja prokuratuuri taotlus Prokuratuur ja süüdistatavad on taotlenud asja lahendamist kokkuleppemenetluses. Prokuröri, süüdistatavate ja süüdistatavate kaitsjate allkirjastatud kokkulepete kohaselt on: 1) A.N-ile mõistetavaks karistuseks KarS § 199 lg 2 p 7- § 25 lg 2 järgi vangistus 3 kuud; KarS § 69 alusel asendada A.N-ile mõistetud vangistus 3 kuud üldkasuliku tööga 180 tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks
4. märts 2010; üldkasuliku töö tegemisel allutada A.N KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxx x xxxxxxxxx xxxxxxxxxx. 2) D.F-ile mõistetavaks karistuseks KarS § 199 lg 2 p 7- § 25 lg 2 järgi rahaline karistus 100 päevamäära, s. o 5000 krooni. 2
5. Süüdistused, kohtulikul arutamisel kindlaks tehtud asjaolud ja õiguslikud motiveeringud 2.
6. A.N-ile ja D.F-ile esitatud süüdistused A.N on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema koos D.F-iga 07.12.2008 kella 17.15 ajal Viljandis Lääne 2 asuvas Viljandi TÜ kaupluses Maksimarket eemaldasid proovikabiinis kumbki ühelt 510 krooni maksvalt dressipluusilt turvaelemendi ja panid need selga ning möödusid kassadest kauba eest tasumata ja üritasid lahkuda kauplusest, kuid kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenemata põhjusel, sest kaupluse turvatöötaja pidas ta kinni. A.N tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 7- § 25 lg 2 järgi võõra vallasasja äravõtmise katsega, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikute grupis. D.F on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema koos A.N-iga 07.12.2008 kella 17.15 ajal Viljandis Lääne 2 asuvas Viljandi TÜ kaupluses Maksimarket eemaldasid proovikabiinis kumbki ühelt 510 krooni maksvalt dressipluusilt turvaelemendi ja panid need selga ning möödusid kassadest kauba eest tasumata ja üritasid lahkuda kauplusest, kuid kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenemata põhjusel, sest kaupluse turvatöötaja pidas ta kinni. D.F tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 7- § 25 lg 2 järgi võõra vallasasja äravõtmise katsega, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikute grupis. 2.1.
7. Kohtu seisukoht süüdistuse asjaoludes Kohtul ei tekkinud kahtlusi esitatud süüdistuse asjaolude usaldusväärsuses ja asjaolude vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga. 2.1.
8. Kohtu põhjendused, järeldused ja õiguslikud motiveeringud Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt KrMS § 239 lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid sellega. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le
9. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged ning A.N tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele KarS §

§ 25lg 2 järgi; D.F tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele Kar

S § 199 lg 2 p 7- § 25 lg 2 järgi. 2.1.

1. Tsiviilhagi otsustamine Viljandi TÜ kauplus Maksimarket on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 1020 krooni. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb KrMS § 310 lg 1 alusel täielikult rahuldada.
2. Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel KarS §

§ 25

lg 2 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid A.N ja D.F karistamise kokkuleppemenetluses. A.N ja D.F karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

1. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s
2. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. 3 KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 6525 krooni. KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri
3. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 991.20 krooni. Süüdistatava A.N kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 221,25 krooni. Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 991.20 krooni. Süüdistatava D.F kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 221,25 krooni. Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. KrMS § 180 lg 2 kohaselt kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb: 1) A.N-ilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6525 krooni, riigi õigusabi tasu 1212 (991.20 + 221.25) krooni 45 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu postikulu 30 krooni riigi kasuks; 2) D.F-ilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6525 krooni, riigi õigusabi tasu 1212 (991.20 + 221.25) krooni 45 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu postikulu 30 krooni riigi kasuks; Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).
4. Muud põhjendused Süüdistatavatele tõkenditena kohaldatud elukohast lahkumise keelud tuleb tühistada. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. 4 KrMS § 412 lg 3 kohaselt karistusena mõistetud rahalises karistuses pööratakse kohtuotsus täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest rahalise karistuse tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. Helle Tamm Kohtunik 5