4-09-30356 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. märts 2010. a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-09-30356 Kohtunik Marie Tammsaar Sekret

§ 7417

lg 1;

§ 7431

lg 1 Kaebuse esitaja N.S (isikukood: xxx, elukoht: xxx; Eesti Vabariigi kodanik; töökoht E –A Ä ) Kaitsja Dmitri N.S (Õigusbüroo D&S Konsult) Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Põhja korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalitus Rahumäe tee 6, Tallinn) Asja arutamise aeg

1. märts 2010.a, Liivalaia kohtumaja Istungil osalesid Kaebuse esitaja N.S, kaitsja Dmitri N.S Prefektuuri (asukoht Kohtuvälise menetleja esindaja Hannes Küünarpuu RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 47 lg 1, § 63 lg 3, V™S § 132 p 2, § 133-135, § 155-156, kohus otsustas:
2. Tühistada Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna 11.12.2009.a otsus väärteoasjas nr 31 2302,09,017524 N.S-ile

§ 74lg 1 järgi määratud karistuse osas, teha selles osas uus otsus.

2. Mõista N.S-ile

§ 743000 (kolm tuhat) krooni.

31 lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, s.o. 17 3. Jätta N.S-ile §

§ 74

lg 1 järgi määratud karistuse osas Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna 11.12.2009.a otsus väärteoasjas nr 2302,09,017524 muutmata.

1. Rahatrahv kokku 3900 (kolm tuhat üheksasada) krooni tuleb tasuda 15 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna 11.12.2009.a otsuses 2302,09,017524 näidatud arvele (Rahandusministeeriumi a/a nr 10220034796011 SEB Pangas või a/a nr 221023778606 Swedbankis), märkides viitenumbri
2. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei tasu otsuses ettenähtud ajal rahatrahvi või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Edasikaebamise kord Kaebuse esitaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsioonikaebuse esitamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, kassatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Liivalaia kohtumaja kantseleis 30.03.2010.a kell 09:
3. Kui kassatsiooniteadet ei esitata, jõustub kohtuotsus 7 päeva möödumisel peale kohtuotsuse lõpposa kuulutamist. Asjaolud 15.11.2009.a on koostatud väärteoprotokoll nr AB1171057 selle kohta, et 15.11.2009.a. kell 10.47 Paekaare tn 18, Lasnamäe linnaosas, Tallinnas, N.S juhtis mootorsõidukit, tagurdamisel ei veendunud selle ohutuses, mille tõttu sõitis otsa pargitud sõidukile WV reg. nr xxx. Põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju AS-le Swedbank Liising ja AS-le SEB Liising. Juht lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt liiklusõnnetusest teatamise nõudeid rikkudes, kui politseile teatamine oli kohustuslik, rikkus liikluseeskirja (LE) § 105 ja § 227 ning pani toime liiklusseaduse (

) § 7417 lg 1 ja

§ 7431lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod. 11.12.2009.a otsusega väärteoasjas nr 2302,09,017524 on karistatud N.S-i Kar

S § 63 lg 3 järgi

§ 7417lg 1 alusel rahatrahviga 15 trahviühiku ulatuses, s.o.

900 krooni ja

§ 7431lg 1 alusel rahatrahviga 110 trahviühiku ulatuses, s.o.

6600 krooni. 30.12.2009.a esitas N.S kohtuvälise menetleja 11.12.2009.a otsusele Harju Maakohtusse kaebuse, milles palus otsuse täies ulatuses tühistada ja väärteomenetluse lõpetada. Kaebuse kohaselt rikub kohtuvälise menetleja otsus oluliselt väärteomenetlust, on ebaseaduslik ja määratud karistus on ebaproportsionaalne. Väärteoprotokollis ei ole märgitud, millistele tõenditele tugineb kohtuväline menetleja. Väärteoprotokollil olev märge „Liiklusõnnetuse nr 1991 materjalid“ ei ole tõendite loetelu ei vastavalt väärteomenetluse seadustikule ega Riigikohtu praktikale. KrMS § 63 lg 1 ei nimeta liiklusõnnetuse materjale tõendiliigina, seega on KrMS § 64 mõttes tegu lubamatu tõendiga. Kohtuvälise menetleja otsuses muude andmete kõrval tuleb näidata ka väärteo toimepanemise aeg ja koht, väärteo lühikirjeldus, viide otsuse tegemise aluseks olevale protokollile, vastulauses esitatu mittearvestamise põhjendus ning väärteo kvalifikatsioon. Kohtuväline menetleja on jätnud kaebaja vastulause otsuse tegemisel arvestamata. Vastulause analüüsi puudumine väärteootsuses teeb vastulause esitamise mõtetuks ning rikub oluliselt väärteomenetlusõigust. Kohtuväline menetleja on jätnud hindamata ka menetlusaluse isiku ütlused. Määratud karistus on ebaproportsionaalne, kuna kommertshuvid kannatada ei saanud, kuna autol oli vormistatud nii kohustuslik kui ka vabatahtlik kindlustus ning kaebaja teatas liiklusõnnetusest nii politseile kui ka kindlustusseltsile. Kohtuistungil jäid kaebaja ja tema kaitsja kaebuse juurde. Kaebaja ütluste kohaselt oli auto pargitud kodu juures, parklast väljasõit on liiga kitsas ja välja peab sõitma tagurdades. Tagurdades oli liikumiskiirus minimaalne. Tehes manöövrit ta juhuslikult riivas oma auto vasaku esimese tiivaga teist autot. Pärast teise auto riivamist kaebaja jäi seisma, väljus autost, vaatas, et tema auto oli vigastatud ja teisel autol olid kriimustused. Õnnetus toimus kella 11.00 ajal. Tahtis helistada politseisse, kuid telefon oli jäänud koju. Oli vaja sõita lapsega arsti juurde, arsti aeg oli kella 12.00-ks. Arsti vastuvõtt on Majaka perearstikeskuses, laps ootas vanaemaga väljas, nendeni oli umbes 10 min sõita. Ei pööranud tähelepanu, kas teisi inimesi oli parkimisplatsi juures, ei pannud tähele, kas läheduses asuvas ühistranspordipeatuses oli inimesi. Kodus on olemas lauatelefon ja abikaasa oli kodus, kuid fonolukk majal puudub. Selleks, et koju tagasi saada, kavatses ema käest võtta tagavaravõtmed. Mõtles, et teeb vajalikud toimingud ära ja siis helistab politseisse. Kohtas juhuslikult tuttavat ja tema telefonilt helistas politseisse umbes kell 14.

1. Telefoninumber millelt helistas, kuulub EAÄ. Politseisse helistamisel kohe ei tahetud nõustuda juhtumi registreerimisega ja küsiti, kas ise ei saa kohal ära vormistada, kuid kuna ta oli juba avariikohalt ära sõitnud, siis registreeriti juhtum. Tuli koju, abikaasa ütles, et telefonile oli helistatud politseist. Helistas tagasi, läks politseijaoskonda umbes kell 16.
2. Väärteoprotokolli on kätte saanud, protokolli kättesaamisel ei küsinud politseilt, millised on need liiklusõnnetuse materjalid, mille kohta on väärteoprotokollis märge. Kaebuse aitas koostada Dmitri Š , abikaasa, kes oli sel hetkel haiguslehel. Kaitsja ei käinud enne otsust liiklusõnnetuse materjalidega tutvumas, kuna oli haiguslehel. Kaitsja avaldas kohtuistungil, et määratud karistus antud teo eest on liiga karm, kuna tegemist on isikuga, keda ei ole varem karistatud ja kes tunnistab oma süüd, mis on käsitletav karistust kergendava asjaoluna. Toime pandud mitteteatamise tegu ei ole ohtlik, tegu ei ole ka põhjuslikus seoses varalise kahjuga, ei ole tekitanud teistele ohtu. Karistus ei vasta isikule ja teo enda tähtsusele. Tegevusetusdelikti puhul peab olema väärteoasjas esile toodud kohustusnorm, millest tulenevat kohustust isik rikkus, samas ei ole piisav vaid viide sellele reeglile. Isik peab aru saama väärteoprotokollist, milles teda süüdistatakse. Samuti toetas kaitsja kaebuse seisukohti seoses protokolli koostamise nõuete rikkumisega. Välja töötatud protokollinäidis on politsei sisemine dokument ja kuidas see välja töötati, ei oma mingit tähtsust - oluline on see, mida protokoll sisaldab. Kui viimane lause välja võtta protokollist, siis ei vasta see seaduse nõuetele. Kuna kriminaalmenetlus ei tunne sellist tõendit nagu „liiklusõnnetuse materjalid“, siis on see sama hea kui et mingit viidet tõenditele ei ole. Tegemist on formaalsete nõuete rikkumisega ja pole oluline, kas tegu on rohkem või vähem tähtsa rikkumisega. Kaebaja on esitanud politseile vastulause ja selle mittearvestamise põhjuseid kohtuvälise menetleja otsusest näha ei ole. Vastulausega arvestamise nõue ei ole formaalne nõue, vastulauses toodu arvestamata jätmine on aluseks otsuse tühistamisele. Eripreventsiooni juures tuleb arvestada, et lisaks trahvile on kindlustusandjal tekkinud regressõigus, kindlustusmakse suureneb, kogumõju on rahaliselt u 35 000 krooni. Karistamisel tuleb arvestada nende asjaoludega. Kohtuvälise menetleja esindaja palus kohtuistungil jätta kaebuse rahuldamata, leidis, et kaebus on alusetu, määratud karistus on proportsionaalne. Väärteoprotokoll vastab seaduse nõuetele, kohustuslikud andmed on seal olemas. Vastulause sisu on otsuses kirjas, isik on ennast tunnistanud süüdi. On näha, et tugevaim tõend on kaebuse esitaja enda ütlused, need nähtuvad nii vastulausest kui ka kirjalikest ütlusest. Väärtegu on tõendatud kaebaja väidetega kohtuistungil, ta on andnud ise ütlusi, et tagurdas, tema auto esiosa läks vastu teist autot, tema auto sai vigastusi ja teine auto sai kriimustada ning, et ta lahkus sündmuskohalt. Justiitsminister on töötanud välja väärteoprotokolli näidisvormi, mille alusel politsei töötab. Regress ja omavastutus ei puutu karistusse, need tulenevad tsiviilõiguslikest lepingutest, pooled on lepingusse lisanud kõik, mida ise soovisid. Kohtu avaldas järgmised väärteotoimikus sisalduvad dokumendid: sündmuskoha vaatlusprotokoll, fototabel 7 lehel, väärteoprotokoll AB1171057, Seesam Kindlustuse päring, sündmuskoha skeem, resolutsioonileht, vastulause väärteomenetluses, väärteootsus 2302,09,017524, karistusregistri teatis, samuti EMT andmebaasi väljatrüki tel nr xxx kohta. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud kohtuliku arutamise käigus ära kaebuse esitaja, kaitsja, kohtuvälise menetleja seisukoha ning hinnanud väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid, leiab, et Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna 11.12.2009.a otsus tuleb tühistada osaliselt ja tühistatud osas saab teha kohus uue otsuse, väärteomenetluse lõpetamiseks alust ei ole. V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. V™S § 132 p 2 kohaselt võib kohus otsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetluse isiku olukorda. Käesolevas väärteoasjas ei vaidlust asjaolude üle ning nii kaebuse esitaja ütlustega kohtuistungil kui kohtus uuritud kirjalike tõenditega on tõendatud, et N.S juhtis 15.11.2009.a kell 10.47 ajal Tallinnas Paekaare tn 16 ja 18 majade juures asuvas parklas SEB Liising AS-le kuuluvat sõiduautot Volvo S 60, reg nr xxx, selle sõidukiga tagurdamisel ei veendunud oma liikumise ohutuses, mille tõttu sõitis otsa Swedbank Liising AS-le kuuluvale sõidukile WV Golf reg nr xxx, kahjustades sellise otsasõiduga mõlemat sõidukit, millega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju AS-le Swedbank Liising ja AS-le SEB Liising. Osundatud asjaolusid kinnitavad üheselt kohtuistungil uuritud liiklusõnnetuse sündmuskoha vaatlusprotokoll (väärteotoimiku (VTT) lk 1), sellele lisatud fotod (VTT lk 2-8) ning sündmuskoha skeem (VTT toim lk 14). Selliselt tegutsedes rikkus N.S LE § 105 sätestatud keeldu ohustada ja takistada tagurdamisel teist liiklejat ning pani toime

§ 7417

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivsetele tunnustele vastava teo (mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise, millega tekitati varaline kahju). Subjektiivsest küljest saab lugeda

§ 7417

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime panduks hooletusest, kuivõrd kaebuse esitaja ütlustest nähtub üheselt, et ta oli teadlik parklast väljasõidu kitsast avast, seega oleks ta pidanud kokkupuutevõimalust väljasõidu ääres parkivate teiste sõidukitega ette nägema ja hoolikalt vältima. Et sellist tähelepanelikkust oli objektiivselt võimalik rakendada, nähtub samuti kaebaja enda ütlustest, et tagurdamise ajal oli terve väljasõidu serv parkivaid autosid täis, kuid teistest sõidukitest suutis ta tagurdamisel mööduda. Teo õigusvastasust ega kaebaja süüd välistavate asjaolude esinemist

§ 7417

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo puhul kohtus uuritud tõenditest ei nähtu, seega on kaebaja karistamine

§ 7417lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest olnud õiguspärane.

Samuti peab kohus kohaseks

§ 7417

lg 1 toimepanemise eest kohtuvälise menetleja poolt kohaldatud sanktsiooni alammäärale lähedast karistust, milleks on rahatrahv 15 trahviühiku ulatuses, s.o. 900 krooni. Samuti on kohus seisukohal, et kaebuse esitaja ütlustega kohtuistungil ning kohtuistungil esitatud EMT andmebaasi väljatrükiga tel nr xxx kohta on üheselt tõendatud liiklusõnnetusele järgnevalt LE § 227 nõuete rikkumine ja sellega

§ 7431

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine kaebaja poolt.

§ 7431

lg 1 kohaselt on väärteona kvalifitseeritav liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumine, kui teatamine oli kohustuslik. Liiklusõnnetuses osalenud juhile liiklusõnnetusest teatamise kohustuse näeb ette LE § 227, mille kohaselt ei ole vaja liiklusõnnetusest politseile teatada üksnes juhul kui inimesed liiklusõnnetuses viga ei saanud, õnnetuses osalenud juhid või juht ja kahju saaja(d) on juhtumi põhjusi hinnates vastutuse küsimuses ühel meelel, on oma arvamuse kirjalikult vormistanud, nimetades kahju tekitamise eest vastutava isiku, ja sellele alla kirjutanud. Sama sätte teise lause kohaselt iga lahkarvamuse korral või juhul, kui kahju saaja ei ole teada, tuleb õnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda sealt saadud korralduse kohaselt. Kuivõrd üheselt on tõendatud, et N.S põhjustas liiklusõnnetuse, milles said kaks sõidukit kahjustada ning vaidluse all ei ole, et N.S-ile ei olnud õnnetuse sündmuskohal teise vigastada saanud sõidki juht teada, seega puudub asjas ka juhtide kirjalik kokkulepitud arvamus vastutuse osas, lasus N.S vaieldamatu kohustus liiklusõnnetusest kohe teatada. Kohtu hinnangul N.S sellist õnnetusest kohese teatamise kohustust täitnud ei ole. 02.10.2006.a otsuses kohtuasjas nr 3-1-1-93-06 on Riigikohus märkinud, et „LE § 227 lg-s 1 nimetatud kokkulepe tuleb sõlmida liiklusõnnetuse toimumiskohas. Seega on meelevaldne maakohtu seisukoht, et kuna K. Ruuse ja S. Teder kavatsesid liiklusõnnetuse toimumiskohast eemal nõutavas vormis kokkuleppe sõlmida, siis ei rikkunud nad liiklusõnnetusest teatamata jättes LE § 227 nõudeid.“ Riigikohtu seisukohale tuginedes rikub liiklusõnnetuse sündmuskohalt lahkunud juht LE § 227 nõudeid ka juhul kui ta sündmuskohal olles küll soovib juhtunust politseile teatada, kuid selle soovi realiseerimiseks liiklusõnnetuse toimumise kohast eemaldub. LE § 227 lg 1 ei tähenda mitte absoluutset keeldu sündmuskohast mistahes määral eemalduda, kuid politsei teavitamine juhtunust peab siiski toimuma sündmuskohale võimalikult vahetus läheduses ja õnnetusele lähimal ajahetkel, mil see on mõistliku pingutusega võimalik. Selliselt käitumist väärteoasjas uuritud tõenditest ei nähtu. Vastupidiselt, nii väärteomenetluses esitatud vastulausest (VTT lk 16), kaebaja enda ütlustest kui ka EMT andmebaasi väljatrükist tel nr xxx kohta nähtub, et kaebaja lahkus sündmuskohalt ning teavitas politseid liiklusõnnetusest alles kell 14:12, s.o ca 3,5 h pärast liiklusõnnetust. Et kaebajal oleks kogu selle aja jooksul olnud objektiivselt võimatu politseid juhtunust teavitada, kohtus uuritud tõenditest ei nähtu. Liiklusõnnetuse sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud fotodelt (VTT lk 2 ülemine foto; lk 4 ja 5 mõlemad fotod) nähtub üheselt, et õnnetus toimus linnas liigeldavas kohas ning selle vahetus läheduses asus ühistranspordipeatus, millest oli teadlik ka kaebaja. Kaebajal oli objektiivselt võimalik astuda aktiivseid samme leidmaks võimalusi politsei teavitamiseks sündmuskoha vahetuses läheduses ja võimalikult lühikese aja jooksul sündmusest - ta oleks võinud mobiiltelefoni palumiseks peatada mööduvaid sõidukeid, oodata ühistranspordi saabumist ja paluda telefoni nt selle juhilt, abi oleks saanud paluda ka mööduvatelt isikutelt, oodata oleks saanud järgmist parklasse saabuvat juhti. Samuti oli kaebajal võimalik sõita juba nagunii sündmuskohalt lahkununa politseijaoskonda või paluda helistamiseks abi meditsiiniasutusest, kuhu ta suundus. Kuna kaebaja jättis kõik sellised võimalused kasutamata, panigi ta toime LE § 227 rikkumise ja seega

§ 7431lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivsetele tunnustele vastava teo.

3,5 h pärast sündmust juhuslikult kohatud tuttava käest saadud mobiiltelefoniga politseisse helistamine ei välista ei kaebaja käitumises

§ 7431

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivsete ega subjektiivsete tunnuste esinemist, samuti ei välista juba teise täiskasvanuga koos viibinud lapsega meditsiiniasutusse ambulatoorsele vastuvõtule minemise vajadus teo õigusvastasust ega isiku süüd. Seega on olnud õiguspärane ka kaebaja karistamine

§ 7431lg 1 järgi.

Kohus leiab samas, et ehkki kaebaja on pannud

§ 7431

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime tahtlikult (ta teadis õnnetusest ja politseile helistamise kavatsusest nähtuvalt oli teadlik ka teatamiskohustusest), ei ole siiski põhjendatud tema karistamine kohtuvälise menetleja poolt kohaldatud määras, s.o 110 trahviühikut ehk 6600 krooni. V™S § 132 p 2 alusel tühistab kohus 31 kohtuvälise menetleja otsuse N.S-ile

§ 74lg 1 järgi määratud karistuse osas ja teeb selles osas uue otsuse.

Arvestades asjaolusid, et kaebaja on varem karistamata isik ning et väärteo toimepanemist mõjutas muuhulgas ka tema väikelapse tervislik seisund, samuti arvestades asjaolu, et kaebaja siiski teavitas politseid vabatahtlikult juhtunud liiklusõnnetusest, peab kohus võimalikuks 31 karistada N.S-i

§ 74

järgi rahatrahviga sanktsiooni keskmisest määrast oluliselt madalamas määras, rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o. 3000 (kolm tuhat) krooni. Sanktsiooni alammäärale veelgi lähedasemas määras karistamist kohus arvestades kaebaja teavitamisega viivitamise kestvust võimalikuks ei pea ja seda ei saa tingida ka kaebajale liiklusõnnetusest tulenevad tsiviilõiguslikud tagajärjed suhetest liisingu- ja kindlustusandjatega. Mis puutub kaebuse ja kaitsja väidetesse menetlusnormide rikkumise kohta väärteoasja kohtuvälises menetluses, siis on kohus seisukohal, et kohtuväline menetleja ei ole ei väärteoprotokolli koostamisel ega väärteootsuse tegemisel rikkunud oluliselt väärteomenetlust ning seetõttu puudub ka alus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks V™S § 132 p 3 alusel ja väärteomenetluse lõpetamiseks V™S § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohus on seisukohal, et väärteoprotokollis väärteoasjas kogutud tõendite tähistamiseks väljendi „Liiklusõnnetuse nr 1991 materjalid“ kasutamine ei ole vastuolus kriminaalmenetluse seadustikus tõendamise ja tõendite kogumise üldtingimuste kohta sätestatud regulatsiooniga (sh KrMS § 63 lg 1 ega § 64). Osundatud väljendi kasutamisega on kohtuväline menetleja üldarusaadavalt tähistanud kõiki väärteoasjas kogutud tõendeid seoses vaidlusaluse liiklusõnnetusega ning kõik need tõendid ükshaaval vastavad KrMS § 63 lg 1 loetletud nii kriminaal- kui väärteomenetluses lubatavatele tõendi liikidele (uurimistoimingu protokoll, foto, muu dokument) ja seda lubatavust nende tõendite tähistamine kokkuvõtliku mõistega ei mõjuta. Samuti ei mõjuta sellise mõiste kasutamine väärteoprotokollis kaesoleval juhul kuidagi menetlusaluse isiku kaebeõigust, kuivõrd N.S on andnud kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt ei ole ei tema ise ega ükski teine isik tema kaitsjana väärteomenetluses kohtuväliselt menetlejalt kordagi liiklusõnnetuse materjalide hulka kuuluvate tõendite kohta pärinud. Kohus möönab, et väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses tõendite kohta kokkuvõtlike mõistete kasutamise (vastavalt „Liiklusõnnetuse nr 1991 materjalid“ ja „väärteoasjas kogutud materjalid“) asemel oleks selguse huvides kohasem ja korrektsem osundada kõigile kogutud ja uuritud tõenditele eraldi ja et väärteomenetluse jaoks välja töötatud protokolliblankettidel vähesele ruumile viitamine ei ole asjakohane, kuid samas ei ole kokkuvõtlike ja samaaegselt üheselt arusaadavate mõistete kasutamine käesoleval juhul käsitletav väärteomenetluse olulise rikkumisena V™S § 150 lg 1 ega lg 2 mõistes. Kaitseõigust ei riiva ka väärteoprotokollis üksnes LE §-le 227 viitega piirdumine, kuivõrd normiviide on üheselt arusaadav, norm leitav ning ja sellest tulenev juhilt nõutav käitumine üheselt mõistetav. Samuti ei ole kohtuväline menetleja käesoleval juhul rikkunud menetlusõigust vastulause menetlemisel ega tõendite hindamisel. Nii vastulauses kui ütlustes on kaebaja selgitanud sündmuskohalt politseile teatamata lahkumise põhjuseid, kohtuvälise menetleja otsusest nähtub üheselt nende põhjustega mittearvestamine ja seda just tulenevalt LE § 227 normi sõnastusest. Seega on kohtuvälise menetleja otsuses LE § 227 lahtikirjutus käesoleval juhul käsitletav vastulausele piisava reageerimisena, samuti sisaldub selles hinnang kaebaja antud ütlustele. Kaitsja rahulolematus vastulauses esitatu ja kaebaja poolt antud ütluste mittearvestamise põhjenduste sisu ja/või mahuga ei tähenda V™S § 150 lg 1 p 7 rikkumist. Marie Tammsaar Kohtunik