1-08-10750 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel /RESOLUTSIOON/ Kohus Harju Maakohus, Tartu maantee kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 31. oktoobril 2008.a. Tallinn Kriminaalasja number 1-08-10750 / 082

§ 329

järgi lühimenetluses Arika Pettai Kaitsja Owe Ladva SÜÜDISTATAV M.M - elukoht : xxx , isikukood : xxx,kodakondsus: Eesti , põhiharidus , töökoht : hetkel puudub, kriminaalkorras karistatud 11 korda, viimati : 12.04.2007.a. Pärnu Maakohtu otsusega KarS §

§ 329alusel ,Kar

S § 65 lg.2 sätteid kohaldades vangistus 5 kuud ja 4 päeva koos juhtimisõiguse äravõtmisega 3-ks aastaks. 29.02.2008.a. Harju Maakohtu otsusega KarS § 215 lg.2 p.1, § 329 , KrMS § 238 lg.2 sätete alusel vangistus 4 kuud ja 4 päeva. Kahtlustatavana kinni peetud 25-26.03.2008.a. ja alates 22.04.2008.a. vahistatud RESOLUTSIOON . Mõista M.M süüdi KarS §

KarS § 329 järgi ning KarS § 63 lg.1 alusel karistada 2 (kahe) aastase vangistusega. Mõista M.M süüdi KarS § 121 järgi ning karistada 6(kuue ) kuulise vangistusega. 1 KarS § 64 lg.1 alusel lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga, lõplikuks liitkaristuseks mõista M.M-ile 2(kahe) aastane vangistus . KrMS § 238 lg.2 alusel vähendada M.M-ile mõistetavat karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõista M.M-ile 1(üks) aasta ja 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 68 lg.1 alusel lugeda eelvangistuse aeg 25-26.03.2008.a. s.o. 2 päeva karistusaja hulka ja kandmisele kuulub 1( üks) aasta, 3(kolm) kuud ja 28(kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Tõkend- vahistamine jätta muutmata ja karistuse kandmise alguseks lugeda vahistamise päev

1. aprill 2008.a. KarS § 50 lg.1 p.1 alusel lisakaristusena võtta M.M-ilt mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) aastaks Mõista M.M-ilt välja KrMS § 180 alusel menetluskulud 6525.- krooni (kuus tuhat viissada kakskümmend viis krooni ) sundraha , ekspertiisikulud summas 4764.- (neli tuhat seitsesada kuuskümmend neli) krooni ja advokaadi õigusabikulude katteks 3221.40 (kolm tuhat kakssada kakskümmend üks krooni ja 40 senti ) riigituludesse. Väljamõistetud summad tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034800017 või Hansapangas nr
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus: „ M.M , 1-08-10750 kohtukulud”. Kohtukulud ja sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord. Kohtuotsuse peale on õigus apellatsioonikorras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 15/viisteist/ päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega , teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7/seitse/ päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest Harju Maakohtu Tartu maantee kohtumajale. Kohtuotsuse resolutsioon kuulutatakse
3. oktoobril 2008.a., apellatsioonkaebuse teatise saamisel on kohtuotsus motiveerituna kättesaadav kohtukantselei kaudu
4. novembril 2008.a..alates kella 15.
5. Vahistatud süüdistatavale saadetakse täisotsus vanglasse posti teel. SÜÜDISTUS. M.M-i süüdistatakse selles, et tema, isikuna, keda on 12.04.2007.a. Pärnu Maakohtu poolt karistatud KarS § 424 alusel vangistusega 5 kuud ja 4 päeva koos sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 aastaks ning omades seega kehtivat karistust mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, juhtis uuesti 25.03.2008.a. kella 08.35 paiku Harjumaal, Kiili vallas Tallinn-Rapla-Türi maantee
6. kilomeetril mootorsõidukit xxx , reg. nr. xxx, olles alkoholijoobes (1,28 mg/l ). Samuti tema, isikuna , keda on 12.04.2007.a. Pärnu Maakohtu poolt karistatud KarS § 424 alusel vangistusega 5 kuud ja 4 päeva koos sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 aastaks ning omades seega kehtivat karistust mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, juhtis uuesti 22.04.2008.a. kella 22.30 paiku Harjumaal, Kiili vallas Kiili-Vaela teelõigul mootorsõidukit xxx, reg. nr. xxx, olles alkoholijoobes (2,77 ‰ ). 2 Seega pani M.M toime KarS § 424 kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Samuti tema, isikuna, keda on 12.04.2007.a. Pärnu Maakohtu poolt karistatud KarS § 424 alusel vangistusega 5 kuud ja 4 päeva koos sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 aastaks ning omades seega kehtivat karistust , juhtis uuesti 25.03.2008.a. kella 08.35 paiku Harjumaal, Kiili vallas Tallinn-Rapla-Türi maantee
7. kilomeetril mootorsõidukit xxx , reg. nr. xxx, olles seega isikuks, kellelt on mootorsõiduki juhtimise õigus jõustunud kohtuotsusega ära võetud. Samuti tema, isikuna , keda on 12.04.2007.a. Pärnu Maakohtu poolt karistatud KarS § 424 alusel vangistusega 5 kuud ja 4 päeva koos sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 aastaks ning omades seega kehtivat karistust , juhtis uuesti 22.04.2008.a. kella 22.30 paiku Harjumaal, Kiili vallas Kiili-Vaela teelõigul mootorsõidukit xxx, reg. nr. xxx, olles seega isikuks, kellelt on mootorsõiduki juhtimise õigus jõustunud kohtuotsusega ära võetud. Seega pani M.M toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o. täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumise. Samuti tema, viibides 14.03.2008.a. öisel ajal oma kodus, xxx ning tarvitades koos AK nimelise meesterahvaga alkoholi, kahjustas AK tervist ja tekitas temale füüsilist valu, rünnates AK valge käepidemega lauanoaga, lüües sellega AK vasaku õla piirkonda, tekitades sinna lõikehaava. AK, püüdes M.M-ilt nuga käest ära võtta, vigastas oma paremat kätt, saades ka pöidla ja nimetissõrme vahelisele alale lõikehaava. Seega M.M pani toime kehalise väärkohtlemise so. KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtu järeldused. Kohus leiab, et esitatud süüdistus on täielikult tõendamist leidnud. Süüdistatav M.M tunnistas kohtuistungil ennast süüdi KarS §

§ 329järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises, kuid ei tunnistanud ennast süüdi Kar

S § 121 järgi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Täiendavate ütluste andmisest kuriteo erinevate episoodide kohta kohtuistungil süüdistatav loobus. Süüdistatava kaitsja pidas süüdistust põhjendatuks KarS §

§ 329

järgi ja leidis, et nende episoodide osas süüdistatava käitumine on kvalifitseeritud õigesti ning kogutud tõendid lubatavad. KarS § 121 järgi ei ole kaitsja arvates süüdistus põhjendatud, kuid puuduvad takistused lühimenetluses kriminaalasja arutamiseks Kohus leiab, et peale süüdistatava M.M-i eeluurimisel enda süüd kinnitavate ütluste on kuriteo episoodid KarS §

§ 329

järgi tõendamist leidnud järgmiste toimiku materjalidega : Kohus avaldas kohtuistungil M.M-i eeluurimisel antud ütlused /t.l. 34-36, 39-41) ,millede kohaselt ta 25.03.2008.a. tarvitas peale südaööd oma kodus alkoholi- kanget õlut ja viina koos oma sõpradega, kellede andmeid avaldada ei soovi. Isa, RJ kodus ei olnud. Isale kuulub kaubik XXX, reg. nr. XXX. Hommikul pidis sõbrad Tallinnasse minema, üks pidi temaga tagasi tulema, kuna tal juhtimisõigust ei olnud. Ise sõitis kaubikuga kaasa, sest tal on isa auto kasutamiseks volitus olemas. Tallinnas Liiva kalmistus juures sõbrad lahkusid autost ja ei tulnudki tagasi. Seetõttu otsustas ise koju tagasi sõita, kuigi oli öösel joonud ja vähe maganud.Luigel pidas üks autojuht ta auto kinni, sest tagumised tuled ei põlenud.See autojuht kutsus politsei, kes tuvastasid tal joobe. 1999.a. kukkus alla viiendalt korruselt ja peale seda on esinenud tugevaid peavalusid ning ka teadvusekaotusi. Teadvuse kaotust esineb peale 3 alkoholi tarvitamist teisel-kolmandal päeval. On viibinud ka 1999.a. Tallinna Psühhiaatriahaiglas kaks korda.

1. aprilli 2008.a. episoodi kohta seletab, et õhtul tarvitas alkoholi, jõi umbes 1 liitri õlut. Kellaaega ei mäleta. Oli autos XXXreg. nr-ga XXX, kus jäi magama. Ärgates otsustas koju sõita ning kuna kella ei ole, ei teadnud ka täpset aega. Tundis ennast hästi ja arvas, et on kaine. Umbes 10 minutilise sõidu järel Kiili-Vaela teelõigul peatas ta auto politseipatrull. Kutsuti politseiautosse , küsiti dokumente ja ta puhus alkomeetrisse. Alkomee-ter näitas joovet ning ta viidi ekspertiisi, kus tuvastati raske alkoholijoove. Oli sellega nõus . Peale süüdistava enda ütluste on M.M-i süü tõendamist leidnud veel : 22.aprillil 2008.a. episoodis joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktiga nr. 1609/370 , millest nähtub, et Wismari Haiglas tuvastati M.M raske alkoholijoove (2,77‰), samas episoodis tunnistaja M K /t.l.13-14/ eeluurimisel antud ütlustega, mille kohaselt olles töööl G4S-s graafikujärgselt patrull ekipaažis Kiili vallas, teatati kahtlasest sõiduautost reg. nr. xxx , mille juht võib olla joobes. Asuti nimetatud autot jälitama ja peale peatamist ei näinud, et juht oleks alkoholi tarvitanud. Tunnistaja Hannes Kullamäe ütlustest /t.l. 15-16/ nähtub, et neile teatati G4S poolt kinni peetud joobes juhist juhtimiskeskuse kaudu ja kohale jõudes selgus, et kinni on peetud sõiduauto XXX,reg. nr-ga XXX. Politseiautos küsiti juhilt juhiluba ja auto dokumente, kuid sõidukijuhil M.M ei olnud esitada juhiluba, selgus, et juhtimisõigus sõidukijuhil puudus, samuti puudus liikluskindlustus ja läbimata oli tehniline ülevaatus. Juhil oli tunda tugevat alkoholilõhna, kõnnak oli tuigerdav, seetõttu viidi isik ekspertiisi, kus selgus, et M.M oli raske alkoholijoove.
2. märtsi 2008.a. episoodis protokolliga alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendiga /t.l. 26/Joove oli 1,28 mg/l .Tunnistaja M L eeluurimisel /t.l. 29-30/ antud ütluste kohaselt sõitis ta 25.03.2008.a. Harjumaal, Kiili vallas ja hakkas teostama möödasõitu enda ees liikuvast sõidukist xxx reg. nr. xxx, sest xxx sõitis kahtlaselt, kaldudes vastassuunavööndisse. Sõidukist möödudes nägi, et juhipoolne küljeaken oli katki ja sõidukis viibis üks inimene. Lõpuks jäi xxx seisma ja kui tunnistaja sõiduki juurde läks, tuli autost alkoholilõhna, juhil oli pilk hägune ja kõne ebaselge. Tunnistaja kutsus politsei. Tunnistaja A Hiie eeluurimisel antud ütluste kohaselt /t.l. 31-32/ oli A.Hiie 25.03.2008.a. tööl autopatrullis ning väljakutse peale sõitsid Tallinn-Rapla-Türi maantee Tammjärve bussipeatusesse , kus nägid seismas suunaga Rapla poole valget kaubikut xxx, reg. nr. xxx. Kaubikus istus juhi kohal meesterahvas, kes kontrollimisel osutus M.M-iks . Sõiduki kinni pidanud inimesed kinnitasid, et roolis istuv isik ka sõitis autoga, siis kontrolliti isiku joovet, milleks oli 1,28 mg/l kohta. M.M puudus ka mootorsõiduki juhtimise õigus ja kaasas polnud ka sõiduki dokumente. Süütelukku mootorsõidukil ei olnud, juhtmed oli lihtsalt kokku ühendatud. Sõiduki omanik RJ tuli autole järele. Kohtuotsusega nr. 1-07 4482 /t.l. 115-116/ on M.M-i Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt karistatud KarS § 215 lg.2 p.1 ja § 329 järgi 4 kuu ja 4 päevase vangistusega Toimikus on kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akt nr. 97 19.05.2008.a.. Ekspertarvamuse kohaselt ei ole M.M nõrgamõistuslik ega põe vaimuhaigust, vaid tal esineb impulsiivset tüüpi isiksusehäire, traumaatilise ajukahjustuse sündroom ja alkoholisõltuvus. Temal esinevad krambihood on tingitud peamiselt alkoholist ,aga ka peatrauma jääknähtudest. Ta on suuteline osalema menetlustoimingutes ja kandma karistust. Meditsiinilist sundravi ei vaja. M.M-i poolt KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine
3. märtsil 2008.a. on tõendatud esmalt kannatanu AK’i eeluurimisel antud ütluste ja joonistatud skeemiga sündmuskohast, kus ta 13.03.2008.a. õhtul ja öösel viibis /t.l. 65-70/ Kannatanu ütluste kohaselt sai ta 13.märtsil 2008.a. Tallinnas Balti jaamas tuttavaks R nimelise mehega, koos tarbiti viina. R ütles, et istus vanglas. Ühise joomise käigus kutsus endale külla tallu, kus koos isaga pidi elama. Koos R läkski K liinibussi nr. 116 peale. 4 Kusagil Viljandi maanteel ühes peatus väluti ja läksid edasi jalgsi. R juures eramajas istuti ja joodi koos ära kaks pudelit viina. R hakkas korraga käituma agressiivselt, Võttis laualt kööginoa ja hakkas sellega A.Ki ähvardama. Kööginuga oli plastmass käepidemega valget värvi.R lõi kööginoaga kannatanut vasakule õlga. Haavast tuli verd. AK püüdis R lt nuga ära võtta , seejuures sai viga K parem käsi, K seletuse kohaselt hakkas M.M seejärel teda ähvardama tema arvates kärbikuga, kuid kuna padruneid ei olnud, siis lasku ei järgnenud. Seejärel M.M rahunes ja nad jõid veel koos viina ,vist kaks pudelit. Seejärel läks tema magama vanasse sauna, kuhu R pakkus tal magama minna. Hommikul korra R käis teda vaatamas, kuid lahkus seejärel ja kui ta saunas ärkas, siis lahkus talust, peatas sõiduauto, mis viis teda Tallinnasse. Tallinnas tundis ta tänaval ennast halvasti , inimesed kutsusid kiirabi ja ta viidi haiglasse. 08.04.2008.a. täiendavalt antud ütluste kohaselt väidab AK, et pole R juures toa nurka urineerinud ning seda, kas hommikul viis ta linna R isa, ta ei mäleta. AK’i läbivaatuse protokolli kohaselt 27.03.2008.a. /t.l. 71/ koos fototabelitega /tl. 72-81/ avastati AK’l näo otsaesisel kaks õmmeldud haava paremal pool. Vasakul pool on vana arm. Kehal vasakul pool õlal on kinni õmmeldud lõikehaav. Paremal käel nimetissõrme ja pöidla vahel on kinni õmmeldud lõikehaav. Toimikus /lk. 82/ on PERH teatis õnnetusjuhtumis või isikuvastase kuriteo tõttu kannatada saanud isiku saabumisest /tl.82/ Selle teatise kohaselt toodi 14.03.2008.a. kell 17.51 PõhjaEesti regionaalhaiglasse AK Mustamäe tee 130 hoovist, kus tuvastati tal muuhulgas parema labakäe ja vasaku õla lõikehaavad. Tunnistaja RJ eeluurimisel antud ütluste kohaselt /t.l. 83-87/ võis see olla 14.03.2008.a. kui ta hommikul koju tulles avastas, et poeg R magas elutoas diivanil.Märkas, et tema toas oleva õhupüssi kaba on katki. Õue minnes kuulis kolistamist saunas ja siis tuli saunast võõras mees ja küsis juua. Tunnistaja väitel andis ta võõrale vett ja küsis, et kes ta on ja mis juhtus, kuna nägi võõral mehel vigastusi. Võõras olevat öelnud, et kukkus, kuid M.M arvas, et nii ei kukuta, ise mõtles, et järsku oli võõral tema pojaga mingi tüli, sest ta poeg M.M muutub purjuspäi vägivaldseks. Et võõrast lahti saada, tegi ettepaneku ta koju Tallinnasse ära viia ning Tallinnasse jõudes ütles see võõras mees talle, et „su poeg on ettearvamatu“. Mingit kärbikut neil kodus pole, on ühe-meetri pikkune õhupüss. Lisaütlustes väidab Raul M.M, et pojal peale võõraga juhtunut mingeid vigastusi ei olnud, küll aga muutub poeg alkoholijoobes agressiivseks ,kurjaks ja lõhub nõusid. Toob neile koju kodutuid, kellega koos tarbib alkoholi. Toimik /lk. 92-93/ on läbiotsimisprotokoll 02.04.2008.a. koos fototabeliga ,mille kohaselt Kiili vallas XXX annab M.M vabatahtlikult välja valge plastmass peaga kööginoa .Kööginuga on hiljem tagastatud RJ’le./t.l. 88/ Kahtlustatava M.M-i eeluurimisel antud ütluste kohaselt /tl. 96-99/ tarbis ta tõesti 13.03.2008.a. Tallinnas ühe kodutu mehega koos alkoholi ja kutsus selle mehe ka enda poole koju, et koos veel alkoholi tarbida. Nad sõitsidki tema poole koju ja tarbisid koos alkoholi. Mingil hetkel jäi M.M oma sõnul televiisori ette magama ja kui ärkas, siis nägi, et küllakutsutud mees urineerib toa nurka. Käskis mehel minna WC-sse või välja , kuid võõras vastas :“Sina ei ütle mulle, kus mina kusen“ .M.M käskis võõral minna sauna magama. Võõras võttis laualt noa ja hakkas M.M-i poole tulema. M.M lõi seda kätt, kus mees nuga hoidis, kuid nuga maha ei kukkunud ja seejärel tekkinud rüseluse käigus, kus M.M sai hoobi näkku, õnnestus tal siiski nuga enda kätte saada ja toa nurka visata. Tõukas siis mehe esmalt kööki ja sealt edasi õue ning näitas, et mees võib minna sauna magama.Tuppa ta meest enam lasta ei tahtnud. Hommikul 8.00 paiku ärkas, kuid ei läinud vaatama, kas mees on veel saunas või mitte ja sõitis ära Tallinnasse. M.M-i väitel tema seda meest ei ähvardanud, vaid hoopis mees ähvardas teda . Samuti ei ole neil kodus kärbikut, on ainult õhupüss. 5 Kohus leiab, et kohtuistungil uuritud tõenditega on M.M-i süü KarS § 121 järgi kvalifitseeritavas kuriteos tõendamist leidnud. Vastuvaidlematult on tõendamist leidnud fakt, et M.M kutsus endale koju AK’i, kellega koos tarbiti ohtralt alkoholi ning mingil põhjusel tekkis neil omavahel kerge tüli , mille käigus sai lõikehaava õlga AK. Kannatanu oskas üsna täpselt kirjeldada nuga, millega M.M teda püüdis rünnata . Otsmikul oleva haava kohta tunnistas K ausalt, et selle sai ta kukkudes. Käel oleva haava sai K siis, kui püüdis M.M-i käest ära tõmmata nuga. Kohus leiab, et ebatäpsused kannatanu ütlustes võivad olla tingitud tarbitud alkoholi suurtest kogustest . Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et M.M ei pöördunud peale 14.03.2008.a. intsidenti arsti poole , samuti ei näinud isa pojal mingeid vigastusi, küll aga nägi hommikul nende talu saunast väljunud võõral mehel vigastusi ja võõras ütles talle, et tema poeg on ettearvamatu käitumisega. M.M-i eeluurimisel antud ütlused 14.märtsi 2008.a. episoodi kohta on paljasõnalised ja ennast õigustada püüdvad, seetõttu suhtub kohus nendesse ütlustesse kriitiliselt. Karistuse mõistmine. Karistuse mõistmise üldsätted on sätestatud KarS § 56, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. M.M-i puhul puuduvad süüd välistavad asja-olud. Arvesse võttes süüdistatava poolt antud kuritegude toimepanemise asjaolusid ,leiab kohus et M.M-ile tuleb mõista karistuseks reaalne vangistus . Süüdistatavat on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud küll varavastaste kuritegude , küll liiklusalaste kuritegude toimepanemise eest rahaliste karistuste, tingimisi vangistuste kui ka reaalsete vangistustega. . Viimased kaks korda on M.M-i karistatud kriminaalkorras mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ja ka täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumise eest. Ükski M.M-ile mõistetud karistusliikidest ei ole teda mõjutanud seaduskuulekalt käituma. M.M vabanes viimast korda karistuse kandmiselt
4. veebruaril 2008.a. peale karistuse täielikku ärakandmist .Uued kuriteo epi-soodid pani M.M toime märtsis ja aprillis 2008.a. , seega sisuliselt mõned nädalad peale vanglast vabanemist. M.M küll tunnistab oma süüd mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis ja täitmisele pööratud karistuse kandmisest kõrvalehoidumises, kuid kohus leiab, et M.M poolt süü tunnistamine ja kahetsuse väljendamine on paljasõnaline ning kantud soovist oma karis-tust kergendada. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kuna asja arutamine toimus lühimenetluses, tuleb süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra. Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus, et karistuse eesmärk on M.M-i puhul saavutatav ainult reaalse vangistuse mõistmisega . Kohus arvestab karistuse mõistmisel seda, et isiku õiguskuulekat käitumist tulevikus ei ole võimalik saavutada R Jõenur-me suhtes kergemaliigilise karistuse mõistmisega kui seda on reaalne vangistus. Kohtul puu-dub igasugune alus uskuda seda, et M.M, olles alates 2000.a. neli korda karistatud alkoholijoobes sõiduki juhtimise eest kriminaalkorras, suudab vabaduses olles hoiduda istumast alkoholijoobes autorooli . Ka on mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis liikluses ohtlik kaasliiklejatele , seda isegi juhul, kui sellise käitumisega ei põhjustatud raskeid tagajärgi. Samuti on M.M-i kuritegu, mis on kvalifitseeritud KarS § 121 järgi, seotud alkoholi liigtarvitamisega koos võõraste isikutega ja alkoholi tarvitamise käigus tekkinud konflikti lahendamisega vägivalda kasutades. Kuna süüdistatav pani toime raske liiklusalase süüteo s.o. mootorsõiduki juhtimise alkoholijoobes, kohaldab kohus KarS § 50 lg 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. M.M ei ole kunagi omanud juhiluba, sellele vaatamata tuleb 6 tema osas kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist ning seda tähtaja maksimummääras . Tagamaks liikluse ohutus ja kõigi liiklejate turvalisus, on põhjendatud ja vajalik M.M sõidukijuhina liiklusest kõrvaldamine seadusega lubatud maksimum ajaks KrMS § 175 ja 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud s.o. süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ,II astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha 1,5 palga alammäära (6525-krooni) ja määratud kaitsjale makstav tasu . Kohtunik 7 8