Obsah (7)

§ 209§ 201§ 344§ 345§ 64§ 68§ 56

Kriminaalasi nr. 1-08-16106 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 25.02.2009.a. Tallinnas Kohtunik Merle Parts Sekretär Kadri Allika Pro

§ 209

lg 2 p 1, § 201 lg 1, § 344 lg 1, § 345 lg 1 järgi RESOLUTSIOON Süüdi mõista E.U

§ 209

lg 2 p 1 järgi ja karistada vangistusega 1 (üks) aasta Süüdi mõista E.U

§ 201lg 1 järgi ja karistada vangistusega 3 (kolm) kuud.

Süüdi mõista E.U

§ 344lg 1 järgi ja karistada vangistusega 2 (kaks) kuud.

Süüdi mõista E.U

§ 345

lg 1 järgi ja karistada vangistusega 1 (üks) kuu.

§ 64lg 1 alusel suurendades raskemat karistust mõista lõplikuks liitkaristuseks 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada E.U-le mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes kandmisele kuuluvaks karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel karistuse kandmise aja hulka lugeda eelvangistuses viibitud aeg ja karistuse kandmise alguseks lugeda 17.06.2008.a. Tõkend – vahistamine – tühistada E.U suhtes kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 175, § 179 alusel välja mõista E.U-lt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammäära – 6525 krooni, - määratud kaitsjale makstud tasud kogusummas 3073 krooni 90 senti. Välja mõista E.U-lt järgnevad tsiviilhagid: AS Dzingel kasuks 13 905 krooni; IK kasuks 5000 krooni; DR kasuks 7040 krooni; KH kasuks 2500 krooni; VT kasuks 7800 krooni; GG kasuks 42 569 krooni; DH kasuks 7825 krooni; AK kasuks 8250 krooni. • Asitõendid: 1) E.U juhiload, välja antud Läti Vabariigis (kriminaalasja toimikus ümbrikus tl. 126) – tagastada E.U-le, samas olev paberitükk telefoninumbritega ja e-mailidega – hävitada. • 2) Sõiduauto XXX’i müügileping 21.04.2008.a. (kriminaalasja toimikus ümbrikus tl. 10) – jätta kriminaalasja materjalide juurde. • 3) Sõiduauto XXX reg nr XXX– tagastatud omanikule AK koos ühe võtmete komplektiga. • 4) E.U märkimikud, visiitkaardid ja kliendikaardid, mobiiltelefonide simkaardid, märkmetega paberid jms. asuvad kriminaalasja juurde lisatud eraldi ümbrikus – hävitada. Kriminaalmenetluse kulud tasuda Rahandusministeeriumi a/arvele 10220034800017 SEB või 221023778606 Swedbank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-08-16106 ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Menetluskulud ja sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest, so 25.02.2009.a. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud 2 süüdistataval ja tema kaitsjal alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast. SÜÜDISTUS E.U süüdistatakse selles, et tema registreerides ennast sisse hotellis Dzingel, ja viibides hotellis Dzingel ajaperioodidel 08-30.07.2007.a. ja 27-29.08.2007.a. kinnitades sellise tegevusega enda tahet ja suutlikust tasuda hotellis viibimise eest ja võttes endale seega reaalse kohustuse hotelliarvete tasumiseks, tekitas hotelli Dzingel töötajates tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse kuna teadis, et temal puuduvad rahalised vahendid hotellis Dzingel viibimise eest tasumiseks, saades sellisel viisil varalist kasu ja tekitades hotellile Dzingel hotellis viibitud aja eest ja hotellinumbritoast helistatud telefonikõnede eest tasumata arvete näol varalise kahju 13 905 krooni. Samuti süüdistatakse E.U selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, tekitas 18.09.2007.a. IK tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse kinnitades, et temal ei õnnestu tasuda ööbimise eest Narva-Jõesuu pansionaadis „Valentina“ ainult seetõttu, et kaardimakse temale kuuluva maksekaardiga ei lähe läbi teades samas, et tema pangaarvel raha ei ole, mõjutas IK sellisel viisil tasuma tema ööbimise eest pansionaadis „Valentina“ 600 krooni. Samuti, pettuse teel ja varalise kasu saamise eesmärgil 18.09.2007.a. lubades raha esimesel võimalusel tagastada palus IK kanda MM’i pangaarve kaudu temale kiiresti 1000 krooni ja 25.09.2007.a. lubades raha kindlasti tagastada palus IKkanda 3400 krooni tema pangaarvele Sampo Pangas, teades samas, et temal puuduvad rahalised vahendid palutud rahasummade tagasimaksmiseks, saades sellisel viisil varalist kasu ja tekitades IK varalise kahju summas 5000 krooni. Samuti süüdistatakse E.U selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud kelmusi, tekitas DR tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse leppides DR kokku, et toob temale Saksamaalt sõiduauto kinnitades täiendavalt kokkulepet helistades 22.09.2007.a. DR Saksamaalt, öeldes temale toodava sõiduauto margi XXX ja VIN-koodi ning saates elektronposti teel DRfoto toodavast sõiduautost, mõjutas DR sellisel viisil kandma tema pangaarvele Sampo Pangas 6240 krooni tasuna treileri autojuhile, teades samas, et ei kavatsegi lubatud sõiduautot DR tuua. Samuti, pettuse teel ja varalise kasu saamise eesmärgil võttis DR laenu 800 krooni jättes tagasimaksmise kinnitusena pandiks temale kuuluva Läti Vabariigis välja antud juhiloa, teades samas, et temal puuduvad rahalised vahendid laenuks võetud rahasumma tagasimaksmiseks, saades sellisel viisil varalist kasu ja tekitades DR varalise kahju 7040 krooni. Samuti süüdistatakse E.U selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud kelmusi, tekitas KH tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse lubades kindlasti ja isegi suuremas summas KH tagastada Lätist Tallinnasse sõiduks KH poolt antava raha, mõjutades sellisel viisil KH üle kandma tema arveldusarvele Sampo Pangas 11.10.2007.a. 2000 krooni. Samuti, pettuse teel lubades raha tagastada mõjutas KH andma temale 500 krooni hotelliarve tasumiseks ja oma isiklike asjade kättesaamiseks, teades samas, et temal puuduvad rahalised vahendid palutud rahasummade tagastamiseks, saades sellisel viisil varalist kasu ja tekitades KH varalise kahju 2500 krooni. Samuti süüdistatakse E.U selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud kelmusi, tekitas VT tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse lubades tagastada V T temalt laenuks võetud raha ja anda kingina tänutäheks rahalise abistamise eest sõiduauto XXX, mõjutas sellisel viisil VT13.10.2007.a. üle kandma 2200 krooni tema arveldusarvele Sampo Pangas ja maksma kinni tema ööbimiskulud hotellis, toitumiskulud ja reisikulud, teades samas, et temal puuduvad rahalised vahendid laenuks võetud ja tagasi maksta lubatud rahasummade 3 tagastamiseks, saades sellisel viisil pettuse teel varalist kasu ja tekitades VT varalise kahju summas 7800 krooni. Samuti süüdistatakse E.U selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud kelmusi, varalise kasu saamise eesmärgil tekitas GG tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse lubades GG tuua Saksamaalt sõiduauto mõjutas GG sellisel viisil kandma tema pangaarvele Sampo Pangas 31.12.2007.a. 5200 krooni ja 19.02.2008.a. 6300 krooni ning kinnitades täiendavalt oma lubadust telefonikõnega Saksamaalt 2008.a. veebruaris, et on leidnud GG sobiva sõiduauto süvendas sellisel viisil GG tekkinud eksiarvamust, et E.U tõepoolest otsib ja on leidnud temale sõiduauto, mõjutas GG kandma tema pangaarvele Sampo Pangas 22.02.2008.a. 31 069 krooni, teades, et ei kavatsegi GG sõiduautot muretseda, saades sellisel viisil varalist kasu ja tekitades GG varalise kahju summas 42 569 krooni. Samuti süüdistatakse E.U selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud kelmusi, varalise kasu saamise eesmärgil tekitas AK tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse lubades temale tagastada temalt laenuks võetud rahasumad mõjutas AK andma temale laenuks 2250 krooni ja rääkides AK autoostutehingu ebaõnnestumisest Saksamaal vajaliku rahasumma puudumise tõttu ning andes mõista, et selle autoostutehinguga saadavast rahast kavatseb tasuda AK võla, mõjutas AK andma temale laenuks 6000 krooni, teades, et ei kavatsegi AK tagastada tema poolt laenatud summat ja et temal puuduvad ka rahalised vahendid laenusummade tagastamiseks, saades sellisel viisil pettuse teel varalist kasu ja tekitades AK varalise kahju 8250 krooni. Samuti süüdistatakse E.U selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud kelmusi, tekitas DH tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse lubades DH tuua Saksamaalt sõiduauto XXX, kinnitades täiendavalt oma lubadust saates DH elektronposti teel autode fotod ja hinnad, mõjutades sellisel viisil DH kandma 26.04.2008.a. tema pangaarvele Sampo Pangas 7825 krooni, teades, et sõiduautot ta DH ei muretse, saades sellisel viisil pettuse teel varalist kasu ja tekitades DH varalise kahju 7825 krooni. Oma tegevusega pani E.U toime

§ 209lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod, so.

varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse. Samuti süüdistatakse E.U selles, et tema, saanud 16.04.2008.a. oma valdusesse AK viimasele kuuluva sõiduauto XXX reg nr XXX hõbedast värvi väärtusega 90 000 krooni selleks, et seda kasutada sõitmiseks, sõitis AK kuuluva sõiduautoga XXX Tallinnas Kadaka teel asuvale autoturule, kus pani sõiduauto müüki jättes müüjatele tema poolt eeltäidetud sõiduauto müügilepingu AK andmete ja allkirjaga, sõiduauto registreerimistunnistuse ja võtmed, saades ise sõiduauto müügi eest 65 000 krooni, pöörates sellisel viisil tema valduses oleva võõra vallasasja, AK kuuluva sõiduauto XXX reg nr XXX, enda kasuks. Oma tegevusega pani E.U toime

§ 201lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so.

valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise. Samuti süüdistatakse E.U selles, et tema 16.04.2008.a. Tallinnas, Mäepealse 19 asuvas Autoregistrikeskuses võltsis dokumenti, mille alusel on võimalik omandada õigusi ja nimelt, võltsis AK kui müüja allkirja Autoregistrikeskusele esitatud sõiduauto XXX reg nr XXX kirjalikus müügilepingus. Oma tegevusega pani E.U toime

§ 344lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so.

dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi võltsimise. Samuti süüdistatakse E.U selles, et tema kasutas tema enda poolt 16.04.2008.a. võltsitud dokumenti, sõiduauto XXX reg nr XXX kirjalikku müügilepingut, 4 esitades selle Kadaka teel asuva autoturu müüjatele eesmärgiga omandada õigus temale mittekuuluva sõiduauto XXX reg nr XXX võõrandamiseks. Oma tegevusega pani E.U toime

§ 345lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so.

võltsitud dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Kohtuistungil selgitas süüdistatav E.U , et on süüdistusest aru saanud. Ta tunnistas end kõikide talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kahetseb toimepandut. Kaitsja nõustus süüdistuse sisuga ja nõustus prokuröri poolt taotletuga karistuse liigi osas. Kaitsja palus süüdistatavat karistada maksimaalselt 1-aastase vangistusega. Kohtuistungil jäi prokurör esitatud süüdistuse juurde ning nõudis E.U karistamist

§ 209

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 1 (üks) aasta,

§ 201

lg 1 kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 3 (kolm) kuud,

§ 344

lg 1 kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 2 (kaks) kuud,

§ 345

lg 1 kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 1 (üks) kuu,

§ 64

lg 1 alusel suurendades raskemat karistust mõista lõplikuks liitkaristuseks 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada 1/3 võrra, mõistes kandmisele kuuluvaks karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust.. Sellest lugeda kantuks eelvangistuses viibitud aeg alates 17.06.2008.a. Süüdistatav võttis esitatud hagid õigeks ning nõustus kuritegudega tekitatud kahju suurusega. Kannatanu AK täpsustas kohtuistungil oma varasemalt esitatud tsiviilhagi suurust ning nimetas selle summaks 8250 krooni, mis on temale kuritegudega tekitatud tegeliku kahju suurus. As Dzingel esindaja selgitas kohtus, et tsiviilhagi summa on 13905 krooni. Kannatanu GG selgitas, et tsiviilhagi summaks on 42569 krooni, kannatanu DH selgitas kohtus,, et tsiviilhagi summaks on 7825 krooni, kannatanu DR selgitas kohtus,et tsiviilhagi summaks on 7040 krooni, kannatanu VT selgitas, et tsiviilhagi summa on 7800 krooni. KOHTU SEISUKOHT: Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja kontrollinud kriminaalasjas toodud tõendeid leiab, et E.U tegevus on õigesti kvalifitseeritud. Kohus kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid ning E.U kohtuistungil antud ütlusi, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on E.U süü kuritegudes, mis olid suunatud varalise kasu saamisele tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse; valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise; dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi võltsimise; ning võltsitud dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi toimepanemises tõendamist leidnud. Karistuse mõistmisel arvestab kohus

§ 56sätestatut.

Kohus arvestab , karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidiselt hoiduma süütegudest ja õiguskorra huve. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus E.U puhtsüdamliku kahetsuse, raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatav pani toime teise astme kuriteod. Tema poolt toime pandud,

§ 209lg.2 p.1 järgi kvalifitseeritav kuritegu oli 8 episoodiline.

E.U on varem EV-s kriminaalkorras karistamata. Isikut iseloomustab asjaolu, et ta on süüdi mõistetud 4-l korral Läti Vabariigis, 3-l korral on ta süüdi mõistetud Saksamaal. Kohus leiab, et arvestades isiku poolt toime pandud kuriteo episoodide arvu, kuritegude rohkust, on prokuröri poolt nõutav vangistus ning selle määr igati põhjendatud. Kriminaalasjas leidis tõendamist, et E.U pani toime kuriteo, millega põhjustas kahju kannatanutele: AS-le Dzingel, IK’le, DR’le, KH’le, VT’le, GG’le DH’ile ja AK’ile. Kahju tekitamine on seega õigusvastane. Süüdistatav ei ole kanntanute poolt tsiviilhagides nimetatud kahju suurustele vastu vaielnud. Kohtu hinnangul tuleb E.U-lt kannatanute kasuks tsiviilhagides toodud kahjusummad välja mõista. 5 E.U süüd tõendavad: I Hotell Dzingel suhtes toimepandud kuriteoepisood: - AS Dzingel avaldus (tl. 176), millest nähtub, et E.U majutus hotellis Dzingel 08.07.-30.07.2007.a. ning 27.08-29.08.2007.a., jättes tasumata majutuse ja telefoni kasutamise eest kogusummas 15 399 krooni. - E.U seletus, et hotellis Dzingel viibitud aja eest ei suuda tasuda seoses ülekande viibimisega Hansapanga pangaarvelt tema pangaarvele Sampo Pangas (tl. 177); - Tunnistaja EL ütlused (tl. 181-182), mille kohaselt elas E.U hotellis Dzingel 08.07.-30.07.2007.a. ning 27.08-29.08.2008.a., talle esitati arve kogusummas 15 012 krooni ning telefoni kasutamise eest arve summas 787 krooni, mille jättis tasumata. Ütluste kohaselt hotelli müügijuht Ene Martsepp kinnitas, et tunneb E.U ning, et elades Rotermanni hotellis, tasus E.U arveid. Tunnistaja sõnul avastati E.U lahkudes, et tal pole raha maksta. Varem oli E.U tasunud sularahas, kui selgus, et sularaha tal pole, pakkus ta maksmiseks oma krediitkaarti, millega oli võimalik arvest tasuda vaid 400 krooni. E.U kirjutas seletuskirja, millega kinnitas, et tal puudub raha, kuid ta ei keeldu raha maksmast. Tunnistaja sõnul jäi arve summas 15399 krooni seniajani maksmata, mispeale pöörduti politsei poole. Tekkinud kahju 15 399 krooni osas soovitakse esitada tsiviilhagi. - Hotelli Dzingel kviitungid E.U hotellis viibimise kohta (tl. 190, 191, 192-193, 194195), millest nähtuvad E.U-le Hotell Dzingel poolt 17.05.2007.a.; 14.06.2007.a.; 25.08.2007.a.; 30.07.2007.a.; 30.08.2007.a. esitatud arved. - E.U ütlused (tl. 262-269), mille kohaselt kinnitab ta varem ülekuulamisel antud ütlusi. Selgitab, et ei mäleta, kas

1. aastal sellesse hotelli elama minnes oli tal raha, hotellis elamise eest tasus ta sularahas. Kui avastati see, et tal on jäänud tasumata arveid, lubas ta arved ära maksta, selle selgituse peale lahkus ka kohalekutsutud politsei. Tema sõnul ei ole ta rohkem hotellis käinud, tasunud arvet ega saanud tagasi oma asju. Ta lisab, et nõustub episoodis AK sõiduautoga tema tegevuse ümberkvalifitseerimisega omastamiseks. Tunnistab end süüdi müügilepingu võltsimises, kinnitab, et allkirjastas lepingu AK eest. - E.U pangaarve väljavõte Sampo Pangas alates pangaarve avamisest 13.07.2007.a. kuni 01.07.2008.a. (tl. 208-220), millest nähtuvad E.U poolt tehtud pangatehingud ajavahemikul 13.07.2007.a. kuni 13.07.2008.a, sealhulgas mitmed maksed Dzingel Kohvikus, Dzingel Baaris, AS-s Dzingel. II IKsuhtes toimepandud kuriteoepisood: - Kannatanu IK ütlused (tl. 106-110), mille kohaselt kannatanu tasus E.U eest 18.09.2007.a. arve Narva-Jõesuus asuvas pansionaadis. Samuti nähtub ütlustest, et kannatanu kandis E.U palvel teisele isikule 18.09.2007.a. üle 1000 krooni ning 25.09.2007.a. on kannatanu võtnud sularahaautomaadist 3400 krooni, mille enda sõnul kandis Sampo Panga vahendusel E.U-le üle. Hiljem küsis E.U temalt veel 3200 krooni, kuid kannatanu, saades aru, et teda petetakse, tühistas. makse. E.U lubas võlga tasuda viimati
2. aasta mais, pakkudes välja ka variandi teha tasaarveldus sõiduki näol. Kannatanu sõnul on talle tekitatud kahju kogusumma 5000 krooni. - Hansapanga vastus järelepärimisele IK arvelduskonto väljavõtte kohta (tl.112-113), millest nähtub, et 18.09.2007.a. on tasutud pansionaadis Valentina 600 kroonine makse; 18.09.2007.a. tehtud makse summas 1000 krooni MM’i arvele; 25.09.2007.a. tasutud E.U arvele 3200 krooni, mis on samal päeval ka kontole tagasi laekunud. 25.09.2007.a. on sularahaautomaadist välja võetud 3400 krooni. 6 - E.U ütlused (tl. 241-258), mille kohaselt ta kinnitab kannatanutelt raha võtmist. Ta lisab, et pansionaadis maksmise eest ei olnud ta võimeline maksma ning IK ütles ta, et makse ei läinud läbi, mitte seda, et tal arvel raha ei ole. Seda, milleks ta I 3400 krooni palus ta ei mäleta. Ütluste kohaselt kandis I talle üle 1000 krooni, et ta saaks hotelli eest tasuda, raha lubas
3. aasta mais tagastada, võla suurust ei mäleta. Ütleb, et tal oli sel ajal mitteametlik sissetulekuallikas ning olemas oli ka I arvenumber. Ta lisab, et lubas anda Irinale kasutada talle kuuluvat sõidukit XXX, mis oli registreeritud Hollandis. Sõiduki müüs enda sõnul
4. aasta oktoobris või novembris, müügist saadud rahast ta I võlga ei tagastanud. - E.U pangaarve väljavõte Sampo Pangas alates pangaarve avamisest 13.07.2007.a. kuni 01.07.2008.a. (tl. 208-220), millest nähtub 19.09.2007.a. IK’lt saadud 500 krooni ning 26.09.2007.a. IK’lt saadud 3400 krooni. III DRsuhtes toimepandud kuriteoepisood: - Kannatanu DR ütlused (tl. 114-119), mille kohaselt laenas E.U tihti temalt raha, kuid tagastas laenatud summad, hiljem jäi 800 krooni võlgu. E.U pakkus kannatanule võimalust, et toob talle Saksamaalt auto XXX. Selleks nõudis E.U kannatanult 400 euro suurust (6240 krooni) suurust makset treilerijuhile maksmiseks, mille ta ka E.U-le üle kandis. Kannatanu otsis seejärel E.U-lt saadud info ja auto VIN-koodi abil välja sõiduki müügikuulutuse ning helistades müüjale selgus, et auto ei ole müüdud ega teel Eestisse, nagu E.U oli talle öelnud. Ka hiljem küsis E.U erinevatel ettekäänetel raha, kinnitades, et auto on treileril. Kannatanu küsitud summasid temale ei kandnud. E.U lubas ka auto Eestis üle anda, kuid rohkem ta ei helistanud, hiljem seletas, et auto sõitis Venemaale ning juhul kui kannatanu raha ei tasu, läheb sõiduk teisele ostjale. Kannatanu hindab materiaalse kahju suuruseks 7040 krooni, 800 kroonise võla tagatiseks andis E.U kannatanule oma juhiloa, mis lisati protokollile, nagu ka Sampo Panga maksekorralduse koopia, väljatrükk internetist, E.U poolt saadetud e-mail, paberilehttelefoninumbrite ja elektronposti aadressidega. Kannatanu esitab tsiviilhagi summas 7040 krooni. - Sampo Panga maksekorraldus 22.09.2007.a. D. R poolt E.U arveldusarvele 6240 krooni kandmise kohta (tl. 120); - E.U poolt D. R e-maili teel saadetud kiri ja foto sõiduautost XXX(tl. 121-123), kirjast nähtub auto kirjeldus ja fotod autost. - E.U juhilubade (välja antud Läti Vabariigis) vaatlus ja koopia juhilubadest (tl. 124-125); - E.U ütlused (tl. 241-258), mille kohaselt tunneb ta DR’t
5. aasta maist, on temalt korduvalt raha laenanud, mille on ka tagastanud. Saksamaale auto järele minnes, palus temalt laenuks 800 krooni, jättes tagatiseks juhiloa. Lisab, et kavatses talle tuua sõiduki XXX, Dmitri pidi lisaks vanale autole juurde maksma 8000 eurot. Ütluste kohaselt ostis ta soovitud sõiduki 9800 euro eest, kuid see ei jõudnud Eestisse kuna ta pidi autole hankima Euroopa sertifikaadi, mille tegemiseks puudus tal raha. - E.U pangaarve väljavõte Sampo Pangas alates pangaarve avamisest 13.07.2007.a. kuni 01.07.2008.a. (tl. 208-220), millest nähtub 22.09.2007.a. DR’lt saadud 6240 krooni (selgitus ,,XXX’’). IV KH suhtes toimepandud kuriteoepisood: - Kannatanu KH ütlused (tl. 127-130), mille kohaselt tutvus ta interneti vahendusel E.U-ga , kes andis mõista, et ta sooviks kannatanuga kohtuda, kuid tal puudub selleks raha. E.U lubas raha tagastada, ja seda saadust suuremas summas. Ütluste järgi kandis kannatanu E.U-le Sampo Panka üle kas 1500 või 2000 krooni. Hiljem küsis E.U’ temal veel 500 krooni hotellis arve tasumiseks ning kannatanu tasus ka söömise eest 500 krooni. Kannatanu sõnul tutvus tema kaudu E.U’ ka tema endise mehe GG’ga. E.U’ üritas kannatanuga kohtuda, kuid kannatanu ei soovinud seda, mispeale E.U rääkis, et tal oli võla tasumiseks rahasumma olemas, kuid ei saanud 7 seda kannatanule ära anda. Hiljem pakkus E.U kannatanule, et vahetab ta auto välja, kuna see on halvas korras. Kannatanu arvates polnud autol midagi viga ja ta ei nõustunud sellise ettepanekuga. Kannatanu sõnul tekitati talle materiaalset kahju summas 2500, mille osas esitab ka tsiviilhagi. - E.U ütlused (tl. 241-258), mille kohaselt tutvus ta KHga interneti teel ja ütles talle, et võib Tallinnasse tulla, kuid tal puudub sõiduks vajalik raha. KH kandis tema arvele 2000 krooni. Ta kohtus KH 2 korda, enda sõnul ei saanud raha tagastada, sest ei saanud temaga telefoni teel ühendust. - E.U pangaarve väljavõte Sampo Pangas alates pangaarve avamisest 13.07.2007.a. kuni 01.07.2008.a. (tl. 208-220), millest nähtub 11.10.2007.a. KH saadud 2000 krooni. V VT suhtes toimepandud kuriteoepisood: - Kannatanu VT ütlused (tl. 133-139), mille kohaselt tutvus ta E.U-ga internetis. E.U soovis Saksamaalt Tallinna tulla ning soovis selleks kannatanult raha, lubades Tallinnasse jõudes kõik tagastada ning avaldas ka oma isikuandmed. Ütluste kohaselt kandis kannatanu E.U-le üle 2200 krooni. Erinevaid ettekäändeid tuues seletas E.U , et ei ole veel Eestisse jõudnud. Hiljem kohtus kannatanu E.U-ga Tallinnas, kus E.U palus temalt raha hotelli jaoks, kannatanu tasus Mihkli Hotellis 1000 krooni, samuti ostis E.U-le süüa. Kannatanu sõnul on kogusumma, mis E.U talle võlgneb 500 eurot. Hiljem lubas E.U talle Pärnust raha hankida. Tänuks saadud raha eest lubas E.U tuua kannatanule Saksamaalt sõiduauto XXX.
6. aasta novembris lubas E.U, et kannatanule tasub võla treileri, millel pidi olema ka XXX, juht Saulius. Auto asukohta E.U kannatanuga ei jõudnud ning kannatanu mingeid sõidukeid ei näinud. Kannatanu E.U-le auto eest ettemaksu ei teinud, viimane lubas selle talle varasema abi eest kinkida. Kannatanu sai hiljem ühendust nii E.U isaga kui tema endaga, lubadustest hoolimata E.U raha kannatanule tagasi ei maksnud. Kannatanu hindab materiaalse kahju suuruseks 500 eurot (7800 krooni) ning moraalseks kahjuks samuti 7800 krooni, soovib esitada tsiviilhagi sumas 15600 krooni. - Sampo Panga maksekorraldus 13.10.2007.a. VT poolt E.U arveldusarvele 2200 krooni kandmise kohta (tl. 140). - VT ja E.U vaheline kirjavahetus elektronposti teel ja elektronposti teel E.U poolt saadetud fotod V. T ’le (tl. 142-151), millest nähtub E.U asjaajamine sõiduki hankimisel, selgitused VT nõuetele ja ning Sõidukist XXX saadetud fotod. - E.U ütlused (tl. 241-258), mille kohaselt tutvus ta VT’ga interneti teel umbes samal ajal kui KHga. Selgitab, et tal puudus piletiraha ning VTkandis talle selleks 2200 krooni. Lisab, et raha hotelli eest tasumiseks sai ühelt soomlaselt, VTtõi talle kodust vaid süüa ja alkoholi. Samuti kinnitab, et soovis auto müügist tekkiva rahaga tasuda 23.07.2007.a. 2200 krooni VT’le. Ütluste kohaselt pidi ta VT’le müüma sõiduki musta värvi XXX, mille ta aga Saksamaal varuosadeks müüs. Sõidukiga tutvumiseks saatis VT’le rohelist värvi XXX pildid. - E.U pangaarve väljavõte Sampo Pangas alates pangaarve avamisest 13.07.2007.a. kuni 01.07.2008.a. (tl. 208-220), millest nähtub 13.10.2007.a. VT’lt saadud 2200 krooni. VI GGsuhtes toimepandud kuriteoepisood: - Kannatanu GG ütlused (tl. 152-155), millest nähtub, et kannatanu tutvus E.U-ga oma endise naise KH kaudu. E.U lubas talle tuua Saksamaalt auto. E.U küsis temalt selleks raha,
7. aasta novembris andis kannatanu talle 350 või 400 eurot sularahas, 3-4 nädalat hiljem veelkord samades 350 või 400 eurot. Kannatanu sõnul lootis ta raha tagasi saada, kuid E.U-ga oli tal raske ühendust saada.
8. aasta jaanuaris käidi koos E.U j A Saksamaal, et kannatanule autot osta. E.U’ tasus tema sõnul vaid ühe päeva hotelli kulud (50 või 80 eurot), ülejäänud kulud 8 kandis kannatanu. Autod jäid erinevatel ettekäänetel ostmata.
9. aasta märtsis küsis E.U’ kannatanult sobiva auto leidmisel selle ostmiseks 2000 eurot ettemaksu, mille kannatanu tasus E.U pangaarvele Sampo Pangas. Kannatanu sõitis Riiga, kus kohtus E.U isaga ja koos sõideti E.U juurde Saksamaale. E.U väitis, et ostetav auto on remondis ja nii jäädi mitmeks päevaks Saksamaale. Kannatanu hindab kahju suuruseks 60 000 krooni, selles summas soovib esitada tsiviilhagi. - E.U ütlused (tl. 241-258), mille kohaselt tutvus ta GG’ga KH kaudu. Ta käis koos GGja AKiga viimase autot kasutades
10. aasta veebruaris Saksamaal.
11. aasta novembris andi G talle 350 või 400 eurot auto ostmiseks, seda kas ta temale ka teist korda raha andis ta ei mäleta.
12. aasta märtsis kandis G talle üle 2000 eurot auto ostmiseks. Saksamaal oli aga 2800 euro eest ostetud XXX remondis ja kuna G pidi Saksamaalt lahkuma, jäi auto E.U-le. Ütluste kohaselt müüs selle Leedus maha 2200 euro eest. - Sampo Panga maksekorraldus G. G poolt 19.02.2008.a. E.U arveldusarvele 6300 krooni ülekandmise kohta (tl. 156); - E.U pangaarve väljavõte Sampo Pangas alates pangaarve avamisest 13.07.2007.a. kuni 01.07.2008.a. (tl. 208-220), millest nähtub 31.12.2007.a. GG’lt saadud 5200 krooni, 19.02.2008.a. GG’lt saadud 6300 krooni ning 22.02.2008.a. GG’lt saadud 31 069 krooni. VII. AKsuhtes toime pandud kuriteoepisood: - E.U ütlused (tl. 241-258), mille kohaselt on E.U auto kohta, mille ta A käest võttis teistsugune arvamus (tl. 254). Ta tutvus AK’iga
13. aasta oktoobris. Tallinnas võttis ta A ühendust, käidi söömas, kust ta tasus õhtueine eest. Ta eitab AK sularahas 2250 ja 6000 krooni võtmist. Tunnistab talle arvele kantud raha võtmist, selleks summaks, mis AK temale JF kaudu kandis, nimetab 500 krooni. Raha kasutas Saksamaalt saabumiseks. Ta lisab, et AK kandis tema arvele ka 475 krooni, selle otstarvet ta ei mäleta. Samuti kandis AK talle
14. aasta märtsis üle 200 eurot, mille eest ta ostis AK Riiast arvutilaua ja telefoni. A auto kohta lisab, et päeval, mil ta selle auto müüs, sai ta parkimistrahvi 450 krooni suuruses summas. Ta näitas A trahvikviitungit ja palus raha selle maksmiseks kuna müüb auto maha. Ta sai AK’ilt 500 krooni sularahas, et trahv ära maksta. Ta sai ka AK ID-kaardi. Pärast trahvi maksmist võttis ta sõidukist asjad ja küsis AK’ilt kuhu, need panna ning viimane näitas selleks koha. Ta ütles AK’ile, et müüb auto ära ning küsis sõiduki teist võtmekomplekti. AK lubas need õhtuks üles otsida. Müügisummat ta temaga ei arutanud. Lepiti kokku, et selle asemel toob ta AK’ile Saksamaalt teise auto 3-4 nädala jooksul. Ta läks Kadaka turule inimese juurde (keda nimetab Anatoliks), kellega oli auto müümise kokku leppinud ja ütles, et see on tema vabaabielunaise auto. Ostja teadis tema sõnul, et auto ei kuulunud talle. Müügilepingu blanketile soovitas ostja E.U küsimuse peale panna ID-kaardil olev ehk AK allkiri. Anatoli võttis tema sõnul pangaautomaadist välja 45000 krooni, millest 44 000 krooni andis temale. Pangaautomaat asus Kadaka tee läheduses ja sinna pidi ta järgmisel päeval tooma teise komplekti võtmeid ja rataste dekoratiivkilbid. Seda tegi ta järgmisel või ülejärgmisel päeval ning talle anti 1000 krooni, rohkem raha ei ole ta enda sõnul Anatolilt ega Aleksandrilt (kes oli auto ostmisel Anatoliga kaasas) saanud. Ta läks A koju järele ja ütles talle, et müüs ta auto maha. Ta ütles, et läheb ka XXX vastu. Ta andis XXX AKile, öeldes, et võib sellega sõita kuni ta toob temale teise auto. A sõitis XXX 3-4 päeva, seejärel müüs E.U selle DH. A ütles ta, et sõiduk on Linnu teel remondis. Ta pettis enda sõnul A t, sest kavatses sõita Saksamaale teise auto järele. Ta ei kinnita nagu oleks tema ja AK otsinud treilerit Lasnamäel ja Mustamäel. Ta kinnitab, et helistas AK telefonilt E , samas kinnitab, et E ei pidanud mingeid autosid Eestisse tooma. Ta rääkis A , et auto tuuakse talle treileriga, kuid ei pidanud silmas E treilerit. Ta ei andnud A omandisse ühtegi autot, sest ei jõudnud seda teha. Ajal, mil AK oli autota kindlustas ta talle sõiduki olemasolu – XXX ja oma ema XXX. - Kannatanu AK’i ütlused (tl. 98-103), mille kohaselt 2007.a. novembris ühel tema esimesel kohtumisel E.U-ga oli ta sunnitud talle üle andma sularahas 2250 krooni, sest E.U sõnul polnud tal raha ärasõitmiseks ning hotelli eest tasumiseks. E.U , saanud AK’ilt raha lubas selle tagastada, hiljem nimetas erinevaid kuupäevi, mil raha 9 tasub, kuid ei teinud seda. Samuti 14.11.2007.a. saatis AKoma tuttava JF arvelt E.U arvele Sampo pangas 500 krooni. Seda raha oli E.U palunud temalt selleks, et osta bensiini. Hiljem palus E.U temalt 380 eurot Saksamaale sõiduks ja sealt auto ostmiseks, ta andis E.U-le 6000 krooni sularahas, mille viimane lubas talle koos eelmiste võlgadega tagastada, kui Saksamaalt naaseb. See toimus detsembri keskpaigas. Tegelikkuses E.U kuhugi ei sõitnud. 03.03.2008.a. kandis ta E.U arvele Sampo Pangas 475 krooni, arvatavasti bensiini ostmiseks, samuti 10.03.2008.a. autonumbrite jaoks. Need summad on talle tasunud E.U isa sularaha ja telefoni näol. Kogu selle aja jooksul kasutas E.U tema kodust ja mobiiltelefoni 700 krooni kõneaja ulatuses, samuti oli ta sunnitud 2-l korral sõitma Riiga lubatud auto järele, kulutades selleks 2000 krooni. Samuti andis ta E.U-le 2007.a. detsembris sularaha 500 krooni, mille eest E.U ostis temale kohvi ja pudelikese, kuid ostust tagasisaadud raha talle ei tagastanud. E.U poolt temale tekitatud kogukahjuks hindab 12 425 krooni ja selles summas soovib ta esitada ka tsiviilhagi. Auto on ta tagasi saanud, selle osas tsiviilhagi esitada ei soovi. Ta lisab, et E.U helistas tema telefonilt ka treilerijuhile, kelle nimi oli E . Kord pidid nad minema Lasnamäele koos G ga treilerilt saabuvat autot ootama, kuid treilerit ei tulnud. Seejärel ütles E.U, et treiler sõitis juba Mustamäele, kuid ka seal polnud treilerit. See juhtus 2008.a. mais. Treilerijuhinumber, millele E.U tema telefonilt helistas oli Leedu number. VIII DHi suhtes toimepandud kuriteoepisood: - Sampo Panga maksekorraldus D. H poolt 26.04.2008.a. E.U pangaarvele 7825 krooni ülekandmise kohta (tl.168); - Kannatanu DHi ütlused (tl. 169-174), millest nähtub, et kohtus E.U-ga autoturul, kus viimane pakkus talle võimalust Saksamaalt talle sobiv XXX tuua. E.U käitumine ei äratanud temas kahtlust, ka müüs E.U talle sõiduauto XXX . 26.04.2008.a. pöördus E.U tema poole ja nõudis sõiduki ostmiseks ettemaksu, mille 7825 krooni suuruses summas tasus ta E.U arvele Sampo Pangas. Hiljem, lubas E.U talle, et auto on teel Eestisse, kuid tõi siis erinevaid põhjendusi auto kohalejõudmise viibimise kohta. - E.U ütlused (tl. 241-258), mille kohaselt lubas ta DH’ile tuua
15. seeria XXX, milleks sai ta DH’ilt 500 eurot. Ütluste kohaselt lendas ta aprillis Saksamaale, leidis auto ning leppis selle järelmaksuga (hind u 300 eurot) ostmises kokku. Lisab, et uuris treilerite omanikult Ernestaselt, kas viimane saaks auto Tallinnasse tuua, kuid ta ei jõudnud E rohkem sel teemal suhelda, kuna ta peeti kinni. - E.U pangaarve väljavõte Sampo Pangas alates pangaarve avamisest 13.07.2007.a. kuni 01.07.2008.a. (tl. 208-220), millest nähtub 26.04.2008.a. DH’ilt saadud 7825 krooni.

§ 201lg.1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos: - Kannatanu AK’i ütlused (tl.

2-5, 7), mille kohaselt tunneb ta eelmise aasta lõoust E.U , ik 200170-11565, kes on Läti kodanik. 17.04.2008.a. avastas kannatanu, et tal on kadunud auto võtmed, dokumendid ning auto. E.U vastas seepeale, et viis tema auto remonti. Aprilli lõpus lahkus E.U Eestist, kannatanule autot tagastamata. E.U lubas, et temale helistatakse ja ta saab auto tagasi. Mais sai kannatanu ARK-s teada, et tema auto on müüdud, kannatanu arvab, et tema nimel tehtud müügilepingu võltsis E.U. E.U tunnistas hiljem kannatanule, et müüs auto maha ja lubas talle uue auto osta. Kannatanu kirjeldab E.U ning annab müüdud sõiduki andmed: XXX reg nr XXX, hõbedane, 1999.a. väljalase. Autot hindab 90 000 kroonile, mille osas soovib esitada tsiviilhagi. 10 - E.U ütlused (tl. 23-30), mille kohaselt tutvus ta AK’iga 2007.a. augustis internetis, esimest korda kohtuti 2007.a. septembris. Tema sõnul arutati 2008.a. jaanuaris seda, et A soovib uut autot. 2008.a. veebruaris käidi koos Saksamaal. Sõidu eest tasus ta koos GG’ga. Alates 2008.a. jaanuarist elas enda sõnul A korteris, pidas teda enda elukaaslaseks. Kord palus A temal 13000 krooni oma kontole panna, kuid ta ei saanud seda teha ja tagastas selle raha. Enda sõnul 2008.a.a aprillis viis ta A auto Kadaka autoturule. Auto võtmed ja dokumendid olid tema käes kuna ta sõidutas pidevalt A t. Seda, et ta

1. aprillil 2008.a. otsustas A auto maha müüa ta A ei öelnud. Auto lubas ära osta Anatoli, tasumine pidi toimuma sularahas. ARK-s kirjutas ta omakäeliselt müügilepingu blanketile A ID-kaardi numbri, tema ja enda telefoninumbrid. Blanketi alaossa kirjutas ta, et sõiduk ei ole ühisomand, tasumata trahve ja materiaalseid pretensioone tal pole ning et ta on raha kättesaanud. Anatolilt küsis ta, kuidas peaks alla kirjutama, viimane vastas talle, et pangu allkiri nagu see oleks A oma. Ta kirjutas AK eest alla 2 korda. Pärast ARK-st lahkumist sai ta sularaha kroonides umbes 3000 euro väärtuses, mis ta kohe eurodeks ümber vahetas. Seejärel sõitis ta vastu teisele sõidukile XXX . Kella 07 paiku ütles ta A , et müüs ta auto maha ja et annab talle asemele XXX Ta küsis temalt XXX teist võtmekomplekti ja A andis selle talle, pannes selle kabinetis lauale.
2. aprillil andis ta A teise võtmekomplekti ja ilukilbid, mille eest sai vastu 1000 krooni. Need 1000 krooni andis ta A . Mõne aja pärast soovis ta XXXmaha müüa ja müüs selle samas kohas, kus oli müünud XXX. Ostjaks oli Deniss, auto eest sai ta 900 või 950 eurot, millest 1500 krooni andis ta A . Enda sõnul leidis Saksamaal A auto, mis maksis 600 eurot, kuid ta tasus selle eest 4200 eurot ja ei saanud seega autot kätte. Tuttav Ernest lubas sõiduki treileril Tallinnasse tuua. E.U sõitis tagasi Tallinnasse A juurde. Ta lisab, et A võttis tema emalt kuu aega tagasi temale kuuluva sõiduauto XXX , mida ta pakkus A kasutamiseks, kuni leiab talle Saksamaalt auto. AK keeldus sellest ja soovis temaga koos Saksamaale auto järele minna. Seda, kas AK on tema emale XXX tagastanud või mitte, ta ei tea. - Tunnistaja AK’i ütlused (tl. 31-35), mille kohaselt mille kohaselt aprillikuus Kadaka teele, kus ta müüb autosid talle tundmatu isik hõbedase XXX reg nr XXXja pakkus seda müüa. Auto eest soovis see isik 65 000 krooni. Tema abiline AK sõitis selle inimesega ARK-sse, et kontrollida, kas sõiduk on arestitud või on sel tasumata trahve. Isik tasus ühe trahvi ning jättis talle autovõtme ja registreerimistunnistuse ning lubas tuua kilbid. Mees tõi mõne aja pärast kilbid, kuid selleks ajaks oli auto juba müüdud. Tunnistaja ei oska öelda kellele see auto kuulus ja kes seda müüs, kuna ei tegelenud sõiduki vormistamisega ARK-s. Foto järgi tundis ta sõiduki müünud isikus ära E.U. - Tunnistaja AK’i ütlused (tl. 36-40), mille kohaselt mille kohaselt aprillikuus sõitis Kadaka tee müügiplatsile talle tundmatu isik hõbedase XXX reg nr XXXja pakkus seda müüa. Auto eest soovis see isik 65 000 krooni. Tunnistaja sõitis ARK-sse, et kontrollida, kas sõiduk on arestitud või on sel tasumata trahve. ARK-s esitas müüja sõiduki registreerimistunnistuse ja oma isikliku dokumendi. Müüja kirjutas müügilepingule enda ja nagu oma naise telefoninumbrid. Tunnistaja sõnul ei vaadanud ta kelle nimele sõiduk oli vormistatud ning ei kahtlustanud, et autoomanik ei ole müüja naine. - Asitõendi - sõiduauto XXX’i müügileping 21.04.2008.a., vaatlus (tl. 9), millest nähtub nimetatud müügilepingu vaatlus. - Tunnistaja MP’i ütlused (tl. 14-15), mille kohaselt soovis ta aprillikuus osta Kadaka autoturul asuvast firmast autot. Ta valis seal välja hõbehalli XXX, mille otsustas ära osta. Müüjateks olid 2 meesterahvas, kes olid tema arvates ukrainlased või venelased. Vormistamise ajal kirjutati müügileping, kuhu pandi tema andmed ja ta andis sellele allkirja. Müügilepingu blanketile oli eelnevalt juba kirjutatud midagi. Ta ei pannud tähele, et lepingu järgi oli sõiduki omanikuks naisterahvas. ARK-s vormistati sõiduk tema nimele, reg nr oli XXX. Ta tasus sõiduki eest sularahas 75000krooni. Pärast ostu sõitis ta autoga mõnda aega ning tal ei olnud kahtlust, et see võib olla varastatud. Firmast öeldi talle, et sõiduk on toodud Saksamaalt, Eestis sõitis aasta sellega naisterahvas. 11 - Asitõendi- sõiduauto XXX reg nr XXX, vaatlus koos fototabeliga (tl. 16-22), millest nähtub, et vaadeldud on halli värvi sõidukit XXX reg nr. XXX(tehasetähis XXX). Sõiduki lukud on vigastusjälgedeta ning töökorras.

§ 344

lg 1 ja 345 lg.1 järgi kavlifitseeritavates kuriteogudes: - Sõiduauto XXX’i müügileping 21.04.2008.a. (tl.6), millest nähtub, et 21.04.2008.a. on XXX reg nr XXX(tehasetähis XXX) müüdud AK’i poolt kokkuleppehinnaga MP’ile. Müügilepingu alaosas on käsitsi kirjutatud venekeelsed märkused. - Asitõendi - sõiduauto XXX’i müügileping 21.04.2008.a., vaatlus (tl. 9), millest nähtub nimetatud müügilepingu vaatlus. - Tunnistaja AK’i ütlused (tl. 36-40), mille kohaselt aprillikuus sõitis Kadaka tee müügiplatsile talle tundmatu isik hõbedase XXX reg nr XXXja pakkus seda müüa. Auto eest soovis see isik 65 000 krooni. Tunnistaja sõitis ARK-sse, et kontrollida, kas sõiduk on arestitud või on sel tasumata trahve. ARK-s esitas müüja sõiduki registreerimistunnistuse ja oma isikliku dokumendi. Müüja kirjutas müügilepingule enda ja nagu oma naise telefoninumbrid. Tunnistaja sõnul ei vaadanud ta kelle nimele sõiduk oli vormistatud ning ei kahtlustanud, et autoomanik ei ole müüja naine. - E.U ütlused (t.l.23-30) selle kohta, et 16. aprillil 2008.a. otsustas AK auto maha müüa, seda ta A ei öelnud. Auto lubas ära osta Anatoli, tasumine pidi toimuma sularahas. ARKs kirjutas ta omakäeliselt müügilepingu blanketile A ID-kaardi numbri, tema ja enda telefoninumbrid. Blanketi alaossa kirjutas ta, et sõiduk ei ole ühisomand, tasumata trahve ja materiaalseid pretensioone tal pole ning et ta on raha kättesaanud. Anatolilt küsis ta, kuidas peaks alla kirjutama, viimane vastas talle, et pangu allkiri nagu see oleks A oma. - E.U ütlused (tl. 262-269), mille kohaselt on ta nõus sellega, et episood AK’i sõiduautoga on ümberkvalifitseeritud ja seda käsitletakse kui omastamist. Ta tunnistab end süüdi müügilepingu võltsimises, kinnitab, et allkirjastas lepingu AK’i eest. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Toimepandud kuritegudega on E.U tekitanud moraalse ja varalise kahju kannatanutele. Kannatanu AS Dzingel on esitanud tsiviilhagi summas 13 905 krooni, milline on tõendatud avaldusega (t.l.176), kviitungitega (t.l.183-195), süüdistatava ütlustega selle kohta, et ta tunnistab hagi ja on nõus selle hüvitama. Kannatanu IK on esitanud tsiviilhagi summas 5000 krooni, milline on tõendatud kannatanu ütlustega( t.l.106-110),konto väljavõttega (t.l.113), süüdistatava ütlustega selle kohta,et ta tunnistab hagi ja on nõus selle hüvitama. Kannatanu DR on esitanud tsiviilhagi summas 7040 krooni, milline on tõendatud kannatanu ütlustega (t.l.114-119), maksekorraldusega (t.l.120), pangaväljavõttega (t.l. 208-220), süüdistatava ütlustega selle kohta, et ta tunnistab hagi ja on nõus selle hüvitama. Kannatanu KH on esitanud tsiviilhagi summas 2500 krooni, milline on tõendatud kannatanu ütlustega (t.l.127-130), väljavõttega (t.l. 208-220), süüdistatava ütlustega selle kohta,et ta tunnistab hagi ja on nõus selle hüvitama. Kannatanu VT on esitanud tsiviilhagi summas 7800 krooni, milline on tõendatud kannatanu ütlustega 8t.l. 133-139), maksekorraldusea (t.l.140), väljavõttega (t.l.208-220), süüdistatava ütlustega selle kohta, et ta tunnistab hagi ja on nõus selle hüvitama. Kannatanu GG on esitanud tsiviilhagi summas 42 569 krooni, milline on tõendatud kannatanu ütlustega 8t.l.152-155), maksekorraldusega (t.l. 156), väljavõttega (t.l.208-220), süüdistatava ütlustega selle kohta, et ta tunnistab hagi ja on nõus selle hüvitama. 12 . Kannatanu DH on esitanud tsiviilhagi summas 7825 krooni, milline on tõendatud maksekorraldusega (t.l.168), kannatanu ütlusteega (t.l.169-174), väljavõttega (t.l.208-220), süüdistatava ütlustega selle kohta, et ta tunnistab hagi ja on nõus selle hüvitama. Kannatanu AK on esitanud tsiviilhagi 8250 krooni, milline on tõendatud kannatanu ütlustega (t.l.2,-5,7 ) , süüdistatava ütlustega selle kohta, et ta tunnistab hagi ja on nõus selle hüvitama. Andmed kuriteoga saadud vara kohta: Toimepandud kuritegudega sai E.U varalist kasu kokku summas 94 889 krooni. • Asitõendid: 1) E.U juhiload, välja antud Läti Vabariigis (kriminaalasja toimikus ümbrikus tl. 126); • 2) Sõiduauto XXX’i müügileping 21.04.2008.a. (kriminaalasja toimikus ümbrikus tl. 10); • 3) Sõiduauto XXX reg nr XXXpaigaldati Lõuna politseiosakonna valvega parklasse Rahumäe tee 6, Tallinnas koos ühe võtmete komplektiga (tl. 16-22); • 20.06.2008.a. on sõiduauto XXX reg nr XXX tagastatud omanikule AK koos ühe võtmete komplektiga (tl. 96-97). • 4) E.U märkimikud, visiitkaardid ja kliendikaardid, mobiiltelefonide simkaardid, märkmetega paberid jms. asuvad kriminaalasja juures ( vaatlus ja fotod tl. 57-87). Kohtunik 13